Hamlet- oma aja kangelane Mina arvan, et Hamlet oli oma aja kangelane, esiteks just sellepärast, et kuigi tema isa oli tapetud ning troonil oli tema isa vend, siis tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud selles, et Hamlet oleks olnud auahne, ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Hamleti isa tappis praegune troonil olev kuningas, kes oli hamleti isa vend. Hamlet sai teada seda oma isa vaimult ning kuna peaaegu mitte keegi Taanist seda ei teadnud, tahtis Hamlet selle teatavaks teha. Ta oleks vabalt saanud kuninga ära tappa, kuid see oleks teinud temast mõrtsuka. Hamlet tahtis aga rahvale näidata tõelist mõrtsukat, kes oli kuningas. Teiseks tooksin selle, et Hamlet ei andnud alla. Peale seda, kui uus kuningas troonile astus, muutusid kõik. Tundes ära kuninga ja kogu õukonna tõelise pale, hakkas Hamlet mängima hullu. Alles siis taipas ta, kui mitme...
Hamlet Hendrik Kuusk AT-09 1. Lühiülevaade näidendi sündmustikust. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles
Ta isegi ei üritanud näiteks Horatiot oma plaanidesse kaasata, kuigi teda Hamlet väga usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reedaks. Samas toimis see Hamleti vanade koolikaaslastega. Samuti suutis ta küll tänu heale manipuleerimisoskusele, kuid küllap ka võimele inimesi läbi näha ning nende mõtteid ning tundeid aimates, enda soovide nimel ära kasutada. Claudius oli Hamleti vastane, kuna tegelikult oleks pidanud ju traditsiooni järgi Hamletist troonipärija saama. Kroon läheb ju isalt pojale, mitte vennalt vennale. Kuigi sellest teoses eriti juttu pole, siis usun, et ka see võis üks Hamleti vihapõhjustest olla. Claudius ja Hamlet on oma olemustelt vägagi erinevad inimesed. Kui Claudius tänu Hamleti korraldatud näidendile mõistis, et prints tema koledast tapatööst teadlik on, kartis kuningas veelgi rohkem oma seisuse ja ühtlasi ka elu pärast. Ta mingis mõttes
,,Hamlet" kas lugu maailma või Hamleti hullusest? ,,Hamletit" on tõlgendatud mitmeti ning Hamlet on karakterina muutunud justkui prototüübiks teatud inimlikele omadustele ja probleemidele. Igikestev tõe otsing, sisemise tegutseja ja intellekti vastuseis, moraalsed kaalutlused kõike seda esindab selle Shakespeare'i kuulsa tragöödia nimikangelane. Inimese üldistavale loomusele kohaselt on siingi üle vaadatud näidendi tegelikust äärmuste mängust ja hullusest. ,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte. Kui aga murda välja sellest iganenud lugemismudelist, kerkivad esile hoopis teistsugused mõtted. Küsimustele, miks Taani prints kahetses tegemata tegusid ning unustas tehtu või miks oli niivõrd varmas unustama kättemaksu nimel Ophel...
Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli väga keerulise karakteriga tegelane, kelles leidus väga erinevaid iseloomujooni. Kuid kas need omadused kuuluksid ka minu arvates ühele ideaalsele valitsejale? Sellele küsimusele otsingi vastust. Üks ideaalne valitseja peaks olema tark ja läbinägelik inimene, kes julgeb suuri otsuseid vastu võtta, kes suudab ennast kontrollida, teisi inimesi efektiivselt mõjutada ning kes hoolib teistest inimestest. Edukas riigipea peaks olema ka rahva poolt tunnustatud ja armastatud, muidu oleks tegemist türanniaga. Kuid kõige enam peaks ideaalne valitseja olema visiooniga juht, kelle eesmärgiks on teenida oma maad ja oma rahvast. Hamlet, Taanimaa prints, vastas eelpool nimetatud iseloomuomadustele mingil määral, aga enamjaolt, minu arvates, ei meenutanud ta laitmatut valitsejat. W.Shakespeare'i teoses ,,Hamlet" on näha, et peategelasel oli julgus...
valitsejaid ning me teame ka paljudest valitsejatest millised nad valitsejana olid, aga veel rohkem on olnud maailmas selliseid valitsejaid kellest me pole isegi kuulnud, ega kelle valitsemise ajast pole teada midagi. Kuigi neist pole midagi teada ollakse kindlad, et nendel aegadel on keegi valitsenud. Aga Shakespeari raamatu ,,Hamlet" peategelane prints Hamleti kohta on paljud inimesed küsinud endalt sellise küsimuse, et Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja oma kodumaal? Paljude inimest arust oleks ideaalne valitseja selline kes oskaks pühenduda mingile kindlale asjale rahva heaks. Selline hea omadus oleks olnud ka prints Hamletil kui ta seda ainult ise oleks soovinud. Sellest saab aru selles raamatus selle järgi, et kui prints Hamlet kohtub kaks kuud peale oma isa surma oma isa vaimuga ja saab teada, et ta isa hoopis tappeti
Sander Laurson Paide Gümnaasium 10r klass Kas Hamletist oleks saanud ideaalne valitseja? Hamlet oli Taani prints, kes teostas oma õpinguid Wittenbergis ning tuli tagasi Taanimaale, et sängitada oma isa. Tema isa oli endine kuningas, kelle elu lõppes ootamatult. Hamlet kui arukas ja juurdlev inimene taipas, et isa surm ei olnud loomulik. Mehe kinnisideeks sai tõe välja selgitamine, mis sai talle saatuslikuks. Hamlet oli üsnagi isekas mees, tema tahtmine sai alati teoks mis iganes hinna eest, kuid tema eesmärk oli ikkagi
William Shakespeare Hamlet Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim olevat olnud täiesti vait ja kui vaim hakanud midagi ütlema, siis olla hommikune kukk kirenud ja vaim kadunud. Peale sed...
Ta mõtles selle all seda, et ta arvas, et maailma on suurepärane, kuid ta koges hoopis vastupidist. Ta oli kõige rohkem pettunud Taani õukonnas, sest kohe peale Hamleti isa surma, hakkasid nad uue kuninga ees pugema. 6. Nimeta 2 põhjust, mida peeti õukonnas Hamleti hullumeelsuse põhjuseks. Arvati, et Hamlet on hull Ophelia pärast, sest Hamlet armastas teda ja Gertrudi pärast, sest ta abiellus Hamleti onuga. 7. Miks kuningas pärast näitlejate esitatud tapmisstseeni Hamletist lahti tahtis saada? Põhjenda. See tapmisstseen viitas sellele, et Claudius tappis Hamleti isa. Claudius kartis, et Hamlet hakkab ka teistele sellest rääkima, mille tõttu tahtis ta Hamletist lahti saada. 8. Miks Hamlet kohe oma kättemaksu täide ei viinud? Miks ta viivitas? Peale vaimuga kohtumist ei läinud ta Claudiust kohe tapma, sest ta polnud kindel, kas see jutt oli tõsi. 9. Miks Hamlet Claudiust ära ei tapnud, kui see pärast näitemängu palvetas? Hamletil oleks
Siin on palju tegelasi, kellele võiks kaasa tunda. Ophelia tunnen kaasa, kuna teda ja tema otsuseid mõjutas isa ning ta ei saanud isa tahtele vastu minna, nii et ta ei saanud olla Hamletiga koos, isegi kui tal olid tõelised tunded Hamleti vastu. Ophelia pidi nuhkima Hamleti järgi, isegi kui ta ei tahtnud seda teha. Tunnen talle kaase selle puhul, et ta ei rääkinud Hamletile kõik ausalt ära ja Hamlet pettus temas selle pärast. Mul on kahju tema pärast, kuna ta sai surma. Hamletist on kahju väga paljude põhjuste pärast. Ta ei saanud ise täielikult tostada seda, et ta isa mõrvas Claudius, pidi teesklema hullu, et tõde välja selgitada, ta ei saanud enam oma sõpru usaldada, kuna nad oled kõik tema vastu ja Ophelia oli nende seas. Tal oli ainult üks sober, Horatio. Kõik mõistsid teda hukka.. Laertes ja kuninganna.. Kuningannale tunnen kaasa, kuna ta abiellus kohe pärast oma abikaasa surma. Minu arust ta ei oleks pidanud nii tegema
kuidas Claudius ta mürgiga tappis ning nõuab pojalt kättemaksu. Oma tunnetest ja vaimu jutust räägib ta vaid Horatiole. Teise vaatuse tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet kahtleb vaimu jutus ja tema põhimõtted ei luba täide viia kättemaksu, eriti veel kui süüdlase süü pole kinnitust leidnud. Ta on otsustanud teeselda hullu, et leida toimuvas selgust. Polonius on veendunud, et hulluse on põhjustanud Ophelia eemaldumine Hamletist ning Hamlet on nüüd armastusest hull. Kuningas seda ei usu ja tahab teada saada tõelise muutumise põhjuse ning selleks laseb ta Hamleti koolivendadel Hamleti järgi nuhkida. Hamlet näeb aga sõprade reetlikkuse läbi. Kolmandas vaatuses kirjutab Hamlet näidendi, kus kirjeldatakse täpselt tema isa surma ja reetmist. Hamlet ja Horatio tahavad jälgida süüdlase reageeringut, et siis teada saada kas Claudius on süüdi või mitte
5.1 Hamleti arust on asjad kuningalossis paigast ära. Esiteks see, et Claudiuse asemel pidi pärima trooni hoopis Hamlet. Teiseks Gertrudi ja Claudiuse abielu. Hamlet oli ainus, kes tahtis asjad kuningalossis korda saada. 6 Nimeta 2 tunnust, mida peeti õukonnas Hamleti hullumeelsuse põhjuseks. 6.1 Oma surnud isa leinamine 6.2 tema armastust Opheia vastu 7 Miks kuningas pärast näitlejate esitatud tapmisstseeni Hamletist lahti tahtis saada? 7.1 Kuningas sai aru, et Hamlet teab, et Claudius eelmise kuninga ära mürgitas. Claudius kartis, et Hamlet paljastab selle saladuse ning Taani rahvas saab ka tegeliku tõe teada. 8 Miks Hamlet kohe oma kättemakse täide ei viinud? Miks ta viivitas? 8.1 Ta ei tahtnud, et Claudius sureks teiste poolt austatud mehena, vaid ka teised peaksid teada saama, milline mees Claudius tegelikult oli.
" ,,Hamlet" on Shakespeare´i kirjutatud tragöödia, mis jutustab sellest, kuidas peale kuninga surma hakkab ta poeg kahtlustama, et ta isa tapeti. Ta hakkab oma isa mõrvarit otsima. Tegevus toimub Taanimaal. Hamlet kahtlustas, et ta isa mõrvas ta onu ja ta kahtlused süvenesid, kui kohe peale isa surma abiellus ta ema Gertrud ta onu Claudiusega. Hamlet hakkas plaanima kättemaksu oma onule ja teeskles selle käigus, et ta on hullumeelne. Ta onu Claudius püüdis Hamletist igal võimalusel lahti saada, näiteks püüdis ta saata Hamleti Inglismaale andes kaasa käsu, et ta tee peal hukataks. See plaan aga ei läinud läbi. Lõpuks korraldati Laertese ja Hamleti vahel duell, et Laertes tapaks Hamleti. Hamlet oli aga tugev vastane ja peale mitut ebaõnnestunud katset segas Claudius veini sisse mürki ja pakkus seda Hamletile, tema aga keeldus sellest ja seda jõi hoopis kuninganna Gertrud. Seejärel mürgitas Laertes mõõga otsa ja püüdis Hamletit sel moel tappa
tegeles sellega ning üritas seda teha au ja väärikusega. Ta mitte ainult ei tahtnud teha õiget asja, aga ta kannatas ka palju, välja uurides, mis see õige asi tegelikult ka on. Hamlet näitas alati üles julgust ja iseloomu. Ta tegi küll valesid valikuid, kuid enamuse neist tegi ta emotsioonide ajel ja ennast kontrollimata. Ma ei mõista hukka Hamleti eesmärki tappa Claudius. Hamleti isa, kes oli talle väga kallis, andis talle käsu tappa Claudius ja mina arvan, et see oli Hamletist õige tegu talle seda ka lubada, sest nii oleks saanud isa jaoks õiglus maailma ja tema hingele rahu. Hamlet ei läinud kohe Claudiust tapma, kui isa vaim talle seda ütles, sest ta ei olnud kindel, kas see ikka oli tema isa või hoopis isa kuju võtnud kuri hing. See on üks näide sellest, kuidas Hamlet alati uuris välja, mis on tõsi, mis vale. Muidugi ei mõista ma Hamleti järske tapmisi täiesti õigustatuks, kuid samas ma ei mõista
mängijate juhendamist nende osades läheb Hamlet publikule, kus kogunesid koos Claudius, Gertrude, Ophelia ja Polonius koos paljude teiste inimestega. Mängu käigus saavad nii Gertrude kui ka Claudius väga ärritunud, ehkki erinevatel põhjustel. Gertrude on vallutatud Hamletti viletsu süüdistusega, et ta oli ebakindel ja silmakirjalik, kui ta jäljendas pärast Vana-Hamleti surma; Klaudius on raputatud, sest ta on tõepoolest süüdi oma venna mõrvatuses. Claudius otsustab, et ta peab Hamletist lahti saatma, saates teda Inglismaale. Esitamise järel kutsub Gertrude Hamletti oma ruumi, kavatses teda tema jubedaid insinuatsioone karistada. Hamlet pöördub tema tabeleid, süüdistades teda kõige hirmuäratavamast himust ja väites, et ta on solvanud oma isa ja ise, nõustudes Claudiusiga abielluma. Intervjuu jooksul peidab Polonius sepistust taga; ühel hetkel arvab Hamlet, et Hamlet hakkab rünnaku eest Gertrude't rünnakut üles aitama
Kinostuudio. 1974. aastast Tallinna Kinostuudio. 1963. aastast Tallinnfilm. Nõukogude perioodil oli Tallinnfilm peamine kinofilmide tootja Eestis, Tallinnfilmile pakkus konkurentsi vaid Eesti Telefilm. Filmograafia ● Vereringe 2011, Mängufilm | Toetajad ● Nipernaadit otsimas 2007, Dokumentaalfilm | Tootjafirmad ● Igavene reliikvia 2004, Dokumentaalfilm | Tootjafirmad ● Peeter 2001, Dokumentaalfilm | Toetajad ● Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist 2000, Mängufilm | Toetajad ● Kaerajaan 1999, Tudengifilm | Laborid ● Lurjus 1999, Mängufilm | Heli ● Sellised kolm lugu: Kõrbekuu 1999, Mängufilm | Heli ● Eduard Viiralt -100 (Filmikroonika) 1998, Filmikroonika | Tootjafirmad ● Eesti Vabariik - 80 1998, Filmikroonika | Tootjafirmad Tänan teid tähelepanu eest!
ei sobinud kokku tema abikaasa Arnoldi ülikonna ja tütre valge pluusiga. Tema riietus paistis silma. Tegelaste (mitte küll kõigi puhul meisterlikult graatsiline) sisenemine loob paraja annuse vaimukusega hästi tunnetatava õhkkonna. Sellel hetkel mängitakse elulik vaatepunktide paljusus kenasti esile. Erisugused perspektiivid ja motiivid, ihad ja soovid valguvad laviinina Bradley ja vaataja üle. Etenduses tundsin ma natuke igavust, jutt oli tihti arusaamatu ja Kaljujärve jutt Hamletist oli filosoofiline. ,,Me kõik vajame armastust!"-lausus Francis järsku, peale seda lauset muutusid inimesed saalis kuidagi tähelepanelikumaks, etendus oli arusaadavam ja kõik nagu oleks kohale jõudnud. Miski muutus, aga siiani ma pole mõistnud, mis see oli. Ehk oli asi selles, et lõpuks jõudis etendus 58 aastase kirjaniku ja 20 aastase noore tüdruku suhteni. See kõik tundus nii kirglik ja tõsi. Vaadates oli tõesti tunne, et Saara on 20
Ennem kui isa tuli Laertest saatma pidas too vestlust oma õe Opheliaga. Laertes veenis mitte tõe pähe võtma Hamleti tundevaladusi Opheliale.Laertesele ei meeldinud mõte , et Hamleti ja Ophelia vahel saaks miskt olema. Polonius kuulis kui Laertes Opheliale luges neid sõnu peale, mitte Hamletiga suhtlema. Polonius küsis tütrelt Ophelialt , mis neil Hamletiga on. Samuti ei olnud ka tema vaimustuses , et Ophelia Hamletiga koos aega veedab ja suhtleb. Luges Opheliale sõnadpeale, et too Hamletist eemale hoiaks. Ophelia lubas isa sõna kuulda. Õhtul on Horatio,Hamlet ja Marcellus terassil jälle valves. Lossis käib samal ajal pidu tähistatakse kuninga kroonimist.Pidu ei ole Hamletile sugugi meelt mööda. Tema arvates peavad kõrval maad nende riiki joodikuteks, kuna pidude ajal juuakse ja samal ajal kui kuningas söömu võtab kõlavad fanfaarid. Lõpuks ilmutas , et vaim ja kutsus Hamleti endaga lossimüürile
Kas Hamlet armastas Opheliat? Hamlet ja Ophelia ei taha, et keegi teaks nendevahelisest armastusest. Hamleti armastust Ophelia vastu on mainitud juba varakult, kui Ophelia on oma vennaga ja oma isaga. Ophelia ütles, et Hamlet on andnud mitmeid märke tunnetest tema vastu. ,,Armastus näis taotlevat ta minult ausal moel," ütleb Ophelia Poloniusele tõestamaks, et Hamletil on tunded Ophelia vastu. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida. Kuna Ophelia tõrjus Hamleti kirjad tagasi ilmub Hamlet Ophelia kambrisse, et rääkida temaga aga isa käsul tõukab Ophelia ta eemale ning teda enam jutule ei võta. Polonius arvas, et Hamletil on armuhullus kuna Ophelia tõrjus ta eemale. Ophelia tõrjus Hamleti eemale, et ta isa ei läheks ta peale vihaseks. Hamlet armastab Opheliat. Kui Hamlet rääkis Opheliaga ütles ta talle: ,,Ma armastasin teid kord." Hamlet tunnistab et ta armastas teda aga pärast
Miks hukkus Hamlet? Hamleti-loo algallikaks oli keskaegs ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne ,,Taani kroonika". William Shakespeare "Hamlet" jutustab loo Taani surnud kuninga pojast, Hamletist, kes kohtudes isa vaimuga, saab teada, et tema onu, kes on selleks ajaks võtnud kuninga lese endale naiseks ja ise valitsejaks saanud, mürgitas Hamleti isa. Samal ajal, kui Hamlet oli asjast teada saanud, hakkas tema südamedaami Ophelia isa levitama kuuldusi, nagu oleks Hamlet aru kaotanud. Selle tõttu ei saanud ta oma onu kurje tegusid paljastada, kuna ilmselt poleks uus kuningas süüdistustega leppinud ja need tema hulluse kaela ajanud.
Kui eesti kunstnikud maalivad maastikku, eelistavad nad kauneid pitoreskseid motiive, poola XIX ja XX sajandi vahetuse maastikukunstis domineerivad hoopis teised meeleolud. Miks kujunevad ka lihtsaimad poola kunstnike maastikuvaated enesestmõistetavalt rahvusliku siseilma avalduseks? Oma programmilist teost, ballaadi ,,Romantiline" (,,Romantyczno", 1822) alustab Adam Mickiewicz tsitaadiga Shakespeare'i ,,Hamletist": ,,Methinks, I see... / Where? In my mind's eyes". Võibolla vaatavad poola maastikumaalijad, keda kasvatati romantilise luule vaimus, maastikke hinge pilguga. Mickiewicz lõpetab ballaadi iseloomuliku sõnastusega: ,,Sul peab olema süda ja sa pead südamesse vaatama!". Mina püüan oma tudengitele sedasama edasi anda. Selleks, et mitte piirduda vaid viidetega hetkel ebapopulaarsele Mickiewiczile, tsiteerin ma siinkohal Baudelaire'i
HAMLET Shakespear'i teoses Hamlet, on peategelase, noore Taani printsi kaudu näidatud oma eesmärkide eest võitlemist. Hamletist on sannud õnnnetu idealisti võrdkuju, kes ihkas tõe ja õigluse jalule seadmist. Hamlet oli väga mitmekülgne karakter. Ta oli väga tark ja haritud seda näitas tema vaimukas keelekasutus. Ta teadis, et temast ei saaks hea kuningas, kuigi ta tundis end moraalsest küljest teistest paremana. Hamlet oli rahva seas populaarne, ta pidas enda ülessandeks maailma parandada. Noor prints teadis, et tema onu Claudius oli tema isa mõrvar, kuid Hamlet ei soovinud meest lihtsalt tappa
Hamlet keerulises inimsuhete maailmas Hamlet, kui raamatu keskne persoon suhtleb läbi raamatu väga erinevate inimestega, erinevatel viisidel ning erinevates situatsioonides. Kõikidesse inimestesse suhtub hamlet erinevalt. Kirjandis käsitleksin hamleti ning teiste tegelaste suhteid. Terve teose vältel oli hamletile vaid üks tegelane, kellesse ta suhtus peaaegu algusest lõpuni samamoodi. Selleks osutus tema kadunud isa vaim. Hamlet algul suhtus temasse küll umbusklikult, kuid ajapikku õppis hamlet teda usaldama ning uskus kõike, mida ta rääkis. Kuna vaim oli talle rääkinud, et ta polnud surnud mitte ussi hammustuse tõttu vaid ta oli hoopis tapetud. Selle peale lubas hamlet välja uurida, kuidas asjad olid ning mõrvarile kätte maksta. Pika teose jooksul, otsides tõendeid, et tema isa oli siiski mõrvatud tuli hamletil läbi käija vägagi paljude inimestega. Suhteid teiste tegelastega oli seinast seina. Hamlet...
Kahetsusväärselt palju on meie tänapäeva ühiskonnas inimesi, kes oma õnne nimel lõhuvad teiste jalgealust ning on valmis kõigeks, et saavutada püstitatud eesmärk. Kõige ehedamad näited sellest on poliitreklaamides, mida võime peaaegu igapäevaselt tänavatel, ajalehtedes või teles näha. Näiteks Keskerakonna reklaamid võtsid eelmisel aastal Tallinna linna rahakotist üle 700 000 euro. Kas see mitte ei ole oma õnne rajamine teiste õlule? Siia sobiks veel lisada ka näide „Hamletist“ , kus prints Hamleti onu Claudius tappis ära oma enda lihase venna, et saada võimule. Esmapilgul võib tunduda, et seos nende kahe näite vahel on olematu, kuid mina nii ei arva. Ka Keskerakond võtab oma raha ju kõige lähedasematelt inimestelt, olgugi, et nad keegi omavahel isiklikult tuttavad ei ole. Siiski on meil oma pisike riik ning veel väiksem linn, kus kõik peaksid teineteist ju hoidma. Prints Hamleti onu Claudius võis samuti arvata, et tema tegu ei muuda midagi ning see on
Selleks võis saada ka noormees ise, kuid Hamlet oli kõigeks valmis. Lõpuks ometi langetas noor prints otsuse, mida ta õigeks pidas. Nüüd asus ta seda ellu viima. Seejuures ei põlanud ta ära ka hullu mängimist või nii väheste talle oluliste inimeste solvamist - eks eesmärk pühitseb abinõu. See võib tunduda hoolimatu ja ülbe, ent Hamlet tahtis siiski olla tema ise. Pealegi sai sellises olukorras ruttu selgeks, kes on tõeline sõber, kes mitte. Ophelia eemaldus Hamletist, sest ta oli otsustanud "mitteolemise" kasuks. Sellest, et Ophelia ei saanud õnnelikuks, võib järeldada, et inimese õnneks on vaja rahulolu. See tuleb aga igaühel just oma tegudega luua. Võib-olla sai kättemaks just tänu Ophelia loobumisele Hamleti elueesmärgiks ja -püüdluseks. Ta tahtis vähemalt midagigi oma elus hästi ja edukalt teha. Hamleti sepitsetud plaan õnnestus ja see ainus isemõtleja suutis tollases Taani riigis paljutki muuta:
paigaga. Miks hukkus Hamlet? Ilmselt suur osa lugejaist imestas, kuidas küll jäi Hamlet uskuma sellist sepitsust ja silmnähtavat vale, nagu oli kihlvedu mõõgavõitluse peale. Kuidas ta ometi ei õppinud sellest, et riik on valedest tulvil. Kuidas ta ei olnud ettevaatlik, kui teadis et õukondlased poevad ja valetavad. Kuid Hamlet oli aus ja endast lugupidav mees. Inimesed, kes on täiesti ausad, ootavad seda ka kõigilt teistelt. Vägagi sinisilmne oli Hamletist nõnda uskuda. Kuid ilma selle oskuseta oleks prints end võib-olla tõesti tapnud. Ehk ei oleks ta midagi teinud ning tegevusetult paigal istunud? Usun, et ta ei oleks lihtsalt kõige geniaalse peale tulnud, mille peale ta tuli. Hamlet võitles Taani riigi nimel, et see saaks endale ausa kuninga, et rahvas õpiks sellest, kui halb on valetamine, lipitsemine ja pugemine. Hamlet soovis õiglust jalule seada ning karistada
elu nüüd oma tõelise mõtte avaldab. Kui mõlemad oleksid siis teadnud, kuhu nad lõpuks välja jõuavad, siis ma arvan, et Faustil poleks küll olnud mõtet oma elu jätkata. Ta oleks sellega paljude süütute elud päästnud ja iseennast ka säästnud. Ma usun, et samale järeldusele, millele Faust lõpuks jõudis, oleks saanud ka muudmoodi jõuda. Ütleb ta ju kohe teose alguses, et olulisem kui mõte, sõna ja jõud on tegu. Hamletist jäi maha Horatio, kes õige loo rahvale avaldama pidi. Nii oli õiglus jälle jalule seatud. Faustist ei jäänud aga keegi maha, kes tema lugu edasi räägiks. Peale selle on tähtis, et midagi ka reaalselt korda saadetakse. Faust sureb aga enne oma saavutatu nägemist ära, järelikult ta võis ainult loota, et kõik ka plaani järgi läks. Hamletil seda muret polnud, sest süüdlane Claudius sai oma teenitud karistuse kätte. Kummagi elu polnud selline, mida keegi endale tahaks
· Kui Hamlet oleks saanud kuningaks siis kindlalt Gertrud ei oleks olnud enam kuninganna. Mina arvan et Hamlet oleks enda emal sealsamas lossis elada kuid oleks talle mingeid piiranguid peale pannud. · Tema jaoks oli hullumängimise juures see et, kui ta tappis Poloniuse ära siis talle ei tehtud midagi, ning jäeti kogu asi sinnapaika. Kuid halvaks küljeks tuli see et ta saadeti Inglismaale. · Hamletist oleks saanud võibolla väga hea kuid võibolla ka mitte hea kuningas. Ta oli sisse võetud Opheliast, ning kandis endaga igalepoole kaasa väga sügavat leina. Hamlet oli endas alati väga kindel, ka temale alluvatega oli ta väga lahke ning sõbralik. Kuid kui tal mõni vaenlane oli pidas ta tema peale pikka viha. Hamlet oli neljakümne aastane, ning kuni teose lõpuni oli ta tegelenud mõõgavõitlusega. 2. Armastus
Kui noormehe elu oli alanud armastusega, siis ajaga muutus see armastus vihkamiseks. Tema olemust muudeti vägivaldselt, sellega kaasnesid püüe vabaduse poole ning selle püüde lahendusena nägi ta vaid kättemaksu inimesele, kes oli selle kõige aluseks - oma isale, kes oli tema arust kõige ebaõnnestunum olend inimkonna ajaloos üldse. Sarnaselt Frankile, kirjutab W. Shakespeare "Hamletis" noorest kuningapojast Hamletist, kes oli ülla südame ja lahke loomuga, poisi siirast armastusest hukatud isa vastu ning kinnisideest tema mõrvarit tappa. Hamletil oli kindlasti olemas enda kolm kilpkonna, millest tähtsamaiks ta pidas armastust- armastust isa ja sõprade vastu. Sõbrad tähendasid Hamletile palju. Hamlet, kes oli kõrgest kuninglikust soost, sõbrustas talle madalamas seisuses olevate rüütlitega ning oli nendega väga
temal oli oskus inimestega mängida, aga mitte nii suur kui Claudiusel, mis omakorda tegi Poloniuse väga heaks tööriistaks. Seega kaudselt võib öelda, et ka Claudiusel lasub süü Poloniuse surmas, sest tema oli see, kes saatis Poloniuse Hamleti ja kuninganna vestlust kuulama, tänu millele Hamlet ta ka mõrvas. Milles seisnes aga tema viga, et oma otsa leidis? Ehk selles, et kõik ta plaanid olid alati Hamleti vastu ja ta üritas kõikvõimalikke isikuid ära kasutades Hamletist vabaneda, ent ta hindas ehk inimeste pingetaluvust ja puhast südametunnistust valesti. Oli ju Lartes see, kes oma surma eel viimaste sõnadena lausus, et kõiges on süüdi kuningas, tänu millele Hamlet ka kuninga tappis. Ka Hamletile polnud mäng mõistusega kindlasti mitte võõras, aga erinevalt Claudiusest, kes manipuleeris inimestega otseselt, siis Hamlet teeskles hullu, mis andis talle vabaduse rääkida kõigest, mis muidu oleks olnud ilmvõimatu. Ka temal oli oma kinnisidee,
juhtida vastavalt enda meele järgi. Näiteks kuningas õhutas Hamleti armsamat ning kahte väga head sõpra peategelast lõksu püüdma. Õukondlased täitsid käske vaid kõrgema isiku heakskiidu ja võimu nimel, mistõttu Taani prints kaotas nende vastu usalduse. Hamlet ise aga ei põlanud ära mitmete talle oluliste inimeste solvamist eesmärk pühendab abinõu. Pimestatuna vihast ei suutnud ta end kontrollida ja valas oma raevu armastatud neiu peale välja, mis pani Ophelia Hamletist eemalduma. Peategelase teod võivad küll tunduda hoolimatud ja ülbed, ent ta tahtis olla ikkagi tema ise. Ta ei olnud inimene, kes tõstab ühiskonna huvid enda omadest kõrgemale. Ta pidas õigesti käitumise all silmas selle tegemist, mida ütles tema süda, mitte tema riik. Esitades endale küsimuse: "Olla või mitte olla?", mõtles ta: "Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel oma elu üle otsustada või vastupidi?" Isa surma eest
vääritult, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga?" Hamlet arutles selle üle, kas õigem oleks elada ja võidelda või alla anda ja oma elule lõpp teha ehk ,,Olla või mitte olla see on küsimus." ,,Ta õige palga sai, sest selle mürgi ta ise segas. Teineteisele me peame andeks andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm." Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida. 2. Lühikokkuvõte: Taanimaal Helsingöri lossis oli võimule pääsenud uus kuningas. Uueks kuningaks oli Hamleti lell ehk eelneva kuninga vend Claudius. Claudis oli Hamleti isa tapnud auahnuses. Lisaks troonile röövis ta Hamletilt isa ja võlus oma kavalustega endale naiseks Hamleti ema. Hamleti isa vaim ei saanud aga rahu ja käis öösiti kummitamas kuni lõpuks Hamlet ise temaga kohtus
1.1 Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuk...
Ophelia ja Hamleti vahel oli tõeline armastus, kuid nad ei saanud seda kunagi teineteisele näidata. Kui Ophelia suri, oli Hamlet väga kurb ja igatses oma armastatut, kuid pidi siiski oma missiooniga jätkama. Ophelia vend, Laertes tahtis Poloniuse surma eest Hamletile kätte maksta. Hamlet tappis Poloniuse, kui ta kuulas pealt tema ja kuninganna jutuajamist ning ta arvas, et kuulajaks on hoopis kuningas. Laertes polnud kunagi Hamletist eriti vaimustuses olnud ja keelas ka Ophelial temaga suhelda. Rosencrantz ja Guildenstern, Hamleti vanad koolivennad, saabusid lossi Claudiuse kutsel. Ta lootis, et nad suudavad Hamletit jälgida ja teada saada, mis teda vaevab. Nad kandsid kuningale kõik ette ja Hamlet ei olnud sellega üldse rahul. Kui Hamlet saadeti riigist välja, sai ta teada, et Claudius oli andnud käsu ta tappa ja mõtles välja plaani, kuidas ise puhta nahaga välja tulla
Hamlet leinab väga oma isa. Ta tahab minna uuesti Wittenbergi õppima, kuid kuninganna ja kuningas veenavad teda koju jääma. Hamlet on nördinud, et tema ema juba 1 kuu pärast isa surma uuesti abiellus. Horatio räägib Hamletile, et nägi öösel tema isa vaimu. Hamlet lubas talle, et tuleb öösel terrassile seda ise vaatama. Laertes on Poloniuse poeg ja Ophelia vend. Ta hakkab Prantsusmaale sõitma ning räägib õe Opheliaga, kellel on armusuhe Hamletiga, Hamletist. Laertes soovitab Hamleti armujuttu mitte tõsiselt võtta, sama soovitab ka isa. Nad räägivad, et Hamlet tahab oma jutuga ta ära võrgutada, kuigi Ophelia arvab, et Hamlet on aus ja vandus oma sõnu taevaste vannetega. Sellest hoolimata lubab isa sõna kuulata. Öösel on terrassil Hamlet, Horatio ja Marcellus. Peagi ilmub vaim ja kutsub Hamletit kaasa. Sõbrad kardavad ega taha Hamletit lasta, kuid Hamlet on endas kindel, et vaim ei räägi teiste kuuldes temaga. Nad suunduvad lossitorni
Anna oma hinnang ja põhjenda! Kas tappa Claudius? Ühelt poolt on ta selle võlgu enda isale. Kuid kas see toob maailma õigluse? Arvan, et parem oleks olnud, kui Hamlet poleks Claudiust tapnud, sest ega see tema isa tagasi ei too. Kas Hamlet tegi õigesti kui varastas kuninga kirjad? Kindlasti ta rikkus sellega reegleid kuid tänu sellele ta sai teada, et kuningas teda soovis tappa. Tappa enda sõbrad? Väga vale tegu, kuid samas peab ka Hamletist aru saama. Ta tegi seda sama, mis tema sõbrad talle oleks teinud. Indiviidi arengulugu 1. Millised olid Hamleti võimalused: kas ta püüdis olla õiglane ja vastutav inimene? Kas tal õnnestus see? Too näiteid ja põhjenda! Ta üritas kindlasti seda kõike olla kuid see tal ei õnnestunud sest kättemaksu iha oli nii üüratult suur. 2. Mis on inimelu eesmärk? Vasta arutlevalt. Inimelu eesmärgiks on õppida, saada selleks, kelleks tahad. Reisida kohtades kuhu süda ihkab
Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. 2) Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid
Miilits isegi keelas fännidel külastada Võssotski põrandaaluseid kontserte ning tema laulud said levida vaid koduste ümberlindistuste teel. Alles seitsmekümnendate lõpul lindistas mõned lood ka riiklik plaadifirma Melodija. Võssotski näitlejana Vladimir Võssotski oli legendaarse Moskva Taganka teatri tähtsaim näitleja. Kõikides oma teatrirollides oli ta ennekõike poeet ja laulja Vladimir Võssotski. Tema Hamlet tuli lavale mustas sviitris ja laulis kitarri saate laulu Hamletist. Muusika oli kirjutanud Võssotski ise, kuid sõnad Boriss Pasternak. Võssotski laulis poeedi huku raudsest möödapääsmatusest, kuid ka poeedi õigusest maailma üle kohut mõista; seepärast korrati seda stseeni, kus Hamlet nõuab Gertrudilt, et see kahetseks ja edaspidi patustamast hoiduks, kaks korda. Võssotski laulis ja tundis õudusega, et teda ümbritseb sõrmusena üldrahvalik kuulsus, ent seal, kus kuulsus lauljale järgi jõuab, ei ole enam kunsti
prints Hamlet. Enne oli kostunud ka sõjalärmi. Noor Fortinbras oli Poolast kaasa toonud võidu ja oli tervitanud Inglismaa saadikuid saluudiga. Saadikud olid tulnud ütlema, et Rosencrantz ja Guildenstern on tapetud ning tulid tänu saama. Avastades aga, et kõik on surnud, ei teadnud nad enam kust seda saada. Horatio osutas kuningale ning ütles, et kindlasti mitte selle suust, isegi kui tal veel elu sees oleks olnud. Teose lõpus aga siiski seatakse õiglus jalule ja Hamletist ei mõelda kui halvast ega hullust persoonist. Tsiteerides Horatiot: Maailmale, kes viibib teadmatuses, ma räägin siis, mismoodi kõik see tuli. Siis kuulete küll loomuvastasustest ja lihapattudest ja veresüüdest, küll juhunuhtlustest ja eksihukatustest, küll surmast riugaste ja sunni läbi, mis sepitsejatele otsa tõid. Ma sellest kõigest teatada võin tõtt. Tsiteerides Fortinbras't: Me neli pealikut las kanda Hamlet kui sõdur
Hamlet William Shakespeare Küsimused & kirjanditeemad Küsimused 1.Shakespeare ,,Hamlet" sisaldab tegelasi, kes Hamletist endast silmnähtavalt erinevad, eriti Horatio, Fortinbras, Claudius ja Laertes. Võrdle ja kõrvuta Hamletit iga nimetatud tegelasega. Kuidas nad Hamletiga sarnanaevad? Kuidas nad temast erinevad? Kuidas nad reageerivad situatsioonidele, millega Hamlet vastamisi seisab? Vastus: Horatio järjekindlus ja lojaalsus vastandub Hamleti muutlikkuse ja tundlikkusega, kuigi mõlemad armastavad õppida, arutleda ja mõtelda. Claudiuse seadusest kõrvale hiilimine ja
Probleemid teoses ,,Hamlet": Kes ning mis põhjusel tappis kuninga? Hamleti kättemaks. Hamlet mängib hullu ning hiljem Ophelia hullub päriselt. Ophelia armastus Hamleti vastu ning tema naiivsus, tema kuulekus isale ( ta näitab isale Hamleti kirja, ta laseb isal pealt kuulata oma vestlust Hamletiga ). Hamleti kõhklused kas tappa Claudiust või mitte. Hamleti kahtlused oma ema suhtes. Claudiuse soov Hamletist vabaneda. 3. Mercutio ja Horatio Horatio on Hamleti usaldusväärseim sõber. Erinevalt Mercutiost on Horatio väga tõsine. Teda iseloomustab veel tema tasakaalukus, ratsionaalsus ja mõistuspärasus. Mercutio on Romeo üks parimaid sõpru. Ta on naljatlev, lõbus ja teravmeelne ( ka surma võttis ta vastu naljaga: ,,Tulge mind homme vaatama, ja te leiate, et olen surmtõsine ja haudvaikne mees.").
kupeldajaks himule." lk 135 5. "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 6. "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186 Arvan, et "Hamlet" oli hea valik. Konflikt oli väga huvitav ja põnev oli lugeda selle lahenemise lugu. Ehkki lõpp oli väga kurb ja eriti kahju oli Hamletist, siiski oli kergendus teada, et Horatio jäi ellu. Tuleb leppida paratamatusega, et tragöödiad on kurva lõpuga näidendid. Teos oli suurepärane ja tasus ära lugemist!
11.2007 Hamlet William Shakespeare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga
Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta
muutumisi ei austa. Ma ei tea, kas te mõistate mida ma täpselt öelda tahtsin... · ,,Sa rõve lurjus, verine himur, julm reetur, ilge verepilastaja! Oo, kättemaks!" sellised luulelised pöördumised on minu jaoks nii...retrod, ma armastan vanu filme ja vanat kirjandust just selliste lausete pärast. Mind paneb lihtsalt imestama, kuidas on võimalik nii inetuid sõnu kirjutada nii ilusti? Teos räägib Taani printsist Hamletist, kes tahab kätte maksta oma isa tapjale kelleks on Claudius. Hamleti ema Getrud abiellus kohe pärast Hamleti isa surma Claudiusega ja Hamlet arvas, et see ei saa olla õige. Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt
Peale seda kui Hamlet näeb teistkordselt oma isa vaimu oma ema Gertrudi toa aknast, hakkas ka Gertrud arvama, et tema poeg hullund on. 10. Iseloomusta Claudiust, head ja halvad iseloomuomadused. Rühmita ja kommenteeri iga loomuomadust. Tõesta, et Claudius oli Hamleti vastane. Claudius oli ilmselt kade oma venna võimu üle ja mürgitas tolle. Samuti armastas ta Gertrudi väga ja tahtis toda omale. Ta ei sallinud Hamletit, oma venna poega silmaotsaski ja üritas teha kõike, et Hamletist lahti saada. Esmalt üritas ta kõiki veenda, et Hamlet pole täie mõistuse juures, seejärel saatis ta riigist välja Inglismaale, mis paraku ei õnnestunud täielikult kuna Hamlet langes piraatide kätte ja need toimetasid ta tagasi Taani. Ja kõigelõpuks tahtis ta Laertesel lasta Hamlet mürgitatud rapiiriga tappa. 11. Iseloomusta Gertrudi. Arutle, kes ta oli kas truudusetu või lihtsameelne naine (nii Hamleti kui ka teiste tegelaste silmis)?
Ja kui kellelegi jääb ette mõni lause, kus on juttu mäest ja tulest, siis palun öelge kohe. Saame ometi kiiremini lõpule. PROFESSOR: „Lõpp on vaikus.“ INDREK: Kuidas palun? PROFESSOR: Shakespeare. Hamlet. Tema viimased sõnad. „The rest is silence.“ INDREK: Mis sellega on? PROFESSOR: Ei midagi. Lihtsalt. „Ankruketi lõpp on laulu algus“. Rroosi Selaviste. Ilmar Laaban. INDREK: Kui teie teaksite, milline on minu elu, siis te ei tuleks siin oma Hamletist üldse rääkima... PROFESSOR: Vabandust, härra projektijuht… (Palu, 2016) Niisiis kui ei oleks Professorit, kes Marit kaiseb, saaks viimane ehk koguni lavastuse heidiku rolli. Isabellal ja Maril on mitmeid ühiseid jooni kuid ka mitmeid erinevusi. Isabella justkui ongi Mari peegeldus, ehk ka Mari noorena, kuid eelkõige Mari sisekõne. Isabella on noor ja julge ja pisut uljas ning otsiv. Mari aga mõõdukas ja tasakaalukas, kohati väsinud lootmast. See
probleemi kõige parem lahendus. Claudiuse ja Laertese arutelu käigus tormab tuppa kuninganna, kes teatab, et Ophelia on uppunud. Viiendas vaatuses : Kaks hauakaevajat kaevavad kalmistul hauda, omavahel arutades Ophelia ja tema surma üle. Peagi tulevad kalmistule Hamlet ja Horatio. Alguses nad jälgivad hauakaevaja tööd kaugemalt, kuid natukese aja möödudes lähevad sõbrad hauakaevajalt uurima, et kelle hauda too kaevab. Mees ei vasta alguses ja hakkab rääkima Hamletile Hamletist, kuna mees ei tea, et mees kellega ta räägib ongi tegelikult Hamlet. Niimoodi jutustades kuulevad nad järsku , et keegi tuleb. Hamlet ja Horatio istuvad jugapuu alla matuseid jälgima. Edasi toimuvad Ophelia matused. Kõik omaksed jätavad Opheliaga hüvasti, kui järsku astub haua juurde Hamlet. Kohe, kui Laertes seda märkab, hakkasid nad omavahel kähmlema. Peagi kaaskondlased lahutavad nad. Kõigi nähes kinnitab Hamlet veelkord enda tundeid Ophelia vastu ja lahkub
ning seetõttu saime me veel natuke aega abi otsimisega tegeleda. Kui kell sai nii palju, et oli aeg lõkke ääres sööma asuda, oli aga ilm kahjuks halvenenud. Mustad äikesepilved lähenesid ning tuul tõusis. Tegime asemed lennukivrakki, et tormi eest varjuda. Neiu, kes istus lennukis minu taga, rääkis õhtusöögi lõpetades, et olid koos vennaga teel Austraaliasse vanavanematele külla, kuhu jäävad aastaks elama. Ema luges enne minekut neile ette järgneva õpetliku monoloogi „Hamletist“: „Need vähesed nõuanded meeles pea: sa ära kanna oma mõtteid keelel ja teoks neid ära uisapäisa tee. Sa ole lahke, aga mitte libe. Need sõbrad, kes on proovi läbi teinud, seo hinge külge terasvitstega, kuid ära kätt tee tuimaks, teretades vasthautud verisulis uljaspäid. Sa hoidu riiust, ent kui satud sekka, siis teotse nii, et vastane sust hoiduks. Kõrv ava kõigile, suu – vähestele, nõu kuula kõigilt, oma – hoia varuks. Nii kallilt riides käi, kui kukkur lubab,
Raivo Trass on meenutanud, et Urmas Kibuspuul oli küll häid momente, ent õppejõud ei osanud talle küll kooli algul edukat tulevikku ennustada. Kooli ajal oli ta jutukas ja hakkaja, kuid ka mõtlik ning suure sisemise intelligentsiga. Tähelepanuväärseks sai suur sarnasus kursusekaaslase Anne Paluveriga, mida ka mitmetes näidendites ära kasutati. 1. kursusel 1. semestri erialaarvestusel lavastati Lavakunstikateedris lõike Shakespeare’i „Hamletist,“ kus Priit Pedaja lavastuslõigus „Rosencrantzi ja Guildensterni kohtumine Hamletiga“ sai Kibuspuu Hamleti rolli ära proovida ja püüdis õppejõudude pilku. 2. semestri erialaeksamil lavastas Merle Karusoo Eduard Vilde „Tabamata ime“ 1. vaatuse, milles Kibuspuu oli Leo Saalep, Peeter Volkonski „Pisuhänna“ lavastuses mängis Kibuspuu Tiit Piibelehte. Nii oli juba varajane kontakt Vilde loominguga, millega ta kiitust kogus. 2
annaabi.ee 
