Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mittemetallid, halogeniidid, halogeenid (2)

1 Hindamata
Punktid
Mittemetallid-halogeniidid-halogeenid #1 Mittemetallid-halogeniidid-halogeenid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gloria Vimberg Õppematerjali autor
mittemetallide iseloomustused halogeniidid, halogeenid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Keemia kokkuvõte

Raud(III)sooladest on tähtsaim raud(III)kloriid DeCl selle lahuseid kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemisel. Vasesooladest tähtsaim on vaskvitriol CuSO x5H O seda kasutatakse taimetõrjes. Heleroheline pool vääriskivi malahiit on vase ühend (CuOH) CO sama koostisega on ka vaskesemete pinnale õhus seismise käes tekkiv hallikasroheline plaatinakiht mida võib näha vanade kirkute katustel. Metallid vs mittemetallid · Metallid · Keemilised omadused · Tavaliselt 1-3 elektroni väliskihis · Loovutavad kergesti elektrone · On head redutseeriad · Madal elektronegatiivsus · Füüsilised omadused · Head elektri ja soojus juhid · Sepistatav · Metalliline läige · Tahked toa temperatuuril · (v.a Hg) · · Mittemetallid · Keemilised omadused · Tavaliselt 4-8 elektroni väliskihis · Võtavad elektrone kergesti · On head oksüdeerijad

Keemia
thumbnail
7
docx

Mittemetallilised elemendid

Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel. Elementidemittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad, raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid)

Keemia
thumbnail
2
doc

Kordamis küsimused Mittemetall

Õhu peamised koostisosad. Väliskihil palju elektrone (4-7).Aatomiraadius suhteliselt väike, suur elektronegatiivsus. Saavad liita kui ka loovutada elektrone. Tugenevad metallidele vastupidi. Füüsikalised omadused on üksteise suhtes väga erinevad(värvus, sulamistemp.),ei juhi elektrit ega soojust, rabedad. 2. Allotroopia - nähtus, kus üks ja sama element saab esineda mitme erineva lihtainena. Isotoopia - keemilise elemendi aatomi tüüp, mis erineb massiarvu poolest. Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhkeainete või süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape.

Keemia
thumbnail
14
doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

· Minimaalne o-a saadakse arvutamisel: väliskihi el arv ­ 8 Erandid hapnik ­II ja flour ­I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA ­ nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab elektrone) suurema elektronegatiivsusega mittemetall, see kelle väliskihil on enam elektrone H2 + S H2S Vesinik Omadused · Kerge · Maitsetu · Värvitu · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur ­ 253oC

Keemia
thumbnail
5
docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

tihedusega, seetõttu ka kerge, lõhnatu, värvitu gaas, vähe lahustub vees, hästi madal keemistemperatuur. Molekulidevahelised jõud nõrgad. Peaaegu alati redutseerija (o-a I), aktiivsete metallide reageerides tekib aga hüdriid (o-a -I) 2Li + H2= 2LiH. Hüdriid on väga tugevad redutseerijad. Kasutatakse raketikütuse segudes, tootmistel ja oksiidide saamiseks, energeetikas. Halogeenid Hal2: p-orbitaali metallid, ns2np5 , viimasel kihil 7 elektroni. Molekulaarsed mittemetallid. Väga tugevad oksüdeerijad lihtainena. O-a -I...VII (va. F). Suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, madalad keemistemperatuurid, kõik on lihtainena mürgised. Reegel: Iga aktiivsem halogeen tõrjub ühendist vähem aktiivsema välja. Nende happeid saab elektrolüüsi abil või siis tugevama väävelhappe abil. Halogeenne saab ise ka toota elektrolüüsi abil. Lahustuvad hästi vees. Saab ka sulatatud soola elektrolüüsi teel NaCl ­el.-> Na+Cl2

Keemia
thumbnail
4
pdf

Mittemetallid - leidumine looduses

Vastiku lõhnaga, mõlemad mürgised, eriti F. Suurema koguse sisse hingamine tapab. Br ­ punakspruun vedelik, vastiku lõhnaga. I ­ hallikasmust tahke aine, joodi aurud on lillad. Jood ei veeldu vaid kohe aurustub, seda nim sublimeerumiseks. Kõik nad vees üsna vähe lahustuvad, lahustuvad paremini piirituses, Cl lahustub ainukesena märgataval määral vees, kahustuvus ja mürgisus väheneb joodi suunas. 5. Keemilised omadused: Ühed aktiivseimad mittemetallid, F söövitab isegi klaasi. Reageerivad metallidega, klooriga reageerivad peaaegu kõik metallid, ka kuld, tekivad ioonilised ühendid, mis kuuluvad soolade klassi. 2Na + Cl2 => 2NaCl Reageerivad vesinikuga: Cl reageerib külmalt päikese käes plahvatusega: H2 + Cl2 => 2HCl (gaasiline) Cl reageerib Br ja I ühenditega, tõrjudes välja Br ja I. Reageerivad veega, reaktsioon pöörduv: Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO F lagundab tormiliselt vett, tõrjub välja hapniku: 2F2 + 2H2O => HF + O2

Keemia
thumbnail
10
docx

Keemia - "Mittemetallid" referaat (7lk)

MITTEMETALLID Nimi Kool Klass 2012 Tiitelleht 1. Mis on mittemetallid? Alarühmad. 2. Fakte mittemetallidest. 3. Mittemetallide füüsikalised omadused, konkreetsemad näited mittemetallidest. 4. Mittemetallide keemilised omadused, allotroobid. 5. Vesinik 6. Hapnik 7. Kasutatud allikad Mis on mittemetallid Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v

Keemia
thumbnail
1
doc

Halogeenid

Halogeenide üldiseloomustus Halogeenid on 7.A rühma elemendid flour, broom, jood ja astaat. Nad on kõige aktiivsemad mittemetallid. Aatomite väliskihis on 7 elektroni ; väliskihist on puudu 1 elektron, mille nad kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel .

Keemia




Kommentaarid (2)

alari profiilipilt
alari: materjal on väga hea ja kasulik
14:07 01-11-2008
anneliruu profiilipilt
anneliruu: ei saanud sellest abi :(
22:38 08-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun