Ma ei mõista Hamletit hukka (0)

Ma ei mõista Hamletit hukka
Ma ei mõista Hamletit hukka, sest ma saan tema tegudest ja tegutsemistest aru. Ta oli paljudes uskumatutes ja väga rasketes olukordades, aga ta ei andunud alla. Ta jäi asja juurde ja tegeles sellega ning üritas seda teha au ja väärikusega. Ta mitte ainult ei tahtnud teha õiget asja, aga ta kannatas ka palju, välja uurides, mis see õige asi tegelikult ka on. Hamlet näitas alati üles julgust ja iseloomu. Ta tegi küll valesid valikuid , kuid enamuse neist tegi ta emotsioonide ajel ja ennast kontrollimata.
Ma ei mõista hukka Hamleti eesmärki tappa Claudius. Hamleti isa, kes oli talle väga kallis, andis talle käsu tappa Claudius ja mina arvan, et see oli Hamletist õige tegu talle seda ka lubada, sest nii oleks saanud isa jaoks õiglus maailma ja tema hingele rahu. Hamlet ei läinud kohe Claudiust tapma , kui isa vaim talle seda ütles, sest ta ei olnud kindel, kas see ikka oli tema isa või hoopis isa kuju võtnud kuri hing. See on üks näide sellest, kuidas Hamlet alati uuris välja, mis on tõsi, mis vale.
Muidugi ei mõista ma Hamleti järske tapmisi täiesti õigustatuks, kuid samas ma ei mõista teda ka hukka, sest selleks ajaks oli ta otsustanud mitte kuulata oma mõistuse häält ning tegutses ainult emotsioonide ajel. Tapmine , mida ma absoluutselt hukka ei mõista, on Poloniuse pussitamine. Minu meelest sai ta selle, mida vääris. Ta oli suur jutupaunik, kellele meeldis kuulata teiste inimeste vestlusi , mis polnud tema kõrvadele mõeldud. Hamlet tõesti tappis „roti“, kui ta Poloniust pussitas.
Hamleti hullu näitlemine oli samuti minu jaoks õigustatud, sest nii sai ta võimaluse kritiseerida, ilma et keegi tema peale halvasti vaataks või teda karistaks, sest kõik halb, mida ta ütles aeti hulluse kaela.
Minu jaoks olid Hamleti tegutsemine õigustatud ja arusaadav ning on võimalik, et kui ma oleks sellel ajal elanud, siis oleksin ehk samamoodi käitunud nagu temagi.