50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jo0sep
Õppematerjali autor
TEETANUSE TRAUMAPUHUNE PROFÜLAKTIKA Mõnede nahka läbistavate haavade korral on olemas tõenäosus teetanusse nakatumiseks. Niisugusteks haavadeks on pinnasega, sülje või sõnnikuga/roojaga saastunud haavad, torkehaavad, sealhulgas nõelatorked, laskehaavad, külmumised ja muljumishaavad. Teetanuse profülaktikaks manustatakse kannatanule 1 annus difteeria-teetanuse liitvaktsiini. TUBERKULOOS (BCG vaktsiin) Väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.. HAIGUSTEKITAJA: bakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloosi ükobakterid on vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime kuivanud
lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik, väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine higistamine, suurenenud erutuvus, umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus. Kui sellele lisandub ka teadaolev kontakt tuberkuloosihaigega ning positiivne tuberkuliintest, on alust kahtlustada tuberkuloosi. Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ravita, kuid aastate pärast võib tuberkuloos uuesti aktiveeruda. Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud ning umbes 3 miljonit sureb igal aastal tuberkuloosi tõttu. Eestis esineb 50-60 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. 6 Tuberkuloosi tekkepõhjused Nakkusallikaks on tuberkuloosihaige, kes levitab tuberkuloositekitajaid, mükobaktereid, ümbritsevasse keskkonda oma röga ja süljega.
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperat
kiirus ja iseloom ning pesade värvus on väga erinev. Jaotatakse: - patogeensed mükobakterid: põhjustavad tuberkuloosi (M. tuberculosis, M. bovis, M. africanum) ja leeprat (M. leprae) - mittetuberkuloossed (potentsiaalselt patogeensed) mükobakterid: põhjustavad rakulise immuunpuudulikkusega haigetel, lastel ja eakatel mükobakterioosi. Siia kuulub mitmeid liike. M. tuberculosis – tuberkuloos - on peamine inimese tuberkuloosi tekitaja. Morfoloogiliselt on kergelt kõverdunud bakterid, iseloomulik on happekindlus, aeglane kasv, resistentsus fagotsütoosile. Pärast pooldumist jäävad rakud sageli omavahel kokku, seetõttu esinevad rögas ja mädas sageli 2-3 kaupa, kultuuri preparaatides moodustavad palmikutaolisi niite. Nakatumine piiskinfektsiooni teel; tekitaja on nii väike, et ripsepiteel ja köha ei eemalda teda.
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ol
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid