Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteeritud avalikele huvidele (individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda ka avalike ülesannete hulka - sotsiaalhooldus); b) on sotsiaalselt kujundav tegevus; c) on aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus;
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused
loetakse leiutise autoriks isik, kes on autorina märgitud esimesena patendiametisse esitatud patenditaotluses või kasuliku mudeli registreerimise taotluses. Patent ja kasulik mudel on leiutise õiguskaitse vormid. Patendi saamisel tekib patendiomanikul ainuõigus leiutise valdamise, kasutamise ja käsutamise üle. Eestis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat. Riik kaitseb patendiomaniku ainuõigust nagu kõiki omandist lähtuvaid õigusi kohtu ja täitevvõimu teostavate haldusasutuste (politsei, täitevamet, toll) kaudu. Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega patendiregistris.Patent on efektiivne konkurentsivõitluse vahend. Patent annab ettevõtjale seadusliku võimaluse oma kaubale turumonopoli kehtestamiseks. Samuti võib patent aidata leida koostööpartnereid ja sponsoreid tootmise alustamiseks. Patendi omamine võib olla ka auasjaks ja oma nime jäädvustamiseks tehnika ajalukku.
demokraatliku legitimatsiooni eeldus Tulenevalt põhiseaduse §-st 86 vastutab valitsus parlamendi ees põhimõtteliselt kõigi eksekutiivvõimu poolt vastuvõetud otsuste eest. Samas annab § 94 asjaomasele ministrile (peaministri poliitiliste korralduste raamides) selge iseseisvuse ja vastutuse oma haldusalas, mis eeldab ministri vahenditut poliitilist vastutust rahvaesindajate ees. Minister peab parlamendi ees aru andma oma haldusalas olevate haldusasutuste tegevuse osas ja vastutama tehtud vigade eest, kusjuures ka nende eest, mida ei tehta otseselt tema korraldusel. Põhiseaduse §-st 97, mille järgi võib parlament ilma igasuguste põhjendusteta ministrile umbusaldust avaldada, järeldub, et ministri parlamentaarne vastutus ei sõltu tema personaalsest süüst. Minister peab arvestama temale alluvate asutuste poolt tehtud vigadega kui enda poliitiliste möödalaskmis- tega ja neist tulenevate tagajärgedega enda suhtes
prioriteet. Looduskaitse rahastamine riigieelarvest siiski absoluutarvudes aasta-aastalt suureneb, kuid see pole piisav, et katta kõiki konventsioonist tulenevaid kohustusi. Praktilises kohustuste täitmise võtmes tähendab see, et puudus on kvalifitseeritud ja vajalike kogemustega töötajatest, eriti neis valitsussektorites, kus biomitmekesisus pole põhitegevus. Kuna bioloogilise mitmekesisuse kaitse on riiklike haldusorganite jaoks suhteliselt spetsiifiline teema, puudub enamiku haldusasutuste töötajatel vastav koolitus, samuti suunduvad kvalifitseeritud töötajad pigem tööle erasektorisse, kus on kõrgemad palgad. Soovida jätab ka eri sektorite ja asutuste vaheline koostöö ning isegi asutustesisene koostöö, näiteks ei tee eri ministeeriumid piisavalt koostööd (Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne, 2008). Seadused ja rahvusvahelised lepped Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga on arvestatud paljude seaduste loomisel.
head hügieenitingimused teekonna vältel. 19. Võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi(2) Edendada vajaduste kohaselt emigratsiooni- ja immigratsiooniriikide avalik- õiguslike ja eraõiguslike sotsiaaltalituste koostööd. Kindlustada niisugustele oma territooriumil seaduslikult viibivatele töötajatele ulatuses, mil määral sellised küsimused on reguleeritud siseriiklike õigusaktidega või kuuluvad haldusasutuste kontrolli alla, oma kodanike kohtlemisega samaväärse kohtlemise järgmistes küsimustes: a) töötasu ning muud töösuhte- ja töötingimused; b) ametiühinguliikmelisus ja kollektiivläbirääkimisest tulenevate hüvede kasutamine; c) eluase. 19. Võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi(3) Kindlustada niisugustele oma territooriumil seaduslikult viibivatele töötajatele oma kodanike kohtlemisega samaväärse kohtlemine seoses töötavate isikutega
seisvale ametnikule või asutusele sündmuste või faktide tõendamiseks. Õiendi võib valmis- tada üks või mitu isikut. Kui õiendis on faktilisi andmeid, tuleks viidata nende allikatele, õiendis sisalduvad arvud ja mud andmed p.o hoolikalt kontrollitud. Tõendeid väljastavad asutused ja ametnikud üksikisikutele teatud juriidiliste faktide kohta. *avaldused on dokumendid, millega isikud pöörduvad haldusasutuste poole, avalduste vormi on püütud unifitseerida. *kiri kiri peaks käsitlema ainult ühte küsimust. Vältida tuleks kirja ülemäärast pikkust, max pikkus v.o 2 lk. Sisuks v.o ettepanekud, üldistused, taotlused, järelepärimised. Sissejuh osas viidatakse eelnevale kirjavahetusele samas küsimuses või kõrgemalseisvale õigusaktile. Probleemi esitamisel tuuakse ära küsimuse põhiolemus ja sellega seotud probleemid. Kokkuvõttes peab sisalduma järeldus antud küsimuse suhtes
38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. Organisatoorne, formaalne ja materiaalne Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim 39. mis on haldus organisatoorses mõttes Haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem) haldusülesannete täitmiseks. 40. mis on haldus formaalses mõttes e. vormiline Kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust, st siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud ka teised riikliku tegevuse liigid. 41. mis on haldus materiaalses mõttes. e. sisuline täidesaatev tegevus. Haldustegevus, so selline riikilik tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine
Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond- mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond- jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus
tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond - mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond - jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus 4) Juriidilise konsultatsiooni andjad 26
valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete
tasandil.Esinduse juht on tegelikult oma maa saadik ELi juures. Need saadikud (alalised esindajad) tulevad igal nädalal kokku Alaliste Esindajate Komiteena (COREPER - Permanent Representatives Committee). Selle komitee ülesanne on ette valmistada nõukogu tööd, välja arvatud põllumajandusküsimustes, millega tegeleb Põllumajanduse Erikomitee. COREPERi abistab rida töögruppe, mis koosnevad siseriiklike haldusasutuste töötajatest. Nõukogu eesistujariik Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja olles liikmesriikidevaheliste kompromisside vahendajaks. Kui keskkonnanõukogu peab näiteks kokku tulema 2006. aasta teisel poolaastal, on selle eesistujaks Soome
2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise.
täita kõik formaalsused, mis on vajalikud lubade saamiseks. Lisaks antakse teenuste direktiiviga teenuste saajatele õigus teabele. See hõlmab teavet teenustele juurdepääsu ja teenuste osutamise kohta sätestatud nõuete kohta, õigusemõistmise kohta vaidluste korral ning teavet selle kohta, kas neil on võimalik saada praktilist abi. Koostöö siseriiklike asutuste vahel ELis IMI Siseturu infosüsteem (IMI) on välja töötatud eesmärgiga hõlbustada teabevahetust ELi riikide haldusasutuste vahel. Tegemist on elektroonilise töövahendiga ning teabevahetuse süsteemiga, mida kasutada siseturu õigusaktide kohaldamise alases koostöös. IMI on välja töötatud eesmärgiga ületada teatavad takistused, näiteks erinevused haldus- ja töökultuurides, erinevad keeled ning asjaolu, et inimesed ei tea alati, kelle poole nad peaksid teises liikmesriigis pöörduma. Süsteemi eesmärk on vähendada halduskulusid ning muuta igapäevane koostöö liikmesriikide vahel tõhusamaks
1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise.
Need omakorda võivad jaguneda abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks ning kõrgemateks-, vanem- ja nooremametnikeks. Eesti haldusreformi kogemus üldpildis on olnud edukas. Saavutused on vajalike normatiivaktide vastuvõtmine, vabaturumajanduse loomine, detsentraliseerimine ja professionaalse (ja sõltumatu ?) riigiteenistuse loomine. Probleemideks on vastutuse killustumine, liiga lihtsad lahendused, reformid on kulgenud 'ülalt alla', haldusasutuste ja tasandite pädevus on ebaselge. Soovitav oleks teha inimressursi parem kasutamine, orientatsioon kliendile ja tulemusele, haldusterritoriaalne reform, infotehnoliiogia suurem osatähtsus, tulemuslikkuse ja ökonoomsuse suurendamine. Kohalik omavalitsus Kaks äärmnust: · täielik kohalik autonoomia · täielik tsentraliseerimine Dekontsentratsioon volituste delegeerimine võimuhierarhia ühelt tasandilt madalamale (kontroll jääb kõrgemale)
Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. Avalikku haldust saab vaadelda mitmes erinevas aspektis: Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem haldusülesannete täitmiseks Formaalne kõigi haldusasutuse tegevus. Arvestamata siin tegevust sisuliselt Mõlemad mõisted on määratletud haldusorganisatsiooniga Materiaalne riigi jt halduse kandjate tegevus avaliku halduse ülesannete täitmisel/ avalike asjade korraldamisel. Sotsiaalselt kujundav tegevus. Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile Avalik-õiguslik õigussubjekt Avaliku võimu pädevus
3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduskandjate, haldusorganite jm haldusinstitutsioonide kogumist; materiaalses mõttes see on haldustegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine; formaalses mõttes see on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. Avalik haldus rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks. Avaliku halduse ülesanded on: Korrahaldus – on suunatud avaliku julgeoleku ja korra säilitamisele seda ähvardavate ohtude tõrjumise teel. Soodustav haldus – tagab ja parandab elanike elamistingimusi
olukordadega (vt nt skandaal seoses Rävala pst 8 kinnistu müügiga). Seepärast tulevad halduse eraõiguslike tegevusvormide kasutamisel eraõiguse normide kõrval täiendavalt mängu ka avaliku õiguse normid ja põhimõtted. Selleks võivad olla kehtestatud spetsiaalsed seadused (riigihangete seadus, riigivaraseadus, erastamisseadused), ent kohalduda võivad ka analoogia alusel haldusmenetluse seaduse normid või avaliku õiguse üldpõhimõtted. Haldusasutuste eraõiguslikku tegevust subsidiaarselt reguleerivate normide ja põhimõtete kogumit nimetatakse halduseraõiguseks. Termin ei ole väga õnnestunud, sest tegemist on siiski avaliku õiguse normide kogumiga. Kui isik tugineb asutuse eraõiguslikku tegevust vaidlustades halduseraõiguslikule normile, kuulub see halduskohtu pädevusse. Halduseraõiguslike vaidluste eristamine tsiviilasjadest on lihtne, kui suhteid reguleerib eriseadus, nt riigihangete seadus
Näide: NÕUKOGU OTSUS 2009/426/JSK, 16. detsember 2008, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu. Arvamused, soovitused ja ettepanekud Soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Näide: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ARVAMUS teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta” KOM(2008) 583 lõplik – 2008/0185 (COD) Institutsioonide vahelised lepingud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga.
Puudub mõiste legaaldefinitsioon Mitmekesisus 38. Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim Avalikku haldust saab vaadelda mitmes erinevas aspektis: 39. Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem haldusülesannete täitmiseks 40. Formaalne kõigi haldusasutuse tegevus. Arvestamata siin tegevust sisuliselt 41. Materiaalne riigi jt halduse kandjate tegevus avaliku halduse ülesannete täitmisel/ avalike asjade korraldamisel. Sotsiaalselt kujundav tegevus. Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile Avalik-õiguslik õigussubjekt Avaliku võimu pädevus Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus Etteantud raamid (PS, seadus) seaduste elluviimine
Just selles seisukohas on tulev vahekord ilmaliku ja jumaliku võimu vahel. Samuti toovad rooma juristid teadmise, et õigus peab olema järjekindel ning kirja pandud. Just sealt jõuab teadmine ka euroopa ilmalike valitsejateni, kes ise ei tea selle vajadusest mitte midagi tuginedes vaid arhailisele õigusele. 12 saj. Kujunesid välja mitmed olulised tunnused mis iseloomustavad õigussüsteemi tänapäevani. Üks neist on süvenev lõhe õigusinstitutsioonid ja haldusasutuste vahel. Ajapikku hakkab õigus eralduma ka religioonist, poliitikast ja moraalist. (Eestis võib taolisi lahknemisi märgata alles 1866 aasta vallareformist, mis lahutab maarahva ja kohaliku omavalitsuse. Linnades 1877-78 aastal). Õigusasutuste juhtimine läheb järjest enam inimestele kes tegelevad põhitööna õigusega juristikasti väljakujunemine (Eestis 1630 läbi viidud kohtureform nõuab kohtunikelt kõrgemat juriidilist haridust, kuid rootsi võimuga kaob ka see.
ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. Töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige: Töömahu ajutine suurenemine 6 Hooajatöö tegemine Töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas (renditöö puhul) Mõne töötaja ajutine asendamine (lapsehoolduspuhkus max 3 aastat) Eriseaduste alusel konkursi teel valitud töötajad (haldusasutuste juhid koolidirektorid jne) Tähtajalise töölepingu järjestikku sõlmimise piirang Töösuhe on algusest peale tähtajatu, kui tähtajaline tööleping on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel: sõlmitud samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord 5 aasta jooksul tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui 2 töölepingu vaheline aeg ei ületa 2 kuud
Senat Liivimaa rüütelkonna puhul esines rohkem edasikaebamist riigiasutustesse, Eestimaa rüütelkond üritas hoida asjad oma piirides. Asehalduskord, 1783-1796 Katariina II, tihedalt seotud valgustusega. Haldusreform Vene sisekubermangudes 1775, lähtus euroopalikest eeskujudest, 1783.aa-st jõudis Balti kubermangudesse. Reform puudutas eelkõige haldus- ja kohtukorraldust. Tunnusjoonteks ühtlustumine, ratsionaliseerimine, riigivõimu mõju suurendamine. Kohtu- ja haldusasutuste lahutamine. Loodi uus hoolekandeastutuste süsteem. Linnades toimus süsteemi lõhkumine, riigivõimu mõju laienemine. Rüütelkondade omavalitussüsteem senisel kujul lammutati, piirati aadli omavalitsus ja kohtuõigusi – suur privileegide kärpimine. Tegi suure vastusammu aadlile, kõik mõisad kuulutati pärusmõisateks. Seoses Katariina II reformiga muutus senise kindralkuberneri George von Browni funktsioonid, temast sai Katariina II parem käsi Balti kubermangudes, asehaldur. Iiri
teostamisel võib loendit kasutada vastavusastme määramiseks. Lisaks sellele loendile on võimalik hankida erinevaid vahendeid veebisisu juurdepääsetavuse hindamiseks. Ainult neist automaatsetest tööriistadest ei piisa siiski sellise vastavusastme saavutamiseks, mis tagaks juurdepääsu nõutavas ulatuses. Paljud suunised vajavad teatud subjektiivset hinnangut, mida ei paku ükski automaatne programm. 2.2.4 Euroopa Liidu soovitused Euroopa Liit omistab suurt tähtsust riiklike haldusasutuste veebisaitide juurdepääsetavusele. 2000. aasta juunis valminud e-Euroopa 2002 tegevuskavas (eEurope action plan 2002) märgitakse: "Liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonide avaliku sektori veebisaitide ning nende sisu tehniline lahendus peab tagama puuetega inimestele juurdepääsu informatsioonile ning võimaldama neil maksimaalselt kasutada e-valitsuse pakutavaid võimalusi." Eesmärk 2 punkt c.
See võimaldab haldust eristada teistest õigusvaldkondadest. Järgnevalt on käsitluse all avalik ehk riigi haldus laiemas tähenduses. 3 1) Avalik haldus organisatsioonilises mõttes. Tegemist on avaliku haldusega haldusorganisatsiooni tähenduses. H org koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganite ja haldusasutuste kogumist. Nende täita on avalik-õiguslikud haldusülesanded. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või muu seadusega loodud avaliku halduse kandja, näiteks KOV. 2) Avalik haldus materiaalses mõttes. See on haldustegevus riigi ja teiste avaliku halduse kandjate poolt või tegevusena, mille esemeks on avalike halduse ülesannete täitmine. Laiemas tähenduses avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus ja riigi üks põhifunktsioone.
a. kriminaalprotsess b. haldusprotsess c. tsiviilprotsess 8. sotsiaalhooldusõigus 9. finantsõigus §3. Haldusõiguse määratlemine Kuna õigus objektiivses mõttes 1. on nii üksik õigusnorm 2. kui ka teatud hulk õigusnorme 3. ning lõpuks ka kõigi õigusnormide summa, siis kuulub ka haldusõigus objektiivse õiguse hulka. P. Rängel on 1934a määratlenud haldusõigust järgmistel alustel: 1. Formaalsel aluse kõik haldusasutuste loodud normid. 2. Materiaalsel alusel õigus, mis korraldab primaarse eksekutiivfuktsiooni teostamist Liiga kitsas käsitlus. A.-T. Kliimann määratleb: 1. Avaliku halduse eriliik 2. Spetsiaalne tunnus ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikkest. Haldusõiguse määratlemiseks on 2 meetodit: 9
8) tööloomad (hobused); 9) produktiivloomad (põhikarja veised, sead, hobused v.a tööhobused); 10) mitmeaastased istandikud (puuvilja- ja marjaaiad jt); 11) muud põhivarad. Põhivarade liigitus tootmisprotsessist osavõtu järgi: 1) tootmise põhivarad-põllumajanduslikud, põllumajandusvälised (tööstuse, ehituse, kaubanduse varad), üldmajanduslikud (transpordivahendid, materjalilaod); 2) tootmisvälised (mittetootmislikud) põhivarad elamud, haldusasutuste hooned. Põhivarade üksikute rühmade vahelist suhet nimetatakse nende struktuuriks, jaguneb: 1.Tootmise põhivarad a)põllumajanduslikud (tootmishooned, masinad ja seadmed); 54 b)põllumajandusvälised (tööstuse, ehituse jm); c)üldmajanduslikud s.o kogu ev kõigi tootmisharude tootmis- ja muid vajadusi rahuldavad vahendid, nagu transpordivahendid, materjalilaod jne. 2
Riigiõiguse norm tühistab haldusõiguse normi, aga mitte vastupidi (riigiõiguse norm on eelduseks haldusõiguse omale; haldusõiguse norm peab olema subsumeeritav riigiõiguse omale). Haldusõiguse normide hulk on eriti käesoleval sajandil väga jõudsalt kasvanud. Eelmisel sajandil, mil riigivõim majandus - ja kultuuriellu peaaegu ei sekkunud, tunti vaid politseiõigust ja sedagi ei tahetud algul lugeda iseseisvaks õigusharuks. Iseseisvast haldusõiguse harust on huvitatud kõigepealt haldusasutuste töötajad, aga ka kodanikud ning teised elanikud (rahvas). Seni on ilmnenud ühelt poolt üldtendents õigusharu sisese diferentseerumise suunas - reguleerimiseks nö "võetakse arvele" järjest uusi eluvaldkondi - see on eelduseks uute õiguse instituutide formeerumiseks. Teiselt poolt ilmneb haldusõiguse normide iseloomu osas selge seos käesoleva sajandi teisel poolel ilmnenud tendentsiga - riik vähendab imperatiivset ning detailset regulatsiooni
Haldusõigus kuulub objektiivse õiguse hulka. Haldusõiguse kui avaliku õiguse haru määratlemisel on erinevad koolkonnad kasutanud erinevaid meetodeid. P. Rängeli koostatud ja 1934.a. ilmunud haldusõiguse õpikus on haldusõigust määratletud materiaalsel ja formaalsel alusel. Selle käsitluse järgi on haldusõigus materiaalses mõttes õigus, mis korraldab primaarse eksekutiivfunktsiooni teostamist. Formaalses mõttes on haldusõiguseks kõik haldusasutuste loodud normid. Selline käsitlus ei ole eriti õnnestunud, sest piirab oluliselt haldusõiguse normistikku. Esimesel juhul kuuluvad haldusõiguse alla normid, mis reguleerivad materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist. Teisel juhul on haldusõigus üksnes haldusorganite loodud õigus. A.T. Kliimann defineerib haldusõigust järgmiselt: "Avaliku õiguse eriliigina on haldusõiguse spetsiaalseks tunnuseks see, et ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist
Haldusõigus kuulub objektiivse õiguse hulka. Haldusõiguse kui avaliku õiguse haru määratlemisel on erinevad koolkonnad kasutanud erinevaid meetodeid. P. Rängeli koostatud ja 1934.a. ilmunud haldusõiguse õpikus on haldusõigust määratletud materiaalsel ja formaalsel alusel. Selle käsitluse järgi on haldusõigus materiaalses mõttes õigus, mis korraldab primaarse eksekutiivfunktsiooni teostamist. Formaalses mõttes on haldusõiguseks kõik haldusasutuste loodud normid. Selline käsitlus ei ole eriti õnnestunud, sest piirab oluliselt haldusõiguse normistikku. Esimesel juhul kuuluvad haldusõiguse alla normid, mis reguleerivad materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist. Teisel juhul on haldusõigus üksnes haldusorganite loodud õigus. A.T. Kliimann defineerib haldusõigust järgmiselt: "Avaliku õiguse eriliigina on haldusõiguse spetsiaalseks tunnuseks see, et ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist
annaabi.ee 
