FeO (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Anorgaanilise keemia II

1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub: MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2

Anorgaaniline keemia ii

29

rtf

Konspekt

1.4 Ülesandeid. 1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn. 2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil P F Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H. 2 Aine ehitus ja keemiline side. 2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone

Keemia

12

doc

Lühikokkuvõte

64.buta 65. penta 66.heksa 67.hepta 68.okta 69.nona 70. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M ­ molaarmass Vm ­ molaarruumala (22,4) m ­ mass n ­ moolide arv ­ tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust

Keemia

4

doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Väärisgaas ­ element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv. Molekulid ja ioonid. Liht- ja liitained. Molekul ­ aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis. Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine ­ lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine ­ liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11 Molekuli valem ­ näitab, millistest aatomitest molekul koosneb Indeks ­ näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis Aatomid ühinevad molekulideks, kuna nende energia on siis väiksem ja need on püsivamad. Kaheaatomilised molekulid: O2; H2; N2; Cl2; F2; Br2. Ioon ­ laenguga aatom. Aatom on liitnud või loovutanud elektrone ja omandanud laengu

Üldkeemia

16

doc

MITTEMETALLID

Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2+I22HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi o.-a. ­I kuni VII. 4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas. Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood. Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni halogeniididest välja: 2KBr+Cl2=2KCl+Br2 2KI+Cl2=2KCl+I2 2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu

Keemia

14

doc

Keemia - FOSFOR

Keemilised omadused: On keemiliselt väga aktiivne, õhus kergesti isesüttiv,pimedas helenduv.Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all. Mürgisus: Väga mürgine, sest juba 0,1 g on täiskasvanud inimesele surmav. Kasutusalad : Kasutatakse puhta fosforhappe,fosfori,oksiidide,sulfiidide, kloriidide ja orgaaniliste ühendite tootmiseks,punase fosfori saamiseks ja varem ka süütepommide valmistamiseks. Punane Fosfor. Valem: Pn (polümeer) Aine ehitus: Aatomvõre. Molekul koosneb suurest arvust paljudest omavahel liitunud P4 püramiidjatest molekulidest. On kihilise ehitusega. Kristallvõre tüüp: Monokliinne. Füüsikalised omadused: Punakaspruun pulber,vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu, lõhn puudub,tihedus 2,31 g/cm³,sulamistemeratuur ülerõhul 593 °C ja sublimeerumistemperatuur 429 °C, dielektrik. Keemilised omadused: On keemiliselt väheaktiivne,ei ole isesüttiv ega helenduv. Süttib alles kuumutamisel. Mürgisus: Mittemürgine

Keemia

15

docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3

Keemia

72

pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

 Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)  Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul.  Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised  lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel  liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid.

Keemia ja materjaliõpetus

Kommentaarid (0)