ERIALA • Hambaarsti töö on hammaste parandamine ja inimeste nõustamine hammaste tervishoiu ja hoolduse osas. • Kui patsient tuleb hambaarstile, siis uurib arst esmalt patsiendi kaebusi ja vaatab hambad üle. TÖÖTINGIMUSED • Hambaarstid töötavad polikliinikutes või erapraksises hambaravitehnikaga sisustatud kabinetis. • Hambaarsti tööruum peab olema hästi valgustatud ja puhas. • Hambaarsti töönädal on 4–5 päeva ja tööpäev kestab 6–8 tundi • Hambaarst kannab näomaski, kindaid, valget kitlit ja vajadusel ka kaitseprille TEADMISED • Hambaarstil peavad olema üldteadmised majandusest, loodusteadustest (keemia, bioloogia), inimese anatoomiast ja füsioloogiast, farmakoloogiast. • Erialateadmised on seotud hammaste ja suuõõne tervise ning patoloogiaga. OSKUSED • Hambaarst peab oskama ohutult käsitseda oma tööks vajalikke vahendeid. ISELOOMUOMADUSED • Hambaarsti töö nõuab suurt täpsust, distsipliini,
juuksuritöökojas, kuid samuti on nende poolt pakutav teenus kättesaadav kaubanduskeskustes, sanatooriumides ja muudes hooldusasutustes ning apteekides ja kosmeetikakauplustes. Juuksuritöökojad või ilusalongid on olemas kõikides linnades, maakonna suuremates keskustes ja paljudes küladeski. Edukad iluteenindajad peavad omama teadmisi moe, kunsti ja tehnilise disaini alal. Nad peavad nautima tööd inimestega ja olema valmis järgima kliendi juhiseid. Suhtlemisoskus, imago kujundamine, suhtumine töösse ja erialaste teadmiste pidev täiendamine mängivad karjääri edukuse seisukohast olulist rolli. Paljudele iluteenindustöötajatele kujutavad formaalne väljaõpe ja litsentsi saamine ainult esimest sammu karjääriteel, mis nõuab pikki aastaid vältavat jätkukoolitust. Iluteeninduse valdkonnas leiavad pidevalt aset mitmed muutused tingituna moevooludest, nii töötatakse välja uusi tooteid ja laienevaid teenuseid, et rahuldada klientide vajadusi
Ametijuhend Massöör Ametikoht Anu Arak Teenistuja Koht asutuse struktuuris SPA Orhidee Vahetu juht Iluprotseduuride juht Alluvad Ei ole Esimene asendaja Teine massöör Kohustuslik hindamisvestlus vahetu juhiga Hindamine vähemalt 1 kord aastas. TÖÖ LÜHIKIRJELDUS Massööri töö eesmärgiks on pakkude SPA Orhidee klientidele kvaliteetset ja kliendi vajadustele vastavat massaažiteenust. Massööri kohustuste hulka kuulub ka om
paise vastu. Taime kõrvalmõjud. Tugev teoreetik. Hambaravi isa Pierre Fauchard - 1696a esimene hambaravi kabinet. 3 aastat hiljem Prantsuse kirurgia kolledzis hakati õpetama esimesi professionaalseid hambaarste. 1728 teos 848 lk ,,Suukirurgia ja hammaste ravi" anatoomia, ravi, taastamine, illustratsioonid. Kogu Euroopas oluline õpik, kadus käibelt habemeaja- hambaarst. kirurg. Tsentrum hambaravis Prantsusmaa. Järgnes Saksamaa, Inglismaa. Seoses Ameerika koloniseerimisega koondus ka hambaarst Inglismaalt USAsse. John Baker 1760 läks USAsse, tinglikult USA hambaravi algus. 19.sajand Ameerika hambaravis juhtiv riik. Kunsthambad. 1770 esimesed portselanist kunsthambad. Alexis Duchateau. 1790 disainiti esimene hambaravi tool Josiah Fagg. Pikendatud käepidemed, reguleeritav peatugi, konstrueeriti ka esimene jalgpedaaliga hambapuur. John Greenwood. Eestis 1930 aastatel aeglane jalgpedaal tõrkeks arstid. Mehaaniline asendus elektrilisega igale poole elekter ei jõudnud.
-oskama andma ravimite omaduste, kasutamise ja säilitamisalast teavet -tundma soodussüsteemi ja soodusravimite hinnakujundust -tundma apteegis müüdavaid ravimite manustamist kergendavaid abivahendeid ja oskama anda nende kasutamisalast teavet -tundma apteegis müüdavaid hügieeni- ja haigepõetusvahendeid ja oskama anda nende kasutamisalast teavet -tundma apteegis müüdavaid loodustooteid, toidulisandeid ja muid apteegikaupu. 3. Vajalikud isikuomadused: -suhtlemisvalmidus -suuline ja kirjalik arvutamisoskus -kohusetundlikkus, täpsus, puhtus ja korrektsus -kannatlikkus ja tasakaalukus. 3.PÕHIÜLESANDED Retseptaar-käsimüüja põhiülesanneteks on: -retseptide vastuvõtmine ja kontroll -retseptide alusel ravimite väljastamine -apteegikülastajate nõustamine -retsepti apteegis mõeldud osa ja retseptuurarvestuse täitmine -ekstemporaalselt valmistatud ravimite kontrollimine, signeerimine ja vormistamine
24 Professionaalse teenindaja omadused · Positiivsus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Abivalmidus, sõbralikkus · Empaatiavõime · Teenidusvalmidus · Täpsus, korrektsus · Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks 25 · Koostöövõime ja valmidus · Iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime · Võime ja valmisolek õppida ja areneda · Kohanemisvõime erinevad situatsioonid, tipptunnid, kriitika, ebameeldivad olukorrad · Stressi- ja pingetaluvus · Kannatlikkus · Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus 26 · Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus · Siirus, loomulikkus · Huumorimeel · Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele · Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine 27
24 Professionaalse teenindaja omadused · Positiivsus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Abivalmidus, sõbralikkus · Empaatiavõime · Teenidusvalmidus · Täpsus, korrektsus · Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks 25 · Koostöövõime ja valmidus · Iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime · Võime ja valmisolek õppida ja areneda · Kohanemisvõime erinevad situatsioonid, tipptunnid, kriitika, ebameeldivad olukorrad · Stressi- ja pingetaluvus · Kannatlikkus · Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus 26 · Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus · Siirus, loomulikkus · Huumorimeel · Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele · Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine 27
omadused · Positiivsus · Koostöövõime ja valmidus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Iseseisvus, otsustus- ja vastutusvõime · Abivalmidus,, sõbralikkus · Võime jja valmisolek õppida pp ja j areneda · Empaatiavõime · Kohanemisvõime erinevad situatsioonid, · Teenidusvalmidus tipptunnid, kriitika, ebameeldivad olukorrad · Täpsus, korrektsus · Stressi- ja pingetaluvus · Sotsiaalsus loomupärane valmisolek · Kannatlikkus suhtlemiseks · Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taas
- Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril. Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond – keelt moodustavate lihaste töö. - Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku-kiilu piiril) – meeleelundid - Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid. Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia! Parem ajupoolkera – ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus. Vasak ajupoolkera – analüütiline infotöötlus, teadus, reaalained, loogika, paremakäelisus, kõnelemine, lugemine. Suurajukoore sagarad ja nende funtsioonid: - Otsmikusagar – kognitiivsed funtsioonid, üldmotootika (tahtlik käitumine), ohutunde
ettevaatlikult, ka mujal kantonites (hiljem terves riigis terviklikult). Sobivus- sisseastumiseksamid on ka tänapäeval peaaegu kõikjal. Paljude ametisse sobivuse jaoks on olemas meetod, mille eesmärk on testida ja hinnata taotlejate sobivust nii kutseõppesse ja tööhõivesse. (Näiteks testid millega saab hinnata vajalikke omadusi, mida tööandja peab oluliseks teatud ametikohal: intellektiline võimsus, reaktsiooniaeg, osavus, tugevus, hea silm, kauguse hindamise võime jne. Kutseoskuste nõuded on muutunud. Loovus, individuaalne vastutus ja võime hästi ja kiiresti kohaneda mängivad üha olulisemat rolli.) ( See meeldib mulle kõige rohkem, jah meil tehakse ka teste, aga üldiselt siis kui minnakse vestlusele erinevad testide vooruds, aga kui inimene midagi õppima läheb siis on ju laias laastus testid, mis põhinevad inimese enda hinnangul
Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne. 58. Konfliktiteooria hälbelisuse kohta? Näited Protestitakse ühiskonna vastu. Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus pole seotud selliste teguritega nagu bioloogia, isiksus, anoomia, sotsiaalne organiseerimatus vms, vaid indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele. Ühiskonnas kehtivad eadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole pma pöemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õigusi. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate
teatud omadusi, mida saab endas ise arendada. Heaks ja autoriteeti omavaks aeroobikatreeneriks saamisel on vajalik eelkõige: • suhtuda töösse entusiasmiga – seda väljendavad eelkõige treeneri avatud olek, tema kehakeel, naeratus, silmside klientidega jne; • armastada aeroobikat, oma tööd ja iseennast; • suhtuda klientidesse soojuse (hoolida ja saada oma klientidega tuttavaks) ja empaatiaga (oskus panna ennast teise inimese asemele); • hea suhtlemisoskus – klientidega suheldes olla positiivne, alati heatahtlik, osavõtlik, inimlik ning aus; • õpetamisel olla järjekindel, veenev, kannatlik, innustav, hea motiveerija ja vajadusel ka nõudlik; • tunda huvi oma klientide eesmärkide vastu, leida individuaalseid lähenemisvõimalusi nende väljaselgitamiseks; tekitada isiklik suhe – kliendile peab jääma tunne, et treeneril ei ole ükskõik, kuidas või mida klient treeningtunnis teeb;
02 Nõustaja isik · Guy (1987) uudishimu ja eksperimenteerimissoov. Peaks olema püüdlus lahti selgitada ja mõtestada vaatlusaluse süvastruktuuri. Jutuajamise ülevalhoidmise oskus, kuulamisoskus, empaatia, emotsionaalsus, hea introversioon (sügav enesevaatlus), inimlik hoolivus, lähisuhete hoidmise oskus. Vabanemine võimukompleksist, huumorimeel. · Cormieri & Cormieri (1998) 1. heasoovlikkus 2. õpivalmidus 3. elav kujutlusvõime 4. energilisus 5. paindlikkus 6. oskus tuge pakkuda 7. enesekindlus · Burnard (2002) 1. provotseerimisoskus 2. suhete loomise ja lõpetamise oskus 3. aja ohjamise ja sisustamise oskus 4. teabe andmise oskus 5. kliendi toetamise oskus 6. tunnete peegeldamine ja tunnetega töötamise vilumused 7. kliendi kõne reflekteerimisoskus · Cox & Waller (1991) esmane ja teisene struktureerimine. Esmane vastab küsimusele ,,kes
eksperimenteeriv, uudishimulik, mänguline, mitmekesine, originaalne, pühenduv. Innovatsiooni on võimalik suurendada: ideede pööramine, ekspertide nõu, analoogiate jälgimisega. Innovaator on ideede generaator, ressursi otsija, ideede läbisuruja, organiseerija, liider. Loovus informatsiooni kogumine (järgida ja uurida oma keskkonda, loodusest inspiratsiooni ammutamine, oskuste ja võimete arendamine), ideede loomine (kogutud info analüüs, kujutlusvõime kasutamine, mõtisklemine, kaalutsemine), valimine (valiku tegemine, otsustamine, teistelt ideede laenamine, uuendamine, leiutamine, välja mõtlemine), ideede arendamine (ideede hindamine, keerukate ideede lihtsustamine, ebasobivatest loobumine, ebaõnnestumisel üritada uuesti), ideede kaitsmine- (teistele tutvustamine ja müümine, kriitika kuulamine, eesmärgi saavutamine ja vastutuse võtmine. 20. Õppiv organisatsioon ja õppimine organisatsioonis. Õppimine toimib kui
nt Bulgaariasse. Miks üldse minnakse? Eneseleidmine, erialane väljakutse (ma tahan proovida, kas ma saan sellega hakkama), tööpuudus kodus. Mida kardetakse, mis paneb mõtlema? Suhted (lähedased jäävad ju maha), toimetulek tööl, võõras kultuuris, võõrkeelega. Määravaks osutub inimese võimekus (nt kohanemisvõime), isikuomadused (optimistlikkus, avatus mängivad suurt rolli), eesmärgid (kui oluline see minu jaoks on). PERSONALIPOLIITIKA JA PERSONALITÖÖ Iga organisatsioon korraldab oma sisereeglistiku ise - igal organisatioonil võib olla oma personalipoliitika. Reeglina alluvad need riigis valitsevale seadusandlusele. Otsustatakse ise värbamisprotsessi üle nt edutatakse eelkõige oma töötajaid.
kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, kehaline kasvatus, muusika, kujutav kunst, käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole. Koolidel on võimalik neid oma äranägemise järgi tekitada. Hindamine on igapäevane osa koolielust ning iga õpilane saab aruande vähemalt kord igal kooliaastal. Õpilane võib saada ka vahepealse aruande, samuti vähemalt üks kord õppeaastal.
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimuse
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
4. Milline on introvertne inimene/töötaja/õppija? Nad on tagasihoidlikud ja kinnisevõitu. Neile meeldib tegutseda omaette. Nad räägivad oma mõtetest ja tunnetest vaid väga lähedastele sõpradele. Sõpru ei ole neil palju, kuid nende sõprus on kindel ja tugev. Oma tegevuse mõtlevad nad eelnevalt läbi. On usaldusväärsed ja põhjalikud. 5. Millised ametid sobivad introverdile? Põhjendus. Advokaat, helilooja, hambaarst, sekretär, florist. 6. Milline on ekstravertne inimene/töötaja/õppija? On selliseid inimesed, kes armastavad suhelda paljude inimestega. Neil on palju tuttavaid ja sõpru, kellele nad hea meelega räägivad oma mõtetest ja tunnetest. Käivad meelsasti sõpradega pidudel ja igasugustel üritustel. Vahel võib juhtuda, et lobisevad liiga palju ega ole seetõttu usaldusväärsed. 7. Millised ametid sobivad ekstraverdile? Põhjendus.
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C. Schmidt 1
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................
eestvedamise teooria ja tehnikate tundmist (abiks on loomulikult ka kaasasündinud isiksuseomadused). Hea eestvedaja/juhi tunnuseks on ka oma mõjuvõimu jagamine töötajatega ehk töötajate võimustamine (empowerment). Juhi muudavad liidriks tema teatud isiksuseomadused ja oskused Yukli alusel (Türk 2001:106): · Osavõtlikkus, inimlikkus ja usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada; · Meeskonna-, koostöö- ja suhtlemisoskused; · Suhtlemisoskus, s.h. kuulamisoskus; · Oma mõtete ja ideede edastamise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunnetus. Juhid ja liidrid jälgivad maailma läbi teatud prismade, olles rohkem või vähem oma kogemusel põhinevas ja piiritletud maailmas (prismas) kinni. Organisatsiooni nägemise prismad Bolmani ja Deali järgi on toodud tabelis 2. Tabel 2. Organisatsiooni nägemise prismad (Türk 2001:17).
looduse (universumi) süsteemi. Aristotelesest alates nimetati kogu loodusteadust füüsikaks või füsioloogiaks (õpetus physis'est). Aristotelese õpilane Theophrastos pani aluse mineraloogia, botaanika, füsioloogia ja psühholoogiauuringule. 9 Aristoteles oli Platoni õpilane, kuid lahkus mingil hetkel Akadeemiast ning asutas 435. e.Kr. Lütseumi. Oli pigem loogik-teadlane, kui filooof-moralist. Aristotelese saavutused on loogika, füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema põhimõteliselt need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige selle jaoks, mis eelnevasse ei mahtunud. Aristoteles oli esimene suur entsüklopedist. Aristoteles rajas formaalse loogika (ainus vastava valla õpetus kuni 19. sajandini...). Keele- ja loogikavorme pidas ühtlasi olemisevormideks. Klassifitseerija. Küsis, mille poolest asjad sarnased ning mille poolest erinevad.
informatsioonitöötlemise seaduspärasusi jm Gardneri 7 intelligentsust 1. Lingvistiline intelligentsus: lugemine, kirjutamine, kirjutatust arusaamine, keelte õppimine 2. Loogilismatemaatiline intelligentsus: matemaatiliste või loogiliste probleemide lahendamine 3. Ruumiline intelligentsus: ruumiliste suhete ja mustrite tajumine 4. Kehaline intelligentsus: võime kehaliseks väljenduseks; liigutuste osavus ja koordinatsioon 5. Muusikaline intelligentsus: võime tajuda ja reprodutseerida heli, rütmi, meloodiat; muusikalise väljenduse mõistmine 6. Interpersonaalne intelligentsus: võime teisi inimesi "lugeda" ja sotsiaalsetes olukordades hästi toime tulla 7. Intrapersonaalne intelligentsus: - võime iseennast mõista ja oma käitumist juhtida Kriitika: # Gardneri teooria rajatud eelkõige usule, mitte kontrollitavatele faktidele.
meie meeleolu kas häirida või anda hoopis õnnestavat tasakaalutunnet. Juba ammustel aegadel täheldati, et lõhnaainete sissehingamine avaldab mõju nii inimese psüühikale kui füüsisele, aitab luua eksootilist meeleolu ja tasakaalustada tundeid. Aroomiteraapia on esteetiline ravikunst, mis kasutab taimede ja puude erinevatest osadest eraldatud lenduvaid eeterlikke õlisid keha tervise ja vaimu selguse eest hoolitsemiseks. Aroomiteraapiaga tegeleja osavus sõltub tema võimest leida imetlusväärseid aroome, segades ja ühte sulatades taimeõlisid ja lõhnaekstrakte. Aroomiteraapia soodustab lõõgastumist, kutsudes samal ajal esile rõõmu- või rahutunde, vähendab stressi, langetab söögiisu jne. Läbi lõhnaretseptorite saab mõjutada nii vaimu kui keha, lõõgastuda, taasleida energiat, luua romantilist meeleolu. Aroomiteraapia niisutab nahka. Ajaloost
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad.................................................
algul. Küsimusele, et kas minust võiks saada ettevõtja, võiksin vastata : miks ka mitte, kuna minu eas on kõike võimalik õppida. Mina ettevõtjana? Miks ka mitte! Ettevõtjaks ei sobi kindlasti mitte iga inimene. Hea töötaja - see omadus ei garanteeri inimesele veel edu ettevõtluses. Ta võib olla oma ala proff, kuid suundudes ettevõtluse maastikule, võib ta läbi kukkuda. Inimesel peavad olema kindlad isikuomadused, iseloomujooned, mida on vaja sellel alal rakendada. See esimene ja kõige tähtsam on kindlasti see, et peab olema võimeline ja valmis algatama uusi mõtteid, ettevõtmisi. Ettevõtmine nõuab suur vaeva ja pühendumist. Ettevõtlusega kaasneb väga-väga suur vastutus. Kui sa seda kardad, sel juhul tulebki oht läbi kukkuda. Enesekindlus on järgmine kuldne võti, mis aitab kaasa ettevõtluse maailma uste avamiseks.
Nt kliendiga koos nutma puhkemine. Leinanõustamises on füüsiline kontakt alati osa. Tavatöös ei. Ka riietusega tuleb mängida (lastega ära pane ainult musta, leinatöös ära kanna värvilist). Nõustamise defineerimine Definitsioone ei ole tarvis pähe õppida. Psühholoogiteaduse teooriale tuginev tegevus,mille käigus antakse kliendile mitmesuguses vormis psühholoogilist abi tema akuutsete eluprobleemide ja konfliktide lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks, isiksuse enesearendamise võimaluste väljaselgitamiseks (Dietrich,1983). Spetsiifiline abiandmise vorm, mille olemus seisneb töös kliendi probleemidega ning mis põhineb teaduslikel psühholoogilistel kontseptsioonidel ja ühiskondlikult mõtestatud kontseptsioonidel, mis ühendavad endas praktilise elu norme, strateegiaid ja vahendeid (Böttcher, 1981). Professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste
Ettevõtlikule inimesele on omased järgmised isiksuseomadused: loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus), uuenduslikkus (uued lähenemised), enesekindlus, sihikindlus , otsustusvõime , töökus, püsivus, riskijulgus (meeldivad väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks), vastutusvõime, saavutusvajadus , realistlikkus hea kohanemisvõime, optimistlikkus ÜLESANNE 2 Märgi järgmisesse tabelisse tähtsuse järjekorras kuus omadust, mis Sinu arvates on kõige olulisemad ettevõtlikule inimesele (võid täiendada eelnevat loetelu). Ettevõtliku inimese isiksuseomadused 11 1. 2. 3. 4. 5. 6.
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja
aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivust tõhusamaks, testide kasutamise oskust. Mitteprofessionaalsete abistajate ja professionaalsete nõustajate eristamise üks oluline mõõde (Claiborn, 1987) Psühholoogiline nõustamine - on psühholoogiteaduse teooriale tuginev tegevus, mille käigus antakse kliendile mitmesuguses vormis psühholoogilist abi tema akuutsete eluprobleemide ja konfliktide lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks, isiksuse enesearendamise võimaluste väljaselgitamiseks (Dietrich,1983). Psühholoogiline nõustamine Spetsiifiline abiandmise vorm, mille olemus seisneb töös kliendi probleemidega ning mis põhineb teaduslikel psühholoogilistel kontseptsioonidel ja ühiskondlikult mõtestatud kontseptsioonidel, mis ühendavad endas praktilise elu norme, strateegiaid ja vahendeid (Böttcher, 1981). Nõustamise psühholoogia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
