Mille nimel võitles ja hukkus Hamlet (0)

Kadri Raag, Xb
Mille nimel võitles ja hukkus Hamlet ?
Tõde, ausus, otsekohesus – need olid Taani riigis puudu, neid soovis Hamlet leida, kui kodumaale naases. Korras riigi asemel leidis Hamlet eest valelikkuse, lipitsemise ning pugemise. Taani riigis oli midagi mäda, ning Hamlet märkas seda. Ta ei uskunud varem, et pealtnäha ausad õukondlased ja pereliikmed muudavad nii lühikese ajaga meelt ja arvamust.
Enne vana Hamleti surma ei meeldinud Claudius , surnud kuninga vend, kellelegi, nüüd poeti uue kuninga ees. Milline valelikkus! Milline ebalojaalsus! Kõik, mida Hamlet, endise kuninga poeg, eest leidis, ärritas teda. Printsi tuli lohutama tema isa, kuid vaimuna. See võis olla Hamleti pettekujutelm või sisemine hääl, mis ütles talle ette seda, mida Hamlet ise sisimas uskus, lootis või kahtlustas.
Juba sest hetkest, mil Hamlet kodumaale naasis, nägi ta midagi kahtlast oma onu, Claudiuse ümber ning märgates oma ema, Gertrudi, uue kuninga naisena, leinamata oma surnud abikaasat ja endist kuningat, muutus Hamlet eriti kahtlustavaks ja pahuraks. Hamlet, olles ise igati aus inimene, ei osanud algul arvata, et tema isa surmas võib olla süüdi Claudius. Peale vana Hamleti vaimuga rääkimist hakkas noor prints kahtlustama, et Claudius ja Gertrud on vana kuninga surmas süüdi. Hetkeks muserdas Taani olukord Hamletit niivõrd, et ta mõtles isegi surma peale, kuid teadmata, mis peale surma tuleb, pani see teda kõhklema. Siinkohal tegi Hamlet avastuse, et liigne kaalutlemine ja kõhklemine teeb pelguriks ning varem nii head ideed ja mõtted jäävadki vaid nendeks.
Hamlet tegi suurepärase ning geniaalse avastuse: kui olla aus, tähendab olla imelik, teistest erinev, lausa hull, siis miks mitte tõesti olla, nii-öelda, peast soe. Just nii Hamlet käituski: ajas tegelikult täiesti normaalset ja loogilist juttu, kuid õukond, jälgides tema pealtnäha imelikke tegusid ja mõttekäike, pidas Hamleti käitumist valeks ja ebasobilikuks.
„Geniaalsuse ja lolluse vahe on see, et geniaalsusel on omad piirid.“ Nii ütles Albert Einstein . Me näeme, et Hamlet ei olnud sugugi loll, nagu arvas rahvas, vaid lausa geniaalne: ta nägi olukorda mitmest vaatepunktist. See aitas tal tulla mõttele olla hull ning lavastada näidend, kus kantaks ette olukord, mis Hamleti arvates tegelikult juhtus. Hamletile tuli pidevalt vihjeid, et Claudius on salakaval sepitseja ning just Claudius võis tappa vana kuninga. Hamlet veendus selles täiesti, kui Claudius, näidendit nähes ärritus ning saalist lahkus.
Hiljem oli Hamletil võimalus tappa Claudius jumala palge ees, kuid ta ei teinud seda, sest ta soovis, et kuritegu saaks õiglaselt karistatud. Jumala ees seda ei juhtuks, sest Claudius oli siis just patud andeks palunud . Tol korral ei läinud Hamlet Claudiusele ilmselt ka seetõttu kallale, et tegu oli püha paigaga .
Miks hukkus Hamlet? Ilmselt suur osa lugejaist imestas, kuidas küll jäi Hamlet uskuma sellist sepitsust ja silmnähtavat vale, nagu oli kihlvedu mõõgavõitluse peale. Kuidas ta ometi ei õppinud sellest, et riik on valedest tulvil. Kuidas ta ei olnud ettevaatlik, kui teadis et õukondlased poevad ja valetavad. Kuid Hamlet oli aus ja endast lugupidav mees. Inimesed, kes on täiesti ausad, ootavad seda ka kõigilt teistelt. Vägagi sinisilmne oli Hamletist nõnda uskuda . Kuid ilma selle oskuseta oleks prints end võib-olla tõesti tapnud . Ehk ei oleks ta midagi teinud ning tegevusetult paigal istunud? Usun, et ta ei oleks lihtsalt kõige geniaalse peale tulnud, mille peale ta tuli.
Hamlet võitles Taani riigi nimel, et see saaks endale ausa kuninga, et rahvas õpiks sellest, kui halb on valetamine, lipitsemine ja pugemine. Hamlet soovis õiglust jalule seada ning karistada Claudiust kuritöö eest õiglaselt, just nagu vanades kõrgkultuurides: vargalt raiutakse käsi maha. Hamlet suri võideldes õigluse eest seetõttu, et talle valetati ning sepitseti kurikavalat plaani, mida Hamlet uskus. Kas tõesti on vähe paluda olla aus? Kui me kõik oleks üksteise vastu täiseti ausad ja otsekohesed, oleks maailm parem paik. Miks? Sest meile öeldaks meie vead ning me õpikisme neist ja parandaks end. Ma samastan Hamleti iseloomu ja mõtlemist peaaegu sajaprotsendiliselt enda omaga ning ma jagan tema mõttekäike ja arvamusi . Hamlet sai ikkagi isa surma eest kätte makstud, hoolimata sellest, et ta ise suri. Vähemalt suri õigluse eest ning see oli parim, mis Hamletiga juhtuda võis.