Lk 110-Meioos 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? Valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõisteid. Haploidne kromosoomistik on kromosoomistik, kus on vaid ühekordsed kromosoomid (tähistakse n) ja diploidne, kus on kahekordne kromosoomistik (tähistatakse 2n) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. 4. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad
1. Anafaasis liiguvad pooluste poole homoloogilised kromosoomid 1.Telofaasis rakumembraan nöördub sisse, kromosoomid , tuumamembraani Kahe jagunemise vahel interfaas, (NB! DNA ei kahekordistu - 2 rakku alustavad uut jagunemist 2.jagunemine e võrdjagunemine II profaas, II metafaas, II anafaas ja II telofaas, kõik protsessid toimuvad nagu mitoosis. Meioosi tähtsus: Ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset rakku Haploidse kromosoomistikuga rakud olulised sest viljastumisel haploidse kromosoomistikega sugurakud annavad liigile omase diploidistiku Ristsiire tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab muutlikkust (suurenevad ellujäämis- ja kohanemisvõimalused) Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega SUGURAKK EI JAGUNE, eelasrakul on diploidne kromosoomistik. 5. Meioosi ja mitoosi erinevused
protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad . Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist . Valdavalt pärinevad sugurakud kahel vanemorganismilt . Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga . Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus . Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest , mille tulemusena tekib neli tütarrakku . Meioosi esimesel
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid.
GENOOMMUTATSIOONID LP-I Sissejuhatus Kõikidelloomaliikidel on kindel kromosoomiarv. Kromosoomides paiknevaid geene, mis pärandatakse järglasele ühelt vanemalt nim genoomiks. Genoommutatsioon(heteroploidsus) tähendab kromosoomide normaalse arvu muutust. Genoommutatsioonide jaotus Euploidsus Haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine Aneuploidsus- kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kohane. (mõlemad võivad põhjustada fenotüübi muutusi) Arvu muutus 47, (+21.) Downi sündroom 47, (+13.) Patau sündroom 47, (+18.) Edwardsi sündroom 45, (XO) Turneri sündroom 47, (XXY) Klinefelteri sündroom 47, (XXX) sündroom Downi sündroom keharakkudes 47 kromosoomi 21. kromosoomi on 3! väike kasv, mongoliidne nägu, vaimne alaareng,
sugurakkudes. Normaalset haploidset kromosoomistikku või kõiki nendes kromosoomides paiknevaid geene, mis pärandatakse järglasele ühelt vanemalt, nimetatakse genoomiks. Genoommutatsioon (heteroploidsus) tähendab aga kromosoomide normaalse arvu muutumist, kusjuures geenide ja kromosoomide sisemine struktuur võib jääda muutumatuks või olla muutunud (geeni- ja kromosoommutatsioonide tõttu). Genoommutatsioonide jaotus Genoommutatsioonid jaotatakse kahte tüüpi: * euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine; * aneuploidsus - kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi ja osa heteroploidsuse tüüpe omab evolutsioonilist tähtsust. Genoommutatsioonide tekkepõhjused Endomitoos (Endometrioos on haigus, mille puhul emakaõõnt voorderdavat limaskesta (endomeetriumi) kudet kasvab ja toimib väljaspool emakat.)
Paljunemine tähendab endasuguste järglaste taastootmist. Paljunemisviisideks on: · Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud. Sugulise paljunemise erandvormiks on
Bioloogia 13.03.2012 Sugurakkude teke Spermatogenees ehk Ovogenees ehk Sugurakkude teke Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spematogenees Seemnerakkude areng Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid.
Kordamine ( 102 126 ). Rakud jagunevad mitoosi ja meioosi käigus. Mitoosi abil paljunevad keharakud ja meioosi käigus tekivad sugurakud. Mitoosi tagajärjel tekkinud rakud on diploidse kromosoomistikuga, meioosi tagajärjel tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A
Kasutatakse ka eukarüootide mudelorganismina molekulaar- ja rakubioloogias Pagaripärmi rakud on ümmargused, diameetriga 5-10 mikromeetrit Paljunemise viisiks on pungumine Paljud inimese bioloogias olulised valgud avastati nende pärmides asuvate homoloogide uurimisel Saccharomyces cerevisiae Saccharomyces tähendab kreeka keeles „suhkruseeni“ Saccharo- suhkur Myces- seen Cerevisiae tähendab ladina keeles „õllest tulenev“ Haploidse raku elutsükkel Pagaripärmid saavad elada ja kasvada olles kahes vormis: haploidne ja diploidne Haploidsed rakud teevad läbi lihtsama elutsükli, mis koosneb mitoosist ja kasvamisest Stressi tingimustes nad tavaliselt surevad Diploidse raku elutsükkel Diploidsed rakud (pärmseente eelisvorm) teevad läbi ka lihtsama elutsükli Stressi tingimustes võivad moodustada spoore, minnes läbi meioosi ja moodustades neli haploidset spoori
täiendustega http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/mitosis/index.html 3 MÕISTED Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Spermid meessugurakud, haploidse kromosoomistikuga väikesed liikumisvõimelised rakud, mida toodetakse munandites. Haploidse kromosoomistikuga. Spermatogenees spermide areng. Pärilikelt omadustelt erinevad. Spermatogoon spermide eellasrakk. Küpsed sugurakud ei jagune enam.
34. Millist 2 protsessi kujutatakse skeemil? Orgaaniline aine A B Fotosüntees Heterotroof CO2 B. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. I Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! 1. Kõik inimese sugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Väär; Enamasti on inimese sugurakud haploidse kromosoomistikuga, kuid munaraku viljastumisel on diploidne kromosoomistik. 2. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Õige 3. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär; tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. 4. Viljastatud munarakku nimetatakse ovogooniks. Väär; Munaraku eelasteks on ovogoonid. 5.Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär; Katteseemnetaimed paljunevad
tsentrioolidest hakkavad lähenema. Toimub kromatiidide lahknemine. 4. telofaasis toimub tuumamemraani süntees. Kääviniidid kaovad ning tekivad tuumakesed ning tekib 2 tütarrakku. Mitoosi e. Rakkude jagunemist on vaja organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks. Ovogenees munaraku areng Spermatogenees seemneraku areng Sügoot moodustub viljastumisel. Inimese haploidse kromosoomistikuga rakus on 23 kromosoomi Sarnasused: 1) spermis ja munarakus on dna hulk poole väiksem kui keharakkudes. Mõlemis on 23 kromosoomi 2) mõlemis sisaldub vanemorganismi geneetilisi omadusi. Erinevused: 1) mehel arenevad spermid kogu suguküpsuse perioodi, naisel aga lõpeb munarakkude paljunemine looteeas. 2) Mehel moodustuvad spermid munandite seemnetorukestes aga naisel munarakud moodustuvad munasarjades.
jääb samaks. Toimub enamikus keharakkudes. Tähtsus: - kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel - tütarrakud geneetiliselt identsed - suureneb rakkude arv, tagatakse organismi kasv - tagab kudede normaalse füsioloogilise uuenemise - kahjustunud/kaotatud kudede taastamine Meioos - Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Tähtsus: - Toimub sugurakkude valmimine ja eoste moodustumine - kindlustab haploidse sugurakkude tekke - ühest diploidsest rakust moodutub 4 haploidset tütarrakku - tütarrakud on geneetiliselt erinevad Mitoosi faasid: 1)Profaas: *Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks *Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad *Tuumaksesed kaovad *Tsentrioolid liiguvad poolsutele *Algab kääviniidistiku kujunemine 2)Metafaas: *Kromosoomid koonduvad raku keskele *Kaaviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsenromeeri külge ja teisega tsentriooli külge 3)Anafaas:
Muutlikkus-organismide võime üksteisest erineda. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli. Geen osaleb mingi päriliku tunnuse kujunemises. Alleel-geeni esinemisvorm.Dominantsed-A Retsesiivsed-a Genotüüp-ühe organismi geenide kogum Mutatsioon-muutus DNA ehituses Mutageen-mutatsiooni põhjustav tegur Meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Replikatsioon-DNA kahekordistumine Muutlikuse vormid. Mittepärilik muutlikus-põhjus-keskkond, sõltub geenidest. NT:Suvel tumedama nahaga, talvel heledama. Pärilik e. Geneetiline a)kombinatiivne, ei tekita uusi tunnuseid. Nt: Silmad nagu emal, juuksed nagu isal. b)mutatsiooniline-uued DNA järjestused. Mutatsioonid. Muutuse ulatuse järgi: 1.geenimutatsioonid- kui muutub üksiku geeni struktuur 2
............................................................................ 5) ............................................................................................................................ Eristatakse mõisteid vegetatiivne paljunemine (looduslik protsess) ja vegetatiivne paljundamine (inimtahtlik tegevus). Vegetatiivselt paljundatakse taimi, seeni ja loomi. 2. Eoseline paljunemine: Eostega paljunevad vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ja seened. Eosed e, spoorid on haploidse kromosoomistikuga üherakulised moodustised. Sisaldavad vähe vett, on vastupidavad. Eosed tekivad meioosi teel. Eostega paljunemise eripära: Eostega paljunemine võib anda arvuka järglaskonna aga eoste idanemine toimub aeglaselt. Pärilik muutlikkus eoselisel paljunemisel ............................................................................................................ ..............................................................................................................
Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks- moodustuvad 2 tütarrakku. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku (teoreetiliselt) rakku. 8. Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? Valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõisteid. Haploidne kromosoomistik on kromosoomistik, kus on vaid ühekordsed kromosoomid (tähistakse n) ja diploidne, kus on kahekordne kromosoomistik (tähistatakse 2n) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. 4. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja
Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mitoos jaguneb: *Karüokinees (tuuma jagunemine) *Tsütokinees (Tsütoplasma jagunemine) 3. Mitoosi faasid · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 4. Meioos Eesmärk on saada HAPLOIDSE ehk ühekordse kromosoomistikuga rakke · Toimub gameetide ja eoste paljunemise käigus · Tulemuseks on 4 algsest rakust erinevat rakku 5. Meioosi 2 eesmärki 6. Mitoosi ja meioosi sarnasused · Nimed sarnased · Tekitada uusi rakke (rakkude arv erinev) · Faasis toimuv on ligikaudu sama · Mõlemile eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja uusi rakuorganelle 7
I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes Spermide eelasrakkudeks on spermatogoonid
Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Sügoot tekib, kui sperm on viljastanud munaraku. -) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas. -) Kliiniline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt seitse minutit enne bioloogilist surma. -) Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. -) Tsütokinees on tsütoplasma jagunemine. -) Polotsüütides ja ovotsüütides on tänu krossingeverle erinevad geenid. -) Inimeste/embrüo rakud võivad olla kas haploidse või diploidse kromosoomistikuga. -) Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. -) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas. -) Enamiku loomaliikide isengite onogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus. -) Geneetilsed ja keskkonnateguri koos määrsavad ära eeldatava eluea. -) Klinilise surma puhul on veel võimalik inimest 5-7 minutit elustada. -) Eostega paljunemne on mittesuguline paljunemine. -) Viljastunud sugurakku nimetatakse sügoodiks. -) * 3
Kontrollpunktist sõltub, kas rakk liigub järgmisse faasi või mitte, see on vajalik selleks, et rakud õigel hetkel jagunema hakkaksid. Ja see aitab ära hoida kasvajate teket. 5.Milline on meioosi eesmärk ja tulemus? Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. Esimese jagunemise tulemuseks on kaks identset tütarrakku. Meioos on rakkude jagunemine, mille tulemusena kahekordse ehk diploidse kromosoomistikuga rakkudest tekivad haploidse kromosoomistikuga rakud. 6.Võrdle mitoosi ja meioosi toimumist. Too välja 4 erinevust. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke, aga meioosiga sugurakke. Meioosi tulemusena tekkivad rakud on geneetiliselt erinevad. Meioosil toimub 2 järjestikkust jagunemist, DNA kahekordistumine toimub ainult enne 1-st jagunemist. Meioosil 1. jagunemise profaasis toimub homoloogiliste kromosoomide vahel ristsiire. 7.Võrdle munaraku ja spermi arengut. Too välja 5 erinevust.
jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid. Enne meioosi toimub interfaas: raku kasv, DNA replikatsioon, jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine)
poolustele. Esimese jagunemise TELOFAASIS rakumembraan pöördub sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub 2 diploidset rakku (2n=43) Teise jagunemise eel INTERFAASI ei toimu ja see liitub PROFAASIGA Teise jagunemise METAFAASIS on kromosoomid ühendatud kääviniitidega ja asuvad ekvatoriaaltasandil. Teise jagunemise ANAFAASIS kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad ja liiguvad poolustele (ATP jõul) Teise jagunemise TELOFAASIS moodustub mõlemas t tütarrakust 2 haploidse (N=23) kromosoomistikuga rakku MITOOS MEIOOS *toimub keharakkudes *toimub sugurakkudes *diploidne kromosoomistik (2n=46) *haplidne kromosoomistik (n=23) *rakud on identsed *rakud geneetiliselt erinevad *ei toimu kromosoomide krossingoverit *toimub krossingover *toimub 1 jagunemine *toimub 2 jagunemist
puitu.(rukkilill) 24. puitunud taim- soontaimed, kelle varred puituvad.(tamm) 25. puu- on puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi.(kuusk) 26. põõsas-on puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi.(kibuvits) 27. poolpõõsas- on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad. 28. viljastumine- e. eostumine, millest algab rasedus. Ristumine- 29. meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni. 33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36
Erinevuste tabel Mitoos Meioos 4 faasi 8 faasi keharakkudes sugurakkudes kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes kormosoomide arvu vähenemine tütarrakkudes 2 rakku tekib 4 rakku tekib Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: 1. Haploidse kromosoomistikuga ühekordne 2. Pärilikelt omadustelt erinevad 3. Küpsed sugurakud ei jagune enam 4. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Ovogenees-munarakkude ehk avatsüütide areng naisel. Spermid on varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid.
nähtavaks 3) Tuumakesed kaovad II Metafaas- 1) Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2) Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge II Anafaas- 1) Kääviniidid lühenevad 2)Kromatiidid liiguvad poolustele II Telofaas- 1) Kääviniidid kaovad 2)Tekivad tuumakesed 3)Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. SUGURAKKUDE ARENG Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: · Haploidse kromosoomistikuga · Pärilikelt omadustelt erinevad · Küpsed sugurakud ei jagune enam · Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.
Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele, protistidele, seentele, osale selgrootutest ja paljudele taimdele. Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi. Seejuures on järglased info poolest samased vanemorganismidega. Protistid, seened, vetikad, sammal- ja sõnajalgeosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist. Valdavalt pärinevad sugurakud kahelt vanemorganismilt. Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus. Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi
Karl Ernst von Baer võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt
Moodustub osaline tuumaümbris. Järgneb tsütokinees ja moodustub 2 rakku, pooliku tuumaga ja kromosoomide arv on vähenenud 2 korda e. toimub reduktsioon e. taandjagunemine. II jagunemine-Interfaas peaaegu olematu. Kromosoomide 2x ei toimu, sest nad on juba 2-kromatiidsed. 2.Profaas-Kromosoomid pakivad ennast uuesti kokku. Tuumamembraan kaob. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad poolustele. Edasi toimub kõik samamoodi kui mitoosis!!!!. Telofaasis moodustub kokku 4 haploidse kromosoomistikuga rakku. Teise jagunemise käigus kromosoomide arv ei muutu. Sarnasused:Meioosis ja Mitoosis toimuvad protsessid samades faasides. Mõlemal juhul on tegu raku jagunemisega. Kõik rakud kannavad edasi pärilikkusainet. Mõlemas on tsüto- ja karüokinees. Erinevused:1) Mitoosis pärilik informatsioon järglasrakkudes säilib, meioosis muutub. 2) Meioosis toimub 2 jagunemist, mitoosis 1. 3)meioosis toimub ristsiire. 4)mitoosi tulemusena tekib 2 rakku, meioosi puhul 4
-Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, ning muutuvad mikroskoobiga vaadeldavaks, samal ajal tsentriaalide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas, nende vahel moodustuvad kääviniidid Erinevused: - Mitoos tagab kromosoomide arvu püsimise, meioos aga vähendab 2 korda - Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad, esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: * Haploidse kromosoomistikuga * Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jaugne enam Spermatogenees: * Seemnerakkude ehk spermide areng mehel * Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes * Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid * Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel * Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi * Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril * Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses
Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Õige vastusevariant Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a)23 b)26 c)43 d)46 Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b)profaasis c)metafaasis d) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d)tupes Seemerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a)8 b)12 c)36 d)48 e)72 tundi Täida lünk. Inimese embrüogenees algab viljastumisega ja lõpeb sünniga Inimese gameet on haploidse kromosoomistikuga. Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut kaaskeha Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks. Selgita 1.On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nähtuse bioloogiline otstarve? 2.Missugustel päevadel on rasestumine kõige tõenäolisem 35-päevase menstruaaltsükli korral? Põhjendus? 14 päeva enne oodatavat mnstruatsiooni algust
4. Mis on mitoosi põhieesmärk? Tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Toimub tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel( moodustub 2 tütarrakku). 8. Miks eelneb igale mitoosile replikatsioon? Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse ( ka DNA ahel kahekordistub). Rakkude jagunemine meioosi teel 1.Mis on meioosi peamine eesmärk? Kromosoomide arvu vähenemine 2 korda. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n-ga. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n-ga. 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos?
Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 1.-22. kromosoomipaar (autosoomid) on mehel ja naisel ühesugused, 23. paari moodustavad sugukromosoomid X ja Y, 12. Geneetilise info liikumine rakus mitoosis ja meioosis. Rakud jagunevad mitoosi ja meioosi käigus. Mitoosi abil paljunevad keharakud ja meioosi käigus tekivad sugurakud. Mitoosi tagajärjel tekkinud rakud on diploidse kromosoomistikuga, meioosi tagajärjel tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A
Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. 2) Tsütokinees toimub raku tsütoplasma ja seal olevate organellide jagunemine kaheks. Mitoosi tulemuseks on kaks identset tütarrakku, mis on mõõtmeltelt poole väiksemad. Mitoosi ülesanded: · Kasvamine · Haavade paranemine Meioosi ehk sugurakkude küpsemise 2 etappi Tänu sellele saavad viljastumisele minevad sugurakud endale poole väiksema ehk haploidse kromosoomistiku. 1. Taandarenemine profaasis homoloogsed kromosoomid liituvad ja vahetavad juhuslikke võrdse pikkusega lõike. Seda nimetatakse ristsiirdeks ehk crossingover'iks ehk geenisiirdeks. Jagunemise lõpuks tekib 2 tütarrakku, mis päriliku info poolest ei ole identsed ja mis sisaldavad liigiomastest rakkudest poole vähem kromosoome, st. neil on haploidne kromosoomistik. 1 2
pooluste suunas 4)Telofaas *kääviniidid kaovad * tuumamembraanid sünteesitakse * kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) * tsütoplasma jaguneb kaheks * kaks emarakuga täiesti sarnast tütarrakku eemalduvad teineteisest MITOOS KINDLUSTAB KOGU PÄRILIKU INFO EDASIANDMISE EMARAKULT TÜTARRAKULE! Mitoosi on tähtis organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks 10. MEIOOS On suguraakude paljunemisel toimuv omapärane mitoos, mille tulemusel tekivad küpsed haploidse kromosoomide arvuga sugurakud. Meioosi käigus toimub 2 küpsemisjagunemist, mille faasid on: profaas I, metafaas I, anafaas I, telofaas I, interkinees, profaas II, metafaas II, anafaas II, telofaas II.Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda, meioosis toimub kaks järjestikust jagunemist: 1)Profaas I *tuuma membraanid lagundatakse *kromosoomid keerduvad kokku *tsentrioolid liiguvad
küüneseen) & sümbiandid (nt. puu ja seen) Paljunemine: · mittesugulisel mitu varianti: 1) vegetatiivne seenerakust eraldub uus organism (pärmseen => pungumine); 1st rakust 2 2) eoseline eosed valmivad spetsialiseerunud hüüfidel või eoslates e. sporangiumites ( kõige efektiivsem) · suguline paljunemine arenevad viljakehad, kus tekivad haploidsed (kõiki kromosoome on ühes korduses) eosed, mis peavad leidma teise haploidse eose või sellest arenenud mütseeli, et tekitada diploidne organism (uus seen) Tunnus Taim Seen Loom 1) rakukest koosneb tselluloosist kitiinist pole (v.a. munarakk) 2) varusüsivesi tärklis glükogeen glükogeen k 3) tsentrioolid pole osades on, osades pole on
emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must • Õiekandeleht - roheline 5) Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. 6) Õisikud, õisikute tüübid Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu – õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Tüübid: Laias laastus võib varrel paiknevaid õisikuid tagada kahte suurde rühma: lihtõisikud ja liitõisikud. Liitõisikud koosnevad lihtõisikutest. Lihtõisikud jagunevad: kobarõisikud ja ebasarikõisikud. 7) Emakkond, emakkondade tüübid Emakkonnaks nim
Geneetiliselt ühesugused tütarrakud Geneetiliselt erinevad tütarrakud Võimaldab kasvamist Võimaldab moodustada haploidseid rakke Ühesugused faasid Mõlemad rakkude jagunemised 5.4 Sugurakkude areng Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi: isas-ja emasorganism. Erinevused: 1) ühekordse kromosoomistikuga Sugurakkudele iseloomulikud jooned: ·haploidse kromosoomistikuga ·pärilikelt omadustelt erinevad ·küpsed sugurakud ei jagune enam ·sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: ·varustatud viburiga, milles asuvad liikumisen. Saamiseks mitokondrid ·DNA tihedalt kokku pakitud ·peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude e. Spermide areng mehel. ·spremid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. ·Spremide eellasrakkudeks on spermatogoonid.
Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: nuku stadium Naise rasedus vältab tavaliselt: 40 nädalat Kalade areng on: otsene Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: idu Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: kõldkestaga Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Viljastumine võib olla kas organismi sisene või väline. Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitub inimese embrüo emakaseinale. Inimese sügoot on HAPLOIDSE kromosoomistikuga. Tavalise 28- päevase menstruaaltsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. Inimese ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga . Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks .
ümberpaiknemine ehk insertsioon ja ümbervahetumine ehk translokatsioon. Nende protsesside mudelid on välja toodud joonisel 1. (Einma 2009). 5 Kromosoomide arvu mitmekordistumist nimetatakse polüploidsuseks. Selle nähtuse käigus ei lahkne mitoosi käigus kromosoomid poolustele, vaid jäävad samasse tuuma edasi. Kui see protsess leiab aset meioosis, siis tekivad diploidsed sugurakud. Viljastumisel normaalse haploidse sugurakuga tekib triploidne sügoot. Juhul, kui mõlemad sugurakud on diploidsed, tekib tetraploidne sügoot. Polüploidsus on levinud kõrge viljakusega taimesortide aretamisel. Polüploidsus kuulub genoommutatsioonide hulka. Veel iseloomustab genoommutatsioone kromosoomide arvu muutus. Kui muutused tulevad esile ka keharakkudes, nimetatakse seda somaatilisteks mutatsioonideks. (Poljanski 1987). Joonis 1. Kromosoomutatsioonid. 6 Mutatsioonide esinemine ja põhjused
LK. 76 Meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2 korda. Koosneb kahest järjestikust jagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku. 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? See, et saaks toimuda suguline paljunemine viljastumise tulemusena. Sest, et kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kaherkodsitusk peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus ja meioosi teel. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Haploidne kromosoomistik- meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik.(esineb sugurakkudes n=23) Diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, tekib siis kui viljastumisel ühinevad ühte rakku kahe suguraku kromosoomid. ( Esineb keharakkudes, 2n=46) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustamisega. 4. Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus?
6. II profaas → kromosoomid pakitakse kokku → tsentrioolid liiguvad poolustele 7. II metafaas → kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandil → kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele 8. II anafaas → kahekromotiidiliste kromosoomide kromatiidi lahknevad teineteisest ja liiguvad raku poolustele 9. II telofaas → kromosoomid pakitakse lahti → moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed → moodustub neli tütarrakku Sugurakkude areng tunnused: → haploidse kromosoomistikuga (kromosoomistik, kus kõiki kromosoome on üks) → pärilikelt omadustelt erinevad → küpsed sugurakud ei jagune enam → sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: → varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid → DNA on tihedalt kokku pakitud → peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees – spermide areng
järglastele? Kromosoomide ristsiirdega vahetuvad geenid, mis avalduvad tunnuste/ haiguste näol järglastele. 28. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme. Risoomi abil risoomist (hundinui), mugulast (kartul) ja sibula abil (tulbid) ning lehe-või varretükist (ahvi-leivapuu). 29. Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust. Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise) aga meioos kindlustab sugurakkude tekke. 30. Kuidas on haploidse ja diploidse kromosoomistiku moodustumine seotud generatiivse paljunemisega? Generatiivseks paljunemiseks peab moodustuma haploidsed sugurakud, kuna nii emalt kui ka isalt läheb 1 sugurakk, millest kokku saadakse diploidse kromosoomistikuga sügoot. 31. Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Mitoos tagab rakkude jagunemise. 32. Missugused põhilised erinevused on generatiivsel ja vegetatiivsel paljunemisel?
Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid Võrreldes munarakuga on sperm väike (55 mikromeetrit). Peas asub tihedalt kokku pakitud DNA ja lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel.
44. Deletsioon Ehk kaotamine. Kromatiin kaotab osa kromatiinainest- Tulemuseks on sigimishäired ja eluvõime langus. 45. Inversioon Ümberpöördumised. Kromosoomiosa pöördub 180 kraadi võrra. Muutub geenide järjekord. 46. Translokatsioon Ümberpaiknemine. Kromosoomi fragment liitub mittehomoloogse kromosoomiga. 47. Duplikatsioon Kahekordistumine. Kromosoomiosa mitmekordistumine. Juhtub sageli. 48. Euploidsus ja aneoploidsus Euploidsus - Genoommutatsioon, kus haploidse kromosoomiarvu kordse suurenemine või vähenemine Aneoploidsus - Genoommutatsioon kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. 49. Polüploidsus ja monoploidsus Polüploidsus - isendil on üle kahe genoomi Monoploidsus - (haploidsete) organismide karüotüüp moodustub ühest genoomist (kromosoomiarv n) 50. Mendeli seadused I-III I seadus - Ühe alleelipaari pärandumine
tekkivaid eoseid koniidideks. Näiteks perekondade kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicillium) kõik liigid on anamorfid, mis moodustavad miljoneid koniide. Iga idanev koniid annab alguse uuele organismile. Nende perekondade liikidel esineb ka suguline arengustaadium, mida nimetatakse teleomorfiks. Sellisel juhul peab eosest või koniidist arenenud haploidne mütseel viljakeha ja seal eoste moodustamiseks kohtuma teise sama liigi haploidse mütseeliga. Mittesuguline ehk anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tihti efektiivsem ja ilmselt seetõttu on paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kaduma läinud ja nad eksisteerivad ainult anamorfidena. Seente evolutsiooni kohta on võrreldes taimede ja loomadega suhteliselt vähe paleontoloogilisi andmeid. Vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 miljoni aasta ja kuuluvad ilmselt saprotroofidele. Rohkem kui 400 miljoni aasta vanuse taime
mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Koniidid võivad olla kas diploidsed, ning iga koniid võib iseanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mittesuhuline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid. Ilmselt seetõttu on paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kaduma läinud ja nad paljunevad ainult koniidide abil. ( Hein: 2000) 2.1. Eosed Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi
liituvad DNA replikatsioon ei toimu Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub kääviniidistik 2. -;;- 3. -;;- 4. II Telofaas Ühest dipoloidsest rakust moodustus neili geneetiliselt erinevat haploidset rakku Sugurakkude jagunemine Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakkitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Akrosoom + tuum = pea; kael; mitokondritega vibur Spermatogenees (läbib meioosi)
tõelisi vart, lehte ja juurt. Neile sarnased taimeosad koosnevad tegelikult sõlmerakkudest ja sõlmevaherakkudest, mis võivad olla kaetud koorerakkudega (N: Chara). Arvatavalt (kõrgemate) taimede eellkäijaiks. Tallus kasvab tipmiselt: kiirdrakk annab vaheldumisi sõlme- ja sõlmevaherakke. Sõlmerakkudest tekivad harud, „koor” ja paljunemisorganid. Umbes 300 liiki, magevees ja riimvees. 12. Sammaltaimed – talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. Sammalde keha on kas lame dorsoventraalne (rakis e. tallus) või liigestunud varreks ja lehtedeks (lihtne tüvend). Valdav osa neist on niiskuslembesed või veetaimed Väikesekasvulised, harva mõnikümmend cm kõrged (turbasamblad kasvavad ülaosas, all kõdunevad) Vegetatiivne paljunemine sigikehade, sigipungade sigivõsude, sigiokste või
annaabi.ee 
