1. Eesti Vabariigi Kohtusüsteem. Maakohtud: Harju,Pärnu,Tartu ja Viru Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab
kohaselt peab olema tagatud kulude läbipaistvus, lahendatakse vaidlus üldkohtus. Vaatamata sellele, et ka niisuguste kaasuste puhul ei saa eitada teatud võimupositsiooni, on need vaidlused siiski omasemad tsiviilõigussuhetele, sest võimupositsioon ei tulene avaliku võimu kandja staatusest, vaid monopoolsest seisundist turul. Eraõigus koos konkurentsireeglitega omab küllaldasi ohjeldusmeetmeid selliste olukordade jaoks. Juba halduskohtute tegevuse taastamisele järgnenud varases praktikas kerkisid üles erastamisvaidlused, kus erastamise objektiks olnud eluruum võis kuuluda mõne nõukogudeaegse ettevõtte järglasest äriühingule. Need firmad loeti halduskohtute poolt erastamisprotsessis avaliku ülesande täitjaks, kellel on spetsiifilised võimuvolitused.12 Vara erastamise üle saab otsustada vaid selleks erilist, avalik- õiguslikku volitust omav isik, mitte igaüks. Sellises eriseisundis eraisik on avaliku võimu kandjaks
Sotsiaalse heaolu vallas: 1. Korraldada haridust ja meditsiini 2. Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid Kohtuvõim Eestis – kohtud: Maakohtud (1. aste) – arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud (1. aste) – arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi- ning omavalitsusorganite ja ametiisikute vastu. Ringkonnakohtud (2. aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid. Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja. (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul.
Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Tallinna Halduskohtus on 18 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tallinna kohtumaja 15 kohtunikku 2) Pärnu kohtumaja 3 kohtunikku Tartu Halduskohtus on 9 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 6 kohtunikku 2) Jõhvi kohtumaja 3 kohtunikku Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kolm ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus
Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus
kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus “Halduskohtumenetluse seadustik”. Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid
kohtuotsuses pandud kohustusi, ning püüab soodustada tema sotsiaalset kohanemist). Halduskohtud. Halduskohtureformi viis lõpule 1. jaanuarist 2001 jõustunud uus "Halduskohtumenetluse seadustik". Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid
KOHTUVÕIM on konkreetne menetluse eriline protseduuriline kord - KOHTUMENETLUS tagab seaduse ülimuslikkuse poliitilised mõjud peavad olema välistatud 51. Kirjeldage, kuidas on tasakaal võimuharude vahel tagatud kohtuvõimu poolt ning kohtuvõimu suhtes täidesaatva ning seadusandliku võimuharu poolt. Kohtu kontroll seadusandja üle: PS järelvalve kaudu, K liikme võimetuse suhtes omaülesandeid täita kohtu kontroll täidesaatva võimu üle: PS järelvalve kaudu, halduskohtute kaudu. Presidendi kestva võimetuse üle oma ülesandeid täita. Täidesatev võim kontrollib kohtuvõimu riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu ning esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu, seaduseelnõude algatamise kaudu 13 seadusandlik võim kontrollib kohtuid läbi riigieelarve vastuvõtmise kaudu, seadusandliku tegevuse kaudu ja kohtunike ametisse nimetamise kaudu 52
tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel."[1] Haldusorganid on kõik täitevvõimu struktuuriüksused, nagu riigiasutused, kohalike omavalitsuse üksuste asutused ja organid, iseseisvaid avalik-õiguslikud juriidilised isikud jne. ,,Haldusmenetluseks loetakse kohtute tegevus, mille suhtes ei rakendata kohtumenetluse seadustikke. Viimased laienevad esmajoones õigusemõistmisele üld- ja halduskohtute ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu poolt, samuti kohtulike registrite pidamisele, erandlikumatel juhtudel ka kohtu pädevusse antud halduslike küsimuste otsustamisele, nt välismaalase väljasaatmise otsustamine, jälitustegevuseks loa andmine." [2] Haldusmenetluse eesmärgiks on kaitsta kodanikke, seega loetakse haldusmenetluseks vaid seda osa riigi tegevusest, mis puudutab kodanikke. Kuid haldusmenetluse üheks
Kohtuvõim on konkreetne. Kohtumenetlus- tagab seaduse ülimuslikkuse- poliitilised mõjud peavad olema välistatud! 6 44. Kirjeldage, kuidas on tasakaal võimuharude vahel tagatud kohtuvõimu poolt ning kohtuvõimu suhtes täidesaatva ning seadusandliku võimuharu poolt. Kohtu kontroll seadusandja üle: PS järelvalve, halduskohtute kaudu. Presidendi ja RK liikem kestva võimetuse üle oma ülesandeid täita. Täidesatev võim kontrollib kohtuvõimu riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu ning esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu, seaduseelnõude algatamise kaudu Seadusandlik võim kontrollib kohtuid läbi riigieelarve vastuvõtmise kaudu, seadusandliku tegevuse kaudu ja kohtunike ametisse nimetamise kaudu 45
Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. *Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus *Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. *Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus
RINGKONNAKOHTUTE PÄDEVUSED. Ringkonnakohus Maakohus Halduskohus Tln Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Pärnu, Tartu, Viru Maakohus Tartu Halduskohus Vaatavad apellatsiooni Arutavad esimese astme Haldusküsimustega. korras läbi maa- ning kohtuna kõik tsiviil-, kriminaal- ja Arutatakse inimeste halduskohtute lahendid. väärteoasjad. kaebusi ja proteste riigi ja Apellatsioon- alama astme Tsiviil- Lepinguid puututav omavalitsusorganite kohtu otsuse SISULINE Kriminaal -vargus, röövimine jne ja ametiisikute läbivaatamine kõrgema Väärteoasjad- trahvid tasumata, vastu.
Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt, see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Eestis on kaks ringkonnakohut, Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Esimese ja
2. haldusakti andmise menetluse põhjalikkust 3. kui tähtis on haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjus ning kuidas on see seotud isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega 4. haldusakti andmisest möödunud aega 5. kas haldusakt: on selle andmise ajal õiguspärane või õigusvastane; on soodustav või koormav. 17) Vaidementlus (§71 - 87, vaidlustada, aitab halduskohtute koormust vähendada) - Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide Vaidemenetluse korras võib nõuda: 1. haldusakti kehtetuks tunnistamist 2. haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist 3. ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule.
juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või võetud, välja arvatud kutse halduskohtu kohtunikku. äravõtmine patendivoliniku avalduse Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni alusel; või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute 8) kellelt on vandetõlgi kutse ära lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või võetud määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade Maa- või halduskohtu kohtunikuks läbivaatamine kollegiaalselt see tähendab, et võib nimetada isiku: apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, 1) kellel on vähemalt viieaastane kuhu kuulub kolm kohtunikku
PS §146 o See tähendab, et kohtuvõim on eraldatud teistest võimudest ega allu kellelegi. Ükski teine institutsioon ega riigiasutus ei saa kohtu otsust mõjutada · Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. · Kohtu põhifunktsiooniks on õigusemõistmine · Kohtu kontroll seadusandja üle toimub põhiseaduslikkuse järelevalve kaudu · Kohtu kontroll täidesaatva võimu üle toimub halduskohtute kaudu. Kuidas kontrollitakse? · Seadusandja kontroll: o seadusandliku tegevuse kaudu, o riigieelarve vastuvõtmise kaudu, o riigikohtunike ametisse nimetamise kaudu. 20 · Täidesaatva võimu kontroll: o riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu, o I ja II astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu,
Koostab eelarve eelnõu Teostab seadusega ette nähtud järelvalvet Maa- ja halduskohtumaja juht Nimetab ametisse maakohtu / halduskohtu esimees teenistuses olevate kohtunike seast viieks aastaks Korraldab kohtumaja ja maakohtu esimehe vahelist suhtlemist Täidab kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Tallinna Ringkonnakohtus – tööpiirkond Harju Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus – tööpiirkond Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Tartu Halduskohus Ringkonnakohtunike arv Ringkonnakohtu kohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära ringkonnakohtu esimehe arvamuse Ringkonnakohtu esimees
Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus
kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut: o Tallinna Halduskohus o Tartu Halduskohus. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut: o Tallinna Ringkonnakohus o Tartu Ringkonnakohus
Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste ringkonnakohtud apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus
2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 48
2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 50
7, § 150 lg 1 2. Riigikohtunikud PS § 65 p.8; § 150 lg 2 3. muud kohtunikud PS § 78 p.13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 Harju maakohus Viru maakohus Pärnu maakohus Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8)
● Harju maakohus ● Viru maakohus ● Pärnu maakohus ● Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. – Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 ● Kinnistusosakond – peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit ● registriosakond ● kriminaalhooldusosakond – valvab kriminaal.... 2
Prantsuse omapäraks on, et konstitutsiooninõukogu kontrollile alluvad ainult presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadused jm. parlamendi aktid, mille vastuvõtmise käigus nad saadetakse konstitutsiooninõukogule ekspertiisi. Kui aga seadus on jõustunud ja ilmneb selle põhiseadusevastasus, siis kohaldatakse seda seadust edasi ja konstitutsiooninõukogu ei saa teda kehtetuks tunnistada. Küll aga alluvad halduskohtute kontrollile täitevvõimu üksikaktide ja toimingute konstitutsioonilisus. Rootsis pole võimalik pärast seaduse jõustumist vaidlustada selle põhiseaduslikkust. § 6. Kontrolli liigid Liigitamise aluseid on mitmeid erinevaid: 1.tsentraliseeritud/detsentraliseeritud kontroll. Detsentraliseeritud kontrolli on pädev teostama kogu kohtusüsteem (angloameerika mudel),
"Juridica" nr 7, 1995 42. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. "Juridica" nr 3, 1996 43. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. "Juridica" nr 3, 1996 108 44. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolsevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia" nr 7, 1993 45. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr 2, 1994 46. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr 3, 1993 47. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne) 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr 4, 1994 49. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. "Juridica" nr 4, 1996 50
reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS, RT I, 23.02.2011, 3; 28.12.2011, 1). Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus on Eesti vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine;
"Juridica" nr.7, 1995 41. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. “Juridica” nr 3, 1996 111 42. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. “Juridica” nr 3, 1996 43. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolshevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia". Nr.7, 1993 44. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr.2, 1994 45. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr.3, 1993 46. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne). 47. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr.4, 1994 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik avaliku halduse organisatsioonis. “Juridica” nr 4, 1996 49
Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierharhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks 189 on seadus. Eesti õiguskorra kohustuslikud õiguse allikad on rahvusvahelised lepingud; Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid; EV seadusandliku pädevusega institutsioonide seadused ja määrused; Riigikohtu lahendid; tava, kui see ei ole vastuolus seadusega. Soovituslikud allikad on Riigikohtu ning ringkonna-, maa- ja halduskohtute lahendid; asutuste väljatöötatud juhised; halduspraktika; õigusteadlaste ja teiste asjatundjate arvamused; jms. ÕIGUSTLOOVATE JA RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS (NB! LIHTSUSTATUD, MITTETÄIELIK) ORGAN ÕIGUSTLOOV ÜLDAKT ÕIGUSTRAKENDAV ÜKSIKAKT Riigikogu või rahvahääletus Põhiseadus
annaabi.ee 
