Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises Levimus ja geokeemia Atmosfääris on fluorisisaldus väga väike tööstuspiirkondades õhu fluorisisaldus normaalsest oluliselt suurem kustunud või mittepurskavatest vulkaanidest eraldub pidevalt fluori LEVIMUS JA GEOKEEMIA HÜdrosfääris hulk ookeani- ja merevees väike esinemisvormi hüdrosfääris määrab suuresti keskkonna happesus FLUORI on vaja hammaste arenguks ja hambakaariese vastaseks toimeks organismi kiiritustaluvuse suurendamiseks osteoporoosi ennetamiseks võib aidata kaasa haavade paranemisele ja raua imendumisele Viited http://www.toitumine.ee/fluor/ Fluor, 5.10.2012 http://et.wikipedia.org/wiki/Fluor Fluor, 5.10.2012 Tänan tähelepanu eest
Orgudes või kõrgendike nõlvadel kus põhjavesi väljub. Ühes ja samas asulas võib joogivee fluorisisaldus kõikuda sedavõrd et tänava ühes otsas elavad inimesed peaksid hea tervise huvides fluori lisaks tarvitama teised aga kraaniveest hammaste tervishoiu huvides sootuks loobuma sest fluorihulk selles võib tervist rikkuda Kõige väiksemad sisaldused on 0 1 mg/l ja kõige kõrgemad 6 95 mg/l Kui fluori on joogivees alla 0 5 mg/l siis on soodustatud hambakaariese teke ja organismile on vaja anda fluori lisaks Kui aga fluori on üle 1 5 mg/l tuleb ilmsiks tema toksiline toime Eestis ja ka mõjal maailmas on ka probleemiks radioaktiivsus Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest mis on 14% Eesti elanikkonnast. Aastased oodatavad efektiivdoosid mis arvestasid inimeste keskmist joogiveetarbimist 2 liitrit päevas ületasid piirsisaldust 2 7 korda. Kütused Põllumajandus Inimtegevus
mittemetallidega v.a. lämmastik, heelium ja argoon. Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. 3. Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. 4. Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 5. Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb anorgaaniliste fluoriühenditena luudes ja hambavaabas. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab ka luid. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, punapeet, piim, mereannid, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Broom 1
Eestis ongi Läänemaa piirkonnaks, kus on probleemiks kõrge fluorisisaldus (1,5-2,6mg/l). Raua sisaldus vees vähendab fluori aktiivsust. Olenevalt fluorisisaldusest vees põhjustab ta kahe massilise ja erineva haiguse teket, milleks on hammaste kaaries ja fluoroos. Tarbija peab olema teadlik, kui kõrge on fluori kontsentratsioon joogivees, mida ta tarbib: · Kui fluorisisaldus on alla 0,5 mg/l, siis soodustab see lastel hambakaariese teket. · Selle vältimiseks on vaja kasutada fluoreeritud hambapastat ja loputusvedelikke (eelnevalt tuleb konsulteerida hambaarstiga), kuid võib tarvitada ka rohkem teed ja greibimahla. · Kui fluorisisaldus on üle 4,0mg/l võib see põhjustada juba skeleti fluoroosi. · Seega optimaalne fluorisisaldus vees oleks 0,8-1,2mg/l. Molaarne kontsentratsioon näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis.
4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad Fluor · Fluoroplasti ehk teflonir kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina pannide vooderdamisel ja suuski hõõrdumise vähendamiseks. · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. · Vähesel määral sisaldavad fluoriühendeid hambapastad, need vähendavad hambakaariese teket. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 mg ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. · Meditsiinis rakendatakse fluoriühendeid vereasendajana ja narkoosivahendina. · Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi. Seda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. Kloor
Näiteks 100g suhkru kohta on süsiveikuid 100g. Eriti palju sisaldab süsivesikuid maisihelbed, mesi ja ka pulgakomm. Aga jällegi asjades milles puuduvad täielikult süsivesikud on näiteks rapsiõli, sealiha, sardiin ja tursk ehk siis ühesõnaga süsivesikud puuduvad kalades ja lihades. Üledoos või vaegus Rasvumine - Pidev magusaga liialdamine, kus kestvalt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvel muudab inimesed tüsedaks. Hambakaaries - Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid.
10-40%, niisutav aine 20-70%, vesi 5-30%, sideaine 1-2%, detergent e. pesuaine 1-3%, maitsekomponent 1-2%, säilitusaine 0,05-0,5% ja terapeutiline komponent 0,1-0,5%. Hambapastas on aineid mis võivad mõjuda tervisele nii kahjulikult kui ka kasulikult. Üks nendest on flouriid, mis on hambapasta kõige olulisem koostisaine.Fluoriid taastab happerünnakus kahjustunud hambaemaili ja muudab selle tugevamaks. Tänu fluoriidi sisaldusele hambapastas on hambakaariese esinemissagedus tänapäeva maailmas drastiliselt vähenenud. Järgmine oluline komponent on abrasiivaine, mis annab pastale tema puhastusjõu, eemaldamaks kattu ja pigmenti hambapinnalt ning ühtlasi õrnalt seda poleerides. Abrasiivne komponent võib olla kas kaltsiumfosfaat, alumiinium, kaltsiumkarbonaat või räniühend(silica).Nagu enne mainitud võib flouriidil olla ka tervisele kahjulikke mõjusid, mis kõige rohkem võivad avalduda väikelastel
moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega (v.a. lämmastik, heelium ja argoon).Fluori ja vee reageerimisel süttib vesi põlema ning selle käigus eraldub hapnik. Kasutusalad: 1)Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 2) Tänapäeval kasutatakse mitmeid fluororgaanilisi ühendeid olmes.(teflon kate). 3) Vesinikfluoriidhape söövitab klaasi, mistõttu teda kasutatakse klaasesemete graveerimisel. biotoime (ülesanded organismis, puudusel või üleküllusel tekkivad probleemid, tuntumad toiduallikad): Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutumist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on piim, küüslauk, sibul, tee, õun jne
3) Neelamine 4) Sülje kaitsefunktsioon mikroobide suhtes ja hambakaariese suhtes. 5) Maitsmisfunktsioon keelel maitsmisensorid, mis esmalt puutuvad kokku maitseomadustega 6) Suu limaskesta niisutamine kuiva suuga rääkida ei saa Need protsessid kindlustatakse hammaste ja sülje osavõtul. Sülge produtseerivad süljenäärmed: suured ja väiksed süljenäärmed. Suured süljenäärmed - paarisnäärmed
Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi. 4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g. Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 2. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega.
täpselt järgima hammaste ja suu hooldamise režiimi. Regulaarne hammaste hooldamine, hambavahede puhastamine ning piisav hoolikas harjamine aitavad vältida igemehaigusi. Igemete sisselangemine, mis on tavaline vanemas eas inimestel, edendab samuti hambakaariest, desensibiliseerivad hambapastad võimaldavad hambaid ebamugavust tundmata harjata ka siis, kui igemed on valulikud. Ideaalne oleks eemaldada toidujäätmed hammastelt pärast iga söögikorda. Hoolimata kasvavatest teadmistest hambakaariese põhjuste ja vältimise kohta, kasvab kaariese esenemissagedus paljudes maades. Probleemi süvendavad sotsiaalsed muutused, millest tingituna on gaseeritud joogid ja jäätis lastele üldiselt kättesaadavad. Traditsioonide ja kultuuri muutused peegelduvad riietuses ja iga uus sugupõlv kohandab oma riietust muutuva keskkonna ja sotsiaalsete tingimuste vajadustele. Riided on mittesõnalise suhtlemise vahend. Nad võivad signaliseerida entilist päritolu, sissetuleku taste ja sotsiaalset
ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites. Kasutusalad: * Tänapäeval kasutatakse mitmeid fluororgaanilisi ühendeid olmes. Näiteks tefloniga ehk väga püsiva ja kõrget temperatuuri taluva plastmassiga kaetakse panne ja suuski hõõrdumise vähendamiseks. * Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti.. * Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. * Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja somaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 milligrammi ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. * NaF kasutatakse mürkkemikaalina puidu immutamiseks mädanemise vastu. Inimesele on see ülimürgine ja ja 1 grammine kogus võib olla surmav.
sissehingamine inimesele surma. Orgaaniline fluor on üsna vähe mürgine ja seega üsna ohutu. Seetõttu lisatakse fluori ühendeid tihti joogivette, sest see tugevdab hamba emaili. Hiinas selgus, et joogivee kõrgem fluorisisaldus pidurdab laste intelligentsuse arengut. Kasutamine · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes · Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. · Vereasendajana ja narkoosivahendina. Kloor Kloori avastamine: Kloori kui lihtaine avastas 1774. aastal Rootsis teadlane Carl Wilhelm Scheele, kui ta kuumutas keedusoola ja väävelhappe segu mineraal pürolusiidiga. Paiknemine: Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. See asub
hõõrdumise vähendamiseks. Teflon on väga püsiv, inertne ja kõrget temperatuuri taluv materjal. Fluori aatomid kaitsevad süsinikuaatomitest skeletti välismõjutuste eest. Teflonit peetakse materjaliks, millel on teemant-süda (C aatomitest) ja ninasarviku nahk (F aatomitest). · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti.. · Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 milligrammi ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. Teise maailmasõja ajal valmistas Saksamaa sariini kui salarelvana, kuid ei söandanud seda kasutada. Ka USA ja NSVL lõid oma sariini jt gaaside varud, mis on praegugi osaliselt alles.
Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime STRONTSIUM: Strontsiumiühendeid sisaldavad eriklaasid neelavad röntgenikiirgust. Selliseid eriklaase kasutatakse teleri kinoskoopide ja mitmete röntgeniseadmete kaitseekraanide valmistamiseks. Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada, et ta võtab osa luudes ja hammastes kulgevatest ainevahetusprotsessidest. Strontsiumühendeid on kasutatud luuhõrenemise ja hambakaariese ravil. KALTSIUM:on inimorganismis kõige levinuim metalne element ja biometall. Kaltsium tagab koos fosfori ja teiste elementidega luude, hammaste tugevuse, vere hüübimisomadused, närviimpulsside edastuskiiruse, osaleb D-vitamiini ainevahetuses, organismi energiavahetuses, mõjutab veresoonte läbilaskvust, lihaste funktsioone, reguleerib südametegevust, kolesteroolitaset, täiskasvanul ka insuliini eritumist, vahendab hormoonide toimet, aktiviseerib ensüümide toimet.
sorbitool, ksülitool, maltitiool isomalt ja laktitool. Organism omastab neid suhteliselt aeglaselt ning nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes aeglaselt. Seetõttu kasutatakse neid magusainetena ka diabeetikutele ette nähtud dieettoodetes. Erinevad polüoolid annavad mõnevõrra vähem energiat kui suhkur ja kokkuleppeliselt on võetud nende energiasisalduseks 2,4 kcal/g (suhkrul 4kcal/g). Paljud polüalkoholid on kasulikud hambakaariese tõrjeks, mistõttu kasutatakse neid närimiskummide koostises. Mõnedel polüalkoholidel on ka prebiootiline efekt. Prebiootilised ained on seedeensüümide toimele mittealluvad ained, mis läbivad peensoole muutumatul kujul, kuid on jämesooles toiduks organismi kaitsevõimet tõstvatele mikroobidele. Polüalkoholidel on ka teatud ebameeldivad kõrvaltoimed, näiteks liigtarbimisel laksatiivne ehk lahtistav toime. 3.1 Mannitooli (E421)
(tähistatud nooltega) Jäävhammaste pärilik puudumine esineb kahes vormis: hüpodentia puhul puudub kuni 6 jäävhammast (ja nende alget), oligodontia korral on puuduvate jäävhammaste arv suurem kui 6. Hammaste arengu perioodil võib kudede ebaühtlase diferentseerumise tõttu olla hambakrooni või juure suuruse, kuju või struktuuri kõrvalekaldeid. Sellised hambad on ebaesteetilised ja loovad sageli eelsoodumuse hambakaariese ulatuslikuks kahjustuseks, eriti hambaemaili arenguhäirete korral.
Teise Maailmasõja järel oli sünteetiliste detergentide (naatriumsulfaat jt) areng jõudnud juba nii kaugele, et seepi ei pidanud enam hambapastades kasutama. Mitmed juhtivad hambapastade tootjad jätkasid tööd hambapastade efektiivsuse suurendamise kallal ning varsti avastati fluoriidide tugevdav mõju hambaemailile, mis oli suur samm edasi. Mitmetes riikides korduvalt läbi viidud uuringud näitavad, et fluoriidi sisaldava hambapasta regulaarne kasutamine vähendab hambakaariese riski umbes kolmandiku võrra. Fluoriid lisati esimest korda hambapastale 1914. aastal. 1930ndatel suhtus Ameerika Hambaarstide Liit sellesse kriitiliselt, kuid 1950ndatel fluoriidi sisaldavad pastad aktsepteeriti. Heakskiidu saanud hambapastasid hakkas edasi arendama kompanii Procter & Gamble. Nende esimene fluoriidiga hambapasta tuli müügile 1955 ja kandis nime Crest. Aastal 1960 kinnitas Ameerika Hambaarstide Liit, et Crest aitab vältida hammaste lagunemist. Fluoriidi sisaldus
Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 2-2,4 g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos.Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust. Vesinikfluoriid ja vastav hape Vesinikfluoriid lahustub vees piiramatult ning vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse
Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete kogus lastel grammides on võrdne lapse vanus aastates + 5, näiteks 10-aastasel 15 grammi. 4 - 6- aastastel poistel on keskmine süsivesikute vajadus 230 g ja tüdrukutel 200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g. Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 1.3.Toidurasvad Toidurasvade põhiülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine, need on ka asendamatute polüküllastumata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikaks ning on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks. Lisaks eeltoodule võtavad lipiidid osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest.
1.2 Flouri sisaldus Ühes ja samas asulas võib joogivee fluorisisaldus kõikuda sedavõrd, et tänava ühes otsas elavad inimesed peaksid hea tervise huvides fluori lisaks tarvitama, teised aga kraaniveest hammaste tervishoiu huvides sootuks loobuma, sest fluorihulk selles võib tervist rikkuda. Kõige väiksemad sisaldused on 0,1 mg/l ja kõige kõrgemad 6,95 mg/l. Kui fluori on joogivees alla 0,5 mg/l, siis on soodustatud hambakaariese teke ja organismile on vaja anda fluori lisaks. Kui aga fluori on üle 1,5 mg/l, tuleb ilmsiks tema toksiline toime. Kahjustus ilmneb esmajoones hambafluoroosina. Sel juhul hakkavad hambad pealtpoolt lagunema ja kaob ära hammaste valge läige ningi muutuvad kollakaks või isegi pruuniks. Hiinlaste arvates võib isegi fluori sisaldus pidurdada laste intelligentsuse arengut. Üle 1,5 mg/l fluorisisaldusega vett ei tohiks tarbida. Kuid Tallinnas ja Narvas seda probleemi
Toiduainete töötlemine roostevabades nõudes (eriti kui toiduained on happelised) võib tõsta nende kroomisisaldust. VASK (Cu) Vask osaleb organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks, aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. Allikateks on koorikloomad, nisuterad, oad, pähklid, seemned, maks ja neerud. FLUOR (F) Fluor on oluline hammaste ja luude moodustumisel ning tähtis hambakaariese ennetamisel. Selle allikateks on mereannid, joogivesi ja fluoriga rikastatud keedusool. Levivad uudised, et Batelle'i Uurimisinstituut (Batelle Research Institute, Columbus, Ohio) tõestas aastal 1989, et fluor tekitab jõudsalt vähki. Uuringud tellis USA National Cancer Institute, aga tulemused vaikiti maha. Pole olemas uurimust, mis suudaks tõestada, et fluor hoiab kaariest ära. Et fluor kaitseb kaariese eest, on niisiis suur müüt. NAATRIUM (Na)
Kooliõde, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed, õpetaja, õpilane, lapsevanem, ÕOV, kooli hoolekogu, kooli tervisenõukogu. 40. Milliste tervisedenduslike valdkondadega tegeleb kooliõde? 1,3,7,11 klass tervisekontrollid. Haiguseid ei ravi, suunab perearstile. 41. Milliste haiguste ennetamisega tegeleb kooliõde? Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamine, rühihäirete tugi ja liikumishaiguste ennetamine, söömishäirete ennetamine ja ülekaalulisuse vähendamine, hambakaariese ennetamine ja laste suutervis, nägemishäirete ja silmahaiguste ennetamine, nakkushaiguse ennetamine, seksuaaltervishoid 42. Defineeri esmane abi ja esmaabi koolitervishoius. Esmane abi osatakse ära tunda abivajaja ja kutsuda abi (kiirabi). Esmaabi kohene abi, mida osutatakse haiguste või vigastuste korral. 43. Mis on koduhooldus? Igas vanuses toimetulekuraskustega inimestele mõeldud hoolekandeteenused(toidu
Se Väga väike, leidub peamiselt toimib koos vitamiin E-ga kui oluline V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 4 maksas, südames, neerudes, ka antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi paljudes muudes elundeis kuid mitte kofaktor rasvkoes hambakoe valkude koostisosa F Peamiselt hammastes ja luudes hambakaariese vastane toime Rakkude, seega ka inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa siiski keemiline ühend, mis süsinikku ei sisalda - vesi. Nagu eespool osutatud, moodustab vesi meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk inimorganismis sõltub nii vanusest kui soost. Kogu organismis leiduv vesi jaguneb intratsellulaarse (rakusisese) ja ekstratsellulaarse (rakuvälise) ruumi
·luukoe tekkeks ning luude normaalseks arenemiseks Molübdeen ·vajalik nukleiinhapete 50 µg Parimateks molübdeeni metabolismiks ja süsivesikute allikateks on maks, kuivatatud oksüdatsiooniks, kaunviljad ja täisteratooted. ·maksas leiduvate rauavarude kasutamise soodustamiseks. Fluor ·hammaste arenguks ja 3,5 mg joogivesi. hambakaariese vastaseks toimeks: - suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes, - kaitseb hambaemaili, - pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks ja sellega seoses takistab hammastes pärast toidu söömist mikroorganismide poolt toodetud hapete toimel algavaid demineralisatsiooniprotsesse, ·organismi kiiritustaluvuse suurendamiseks, ·osteoporoosi ennetamiseks,
3. Verelipiidide kõrgenenud tase ja kardiovaskulaarsete haiguste kujunemise tõenäosuse suurenemine. Nüüdisaja uuemad andmed näitavad, et selline efekt võib esineda statistilise tõenäosusega siiski vaid neil juhtudel, kui üheaegselt toimub süsivesikute üle- ja lipiidide alatarbimine (oluliselt üle 60% kaloritest süsivesikute arvelt, kusjuures lipiididest saadav kalorite hulk on alla 25%). 4. Hambakaaries. Tänapäeval on adekvaatselt tõestatud seos hambakaariese sageduse ja suhkrute liigtarbimis vahel. 5. Hüperaktiivsus. See seos pole üheselt tõestatud. On hüpoteese, mille kohaselt liigne suhkur toidus võib põhjustada laste üliaktiivsust. Mida suhkrurikkam on üliaktiivsete laste toit, seda agressiivsemateks nende käitumine muutub. Samas on ajalooliselt tuntud aga suhkru rahustav mõju, näiteks nn suhkruvee joomine pärast ehmatust. Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer
9-10. eluaastal lõikuvad esimesed eespurihambad 10-11. eluaastal lõikuvad teised silmahambad 11-12 eluaastal lõikuvad teised eespurihambad 12-13. eluaastal lõikuvad teised tagapurihambad Periood kestab 15.-21. eluaastani. Kujuneb hambumuskontakt üla-ja alalõualuu hammaste vahel sirglõugne e. ortognaatne hambumus- ülemised lõikehambad katavad alumisi 1/3 ulatuses. Normaalset hambakaart aitab kujundada kõva toidu, rohke juurvilja söömine. 11. Hambakaariese olemus ja ennetamine. Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus: demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu,. hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist. Kaariese põhjused põhjustavad süsivesikutest ja magusainetest üleküllastatud toit
9 piimasokolaad, tumerohelised köögiviljad (spargelkapsad, petersell, hernes, roheline sibul) ja muud aedviljad ning puuviljad. Piim ja piimatooted on olulised kaltsiumiallikad 2.8.4 Strontsiumi biotoime Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada, et ta võtab osa luudes ja hammastes kulgevatest ainevahetusprotsessidest. Strontsiumühendeid on kasutatud luuhõrenemise ja hambakaariese ravil. Strontsiumiühendite mürgisus inim- ja loomorganismidele on väike. Mullast ja veest toiduainetesse ja nii inimorganismi jõudnud strontsiumiühendid põhjustavad siiski ainevahetushäireid ja luudefekte, sest ta hakkab asendama luudes kaltsiumi. Selle tagajärjel luud muutuvad pehmemaks ja luumurrud sagenevad. Täiskasvanud inimorganismis on 320 mg strontsiumit. Päevas saab inimene toiduga umbes 0,8-5 mg strontsiumit
süsivesikute rohkete toitude (suhkur, maiustused) kasutamist. Verelipiidide kõrgenenud tase ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski suurenemine. Selline efekt võib statistilise tõenäosusega esineda siiski vaid neil juhtudel, kui üheaegselt toimub süsivesikute üle- ja lipiidide alatarbimine (pidevalt ja oluliselt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvelt, kusjuures lipiididest saadav kalorite hulk on alla 25%). Hambakaaries. Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. MIDA ÜLDSE ARVATA KIUDAINETEST? Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad
3. Verelipiidide kõrgenenud tase ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski suurenemine. Selline efekt võib statistilise tõenäosusega esineda siiski vaid neil juhtudel, kui üheaegselt toimub süsivesikute üle- ja lipiidide alatarbimine (pidevalt ja oluliselt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvelt, kusjuures lipiididest saadav kalorite hulk on alla 25%). 4. Hambakaaries. Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. 1.3.2. Valgud Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad
Verelipiidide kõrgenenud tase ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski suurenemine. Selline efekt võib statistilise tõenäosusega esineda siiski vaid neil juhtudel, kui üheaegselt toimub süsivesikute üle- ja lipiidide alatarbimine (pidevalt ja oluliselt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvelt, kusjuures lipiididest saadav kalorite hulk on alla 25%). 4. Hambakaaries. Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. 1.3.2 Valgud Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad
reguleerimiseks organismis, ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva, normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, hammastele. Maailmas on umbes miljard inimest, kes kannatavad joodi puuduse all. Eestis ei tohiks joodi saamisega probleeme olla, sest seda sisaldab nii meie joogivesi kui ka keedusool, mida tarbime kahjuks liiga palju. Parimateks joodi allikateks on merekala, mereannid, tursamaks ja jodeeritud sool. Fluori on vaja: hammaste arenguks ja hambakaariese vastaseks toimeks: - suurendab ka kaltsiumi deponeerumist hambakudedes, - kaitseb hambaemaili, - pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks ja sellega seoses takistab hammastes pärast toidu söömist mikroorganismide poolt toodetud hapete toimel algavaid demineralisatsiooniprotsesse, organismi kiiritustaluvuse suurendamiseks, osteoporoosi ennetamiseks, ta võib aidata kaasa haavade paranemisele ja raua imendumisele.
Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Millised muudavad selle aluseliseks? Too paar näidet. Alkafiilid. Proteus mirabilise - uurea. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) hallitusseente vastaste konservantidena. Bensoehappe anioon koguneb rakku. Kõrge bensoaadi kogus rakus on toksiline pärmid ja hallitusseened ei suuda seda kahjutustada. Häirub rakkude energeetiline ainevahetus Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Liiga suure osmootse rõhu vahe korral lõhkevad. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku?
vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. Karbamiidiga näts sisaldab aineid, mis muudavad pH suus vähem happeliseks, aga mitte täiesti neutraalseks. Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga. Tugevad happed membraani ei läbi, nad kahjustavad rakke pinnalt. Raku sees on
süsivesikute lammutamine - a-amülaas/ptüaliin lõhustab toidutärklise maltoosiks - sülg sisaldab veel lima e MUTSIINI, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid Süljeeritus SALIVATIO on reflektoorne - muudab toidumassi mälumisel libedaks ja kergesti neelatavaks. Pidev süljenõristus on kui suuõõne loputus, mis takistab suuõõnepõletike ja hambakaariese teket. - sülje pH on olenevalt eritusest 5,4 - 7,5 - õige sülje kogus on vajalik, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud - lüsotsüüm, immuunglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. - maitsepungi ärritavad suus vaid veeslahustunud toiduosad! - tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine soodustab maitsetaju, mis põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni.
Jood (I) - türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik materjal; nende hormoonide kaudu mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Kroom (Cr) - insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) - toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) - toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa Fluor (F) - hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) - inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel 60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist. Erinevus mehe ja naise organismi veesisaldusest tuleneb peamiselt rasvkoe osakaalust keha koostises.
Millised muudavad selle aluseliseks? Too näiteid. Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Proteus mirabilise ja Ureaplasma 76. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. 77. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) konservantidena. Bensoehappe anioon koguneb rakku. Kõrge bensoaadi kogus rakus on toksiline pärmid ja hallitusseened ei suuda seda kahjutustada. Häirub rakkude energeetiline ainevahetus. Bensoehape - Hallitusevastane aine, lisatakse margariinile, siidrile, karastusjookidele
Nii saab sülge koguda söömise ajal ühest suurest süljenäärmest. D) süljenäärme juha kanüülimine. Inimesel kasutatakse seda meetodit harva, küll aga narkoosis katseloomadel akuutses katses. 5. Seedimine suuõõnes Suus toimuvad protsessid: 6 põhifunktsiooni mälumine niisutamine: teeb toidukämbu libedaks neelamise algatamine kaitsefunktsioon: tänu süljes sisalduvatele bakteritsiidsetele ainetele; ka hambakaariese profülaktika maitsemine: keelel 4 tüüpi maitseretseptoreid, sellele lisaks suu limaskestal ka termo- ja puuteretseptorid rääkimisel suu limaskesta niisutamine Mälumisel tahke toit purustatakse selles tegevuses osalevad üla- ja alalõualuu koos hammastega, vöötlihaseline mälumismuskulatuur, keel ja põsed, suupõhi ja suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla
Mangaan (Mn) – toimimine rea ensüümide kaitsefaktorina, mis mõjutavad valkude, süsivesikute ja lipiidide ainevahetust. Kroom (Cr) – insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) – toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) – toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa. Fluor (F) – hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) – inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel 60% ja täiskasvanud naisel 50% keha massist. Erinevus mehe ja naise organismi veesisaldusest tuleneb peamiselt rasvkoe osakaalust keha koostises.
Streptococcus salivarius domineerib, moodustab hammaste ilmumiseni (6.-9. kuul) 98% suu floorast. § Hammaste ilmumisel koloniseerivad Streptococcus mutans ja S. sanguis. Vajavad kude, mis ei deskvameeru. Teised streptokokkide liigid adhereeruvad limaskestadele. § Igemete teke võimaldab anaeroobidega koloniseerumist, mida vanemaks, seda rikkalikum, puberteedieas Porphyromonas, Prevotella, spiroheedid . Hambakatt (dental plaque) § Seotud hambakaariese ja periodondi haigustega. Haigusprotsessi käivitab organismi mikroobid. § Hambakatt - bakterirakkudest (60-70 vol%), sülje polümeeridest, bakteriaalsed ekstratsellulaarsed produktid - loomulik biofilm. Tulemuseks on rikkalik bakteriaalsete metaboliitide kontsentratsioon hamba pinnal. § Domineerivad Streptococcus sanguis ja S. mutans. § Katu teke algab streptokokkide kleepumisega sülje glükoproteiinidele. Järgneb tugevam kleepumine rakuvälistele
süsivesikute rohkete toitude (suhkur, maiustused) kasutamist. Verelipiidide kõrgenenud tase ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski suurenemine. Selline efekt võib statistilise tõenäosusega esineda siiski vaid neil juhtudel, kui üheaegselt toimub süsivesikute üle- ja lipiidide alatarbimine (pidevalt ja oluliselt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvelt, kusjuures lipiididest saadav kalorite hulk on alla 25%). Hambakaaries. Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. MIDA ÜLDSE ARVATA KIUDAINETEST? Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad
mitte prootongradient, vaid Na+-gradient. Selle gradiendi energia arvel toimub ainete transport rakku, pannakse tööle viburid ja sünteesitakse ATP-d. Uurea suuõõnes Süljenäärmed eritavad uureat ja selle sisaldus süljes on ca 3-10 mM. Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid (Proteus vulgaris), kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. Karbamiidiga näts. Neerupuudulikkusega haigetel on uurea sisaldus veres ja süljes on tõusnud ja neil ei esine kaariest. Samas esineb neil aga rohkesti hambakivi, mida põhjustavad hammaste pinnal aluselises keskkonnas väljasadenevad fosfaadid. 45 Hapniku toime mikroorganismidele Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ning selle tunnuse alused jagatakse mikroobid kolme gruppi: 1. Aeroobid- vajavad eluks hapnikku
annaabi.ee 
