10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lulubella44
Õppematerjali autor
Alused on ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Liigitamine:Tugevad alused ehk leelised on NaOH, KOH, Ca(OH) 2 , Ba(OH)2Vees praktilist lahustumatud alused Cu(OH)2 , Al(OH)3 , Fe(OH)3 Nimetuse andmine: Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad v
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel p
Ainult leelismetallide hüdroksiidid on kuumutamise suhtes vastupidavad. Neid võib kuumutada kuni sulamistemperatuurini, ilma et nad laguneksid (erandiks on liitiumhüdroksiid, mis kuumutamisel laguneb). Hüdroksiidide nimetused on analoogilised vastavate metallioksiidide nimetustega. Kui element moodustab hüdroksiide mitmes oksüdatsiooniastmes, märgitakse hüdroksiidi nimetuses ka elemendi oksüdatsiooniaste. Cr(OH)3 - kroom(III)hüdroksiid (loeme: kroom-kolm- hüdroksiid). Aluste liigitus: Hüdroksiidid Teised alused Praktiliselt Leelised lahustumatud hüdroksiidid NH3 * H2O (ammoniaakhüdraat) jt. LiOH, NaOH, Mg(OH)2, Zn(OH)2, KOH, Ca(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Ba(OH)2 Fe(OH)3, Cr(OH)3, jt. Aluste saamisvõimalus: leelise saamine metalli reageerimisel veega = leelis + vesinik
Happed. Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall + hape -> sool + vesin
KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatom
peab olema lahustumatu. Tekivad hüdroksiid ja sool. Näit: CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl Soolad Reageerimine: · Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu · Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. · Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. · Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Oksiidide saamine · Lihtainete põlemisel: S + O2 SO2 · Liitainete põlemisel: CH4 + O2 CO2 + 2H2O · Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H2SO4 H2O + SO3, hüdroksiidide lagunemisel (v
peab olema lahustumatu. Tekivad hüdroksiid ja sool. Näit: CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl Soolad Reageerimine: · Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu · Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. · Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. · Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Oksiidide saamine · Lihtainete põlemisel: S + O2 SO2 · Liitainete põlemisel: CH4 + O2 CO2 + 2H2O · Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H2SO4 H2O + SO3, hüdroksiidide lagunemisel (v
peab olema lahustumatu. Tekivad hüdroksiid ja sool. Näit: CuCl2 + 2NaOH ® Cu(OH)2¯ + 2NaCl Soolad Reageerimine: · Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe + CuSO4 ® FeSO4 + Cu · Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega. · Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega. · Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO3 ® AgCl¯ + NaNO3 Oksiidide saamine · Lihtainete põlemisel: S + O2 ® SO2 · Liitainete põlemisel: CH4 + O2 ® CO2 + 2H2O · Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H2SO4 ® H2O + SO3, hüdroksiidide lagunemisel (v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid