Nad on kõige aktiivsemad mittemetallid. Aatomite väliskihis on 7 elektroni ; väliskihist on puudu 1 elektron, mille nad kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel . Halogeenide saamine Halogeenide oksüdeerivad omadused nõrgenevad rühmas ülevalt alla
element. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl. saamine laboratoorselt: Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel omadused ja lahustumine vees: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. keemilised omadused (sh reageerimine veega): Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile.reageerimisel veega tekib kloorivesi, mil on tugevad pleegitavad ja desinfitseerivad omadused. Kasutusalad: Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana,.keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide,
Neid leidub mitmesuguste sooladena (NaCl). (halogeenid - soolatekitajad). · Välisel elektronkihil on 7 elektroni. Selleks et saavutada püsiv väliselektronkiht, võetakse 1 elektron juurde ja tekivad halogeniidioonid laenguga -I (Cl-, Br-). · Kõrge elektronegatiivsusega elemendid (eriti F)=>halogeenides on iooniline side. 2. Omadused · Lahustuvad vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Sama ka broomi ja ioodiga. Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. · Veega reageerib aktiivselt ainsana fluor (2F2 + H2O 4HF + O2). Fluor kõige aktiivsem mittemetall üldse (reageerib peaaegu kõigega). · Br ja I lahustuvad hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustites (etanool). · Kõik halogeenid on tugevalt mürgised (eriti F, Cl). · Halogeenide aktiivsus väheneb ülalt alla. Aktiivsem halogeen võib
toimel,tekkib kaitae kiht. 8.Mis on allaotroopia?Keemilised el.esinemine mitme lihtainena.Allotroobid erinevad üksteisest aatomite arvu poolest,molekulide poolest kristallöis. 9.Miks ei tohi visata ohtlike aineid prügimäele? Vihmaveega kanduvad oh.jäätmed ümbritsevasse pinnasesse ja põhjavette.Lõpuks jõuavad taimede ja loomade vahendusel inim. Toidulauale. 10.Kuidas kogutakse vesinikku?Katseklaasi põhi ülespoole Zn+2HCL=ZnCl2+H2 Kippi aparaadiga 11.Miks on kloorivesi tugeva pleehitava toimega? Kloorivesi Hcl- Hcl+O -aatomi hapnik Selle sees on atomaarne hapnik mis pleegitab ja desifitseerib 12.Milles seisneb hapniku eriline roll maal?Tänu fotosünteesile saab atmosfääri tekkida hapniku ja elusor.saavad hingata 13.Miks on osooni kihi hõrenemine kahjulik? Jõuab maale oluliselt bsuurem hulk UV mis tekitab nahavähki ja kahj.nägemist. 14.Kuidas kogutakseH2S -kogutakse tõmbekapis.sest mürgine ,O2 -katseklaasis ja suu on
kovalentne side · Elektronskeem Cl:+17I 2)8)7) OMADUSED · Raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes. · Õhust raskem (2,5 korda) · Sulamistemp. -100,98°C · Keemistemp. 34,6°C · Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, v.a. väärisgaasidega. · Reageerimisel teiste ainetega eraldub soojust ja valgust. KEEMILISED OMADUSED 1) Lahustub vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. 2) Vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape: (H2 + Cl2 2HCl). 3) Metalliga reageerimisel saadakse sool: (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja: (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2) LEIDUMINE · Levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloor. Tekib haruldates tingimustes (nt
2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 + Cl2 2) MnO 2 + 4HCl Cl2 + MnCl2 + 2H2O 17. Kuidas saadakse vesinikkloriidi laboris? Reaktsioonivõrrand Laboris saadakse vesinikkloriidi keedusoola reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega: 2NaCl + H2SO4 2HCl + Na2SO4 18. Vesinikkloriidhappe saamine ja omadused. vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas. 19. Kuidas saadakse kloorivesi, milliste omadustega see on ja milleks seda kasutatakse? Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerim iseks. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl vesi). Cl + H O = HCl + HclO 20. Kus kasutatakse kaaliumkloraati? KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav
2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on I · Cl keemilised omadused 1. Cl2 + 2NaBr = 2NaCl + Br2 2. 3Cl2 + 2Fe = 2FeCl3 3. Cl2 + 2Na = 2NaCl 4. Cl2 + H2 = 2HCl 5. Cl2 + H2O = Kloorivesi · HCl keemilised omadused 1. 2HCl + Fe = FeCl2 + H2 2. 2HCl + CaO = CaCl2 + H2O 3. HCl + NaOH = NaCl + H2O · Indikaatorid (H2 määramine) Happeline keskkond (pH<7; [H+]>[OH-]) mo= punane lakmus = punane ff Aluseline keskkond (pH>7; [H+]<[OH-]) mo lakmus = sinine ff= vaarikapunane
põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka asbest ja tellis.Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. Kasutamine Fluororgaanilised plastid (teflon) Klaasi söövitus Jahutusvedelikud hambapastades Kloor Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. HCl-iga puhastatakse metall-pindu jootmis- ja tinutamis-töödel. Kloorlubi Ca(ClO)2 (kaltsiumhüpoklorit) on desinfitseeriv ja oksüdeeriv aine (pleegiti). Keedusoola (NaCl) kasutatakse toidu maitsestamiseks ja konserveerimiseks. Kasutamine veepuhastusprotsessid paberi, plastide, konservantide, tekstiilmaterjalide, ravimite, lahustite,
FLUOR F2 - Kõige aktiivsem MM, nimetatud "kõigesööjaks", helekollane gaas, reag. veega, BROOM Br2 - Punakaspruun kergesti lenduv vedelik, broomivesi on kollaka värvusega, katseid tuleb teha tõmbekapis. JOOD I2 - Hallikasmust, metalse läikega kristalne aine, joodivesi on kollaka värvusega, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis o KLOOR Cl2 - Tugev oksüdeerija, kloori saadakse kloriidide (NaCl) elektrolüüsi teel. Kloori reageerimisel veega moodustatakde KLOORIVESI, mida kasutatakse basseinivee puhastamiseks, tapab baktereid. HÜPOKLOORISHAPE HClO on nõrk hape, ebapüsiv, väga tugev oksüdeerija. KLOORLUBI on argielus laialt kasutatav desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend. Tahke kloorilubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik tugev kloorilõhn KAALIUMKLORAAT e BERTHOLLET' SOOL KclO3 on ebapüsiv, väga plahvatusohtlik!!!!, kasutatakse mitmete lõhkeainete või süütesegude koostises o HALOGENIIDID
Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Omadused: · Kloor on õhust raskem ning vees lahustudes moodustab ta kloorivee. · Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape): Cl + H O = HCl + HclO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lagunemisel eralduv monohapnik HclO = HCl + O Leidumine: · Kloor on levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes (näiteks veealuste merevulkaanide pursete puhul), siis väga vähesel
pulbrina(väävliõiena),kuid eritingimustel on võimalik suuremaid. Triitium e. üliraske vesinik - tuumas 1 prootin,2 neutroni. Väga radioaktiivne, looduses esineb väga vähe, aatomimass ületab tavalise vesiniku aatomimassi ligi 3 korda. Deuteerium e. raske vesinik - tuumas 1 prooton,1 neutron, aatomimass u.2. Prootium e. tavaline vesinik - tuumas 1 prooton, neutrone pole, aatomimass u.1. Kloorivesi - kloori vesilahus, tugev o-ja, sisaldab vähesel määral soolhapet ja hüpokloorishapet. Atomaarne hapnik e. monohapnik(O) - ebapüsib,liitub kiiresti aatomist molekuliks. Vesinikperoksiit(H2O2) - hapniku o.a I. Ebapüsiv, tugev o-ja, päikesevalguse käes laguneb kiiresti, tekitab söövitushaavu. Punane fosfor(Pn polümeer) - tumepunane tahke aine, ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites. Keemiliselt väheaktiivne, süttib kuumutamisel(üle 250),ei helenda, ei ole
Seega võib järeldada, et ujumine kloorises vees ei mõjuta silmanägemist. Küsitletud, kellel silmanägemine oli halvenenud ei pidanud selle põhjuseks kloorivett. Selle põhjustajaks pidasid nad liigset arvuti taga istumist ja televiisori vaatamist, mis, teadagi, mõjutab oluliselt silmanägemist. Paar vastajat kirjutas, et silmanägemise halvenemise 12 põhjuseks on vanus, kuid mitte mingil juhul kloorivesi. See tõestab veelgi saadud järeldust, et kloorivesi ei ole silmanägemise halvenemise põhjus. 2.7 Ujumine kui meeldiv meelelahutus Absoluutselt kõik vastanud olid nõus väitega, et ujumine on meeldiv meelelahutus. Paljud kirjutasid veel kommentaariks juurde, et neile lihtsalt meeldib see ja sellega tegelemine teeb meeleolu paremaks. Samuti kirjutati, et suvel on ujumisoskus igati kasulik ja igal inimene võiks osata ujuda. KOKKUVÕTE
HNO3 – värvitu, suitsev vedelik, tugev hape, soolad – nitraadidreageerib hõbedaga - põrgukivi HNO2 – ebapüsiv, soolad – nitritid, mürgine, väheaktiivne H2CO3 – nõrk, ebapüsiv hape H2SiO3 – ränihape, nõrk hape, silikageel - adsorbent H2S – nõrk, mürgine gaas, soolad – sulfiidid, põleb hästi, mädamuna hais 9. , Paukgaas – 2H2O, tekib, kui hapnikku pole piisavalt Hüdriidid – H- , kui vesinik on oksüdeerija (reageerides metalliga) Kloorivesi – Cl2 + H2O, kasutatakse bakterite eemaldamiseks Joodidinktuur – I2, haavade puhastamiseks Fosfaan – PH3, soo virvatuled Superfosfaat – Ca(H2PO4)2, väetis Kips- CaSO4, meditsiinis Nitriid – HNO2, ebapüsiv hape Karbiid – Ammoniaakhüdraat – NH3 * H2O; nuuskpiiritus Tahm – C, värvainetes, rehvide täiteks Süsi – C, adsorbent (imab endasse teisi aineid), filtrites Kvartsklaas – Na2O * CaO * 6SiO2, laseb läbi UV-kiirgust
kontsentreeritud lämmastikhapet, teise 1M lämmastikhapet. Kontsentreeritud lämmastikhappega toimus väga intensiivne lämmastikdioksiidi eraldumine, 1 M-ga ei juhtunud midagi. 𝐶𝑢 + 2𝐻𝑁𝑂3 → 𝐶𝑢𝑁𝑂3 + 𝑁𝑂2 + 𝐻2 𝑂 Töövahendid: katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: 0,2M KBr, KI, NaNO2, MnSO4, KMnO4, K2Cr2O7 lahused; 0,02M KI lahus, ~ 50% H2O2, , 1M H2SO4 ja HNO3 lahused; konts. NaOH, konts. HNO3; kloorivesi (Cl2 + H2O), tolueen, tahked soolad NaBiO3, Na2SO3; vasktraat. Kokkuvõte: töö käigus tuli läbi viia kümme erinevat katset redoksreaktsioonide kohta. Tuli mõista, kuidas reaktsioonivõrrandid kulgevad, kuidas kirjutada poolreaktsioone ja kuidas arvutada potentsiaalide vahesid. Tuli mõista elektronide liikumist.
lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elava suhtes. Kloori aatommass on 35,452. Agregaatolek toatemperatuuril on gaasiline. Kloori sulamistemperatuur on -100,98 °C, keemistemperatuur aga -34,6 °C. Selle rohekaskollase gaasi tihedus on 0,003214 g/cm 3 ehk 3.214kg/m3 Kloori elektronegatiivsus on 3, 16. Kloori oksiiditüüp on tugevhappeline. Kloor lahustub vees halvasti, kuid kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O HCl + HOCl (hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega
Koobaltisoolad äädikhappe juurdelisamisel annavad kollase sademe. 3.FeSO4 ja H2SO4 (lahjendatud) annavad samuti pruuni rõnga, nagu NO3- juures. Cl- 1.AgNO3 annab valge kohupiimalaadse sademe, mis valguse käes tumeneb. 2.Pb- ja Hg-(ühevaletse) soolad annavad valge sademe. Br- 1.AgNO3 annab kahvatukollase sademe. 2.Kloorivesi eraldab broomi. I- 1.AgNO3 annab kollase sademe. Vabajoodi võib avastada tärkliskliistriga(värvub siniseks). HI soola lahusele valada pisut tärkiskliistrit ja lisada tilk HNO3 või veidi kloorvett. Lahus muutub siniseks. ClO- 1.ClO-soolad on püsivad ainult aluselistes lahustes.Hapustamisel eraldub kloor. 2
4HCl + MnO2 _ MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl _ 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O _ HCl + HClO (HOCl)(hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide
Tahke jood kuumutamisel sublimeerub(aurustub ilma vahepealse vedela olekuta). Kõik halogeenid lihtainena on mürgised. Nende aurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. · · Fluor helekollane gaas · Kloor Kollakasrohkeline gaas · Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik · Jood Hallikasmust metalse läikega kristalne aine sublimeerub kergesti lillaks auruks · · Kloori lahustumisel vees reageerib ta veega ja tekkib kloorivesi. Kloorivett kasutatakse joogivee ja basseinivee deinfitseerimisel. Argielus on tuntud joodi lahus etanoolis jooditinktuur mida kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisvahendina. · Halogeenid on tugevad oksüdeerijad. Fluor on kõige aktiivsem mittemetall, ta reageerib peaaegu kõigi liht ja liitainetega. Kloor on ka tugev oksüdeerija ja ta reageerib enamuse orgaaniliste ühendite ja mittemetallidega. · Halogeniidid on halogeenide ühendid o.a-s -I
väävelhappe segu kuumutamisel. Saadakse sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl à 2Na + Cl2 2NaCl + H2O à H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 à MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl à 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas. Kloori lahustub vees halvasti, kuid kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet: Cl2 + H2O à HCl + HOCl (hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide.
· Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike · Halogeniidioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse hõbehalogeniidide sademe teked reaktsioonis. Kloorivesi Kloori vette juhtimisel reageerib kloor osaliselt veega moodustades kloorivee: Cl2 + H2O HCl + HClO hüpokloorishape on tugev oklüdeerija, nõrk hape, väga ebapüsiv, milles Cl o-a on I Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik: HClO HCl + O Sool: hüpoklorit tuntuim kaaliumkloraat ehk Berthollet´ sool KClO3 Hapnik Omadused · On levinuim keemiline element maakoores · Üks tähtsamaid bioelemente
Vesiniku saamine: Zn(tahke) + 2HCl(lahus) -> ZnCl2(lahus) + H2(gaas) C(t) + H2O(gaas) ->( temp.) CO(g) + H2(g) 2 H20(el)->2 H2 + O2 2 HCl + Fe -> FeCl2 + H2 2K + 2HF -> 2KF + H2 Jood redutseerijana: 2FeCl3(l) + 2KI(l) ->I2(t) + 2FeCl2(l) + 2KCl(l) 2KI + HNO3 -><- H2 + I2 + 2KNO3 FOTOSÜNTEES!: 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Hapniku saamine: 2H2O2 -Mno2--> 2H2O + O2 Kloori keemilised omadused: Cl2 + H2 -> HCl + Na -> NaCl + Fe -> FeCl3 + NaBr -> NaCl + Br2 + H2O -> Kloorivesi( Kloorivee teke: Cl2 + H2O <-> HCl + HClO) HClO -> HCl + O + KI -> KCl + I2 Kloori saamine: KMnO4(tahke) + HCl (konts) -> 5 Cl2 + 2 MnCl2 + 8 H2O 2NaCl ->(elektrolüüs) 2Na + Cl2 2 NaCl + 2 H2O -> (elektrolüüs) 2 NaOH + H2 + Cl2 2 NaCl(t) + H2SO4(konts.) -> (temp.) 2 HCl(l) + Na2SO4(l) Vesinikkloriidhape ehk soolhape on tugev hape. Polaarsed HCl molekulid on lahuses täielikult dissotseerunud ioonideks. HCl + H2O -> H3O + Cl Soolhappe iseloomulikud reaktsioonid:
Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet. Hüpokloorishappes on kloori oksüdatsiooniaste I. See on väga nõrk hape, kuid samas ebapüsiv ja väga tugev oksüdeerija. Viimane on tingitud asjaolust, et lagunemisel tekib hüpokloorishappest vesinikkloriid ja atomaarne hapnik. Edasisel lagunemisel siiski atomaarsed hapnikud ühinevad hapniku molekulideks. Kloorivee tugevad oksüdeerivad omadused on tingitud atomaarse hapnikku tekkest.
Tsinkkloriid (ZnCl2) jootevedeliku koostisosa Hõbekloriid (AgCl) kasut. valgustundlikkuse tõttu fotopaberi valmistamisel. Kaaliumkloriid (KCl) kasut. kaaliumväetiste tootmisel. Halogeenid asuvad VIIA rühmas (4 tk. F, Cl, Br, I) Hammaste tugevdamiseks kasutatakse hambapastades fluori. Sublimeerumine Minek tahkest olekust otse gaasilisse ilma vahepealse veeldumistea (nt. jood) Halogeenide tähtsamad ühendid ja nende kasutusalad Kloor selle lahustumisel vees tekib nn kloorivesi, mis on tugevate oksüdeerivate omadustega. Seega kasutatakse seda joogi- ja basseinivee desinfitseerimisel. Sissehingamisel on kloor mürgine. Fluor helekollase värvuse ja terava lõhnaga väga mürgine gaasiline aine, kõige aktiivsem mittemetall. Ühinemisreaktsioon vesinikuga toimub plahvatuslikult. Vesilahusena on vesinikfluoriid keskmise tugevusega hape, mis on väga mürgine ja söövitav. Broom punakaspruuni värvusega kergesti lenduv väga mürgine vedelik
gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega. Seepärast kasutatakse kloorivett riide ja paberi pleegitamiseks. Ühendeis on kloori o.-a. I kuni VII. 4. Kasutussalad. Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori pleegitajana,
ainetega, moodustades alküül- ja arüülühendeid, kelaate jpm. Reageerib etanooliga → etanolaat, mis hüdrolüüsub veega (nagu leelismetallide etanolaadid): TlOC2H5 + H2O → TlOH + C2H5OH TlOH on kollakas leeliseline aine, mis reageerib CO2-ga, söövitab klaasi (nagu NaOH) Tl(I) ühendid on üldiselt püsivamad kui Tl(III)ühendid Tl(III) ühendeid saadakse sageli Tl(I) ühendite oksüdeerumisel, näit. TlCl + Cl2 → TlCl3 (kloorivesi) Paljudes ühendites esineb Tl üheaegselt kahes erinevas oksüdatsiooniastmes, näit. ühendis Tl3[TlCl6] – tallium(I)heksaklorotallaat(III) ↑ ↑ I III Välimuselt (ja füüsikal. omadustelt) sarnaneb Tl paljuski Pb-ga, Tl(I) keemil. omadustelt suuresti leelismetallidega, teiselt poolt aga Ag-ga: näit. halogeniidide halb lahustuvus kromaatide, sulfiidide, oksiidide värvus Tl(I) → kollakas sade (nagu Ag)
annaabi.ee 
