Kalade vaktsineerimine (0)

EESTI MEREAKADEEMIA
********
KF-31
Kalade vaktsineerimine
Referaat
Juhendaja:
Priit Päkk
Tallinn 2012
Sissejuhatus
Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved .
Vaktsineerimine VIIRUSLIKU HEMORRAAGILISE SEPTITSEEMIA (VHS) vastu vastavalt Veeloomataude tõrje eeskirjale § 16
Eestis ei tehta mitte-eksootilise veeloomataudi (VHS) vastast vaktsineerimist, kui Eestil on selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatus. Erakorralist vaktsineerimist ei tehta ka kasvanduses või molluskikasvatusalal, mis asub taudivaba staatusega vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, ning juhul, kui Eestis või Eestis asuvas vesiviljelustsoonis või -piirkonnas kohaldatakse seireprogrammi taudivaba staatuse saamiseks.
Veterinaar - ja Toiduamet võib epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt teha mitte-eksootilise veeloomataudi (VHS) vastast vaktsineerimist kasvanduses või molluskikasvatusalal, mis asub taudivabaks tunnistamata vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, mille kohta ei kavatseta rakendada seireprogrammi, ja kasvanduses või molluskikasvatusalal, kus vaktsineerimist rakendatakse asjaomase mitte-eksootilise veeloomataudi likvideerimisprogrammi raames. Veterinaar- ja Toiduamet teeb vaktsineerimise ja vaktsiini kasutamise üle järelevalvet «Ravimiseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Veeloomataudi vastase vaktsineerimise korral kasutatakse «Ravimiseaduse» kohaselt eriloa saanud vaktsiini või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30/04/2004, lk 1–33), kohaselt Euroopa Liidus kasutamiseks loa saanud vaktsiini.
Vaktsineermise ning antibiootikumide kasutamise võrdlus, positiivsed, negatiivsed küljed. Kalakasvataja valik, millise kasuks ta otsustab. (andmed aastast 2006)
VAKTSINEERIMISPROGRAMMIDE KRITEERIUMID
Vaktsineerimisprogrammid peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet.( aasta 2000 andmed )
1. Vaktsineerimistaotluse esitamist nõudva haiguse eripära.
2. Teabe jagamine rannikul ja sisemaal, kohtades ja kasvandustes, kus võib teostada vaktsineerimist: mitte mingitel asjaoludel ei tohi vaktsineerimist teostada väljaspool nakatunud ala ja vajaduse korral nakatunud ala ümber kehtestatud puhvertsooni piire .
3. Üksikasjalik teave kasutatava vaktsiini kohta, sealhulgas vaktsiini tüüp (tüübid), mida võib kasutada.
4. Üksikasjalik teave vaktsineerimise kasutamistingimuste, sageduse ja vaktsiini kasutuspiirangute kohta (millised kalad , millised puurid jne).

Kriteeriumid vaktsineerimise lõpetamiseks

Võetakse vastu sätted, millega tagatakse päeviku pidamine läbiviidud vaktsineerimiste kohta (kuupäevad, kohad jakasvandused, kus on läbi viidud vaktsineerimine, puhvervццndi kehtestamine jne).
7. Võetakse meetmed kalade liikumise piiramiseks vaktsineerimispiirkonnas, et oleks tagatud kalade väljaviimine vaktsineerimispiirkonnast ainult inimtarbeks tapmise või vajaduse korral hävitamise eesmärgil.
8. Muud vaktsineerimiseks vajalikud sätted.
Kasutatud kirjandus

• http://www.vet.agri.ee/static/body/files/742.Veeloomataudi_VHS_t6rje_tegevusjuhen.pdf
  
• http://www.thefishsite.com/articles/153/effects-and-benefits-of-fish-vaccination