Hamlet keerulises inimsuhete maailmas (3)

Hamlet keerulises inimsuhete maailmas

Hamlet, kui raamatu keskne persoon suhtleb läbi raamatu väga erinevate inimestega, erinevatel viisidel ning erinevates situatsioonides. Kõikidesse inimestesse suhtub hamlet erinevalt. Kirjandis käsitleksin hamleti ning teiste tegelaste suhteid.
Terve teose vältel oli hamletile vaid üks tegelane, kellesse ta suhtus peaaegu algusest lõpuni samamoodi. Selleks osutus tema kadunud isa vaim. Hamlet algul suhtus temasse küll umbusklikult, kuid ajapikku õppis hamlet teda usaldama ning uskus kõike, mida ta rääkis. Kuna vaim oli talle rääkinud, et ta polnud surnud mitte ussi hammustuse tõttu vaid ta oli hoopis tapetud . Selle peale lubas hamlet välja uurida, kuidas asjad olid ning mõrvarile kätte maksta.
Pika teose jooksul, otsides tõendeid, et tema isa oli siiski mõrvatud tuli hamletil läbi käija vägagi paljude inimestega. Suhteid teiste tegelastega oli seinast seina. Hamlet oli kohati väga hooliv, kohati väga hoolimatu vahest tegi asju täiesti ootamatult ning kõik see mõjutas tema suhteid.
Inimene, kellega olid suhted kindlad oli uus kuningas, kes oli hamleti isa vend.Võrdlemisi kohe peale seda, kui hamleti isa oli surnud siis abiellus ta tema isaga. Suhted olid neil hamletiga küll kindlad kuid see ei tähenda seda, et nende vahelised suhted olid positiivsed. näiteks võib tuua kasvõi selle, et Claudius pöördus hamleti poole alati viimasena. Ka Hamlet suhtus claudiusse negatiivselt. See tuleb välja üleüldse hamleti hoiakust läbi terve raamatu. Kindlasti mõjutas hamleti ja claudiuse suhteid ka see, et tegelt oleks pidanud olema järgmine troonipärija peale enda isa surma olema Hamlet. Hiljem saadab Claudius hamleti inglismaale käsuga ta tappa.
Läbi raamatu teine tegelane, kellega enamus aega oli hamletil positiivsed suhted oli Ophelia . Hamletil olid Ophelia vastu ilmselgelt tunded ning ta näitas neid ka välja. Ophelia oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius keelas ophelial halmletiga suhtlemise, kuna see ei oleks olnud poloniusele kasulik. Hiljem peale poloniuse surma läks Ophelia hulluks ning uputas end.
Raamatu jooksul hakkavad hamletil esinema nö. hulluse märgid. Nende alla võib lugeda näiteks selle, et hamlet hakkab ise endaga rääkima ning arutlema iseendaga . Üleüldse hakkab Hamlet käituma imelikult ning see paneb eelkõige ema kuid ka kuning ja ka polooniuse muretsema
Koos Hamleti nö. hullumismärkidega muutuvad muidugi ka hamleti suhted veelgi hullemaks. Hamlet muutub mingil määral paranoiliseks ning muutub veelgi äkilisemaks.
Kord, kui Hamlet olles Opheliaga samas ruumis ning temaga rääkides kutsus kuninganna hamleti enda juurde. Seal tapab Hamlet poloniuse, kes peidab end koos kuningaga rippvaiba taga. See on järjekordne märk Hamleti äkilisusest. Hamlet muidugi lootis, et vaiba taga on kuningas Claudius ning lootis teda tabada enda mõõgaga ning ta surmata.
Laertesega – ophelia venna ning poloniuse pojaga polnud samuti hamletil head suhted , kuna kui ta sai teada, et hamlet on tema isa surma taga siis ta vihastas väga ning tahtis talle kätte maksta tema isa tapmise eest ning kaudselt tema õe surma põhjustamise eest. Kuna emotsioonid olid nii laes siis mindi nii äksi täis ning oldi valmis kõike tegema. Nii kutsutigi tunnetepuhangus Hamlet võitlema ning olles koos Claudiusega hamleti vastu häälestatud tegid nad koostööd ning otsustasid hamleti tappa. Selle tõttu sai tegelt nii Hamlet, Laertes, kuningas kui ka kuninganna surma.
Kui kõik suhted võtta terve raamatu peale kokku siis tuleb tõdeda, et hamleti suhted kõigiga vähemalt peale enda isa surma olid vägagi negatiivsed. Hamlet ei saanud peaaegu mitte kellegiga läbi. Hamlet oli negatiivselt häälestatud maailma vastu ning see võis ka selle põhjustada,e t kõik tegelased olid lõpuks ka hamleti enda vastu. Seega oli minu arvates teiste tegelaste suhtumine hamletisse põhjustatud iseendas. Lisaks sellele põhjustasid kõik need negatiivsed suhtumised lõpus väga dramaatilise lõpu, kuna nii relva kui ka veini mürgitamine oli põhjustatud sellest, et taheti hamletist lahti saada.