Haigusetekitajad SALMONELLA Põhjustab salmonelloosi, kõhutüüfus. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. SHIGELLOOS Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega. Haigus kestab tavaliselt 4 kuni 7 päeva. Haigust ravitakse tavaliselt ambulatoorselt, vaid raskemad haigusjuhud vajavad haiglaravi. Salmonellade kroonilisteks kandjateks on kodu- ja metsloomad, sealhulgas kodulinnud, veised, sead, närilised, koerad, kassid, aga ka lemmikroomajad nagu kilpkonnad. Eestis on salmonelloos levinud eeskätt haigustekitajatega saastunud toore linnuliha ja ...
Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda. Sellist võimalust oma järglastele küllusliku elu tagamiseks ei jäta kasutamata ükski ema. Kas sääskede rünnak on ka ohtlik? Sääse poolt tehtud pisteauk on nii pisike, et seda ei tunnekski. Kihelust tekitab torkekohta eritatav hüübimist takistava sülje allergiline reaktsioon. Kihelus möödub tavaliselt suuremate vaevusteta. Küll aga levitavad sääsed selliseid haigusi haigusetekitajad elavad sääskede süljenäärmetes nagu näiteks troopilistes piirkondades hallasääskedega leviv malaaria ja kollapalavik. Eestis on siiski veel liialt külm, et need haigusetekitajad suudaksid areneda. Väiksem tõenäosus on, et sääse iminoka külge jäävad nakkust tekitavad pisikud. Enamik pisikuid ei talu õhuhapnikku, pealegi täisimenud sääsk ei tule kunagi kohe teist korda järjest imema
Tuberkuloos Karl Volmerson 2012 Tuberkuloosi tekitaja Mükobakterid Vastupidavad kuivamisele, pimedas ruumis kuni aastaaega Resistentsed desinfitseerivate ainete suhtes Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega Haiged loomad võivad samuti levitada Tuberkuloosi levikuteed Peamiselt õhu kaudu (rögapiiskadega) Harva nakatunud piima, vigastatud naha ja limaskestade kaudu Suurim oht lähikontakteerujal (perekonnaliikmed jm) Soodustab vähetoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus Haigusnähud Peiteperiood 2-12 nädalat Sõltub elundist Sagedaim sümptom üle 3 nädala kestnud köha
ümbritsevas kk-s.Vesi tungib rakku.Osmootne rõhk mis avaldab survet tsütoplasmale,membraanile ja kestale.Veepuudusel kasut taim ära vakuoolides oleva vee,turgor langeb ja taim närtsib.Turgor kindlustab vee liikumise ja taime toitumise.4.Seente looduslik tähtsus-1)toiduahelates on nad taimse materjali lagundajad,sest suudavad lagundada tselluloosi2)sümbioosis paljude kõrgemate taimedega,mis moodust mükoriisa e seenejuure.on haigusetekitajad taimedel ja loomadel.Rikuvad puitu,põhjust.seenhaigusi. 5.B-raku ümbriseid ja nende ül- 1)Rakumembraan-sarnaneb päristuumsete organismide rakumembraaniga.2)Rakukest- koosn polüsahhariididest aga sisaldab ka valke ja lipiide.On suht elastne,on vajalik kaitseks.Valgulised karvakesed e lipiidid on vajalikud kinnitumiseks.3)limakapsel- mõnedele b-l tekivad kestas limaained.see on vajalik:*kaitseks*hõlbustab liikumist
bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga, puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt- inimesele fekaal-oraalsel teel. Clostridium Perfringens Clostridium perfringens- On varraste kujuline,anaeroobne ja Gram- positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul
Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis esinem eelkõige väikestel lastel. Düsenteeria kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Too haigus kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. Düsenteeria bakteritele on iseloomulik eriliselt suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub fekaal- oraalsel teel: inimene puutub kokku nakkushallika väljaheitega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini. Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur-ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine. TEETANUS Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab eksotoksiin. Teetanus
kahjustuse ja kõhunlahtisusega. q Düsenteeriat kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. q Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. q Inkubatsiooniperiood on 1-7 päeva Nakatumine q Fekaal-oraalsel teel - kus inimene puutub kokku nakkusallika väljaheidetega. q Hügieeninõuete mittejärgimisel - satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sümptomid q Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde q Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. q Roe on vedela konsistentsiga. Roojamine võib olla valulik. Profülaktika q
avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused: Lyme'i tõbi võib avalduda kuid või isegi aasta pärast puugi hammustust. Esmalt tekib hammustuskohale härjasilma meenutav punetus, mis pidevalt laieneb. Seejärel võivad ilmneda närvi ja südametalitluse häired, lihasvalu. Küllalt sageli areneb haigeil liigese ning lihasepõletik ehk artriit. Diagnoosimine. Haigust diagnoositakse haiguspildi ja vereanalüüsi põhjal. Ravi:
kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma mereveega. Raud, alumiinium, räni ja mangaan muudavad messingi kulumis- ja purunemiskindlamaks. Tänapäeval 90% messinigist taaskasutatakse. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit vanametallist võimsate magnetite abil: ülejäänud vanametall jääb magneti külge, messing mitte. Vasesisaldus muudab messingi antiseptikuks. Olenevalt tüübist ja kontsentratsioonist hukkuvad haigusetekitajad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul, kui nad messingiga kokku puutuvad. Messingi antiseptilisi omadusi on tähele pandud juba sajandeid, aga laboratoorselt tõestati need 1983 aastal. Messingist valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha ja palju teisi esemeid.
· Katklakivi. - Tekib kareda vee kuumutamisel. · Lubjasetted. - Tekivad vees lahustunud soolade kuivamisel pindadele. Vee kvaliteedi parandamine · Filtreerimine. - Vähendab veesetete hulka. - Eemaldab veest mehhaanilised lisandid. · Keetmine. - Eemaldab veest lahustunud soolasid ja bioloogilist mustust. · Destilleerimine. - Eemaldab veest kõik lisaained. · Kloorimine. - Hävitab haigusetekitajad (mikroobid, bakterid) Vee saastamine · Vesi on saastamise suhtes väga tundlik. · Ühe kuupmeetri vett muudab kasutuskõlbmatuks: - 50 grammi lämmastikväetist. - 0,1 grammi autokütust või kütteõli. - 0,001 grammi põlevkiviõli. - 0,000001 grammi mürkkemikaali. Puhta vee säästmine · Kraanid, segistid, torustikud korda. · Veemõõtja. · Säästuprogrammiga sanitaartehnika. · Vihmavee kogumine ja kasutamine.
kogu elu (nt mumpsi suhtes) Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsus Humoraalne reaktsioon (antikehad) - Reaktsiooni korral eristatakse organismi antikehasid, mis määravad patogeeni hävitamisele. Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud) - Reaktsiooni korral hävitavad organismi tunginud patogeeni spetsiaalsed rakud. Humoraalne reaktsioon Vaktsineerimine Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. AIDS Ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Haigus, mille käigus meie immuunsüsteem kaotab võime reageerida haigusetekitajatele. AIDS-i põhjustab HI-viirus, mis nakatab immuunsüsteemi talitluseks vajalikke rakke, muudab nende talitlust nii, et nad ei suuda enam patogeenidele reageerida.
Nad elavad maal, kus nad võivad lagunemine surnud orgaanilist materjali, ringlussevõtu väärtuslikke toitaineid. Paljud isegi elada teiste, suuremate organismide, et see võib aidata või takistada. Inimesed on mitmeid põhjusi olla huvitatud uuringus mikroorganismid. Paljud mikroorganismid põhjustavad inimestel haigusi. Bakterite ja seente saab parasiitide inimesele, põhjustades midagi toidumürgituse sportlastele suu malaaria. Kõik viirused on patogeenne või haigusetekitajad. Viiruste eest surmavaid haigusi nagu AIDS ja lastehalvatus, samuti kergemad vorme nagu nohu. Mõned viirused on isegi süüdistata vähktõppe haigestumise vahel. Meil on ka mitmeid positiivseid suhteid mikroorganismid. Mõned mulla bakterite kindlaks õhulämmastikku, teha see kättesaadavaks taimedele me süüa. Mõned seened kasvavad symbiotically koos taime juured, suurendades nende riikide võimet saada toitu ja niiskus mullas. Teised seened on ise üsna maitsev
• osalevad vere hüübimises hemoglobiin- valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Verele annab punase värvuse hemoglobiinis sisalduv raud. Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest punastel vererakkudel. 0 veri sobib kõigile. AB saab olla doonoriks ainut iseenda rühmale. Vere hüübimise vajalikud tingimused on: Ca soolade olemas olu; trombotsüütide purunemine; fibrinogeen- fibriin- haava sulgemine; K- vitamiin. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks haigusetekitajad. Immuunsussüsteemi moodustavad: 1)lümfisõlmed; 2)põrn; 3) harkelund; 4) valged vererakud Kiire reaktsioon; õgirakud hävitavad tõvestajad Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi (muudavad tõvestaja kahjutuks) Loomulik immuunsus: • kaasasündimisel; haiguse läbipõdemisel (leetrid; rõuged) Kunstlik immuunsus: • vaktsineerimisel vakstineerimine on surmatud või nõrgastatud mikroobide või nende toksiinide viimine organismi.
Lümfisõlmede põletiku korral suurenevad nende mõõtmed oluliselt. Põrn on pikliku kujuga elund, mis asub kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Tema ülesandeks on toota lümfotsüüte ja lagundada erütrotsüüte. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnapoolses ülaosas ning tema ülesandeks on kontrollida kehasiseseid kaitsereaktsioone ning toota lümfotsüüte. Harkelund on kõige suurem murdeeas, inimese vananedes hakkab ta taandarenema. Võitlus mikroobide vastu Kui haigusetekitajad on organismi tunginud, asuvad neid hävitama lümfotsüüdid. Neid on kahte liiki. Ühed lümfotsüüdid, õgirakud, haaravad võõrkehad endasse ja hävitavad nad ära. Teist sorti lümfotsüüdid moodustavad kaitsevalke ehk antikehasid. Kaitsevalgud liituvad haigusetekitajatega, et neid hävitada või nõrgestada. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagatakse immuunsus ehk organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
saj üks suuremaid loodusteadlasi,ta oli keemik ning mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja.Selgitas kääri- mise olemuse.Tõestas et iseteket ei esine:kõik elav tekib elusast.Avastas vaktsineerimise. Fleming-penitsilliini avastaja.Ta tegi kindlaks,et tema kultuuritassides hallitust põhjustav seen on rohehallik.Ta ekstraheeris selelst aine,mille lahus pidurdas või peatas paljude bakterite kasvu.Vaktsiin-süstimine organismi nõrgestatud või surmatud haigusetekitajad, mis vallandavad organismi immuunoloogilised kaitsemehhanismid. Reovete puhast-tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasut suuri raudbetoonmahuteid, selisesse anumasse voolavat reovett õhustatakse,et soodustada aeroobsete bakterite paljune- mist.Need lõhustuvad orgaanilisi reoaineid.Meristeem-algkude;taimedel võrsete tippudes. Võetakse väike koe lõik,asetatakse söötmele,eraldatakse mikrovõrsed,nendest kasv.taim. Kasut
Vajalikud – vastastikku koostöös organismiga toodavad midagi kasulikku Kahjutud – ei too kasu ega kahju Tõvestavad - bakterid Inimesega kooselu -Vitamiinide ja ensüümide tootmine organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas aitavad toitu seedid (piimavalke, süsivesikuid) - Moodustavad normaalse mikrofloora nahal, soolestikus s.t inimese lõhna, tagavad immuunsuse -Tõvestavaid on vähemuses 3. Haigusetekitajad - neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja Bakterhaigused Botulism, teetanus, koolera, difteeria,düsenteeria, puukborrelioos, salmonelloos, klamüüdia, gonorröa e. tripper, süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort, pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos, läkaköha, tüüfus, bakteriaalne kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus influenza või Pneumokokk) , leegionäride haigus
vere hüübimine, limad, ripsmed, karvad, maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid hävivad), sülg, pisarad, higi. B)Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-tekib punetus, paistetus, temperatuur.Histamiin-mobiliseerib keha kaitseseisundisse, stimuleerib antikehi ja toksiine. Omandatud immuunsüsteem: Suudab kaitsta vaid selliste patogeenide eest, mida on ''tundma õpitud'' s.t millega on kokku puututud: Haigus on läbi põetud; Vaktsinerimine-organismi viiakse nõrgestatud haigusetekitajad. Kuna iga haigusetekitaja vastu on vastavad antikehad, siis tekib immuunsus vaid teatud haiguse suhtes. Omandatud immuunsuse kestus võib ulatuda mõnest kuust elu lõpuni. Teatud haiguste (tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Seevastu osade haiguste vastu (gripp, düsenteeria) tekib meil ajutine immuunsus ja mõne aja pärast võime me neisse uuest haigestuda. Omandatud immuunsus ei ole pärilik.
ülesannet lõpule viia ja nad käitusid erakordselt impulsiivselt. 8-aastased ei suutnud valmis saada 15-minutilise arvutiülesandega. Tallinna lastehaigla neuroloogi Valentin Sanderi väitis, et toidu lisaained võivad küll võimendada hüperaktiivsust lastel, kellel juba on selle ilminguid, kuid ta ei usu, et need põhjustaksid seda. Usun, et toidu lisaained ei ole head tervisele, kuid siiski tarbime neid kõik. Kui säilitusained oleksidki haigusetekitajad, siis oleks väga suur hulk inimesi haiged. Tänase päevani on see väide veel kahtlusi äratav, kuid uurimist vajav argument. Nüüd on hakatud teravamalt jälgima seda, mida lastele sisse süstitakse, kuna on välja tulnud see, et osad vaktsiinid sisaldavad elavhõbedat. Vaktsiinides, näiteks gripi- ja B-hepatiidi vastastes, kasutatakse säilitusainena elavhõbedat sisaldavat tiomersaali. USA Kentucky ülikooli keemiaprofessori Boyd E
toimuvatele muutustele. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Kui vere temperatuur tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul vastavad mehhanismid (tagajärjeks higistamine või külmavärinad). 12) Millega tagab organism kaitse patogeenide eest? Organism suudab enamiku patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. 13) Selgita vaktsineerimise põhimõtet. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsussüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 14) Allergia ülitundlikkus. Immuunsussüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. 15) Millised muutused toimuvad organismis treeningu ajal Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk
keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Mis on selle nakkusallikaks? Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka ravimata juhtudel pärast esimest aastat. Haigusetekitajate levimine Süüfilise haigusetekitajad levivad 1) sugulise nii vaginaalse, oraalse kui anaalse kokkupuute teel 2) nakatunud rasedalt naiselt lootele 3) erandina võib nakatuda kaasasündinud süüfilisega lapse suudlemisel 4) kontrollimata doonorivere ülekandmisel. Süüfilise lõimetuseperioodi pikkuseks on 10 päeva kuni kolm kuud (keskmiselt kolm nädalat) Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine
soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral 12.) Nakkuse otsene levik tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel) 13.) Nakkuse kaudne levik tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil 14.)Nakkuse levik fekaal-oraalsel teel tähendab seda, et nakkus levib rooja ja vahel ka oksega. Nakkumine toimub kauselt 15.)Nakkuse levik vee kaudu tähendab seda, et haigusetekitajad on sattunud vette 16.) Nakkuse levik õhu kaudu tähendab seda, et nakkus levib sülje abil läbi õhu 17.) Escherichia coli kui vee kvaliteedi näitaja E. Coli- laadsed bakterid ja enterokoksid suudavad lühikest aega vastupidada ka väliskeskkonnas sh. vees, mistõttu on nende leidumine heaks indikaatoriks võimaliku fekaalse reostuse määratlemisel, mida suurem on nende bakterite sisaldus, seda suurem on ka tõenäosus, et vees leidub teisigi ohtlike mikroorganisme 18
Võivad Kunstlikult esile kutsutud. Nt. Eksperimendi olla nii välistegurid kui ka organismilised. käigus. Kiiritatakse, töödeldakse Sisesteks teguriteks nt. Vabad radikaalid või kemikaalidega. Saadakse uusi bakteritüvesid ainevahetuse vaheühendid. H2O2 suhteliselt ja on olulisemalt suurema tekke sagedusega. harvad. KEEMILISED FÜÜSIKALISED BILOOGILISED MUTAGEENID Benseen ja teised aromaatsed Kiirgused- Uv kiirgus, Haigusetekitajad. Viirused ühendid, orgaanilise röntgenkiirgus, mis võivad liita endaga halogeeni radioaktiivkiirgus võõrast pärilikku ainet ja ühendid,kloroform, kanda seda organismi. putukamürgid, raskemetalliühendid GEENMUTATSIOON KROMOSOOMMUTATSIOON GENOOMMUTATSIOON Väikesed muutused DNA On toimunud kromosoomide Homoloogiliste
Klass Imetajad Roomajad Kaheidulehelised Selts Kiskjalised Sisalikulised Kaselaadsed Sugukond Karulased Sisalikulased Kaselised Perekond Karu Sisalik Kask Liik Kodiaki karu arusisalik vaevakask Elusa looduse tegurid e biootilised Eluta looduse tegurid e abiootilised Parasiidid Temperatuur Haigusetekitajad Sademed Kiskjad Tuul konkurents Happesus, soolsus vees Evolotsiooni tulemusena: Uute liikide teke Olemasolevad olendid kohastuvad Liigid jt. organismirühmade väljasuremine Tekst: Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi, esimesed elusolendid 3,5 miljr. aastat tagasi Vanimad eeltuumsed olid HETEROTROOFSED ANAEROOBID, hiljem kujunes fotosüntees ja atmosfäär.
metalli kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma mereveega. Raud, alumiinium, räni ja mangaan muudavad messingi kulumis- ja purunemiskindlamaks. Tänapäeval taaskasutatakse umbes 90% messingist. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit vanametallist võimsate magnetite abil: ülejäänud vanametall kääb magneti külge, messing mitte. Vasesisaldus muudab messingi antiseptikuks. Olenevalt tüübist ja kontsentratsioonist hukkuvad haigusetekitajad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul, kui nad messingiga kokku puutuvad. Messingi antiseptilisi omadusi on tähele pandud juba sajandeid, aga laboratoorselt tõestati need 1983. Vase pinda on üsna kerge rohelisest oksiidikihist puhastada. Esemeid tuleb hõõruda nuuskpiiritusega. Oksüdeerunud vask lahustub ja värvib nuuskpiirituse ilusaks siniseks, aga vask muutub jälle punakaks. Vasknõudel on ka oma miinus. Hapu ja soolane toit reageerivad vasega ja tekivad vasesoolad,
muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav valik- kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi(toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine kuid samal ajal leiavad toetust sellised mutatsioonid, mis aitavad neid tunnuseid stabiliseerida). *Suunav valik-seisneb tavalisest vormist mingil viisil
Kuidas saada lihtsalt nohust lahti Nina limaskestas asuvad näärmed eritavad umbkaudu 1-2 liitrit lima ööpäevas. Lima ülesandeks on nina seestpoolt niisutada ja puhastada, samuti infektsioonide vastu võidelda. Kui ninas asuvad väikesed veresooned laienevad, tekib limaskesta turse, mille tulemuseks ongi kinnine nina. Kui limaskestale satuvad bakterid ja haigusetekitajad, üritab keha nende vastu võidelda, suurendades lima hulka, mistõttu hakkab nina "jooksma". Tänapäeval on nohu leevendamiseks olemas väga palju apteegivahendeid alates tilkadest ja lõpetades tablettidega. Enne aga, kui ummisjalu apteeki ruttad ja käe värviliste tablettide poole sirutad, loe, kuidas saad end ise kodus aidata. 1.Joo palju vedelikku, olgu selleks siis vesi, tee või mahl. Niimoodi niisutad nina
bakterhaiguste puhul. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid. bakterite levimine Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi, nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürkaineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Selleks, et oleks lihtsam haigestumist vältida, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. bakterite kasutamine toiduainetetööstuses Inimene kasutas baktereid või ja juustu valmistamisel juba ammu enne kui ta midagi teadis selliste organismide olemasolust. Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt, samuti alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Ka roiskumine, sealhulgas toiduainete riknemine, on bakterite tegevuse tagajärg.
vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0- ja reesüsteem(Rh-positiivne,Rh- negatiivne.) erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. Vereülekandes kasutatakse ainult sama rühma verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet, mis võib põhjustada erütrotsüütide kokkukleepumist ja see omakorda võib lõppeda surmaga. Immuunsüsteem kaitseb organismi sinna tunginud haigusetekitajate eest. Ülesandeks on hävitada organismi tunginud haigusetekitajad. See kaitsasüsteem reageerib kõikidele kehavõõrasteleühenditele ja rakuudele: võõrvalkudele, viirustele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete vastu kaitsevalke.
rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased. Inimtegevus on esmatähtis põldude ja linnade elustiku kujunemisel, kuid seda ei saa unustada ka poollooduslike koosluste puhul - lillerikastel aasadel või paepealsetel loodudel. Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? - tekivad tee ja aia äärde, kaevanduste lähedusse, komposti hunnikutesse, kraavidesse, põllu servadesse, tunnused: kahjurid, parasiidid, umbrohi, haigusetekitajad, võõrliigid. Linn kui enam antropogeensete kooslustega seotud keskkond, seda iseloomustavad tunnused (näiteid kooslustest ja liikidest). Linnas on võimatu kujuneda keerulisematel kooslustel ja toiduahelatel, sest puudub pikaajaline stabiilne keskkond Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500. Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora
see, et nad suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Osa bakteritest elab teiste elusolendite peal või sees ja saab sealt ka oma toidu. Baktereid leidub igal pool ja neid on väga palju. Näiteks inimestes elab palju kahjutuid baktereid. Meie soolestikus elab tuhandeid tillukesi baktereid. Bakterid toituvad, lõhustades taimseid ja loomseid aineid lihtsama ehitusega aineteks. See aitab meil toitu seedida. On ka selliseid baktereid, mis võivad põhjustada haigusi. Need on haigusetekitajad. Näiteks salmonella bakterid põhjustavad tüüfust ja toidumürgistusi. Inimene haigestub juhul, kui ta sööb neid ära kümme miljonit. (L. Colvin, E. Speare ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 113) Baktereid on samuti nii looduses kui meie toidus. Näiteks on ühes teelusikatäies mullas miljoneid baktereid, ühes tilgas piimas on aga umbes sada tuhat bakterit. Bakterid on nii väikesed, et meie neid palja silmaga ei näe. Bakteritel on väga suur ökoloogiline tähtsus
koosneb inimese keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on ainevahetuse käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide lähteaine või saadus ja toimib paljudes inimkehas olevates lahustes lahustina. Paljudes maailma piirkondades ei ole inimestel joogiveele piisavat juurdepääsu joogiveele. Nad peavad kasutama vett, mis on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või liiga suure hulga lahustunud ainetega. Mingil määral aitab sellise vee keetmine, mille käigus bioloogilised haigusetekitajad hävivad, ja kurnamine, mis suuremad saasteosakesed kinni peab. Sageli ei piisa sellestki. Niisuguse vee tarvitamine ei ole tervislik ning sellise vee joomine või tarvitamine toidu valmistamiseks võib tekitada pikaajalisi ja kroonilisi haigusi. Joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolme rühma Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate
juurde "tankida". 15. Mis on haigus ja millised on peamised haigustekitajad ja põhjused? Mida tähendab organismi stressiseidund ja kuidas see on seotud haigusega. Haigus on organismi elutegevuse häirumine. Haigustekitajad ja põhjused: 1) füüsikalised 2) keemilised 3) bioloogilised Lisaks on ka veel pärilikud haigused. 16. Mis on immuunus? Millised on inimese immuunsüsteemi osad ja mis on nende ülesanded? Immuunsussüsteem-Hävitab organismi tunginud haigusetekitajad. Immuunsussüsteemi kuuluvad: 1) Lümfotsüüdid- Valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke-antikehasid. 2) Lümfisõlmed- Nendes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. 3) Põrn-Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. 4) Harkelund-Kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. 17
mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud → seejärel kudede teke ehk histogenees → lõpuks toimub organogenees (tekivad organid) Loote väärarengu põhjused: → teratogeenid 1. bioloohilised teratogeenid → pärilikud haigused → haigusetekitajad → toitumisega seotud 2. keemilised teratogeenid → ravimid → alkohol ja narkootikumid → olmekemikaalid 3. füüsikalised teratogeenid → mehhaanilised traumad → alajahtumine ja kuumarabandus → kiirgused Sünnitus lõppeb looteline areng algab emakakaela avamisega ja seejärel emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega Paljunemine → jaguneb suguline paljunemine ja mittesuguline paljunemine Mittesuguline → pärilik info tuleb ainult ühelt vanemalt
kompimiselundid. 65) Kirjelda kuulmise protsessi. Kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained. Trummikile hakkab võnkuma, kuulmeluukesed võtavad võnked vastu- võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, need omakorda kuulmisrakkude kiud. Helivõnked muutuvad närviimpulssideks, kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. 66) Nimeta naha funktsioonid. *Kaitsmine (välised vigastused, haigusetekitajad, kiirgused, veekao eest) *Sünteesib erinevaid ühendeid *Säilitab kehatemperatuuri *Meeleelund *Eritusorgan 67) Nimeta nahakihid ja nende funktsioonid. Sarvkiht- eraldub päevas 10-15g surnud rakke Marraskiht- marrasknahasr moodustuvad mitmesugused nahatekised- karvad, küüned, juuksed Pärisnahk- rakud annavad nahale elastsuse rasu- ja higinäärmed- karvasibulad Nahaaluskude- annab kehale kuju ja kaitseb (põrutuste ja külma eest) 68) Millistest osadest koosneb silm? Silmamuna
7. Sugulisel teel levivate haiguste levik, kuidas vältida nakatumist ja nakkuste edasiandmist partnerile? Kuidas diagnoositakse nakkusi? Millised haigustekitajad põhjustavad suguhaigus? Milliste meetoditega saab vältida soovimatut rasedust? Millised meetodid on efektiivsed nii suguhaiguste kui ka raseduse vältimiseks? (õp lk 70-77) Patogeenid(haigusetekitajad) levivad sugulisel teel ühelt inimeselt teisele, et seda vältida tuleb kasutada kondoomi, vaktsineerida ja testimine, et veenduda ohutuses. Diagnoositakse välistel vaatlustel(haavandid, mädandad ja villid suguelunditel) ja vere proovi võttes. Lisaks vereproovidele testitakse ka teisi kehavedelikke. Suguhaigusi põhjustavad bakterid, viirused, seened, algloomad.
Geneetilise triivi intensiivsust võivad suurendada tegurid: 1. looduslik katastroof (üleujutus, põleng, epideemia) pudelikaelaefekt vähendab populatsiooni muutlikkust. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Organismide sõltuvus biootilistest(konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad) ja abiootilistest (ebasoodne temp., niiskus, soolsus, valgus) teguritest OLELUSVÕITLUS Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Suguline valik- seisneb võimalikult soodsa genotüübiga sugupartneri valikus mingite vastassugupoolte omaste tunnuste järgi. Looduslik valik: Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. Stabiliseeriv valik- ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi.
rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib, tuulerõuged, sarlakid). TBC (Tuberkuloos)- Tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks on üle kolme nädala kestev lahtine köha. Haigestunul võib esineda palavikku, kaalulangust ja öist higistamist. Haige võib tunda nõrkust ja isulangust. Olenevalt haaratud kehaosast võib esineda ka teisi sümptome. Kohas, kuhu haigusetekitajad satuvad (kopsu 90%) areneb algkolle. Tekib põletikukolle, mis levib lümfisõlmedesse. Haigestudes on haige teistele väga nakkusohtlik. HepB(B-hepatiit)- Haigust põhjustab viirus. Levib kehavedelike kaudu. On väga nakkusohtlik Kui palju B-hepatiidi sümptomeid esineb, see sõltub maksapõletiku tõsidusest. Sümptomiteks võivad olla näiteks väsimus, iiveldus, gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende
· suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel Geneetilise triivi intensiivsust mõjutavad põhjused on nt looduskatastroof, kus jääb ellu väike arv isendeid, kelle genotüüpides pole kogu algse populatsiooni genofondi. Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Keskkonna piiravad tegurid võivad olla biootilised (konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad) kui ka abiootilised (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus). Organismide sõltuvus kõigist neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: · kaitsevärvus, · suurem viljakus, · vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, · kohastumine.
Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Patogeensed bakterid ja toksiinid Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigused ja vaktsiinid Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad
Preiktereerilises perioodis düspepsia nähud Nakkusoht toiduga, eriti Egiptuses, Indias Nakkusoht toiduga, eriti Egiptuses, Indias On prekantseroos 9. Leia puuk-borrelioosile 4 õiget väidet Tekitaja viirus Kahelaineline palavik puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Hilisfaasis neuroloogiliste nähtude teke võimalik vaktsineerida Haiguse algfaasis tugev peavalu Nakkusallikaks närilised Ohustatud sageli looduses viibivad inimesed 10. Nimeta haigusetekitajad AIDS ......... Tuberkuloos ......... Meningokokiline infektsioon ..... Puukborrelioos ....... 11. Leia vastavale haigusele 3 õiget väidet Gripp Adenoviirusinfektsioon Esiplaanil larüngiit Muutliku struktuuriga tekitaja Annab epideemiaid Võib olla nn basseinhaigus Tugev pea- ja lihasvalu Võimalik vaktsineerida
signaaliks valgetele vererakkudele, leukotsüütidele, mis kogunevad vigastatud kohta ja hävitavad fagotsütoosi teel patogeenid. Mõned patogeenid võivad siiski tungida organismi, sellisel juhul hakkab tegutsema omandatud immuunsus, mida on vaid võimalik teha kui imuunsussüsteem on seda ,,tundma õppinud." Seda suudavad lümfotsüüdid. Selle toimel toimub vaktsineerimine, kehasse viiakse nõrgestatud haigusetekitajad, kes kehale ei suuda halba teha, aga mille kaudu saab organism neid antigeene tundma õppida ja edaspidi neid pantogeene hävitada. Allergia.ehk ülitundlikkus, on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele .Allergeen on allergiat tekitav aine. Allergeenid võivad tekkida väliskeskonnast kuid ka sees. Tagajärjel kahjustuvad:hingamiselundid,nahk, limaskestad,veresooned,süda,neerud, närvisüsteem. Allergia võib tekkida kõige suhtes.
4.5 tbl korraga. Vaktsiin- nõrgest.elusvakts NA Haige inimene; ohtlikumad BK + põdeja: röga, uriin, on vähetüüpilisi fekaalid haigusvormide põdejad( haava-,nina-,genitaal difteeria); haigusetekitajad hakkavad erituma inkub.perioodi viimastel päevadel; NÜ Piisknakkus; süljega Röga piiskade või õhk-tolm kontam.joogi-, sööginõud: nakkus Nakatumist Mittetäielik immuniseerimine; soodustab reisimine epidohtlikkesse aladesse;
Liiga kontsentreeritud piimapulbri segud 4 Liiga suured joogikogused Joogiämbrid pole piisavalt puhtad Halvasti hoiustatud piim Tamisete proteiinidega piimapulbrid on kehvema seedivusega, ka kõrgete sulfaadi sisaldustega pulbrid võivad probleeme tekitada Probleemide ära hoidmiseks tuleks hoida silm peal hügieeni nõuetel. Kõik enamus haiguse põhjustajad tulenevalt meie keskkonnast, kus haigusetekitajad on saanud hea ja sobiva keskkonna, et areneda. Hügieeni tuleb vasikate puhul hoida juba sellest hetkest kui nad välja tulid ema seest ja oma vasika boksi viimisel. Boks peaks olema eelmisest vasikast piisavalt hoolikalt puhastatud ja ei tohiks olla otsest kokkupuudet teiste vasikatega. Kvaliteetset ternespiima peaks anda piisavates kogustes ja puhtast nõust. Vajadusel tuleks vasikat vaktsineerida ja haiguse märkide esinemisel koheselt võtta ühendust arstiga. (Piirsalu vetpunkt, 2
sklerootsiumid. Vähendada aitab viljavaheldus ja kõrsheinte niitmine, puhtimine. o Herne-laikpõletik haigustekitajad säilivad seemnetes 5-10 aastat, taimejäänustel 1 a. Seente lülieosed levivad vihma ja tuule abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine. o Afanomükoos juur mädaneb. Tõrje: nakkusega muldadel ei tohiks hernes korduda enne kui 6 aastat. Seeme puhtida, keemiline tõrje. o Herne närbumistõbi haigusetekitajad on mullaseened, mis säilivad mullas 4-5 aastat. Tõrje: viljavaheldus, seeme puhtida, haigestunud põllult mitte seemet võtta. o Herne jahukaste talvituvad viljakehadena taimejäänustel, kevadel arenevad kotteosed nakatavad taimi. Tõrje: hernes külvata võimalikult vara, haiguskindlamad sordid, seeme puhtida, tugeva nakkuse korral fungitsiid. o Herne ebajahukaste haigustekitaja võib mullas eostena säilida aastaid. Tõrje: seemnete puhtimine, fungitsiid.
STRESSORID Iga inimkehani jõudev signaal peidab eneses teatud sõnumit, millele organism tavaliselt ka vastab. Signaali edasikandmist toimetab hästi toimivad süsteemid. Inimorganismis pinget tekitavaid ärritajaid nimetatakse stressoriteks. Stressoreid on eri tüüpe: o Psühholoogilised (emotsionaalsed üleelamised, meenutused) o Bioloogilised (kehaline pineg, töö, toit) o Füüsikalis-keemilised (temperatur, arvuti, teleri, mobiiltelefoni kiirgus) o Sotsiaalsed (haigusetekitajad, trauma, operatsioon) o Kultuuristressorid (haridus, kultuurikeskkond, religioossus) Keha reageerib alati igat tüüpi stressorile, millest organism aru saab ja millele ta vahetult vastab. (Paju, Raudsik 2007) KUIDAS REAGEERIB AJU STRESSILE? Inimese aju koosneb kahest osast. Sügaval sisemuses paikneb vaja aju e limbiline aju. Selle ümber on moodustunud väline e neokorteksiks (Lisa1)
Pabermähkmeid kasutades suureneb ühe beebiga pere iga-aastane prügikogus umbes 600 kilo. Pabermähkmetega kulutad umbes viis korda rohkem raha kui pestavate mähkmetega. Probleem pole ainult prügimägede täituvus, vaid ka võimalikud terviseprobleemid, mida mähkmed tekitavad. Eksperdid soovitavad mähkmeid enne prügisse viskamist puhastada ja väljaheited WC-sse suunata, aga seda teevad vähesed. Nendest väljaheidetest võivad aga alguse saada haigusetekitajad, mis pinnavee või põhjavee kaudu võivad jõuda inimeste toidulauale (7). Alati on võimalik osta ökomähkmeid. Neid müüakse laias valikus tervisetoodete- ja mahekauba poodides. Kuid alati on kindlam õmmelda mähkmed ise. Selleks ei pea olema spetsialist. Kui mõnel tekib hirm, et laps on pidevalt märg, siis päris nii see ei ole sest müüakse ka spetsiaalseid pehmeid kilesid. Pealegi õpib laps üsna kiiresti potil käimise ära. Kui hoida last ,,pampersites", siis
GEENIDE AVALDUMISE HÄIRED Mutatsioon päranduv geneetilise informatsiooni muutus Downi sündroom kromosoomihäire, mille korral keharakkudes on kolm 21. Kromosoomi; põhjustab organismi arengu pidurdumist ja sageli ka vaimset alaarengut Healoomuline kasvaja kasvaja, mis ei suuda levida organismi kudedesse ega tekitada siirdeid; nt sünnimärgid Vähkkasvaja kasvaja, mis võib levida organismi kudedesse ja tekitada siirdeid Prioonid ainult valgust koosnevad haigusetekitajad; valesti kokkupakitud valgud, mis võivad muuta teise valke endasarnaseks GEENID PEAVAD AVALDUMA ÕIGEL AJAL, ÕIGES KOHAS JA ÕIGEL MÄÄRAL *Kui kontroll geenide avaldumise üle lõdveneb ja avalduma hakkavad valed geenid valel ajal, siis ei arene organism normaalselt välja. Nt kui muteerub geen, mis juhib sõrmede arengut, siis selle tagajärjel avalduvad valel ajal ja vales kohas paljud geenid, mis osalevad sõrmede tekkes. Nii võib kasvada nt kuue sõrmega käsi.
1.1 Epideemiliste haiguste omadused Epideemilisi haigusi iseloomustab haiguse kiire levik, haigus levib ainult inimestel ning haiguse tagajärjel inimene kas sureb või muutub immuunseks. 1.2 Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele Uued epideemilised haigused tekivad aegamisi läbites teatud etappe. Loomade haigustekitajad kanduvad inimestele ( kuid mitte alati ) nt kassiküünistuse palavik, tulareemia, ornitoos. Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS. Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal. Varasemalt olid need rotid, kuid üha rohkem on patogeenid ennast ka oravate sisse elama sättinud. http://www.ebu.ee/esitlus/orgvssoc2.ppt#263,14,Slide 14 1
• Avanemisperiood-väjutusperiood-platsenta väljutamine 13)Platsenta roll embrüonaalses arengus • Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded 1.Ainevahetuslik 2.Platsenta barjäär 3.Loote varustamine antikehadega 4.Toodab hormoone 14)Teratogeenid Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud esimesed kuud ning sünnitus. a)bioloogilised teratogeenid • Pärilikud haigused- geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. • Haigusetekitajad-– punetised, süüfilis, toksoplasmoos. • Toitumisega seotud-– vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid. b)keemilised teratogeenid • Alkohol ja narkootikumid • ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. • Olmekemikaalid-liimid, lakid värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. c)füüsikalised teratogeenid • Alajahtumine ja kuumarabandus • Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve ja vibratsioon.
annaabi.ee 
