Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kclo3" - 40 õppematerjali

kclo3 — kaaliumkloraat—kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel; Ca(ClO)2—kaltsiumhüpoklorit—kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina.
thumbnail
1
doc

Ainete triviaanimetused, rahvapärased nimetused

Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4

Keemia → Keemia
165 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hapete valemid

HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2

Keemia → Keemia
147 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keemia 11 kl. arvestused

Kloori reageerimisel veega tekib kaks hapet: hüpokloorishape ja vesinikkloriidhape. Tekkiva atomaarse hapniku tõttu on hüpokloorishape väga tugev oksüdeerija. Hüpokloorishape sool kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO) 2 kuulub kloorlubja koostisse. Kloorlubi on kloori lõhnaga valge või hallikas pulber. Kui kloorlupja segada veega, siis tekib pleegitavate omadustega ja mikroorganisme hävitav lahus, mida kasutatakse vee kloorimisel, desinfitseerimiseks, pleegitamiseks jm. Kaaluimkloraati KClO3 nimetatakse ka Berthollet soolaks õpetlase Berthollet nime järgi. See aine on kloorhappe sool. Kloorhapet kasutatakse tuletikkude valmistamisel. Tikupea põhikoostisosadeks on KClO3 ja väävel. KClO3 kuulub ilutulestikus kasutatavate segude koostisse. Kuumutamisel KClO3 laguneb. Kui sellel protsessil kasutada katalüsaatorit MnO2, siis eraldub hapnik. Fluori erakordse aktiivsuse tõttu vesi süttib tema toimel ning vee koostisesse kuuluv hapnik asendub fluoriga: 2H2O + 2F2 = 4HF + O2.

Keemia → Keemia
268 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Redoksreaktsioonid

7. 2FeCl3 + H2S FeCl2 + S + 2HCl Fe3++e Fe2+ 2 S2-+2e S0 1 2 II+ II- I+ V+ II- I+ I- II+ I- II+ II- 0 I+ II- 8. 3CoS + 2HNO3 + 6HCl 3CoCl2 + 2NO + 3S + 4H2O S2--2e S0 3 N5++3e N2+ 2 6 II+ II- I+ V+ II- I+ I- II+ I- I+ I- 0 I+ II- 9. 3NiS + KClO3 + 6HCl 3NiCl2 + KCl + 3S + 3H2O S2--2e S0 3 Cl5++6e Cl1- 1 6

Keemia → Keemia
160 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Halogeenid kokkuvõte

Halogeenid: Leidub ainult ühenditena sest on keemiliselt aktiivsed. (CaF 2, NaCl, KCl). Br leidub Cl'ga. Omadused-kaheaatomilised, lihtainena mürgised, moodustavad erineva o-a'ga ühendeid. On oksüdeerijad. Rühmas ülevalt alla halo'de akt. väheneb ja ka oksüdeerivad omadused. Keem. omadused- Reaktsioon metallidega Mg+Cl2=MgCl2. Reaktsioon teise halogeeniga: aktiivsem halo. tõrjub endast vähem akt. halo. soolalahusest välja. Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab). Fluor:füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, ebaharilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab hammaste ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta). Freoonid: fluor + C/H/Cl. Värvuseta, lõhnata, ...

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

SOOLAD

Soolade rahvapäraseid nimetusi · NaCl - keedusool · CaCO3 ­lubjakivi, marmor, kriit · NaHCO3 - söögisooda · CaCO3 · MgCO3 -dolomiit · Na2CO3 - pesusooda · CaSO4 · 2 H2O ­ kips · Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool · Ca3(PO4)2 ­fosforiit, apatiit · NaNO3 - tsiili salpeeter · KNO3 - india salpeeter · AgNO3 ­ põrgukivi · FeSO4 · 7H2O ­ raudvitriol · CuSO4 · 5H2O ­ vaskvitriol · FeS2 ­ püriit · KMnO4 ­ kaaliumpermanganaat · KClO3 ­ Berthollet`sool · NH4NO3 ­ salmiaak · CaF2 ­ sulapagu

Keemia → Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mitte metallide üldomadused

MM üldomadused-tahke, gaasiline, vedel, läige puudub, pole sepistatavad, elektrit, soojust ei juhi, liidavad, loovutavad elektrone. MM asuvad per. Süsteemis paremal ülaval diagonaali, A-rühmas. MM omadused pertabelis tugevnevad alt üles ja perioodis vasakult paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka ...

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Redoksreaktsioon

II+ V+ II- IV+ II- I+ V+II- I+VII+II- II+ V+ II- I+ II- 2Mn(NO3)2 + 5PbO2 + 6HNO3 2HMnO4 + 5Pb(NO3)2 + 2H2O 2+ 7+ Mn -5e Mn 2 Pb4++2e Pb2+ 5 III+ I- I+II- II+ I- 0 I+ I- 2FeCl3 + H2S FeCl2 + S + 2HCl Fe3++e Fe2+ 2 S2-+2e S0 1 II+ II- I+ V+II- I+ I- II+ I- II+II- 0 I+ II- 3CoS + 2HNO3 + 6HCl 3CoCl 2 + 2NO + 3S + 4H2O 2- 0 S -2e S 3 N5++3e N2+ 2 II+ II- I+V+II- I+ I- II+ I- I+ I- 0 I+ II- 3NiS + KClO3 + 6HCl 3NiCl2 + KCl + 3S + 3H2O S2--2e S0 3 Cl5++6e Cl1- 1

Keemia → Keemia
169 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Halogeenid konspekt

HALOGEENID (VIIA rühma mittemetallid)  Looduses leidub ainult ühenditena, sest on keemiliselt aktiivsed mittemetallid.  On kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2, I2)  Lihtainena mürgised  Terava lõhnaga  Saadakse sulatatud soola elektrolüüsil (näiteks kloori saamine sulatatud NaCl elektrolüüsil 2NaCl → 2Na + Cl 2)  !!! Halogeenide aktiivsus kasvab reas I2 → Br2 →Cl2 →F2, aga neile vastavate hapete tugevus kasvab vastupidiselt (HF→ HCl → HBr → HI)  Reaktsioonides käituvad oksüdeerijana Cl2+ H2 = 2HCl 2Na + Cl2 = 2NaCl FLUOR  Terava lõhnaga, kollaka värvusega, mürgine, gaasiline  !!!!ebaharilik mittemetall- kokkupuutel veega, süttib vesi põlema F2 + H2O = 2HF + O2  Fluoriühendid annavad hambaemailile kõvadust.  Fluori ühendite kasutamine- fluoroplastid, freoonid, teflon Teflon- ei ole mürgine, peab vast...

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mangaan

MnO2 + 4HCl MnCl2 + Cl2 + 2H2O (vaheühend MnCl4) MnO2 reageerib sulatamisel metallioksiidiga, moodustades manganitte e mangaate(IV). (MO*MnO2, MO*2MnO2, MO*3MNO2, MO*5MnO2, milles M on leelismuldmetall). MnO2 reageerimisel kontsentreeritud leeliste lahustega moodustub sinise värvusega lahus, milles on ioonide Mn3+ ja Mn5+ ekvimolekulaarne segu, sest neis tingimustes on Mn(IV)- ühendid termodünaamiliselt ebapüsivad. MnO2 rakendatakse keemialaboris katalüsaatorina näiteks KClO3 lagundamisreaktsioonil. Tehnikas lisatakse MnO2 klaasimassile lehtklaasi saamisel. Klaasivalmistuse toorainetes esinevate raualisanite tõttu saadaks rohelise või kollaka värvusega klaas. MnO2 toimel muutub klaas värvusetuks, sest raud(II)ühendid oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks. Mn2O3 katalüüsib linaseemneõli katalüütilist oksüdatsiooni õhuhapniku mõjul, mispuhul õli kuivab. Seepärast kuulub MnO2 õlivärvideskasutatava värnitsa (sikatiivi) koostisesse

Keemia → Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Halogeenid

Olulisemateks toiduallikateks on keedusool ja seda sisaldavad tooted, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid, soola sisaldavad toiduained. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral.Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. tuntumate ühendite (HClO, NaCl, KClO3, Ca(OCl)2 jt) nimetused, omadused, kasutusalad: HCl ­ vesinikkloriidhape ehk soolhape. Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. NaCl ­ naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatootang umbes 150 miljonit tonni aastas. CaCl2 ­ kalitsiumkloriid, kasutatakse ainete ja õhu kuivatamiseks eksikaatoris

Keemia → Keemia
50 allalaadimist
thumbnail
28
docx

ANORGAANILINE KEEMIA KONSPEKT

Примеры использования: NaCl - keemiatööstuse lähteaine, maitseaine, konservant KCl - väetis CaCl2 - jahutussegudes, vettsiduva ainena AgCl, AgBr, AgI - valgustundlike materjalide komponent KBr, KI - meditsiinis NaF - antiseptik (puidu konserveerimine). Степень окисления: +1  Hüpokloritid ja nende analoogid disproportsioneeruvad kergesti: 3KCl+IO −→ 2KCl + KClO3  Гипохлориты можно получить, разбавляя хлор в холодном щелочном растворе 2KOH + Cl2 → KCl + KClO + H2O Степень окисления: +5 3 Хлораты можно получить разбавлением хлора в теплых щелочных растворах 6NaOH + 3Cl2 −→ 5NaCl + NaClO3 + 3H2O

Keemia → Anorgaaniline keemia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mittemetallid, halogeniidid, halogeenid

o KLOOR Cl2 - Tugev oksüdeerija, kloori saadakse kloriidide (NaCl) elektrolüüsi teel. Kloori reageerimisel veega moodustatakde KLOORIVESI, mida kasutatakse basseinivee puhastamiseks, tapab baktereid. HÜPOKLOORISHAPE HClO on nõrk hape, ebapüsiv, väga tugev oksüdeerija. KLOORLUBI on argielus laialt kasutatav desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend. Tahke kloorilubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik tugev kloorilõhn KAALIUMKLORAAT e BERTHOLLET' SOOL KclO3 on ebapüsiv, väga plahvatusohtlik!!!!, kasutatakse mitmete lõhkeainete või süütesegude koostises o HALOGENIIDID Halogeniidid on halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid. Halogeniidide redutseeruvad omadused tugevnevad reas. Lahustuvad vees hästi, v.a hõbeda ja vähem aktiivsete metallide soolad. Hõbehalogeniidid on valgustundlikud, kasutatakse fotograafias. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, hambavaabas. Lisatakse hambapastadele.

Keemia → Keemia
88 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mittemetalliliste elementide kirjeldus

vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas. 19. Kuidas saadakse kloorivesi, milliste omadustega see on ja milleks seda kasutatakse? Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerim iseks. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl ­vesi). Cl + H O = HCl + HclO 20. Kus kasutatakse kaaliumkloraati? KClO3 ­ Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks 21. Mis tähtsus on organismis joodil? Kilpnäärmes esineb jood ensüümide koostises. Jood aitab kilpnäärmel toota hormoone, mis reguleerivad organismi ainevahetuse kiirust, kasvamist ja arengut ning valkude sünteesi

Keemia → Keemia
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Halogeenid ja soolad

· NaCl - naatriumkloriid - keedusool. Elusolenditele vajalik elutegevuseks. Kasutatakse toiduainete säilitamisel, lumekoristuse hõlbustamiseks, oluliste ainete tootmiseks. · KCl - kaaliumkloriid. ??? · CaCl2 * 6H2O - kaltsiumkloriidheksahüdraat, kasutatakse gaaside kuivatamiseks. · BaCl2 - baariumkloriid - ??? · ZnCl2 - tsink(II)kloriid - ??? · AgCl - hõbe(I)kloriid - ??? · AlCl3 - alumiiniumkloriid - ??? · KClO3 - pertoleesool - ??? · Ca(OCl)2 * CaCl2 - kloorlubi - orgaanilises keemias reaktiiv, desinfitseerija, sõjatööstuses mürkide mürgituks muutmisel · Joodtinktuur - ??? · Sublimatsioon - aine vahetu üleminek tahkest gaasiliseks (vahepeal vedelaks muutumata) · Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroopse teisendina) · Isotoobid - keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on ühesugune arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid

Keemia → Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vesinik-Hapnik-Väävel

Vesinik · Järjenumber 1 · 1.perioodi element ja kuulub s-plokki · Paigutatakse erinevatesse rühmadesse. · Aatommass on 1,00797 · Elektronegatiivsus 2,1 · Elektronkonfiguratsioon 1s1 · Tavaliseim oksüdatsiooniaste on I, sest enamasti käitub redutseerijana loovutades ühe elektroni. · Isotoobid: · Prootium ehk tavaline vesinik. · Deuteerium ehk raske vesinik. · Triitium ehk üliraske vesinik. · Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihta...

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamis küsimused Mittemetall

üksteise suhtes väga erinevad(värvus, sulamistemp.),ei juhi elektrit ega soojust, rabedad. 2. Allotroopia - nähtus, kus üks ja sama element saab esineda mitme erineva lihtainena. Isotoopia - keemilise elemendi aatomi tüüp, mis erineb massiarvu poolest. Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhkeainete või süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Amoniaakhüdraat - ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses(NH3*H2O),tekib ammoniaagi seostumisel vesiniksideme abil vee molekuliga. Eksikaator - hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav

Keemia → Keemia
109 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MITTEMETALLID (Halogeenig ja väävel)

FeCl3, freoonid (CF2Cl2). Enamik lahustub hästi vees. Palju kasutusalasid (keemiatööstuses - mitmete ainete saamiseks). 4. Kloori hapnikuühendid · On kloori ühendid, mis sisaldavad hapniku. Maksimaalne kloori o.a. võib olla VII. · Saadakse näiteks: Cl2 + H2O HCl + HClO (hüpokloorishape, tugev oksüdeerija). Veeltugevam hape on HClO4, kus Cl o.a. on VII (maksimaalne). · Soolad: kloorlubi (Ca(ClO)2) ­ desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend, KClO3 ­ kaaliumkloraat e. Berthollet´ sool (väga plahvatusohtlik, kasut lõhkeaine- tööstuses). 5. Halogeenid looduses · Fluor ­ luude koostises, hambaemailis (fluori lisatakse hambapastadele). · Jood ­ põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates). · Broom ­ vähesel määral kuulub elusorganismide koostisesse. VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Mittemetallidest üldiselt slideshowna

.. · Kasvuhooneefekti põhjustavad: ­ peamiselt CO2, CH4 · Mittemetalliühenditest põhjustavad veekogude kinnikasvamist (eutrofeerumist) lämmastikuühendeid sisaldavad väetised ÜLESANDED · Määra reaktsioonides oksüdatsiooniastmed, kirjuta elektronvõrrandid ja tuvasta oksüdeerija, redutseerija. ­ 2 Al + 3 Br2 2 AlBr3 ­ 2 Mg + O2 2 MgO ­ 3 Ca + 2 H3PO4 Ca3(PO4)2 + 3 H2 ­ Fe2O3 + 3 CO 2 Fe + 3 CO2 ­ 2 KClO3 2 KCl + 3 O2 ÜLESANDED · Kirjuta elektronvõrrandid: ­ Kaltsiumi aatomi oksüdeerumine kaltsiumiooniks ­ Vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks ­ Hapniku aatomi redutseerumine oksiidiooniks ­ Raud(II)iooni oksüdeerumine raud(III)iooniks ÜLESANDED · Millisel juhul lämmastik oksüdeerub, millisel juhul redutseerub, millisel juhul pole tegemist redoksreaktsiooniga? ­ NH3 N3- ­ NO3- NO2 ­ N2 NO ­ NO3- NH4+

Keemia → Keemia
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keemia Halogeenühendid

*reag. halogeenidega 2NaCl + F 2 = 2NaF + Cl 2 NaF + Cl 2 - reaktsiooni ei toimu! * reag. H2O -ga Cl 2 + H2O = HCl + HClO 2F 2 + 2 H2O = 4HF + O 2 Kasutamine: - F 2 klaasi söövitamine 4HF + SiO 2 = SiF4 + 2 H2O Freoonides (lõhub O3) Defloni saamine - Cl 2 NaCl- sool HCl- soolhape ZnCl 2 - puidu immutamine KCl 2 ­ väetis AgCl 2 ­ fotopaber KclO3 ­ lõhkeainete valmistamine, DDt jt mürgid, - Br 2 NaBr- rahusti - I 2 NaI- lisatakse soolale F Cl Br I Z 9 17 35 53 Ar 18.9984 35.4527 79.904 126.9045 El. neg. 4.0 3.0 2.8 2.5 Ts, °C -219.6 -101.5 -7.3 113.7 Tk, °C -188.1 -34

Keemia → Keemia
100 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Redoks

Nitraatioonide arv saadustes (83 + 31= 27) on keskkonna kordajaks. Oksüdeerija ja keskkonna koefitsientide summa annab tasakaalustatud reaktsioonivõrrandis lämmastikhappe koefitsiendi (3+27=30). Vee molekulide arv leitakse vesiniku aatomite arvu võrdsusest võrrandi paremal ja vasakul pool (30=34+2x; x=9) Vastus: 8Al + 30HNO3 8Al(NO3)3 + 3NH4NO3 + 9H2O Ülesanne: Tasakaalustada reaktsioonivõrrand Cl2 + KOH KClO3 + KCl + H2O 10 11 See on disproportsioneerumise reaktsioon. Cl2 on nii oksüdeerijaks kui ka redutseerijaks, keskkonnaks on KOH. 5Cl2(oks) + 1Cl2(red) + KOH(kk) 2KClO3 + 10KCl + H2O 20 (-) 2(-I) Cl2 + 2e 2Cl 2 5 20 (-) 2V 10 Cl2 - 10e 2Cl 10 1

Keemia → Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

I A rühma metallid

KORDAMISKÜSIMUSED: I A rühma metallid 1)Selgita mõisteid: *Leelismetall I A rühma metallid. Neid nimetatakse leelismetallideks asjaolu tõttu, et nende vette asetades annavad nad saadusena leelise. *Aktiivne metall leelis ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone *Leekreaktsioon reaktsioon, mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimali...

Keemia → Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile

protsendiline sisaldus saadud lahuses. 73. HBr + H2SO4 = Br2 + SO2 + H2O 53. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 60 kuupsentimeetri 70%-lise(=1500 kg/m3) ja 100 74. P + HNO3 + H2O = H3PO4 + NO kuumsentimeetri 15%-lise lahuse ( =1100kg/m3) segamisel? 75. KMnO4 + K2SO3 + H2O = MnO2 + K2SO4 + KOH 54. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 400 kuupsentimeetri 30%-lise lahuse ( =1250 76. KClO3 + KI + HCl = I2 + KCl + H2O kg/m3) lahjendamisel 0,5 kuupdetsimeetri veega? 77. KClO3 + CrCl3 + KOH = KCl + K2CrO4 + H2O 55. 500 grammile lahusele lisati 250 grammi vett, mille tulemusena saadi 10%-line lahus. 78. Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2S + H2O Leida lahustunud aine protsendiline sisaldus esialgses lahuses. 79. AsH3 + Cl2 = AsCl3 + HCl 56

Keemia → Keemia
317 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Hapniku referaat keemiast

Kreeka keelsetest sõnadest oxys ja genes, mis koos tähendavad ,,happe moodustumist". Poolteist sajandit enne Priestleyt, Scheelet ja Rutherfordi avastas hapniku ja selgitas selle füsioloogilist osa hingamisel Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. Drebeli uurimused tulid avalikuks alles hiljuti, sest mitu sajandit hoiti neid puutumatult Hollandi salaarhiivis. Saamine Hapnikku saab mitmel erineval viisil, näiteks suuremates kogustes saab hapnikku fotosünteesi, elektrolüüsi ja KClO3 kuumutamise läbi. Väiksemates kogustes saab seda igasuguste reaktsioonide läbi. Omadused Hapnik on värvusetu, lõhnatu ja maitsetu mittemetall, mis on küllaltki hästi reageeriv teiste ainetega, tavatingimustes reageerib ta ka enamuste ainetega, kui aeglaselt. Hapnikul on 2 allotroopset vormi- dihapnik(O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Paljud ained liituvad hapnikuga reageerimisel, mille tagajärjeks on sageli põlemine. Lihtainete põlemisel tekivad ühendid

Keemia → Elementide keemia
7 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Tekkiv monohapnik hävitab baktereid. Maad ümbritsev osoonikiht kaitseb elu Maal liigse UV- kiirguse eest. Freoonid on tekitanud ohtlikke osooniauke. Hapniku saamine. Hapnikku sisaldavate ühendite lagundamisel: 1) Vesinikperoksiidi lagundamisel( katal. MnO2) 2 H2O2 = 2 H2O + O2 2) Vee elektrolüüsil: 2 H2O = katoodil 2H2 + anoodil O2 3) Kaaliumsalpeetri lagundamisel: 2 KNO3 =2 KNO2 + O2 4) Bertholle`t soola (kaaliumkloraadi) lagundamisel: 2 KClO3 = 2 KCl + 3 O2 5) Kaaliumpermanganaadi lagundamisel: 2 KMnO4 = K2MnO4 +MnO2 + O2 6) Vedela õhu fraktsioneerimisel saadakse gaasiline lämmastik (kt 0 -1960C) ja vedel hapnik (kt0 -1830C). Vesi. H2O Tähtsaim H ja O ühend. ¾ Maa pinnast kaetud veega. Vee erandlikud omadused on tingitud molekulidevahelistest vesiniksidemetest: kt0 =1000C, st0 = 00C (lisasidemete lõhkumiseks tuleb kulutada rohkem energiat) . = 1g/cm3=1kg/dm3=1000kg/m3 ,

Keemia → Keemia
29 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Reaktsioonivõrrandeid võib esitada kahel viisil – molekulaarkujul ja ioonvõrrandina. Molekulaarkujul võrrandis kajastuvad vaid ühendid 2NaOH (aq) + CuSO4 (aq)→ Cu(OH)2(s) + Na2SO4 (aq) Täpsemini kirjeldab toimuvat ioonvõrrand, sest elektrolüüdid on vesilahuses jagunenud ioonideks ja osa ioone mingisse vastastiktoimesse ei astu (selles näites SO42+ ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH- (aq) + Cu2+ (aq) → Cu(OH)2(s) Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2. Gaasi teke (CO2 karbonaat...

Keemia → Keemia alused
18 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Halogeenid

Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm. NaCl ­ naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatootang umbes 150 miljonit tonni aastas. CaCl2 ­ kalitsiumkloriid, kasutatakse ainete ja õhu kuivatamiseks eksikaatoris AgCl - hõbekloriid, kasutatakse valgustundlikuse tõttu fotopaberite valmistamisks, kus see laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 ­ Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl)2, ­ kloorlubi, mida saadakse kloori läbijuhtimisel lubjaveest. See on tahke valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn. Kloorlupja kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Biotoime

Keemia → Keemia
101 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

· Lahustuvus vees on väga väike · Halogeniidioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse hõbehalogeniidide sademe teked reaktsioonis. Kloorivesi Kloori vette juhtimisel reageerib kloor osaliselt veega moodustades kloorivee: Cl2 + H2O HCl + HClO hüpokloorishape on tugev oklüdeerija, nõrk hape, väga ebapüsiv, milles Cl o-a on I Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik: HClO HCl + O Sool: hüpoklorit tuntuim kaaliumkloraat ehk Berthollet´ sool KClO3 Hapnik Omadused · On levinuim keemiline element maakoores · Üks tähtsamaid bioelemente · Leidub looduses erinevate ühenditena ja ka lihtainena · Lõhnatu · Maitseta · Värvuseta · Vees suht vähe lahustuv · Keemistemperatuur -183 oC · Keemilistes reaktsioonides kläitub oksüdeerijana moodustades ühendeid astmes ­II

Keemia → Keemia
133 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

sellena ta ka esineb Maal. Reageerib orgaaniliste ühenditega, kloorigaasis põlevad paljud metallid. Kloor on tähtis aine, kuna osaleb soolhappena seedeprotsessis, teda kasutatakse veel pleegitamisel. Hüpokloorishape HClO, väga tugev oksüdeerija, ka ta soolad on väga tugevad oksüderijad. Kaltsiumhüpoklorit Ca(ClO)2 - kuulub kloorlubja koostisesse. Kloorlupja saadakse kloori juhtimisel lubjavette (teiseks saaduseks on kaltsiumkloriid). Kaaliumkloraat KClO3 (o-a on V), väga plahvatusohtlik aine, lõhkeainetes või süütesegudes (mustas püssirohus). Koos väävliga tikupeade koostises. HCl-vesinikkloriidhape ja soolhape, tugev hape, lahuses on täielikult dissotsieerunud ioonideks. Tugev hape tõrjub nõrgema soolast välja. CHCl3 ­ kloroform (lahustina), kasutatakse veel polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina. Fluor F: Tal on kõige väiksemad mõõtmed (va. H), mille tõttu on ta kõige elektronegatiivsem ja kõige tugevam

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti ehteid ja ilusasju, kaunistati losse ja templeid. Fluori saamise ja uurimise ajalugu on traagiline. Kuna fluor on väga mürgine gaas, siis said paljud seda elementi avastada püüdnud teadla...

Keemia → Keemia
125 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keemia - FOSFOR

lahustutes lahustumatu,tihedus 2,69g/cm³, sulamistemeratuur ülerõhul 1000 °C, sublimeerumistemperatuur429 °C, hea soojusjuht, pooljuht. Keemilised omadused: On keskmiselt väheaktiivne,ei ole isesüttiv ega helenduv. Mürgisus:Mittemürgine. *** Põhja- ja Kesk-Euroopas levinud ohtutute tuletikkude (leiutasid vennad Lundströmid 1855 aastal)karbi süütepind koosneb umbes 31 % ulatuses punasest fosforist, ülejäänud on abrassiivmaterjal ja liimaine. ,,Klassikaline" tikupea sisaldab KClO3 (46,5%), K2Cr2O7 (1,5%), S (4,2%), ZnO (3,8%),Fe2O3 (15,3%), abrasiivi (klaasipuru 17,2%) ja kondiliimi (11,5%) Punane fosfor. Valge fosfor. Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (-III, III jt)fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks.Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall.

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Fosfor

fosfori saamiseks valget fosforit, mis ja varem ka süttides süütab põlema süütepommide ka tiku.*** valmistamiseks *** Põhja- ja Kesk-Euroopas levinud ohtutute tuletikkude (leiutasid vennad Lundströmid 1855 aastal) karbi süütepind koosneb umbes 31 % ulatuses punasest fosforist, ülejäänud on abrassiivmaterjal ja liimaine. ,,Klassikaline" tikupea sisaldab KClO3 (46,5%), K2Cr2O7 (1,5%), S (4,2%), ZnO (3,8%), Fe2O3 (15,3%), abrasiivi (klaasipuru 17,2%) ja kondiliimi (11,5%) Punane fosfor Valge fosfor (Pildiallikad: http://www.alibaba.com/catalog/10898508/Red_Amorphous_Phosphorus/showimg. html ja http://www.dkimages.com/discover/previews/741/37419.JPG ) Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja

Keemia → Keemia
119 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

fotograafias, keemiatööstuses mitmete ainete tootmisel jne. Kaaliumpermanganaadi kristallid ja lahus (Pildiallikad: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Manganistan_draseln%C3%BD.JPG ja http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:KMnO4_in_H2O.jpg Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 12 8) KClO3 ­ kaaliumkloraat Kaaliumkloraati tuntakse arginimetuse Berthollet` soola nime all, sest selle soola avastas 1789 aastal prantsuse keemik C. L. Berthollet. See on valge värvusega, vees hästi lahustuv kristalne aine. Ta on väga tugev oksüdeerija, mis segatuna väävliga, fosforiga ja paljude orgaaniliste ainetega võib kergelt plahvatada juba kas hõõrdumisel või löögi tagajärjel. Kaaliumkloraati võib kasutada samuti laboris ja koolikeemias hapniku saamiseks. 2KClO3 2KCl + 3O2

Keemia → Keemia
213 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4

Keemia → Keemia
423 allalaadimist
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...

Keemia → Keemia
152 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

Temperatuuri mõju reaktsiooni vabaenergiale Reaktsiooni H ja S ei muutu oluliselt temperatuuri muutudes, kuna temperatuur mõjutab nii lähteainete kui ka produktide vastavaid suurusi samas suunas. Reaktsiooni vabaenergia muutub temperatuuri muutudes aga märgatavalt ja võib isegi märki muuta! Gr°= Hr° ­ TSr° Keemiline tasakaal Keemilised reaktsioonid: pöörduvad CaCO3 (t) CaO (t) + CO2 (g) mittepöörduvad (kulgevad ühes suunas, praktiliselt lõ puni) 2 KClO3 (t) 2 KCl (t) + 3 O2 (g) Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL Keemilise tasakaalu tunnused ­ toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon ­ mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
50 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Füüsikaline keemia konspekt

Temperatuuri mõju reaktsiooni vabaenergiale Reaktsiooni H ja S ei muutu oluliselt temperatuuri muutudes, kuna temperatuur mõjutab nii lähteainete kui ka produktide vastavaid suurusi samas suunas. Reaktsiooni vabaenergia muutub temperatuuri muutudes aga märgatavalt ja võib isegi märki muuta! Gr°= Hr° ­ TSr° Keemiline tasakaal Keemilised reaktsioonid: pöörduvad CaCO3 (t) CaO (t) + CO2 (g) mittepöörduvad (kulgevad ühes suunas, praktiliselt lõ puni) 2 KClO3 (t) 2 KCl (t) + 3 O2 (g) Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL Keemilise tasakaalu tunnused ­ toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon ­ mõlemad nimetatud reaktsioonid toimuvad võrdse kiirusega Reaktsiooni

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
115 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Anorgaaniline keemia I

1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H ­ prootium ("taval." vesinik) ­ see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D ­ deuteerium ("raske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. ­ looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T ­ triitium ("üliraske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...

Keemia → Anorgaaniline keemia
98 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Üldkeemia

kui reaktsioon on saavutanud tasakaalu. Konstantsel temperatuuril ja rõhul: Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas Tasakaaluolekus on delta G võrdne nulliga. 35. Gibbsi vabaenergia arvutamine. G= H ­ TS KEEMILINE TASAKAAL JA KINEETIKA 36. Keemilise reaktsiooni tasakaal. Keemilised reaktsioonid: pöörduvad CaCO3 (t) = CaO (t) + CO2 (g) mittepöörduvad (kulgevad ühes suunas, praktiliselt lõpuni) 2 KClO3 (t) = 2 KCl(t) + 3 O2 (g) Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL Keemilise tasakaalu tunnused: ­ toimuvad nii päri- kui vastassuunaline reaktsioon

Keemia → Üldkeemia
69 allalaadimist
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

jpt. I HClO hüpokloorishape hüpokloritid NaClO, KClO, Ca(ClO)2 III HClO2 kloorishape kloritid - V HClO3 kloorhape kloraadid KClO3 (Berthollet’ sool), NaClO3 VII HClO4 perkloorhape perkloraadid KClO4, NaClO4, NH4ClO4 Cl hapnikuhapped: oksüdeerijad Oksüd.-astme suurenemisel happelised omadused tugevnevad Hüpokloorishape ja hüpokloritid Kloori lahustumisel vees

Keemia → Keemia
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun