Felipe II välispoliitikat iseloomustatakse kui katoliku kirglikkuse ja dünastilise omakasu kombinatsiooni. Kõikumatu vastureformatsiooni toetajana osales ta mitmetes Euroopa (usu)sõdades, millega ta riigi tasandilt tegelikult tegelema ei oleks pidanud. See oli aga suhteliselt ebamõistlik majandamine, olles suur kulu riigikassale ja põhjustades mitmeid pankrotte. Märkimisväärsemad konfliktid Felipe II aegses Hispaaniast on ilmselt Ottmani-Habsburgi konflikt, sõjad Prantsusmaa ja Inglismaaga ning Madalmaade ülestõus. Felipe II pani aluse ka Hispaania kultuurilisele õitsengule, nii nimetatud Kuldsele Ajastule. Selle ajastu Hispaania muusika, kirjandus ja muud kunstid on tänapäevases Euroopaski väga hinnatud. Felipe II suri 13. septembril 1598 Escuriali palees ning tema trooni päris tema poeg Habsburgi Felipe, kes sai nüüd nimeks Felipe III. Tema 71 aasta pikkune elu oli
Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide reglement.Põhjustas Austria pärilussõja.Osales seitsmeaastases sõjas.Veetis palju aega sõdades.Tema isa oli Friedrich Wilhelm. Joseph II oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser.Tema ema oli Maria Theresia. Joseph kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi. Paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Peeter1-Oli Venemaa tsaar.Soovis muuta Venamaa süsteemi tegusamaks.Asutas senati.Lõi kolleegiumid
Saksa reformatsiooni algus Evelin Veinberg Angelika Saar Luterlus Saksamaa panus maailmale Usupuhastuseks nimetatakse ristiusu õpetuse puhastamist Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus Iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel)
Usulised vastuolud olid määravamad sõja algupoolel, pikkamööda muutus järjest tähtsamaks võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas. Selle üleeuroopalises suursõjas toetasid nii protestantlikud Põhjamaad kui ka katoliiklik Prantsusmaa Põhja-Saksa protestante, et võidelda Saksa Rooma keisrivõimu kõikehõlmavate pretensioonide ja Habsburgide vastu. Sõjad 1618-23 Tsehhi sõda puhkes Prahas protestantide mässuga katoliikliku Saksa- Rooma keisri, Ferdinand II Habsburgi vastu. Kuna protestandid said lüüa, ühinesid Habsburgide vastased nende toetuseks. 1623-29 Taani sõda. Taani kuninga Christian IV asumisega protestantide etteotsa muutus sõda üleeuroopaliseks küsimus ülemvõimust Läänemere lõunarannikul. Keisri väed, mida juhtisid hiilgavad väejuhid Tilly ja Wallenstein, olid võidukad ja asusid Taanit ründama. Seejärel sekkus Taani toetuseks protestantide poolel Rootsi ja keiser sõlmis Taaniga rahu.
Berdrich Smetana ( 2. märts 1824 - 12. mai 1884 ) Angelina Simo Kristina Strado Elulugu Tšehhi helilooja Sündis 2. märtsil 1824 Litomyšlis, Habsburgi impeeriumis František Smetana ja Barbora Lynkova esimene poeg Rootsis oli tal kaks abielu ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm suri lapsena Habsburgide võimu all oli Böömimaa riigikeeleks saksa keel. Smetana isa František oskas tšehhi keelt, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe Peetakse tšehhi muusika isaks Õppis muusikat Josef Prokschi juhendamisel Prahas 1848. aasta esimene rahvuslik heliteos
Ka luulest tutvus eelkõige Itaalia luulega. Juba lapsena tutvus prantsuse kirjanike loominguga. M. Theresia kasvataja oli krahvinna Charlotte Fuchs, keda M. Theresia "mamiks" hüüdis. Pärast C.Fuchsi surma lasi M.Theresia matta ta kaputsiinlaste kloostri hauakambrisse keiserlike sarkofaagide kõrvale. Ta on seal ainus, kes ei kuulu Habsburgide õukonda. 1723. a. ilmub Austria õukonda 17. a. Lotringi Franz Stephan, kes oli Lotringi hertsog Leopoldi poeg, kelle ema oli päritolult Habsburgi printsess. Keisrile noor prints meeldis ja ta võttis teda pidevalt jahile kaasa, nähes meeldivas ja diskreetselt taktitundelises noormehes poega, keda tal endal ei olnud. Varsti hakkas ta tegelema ka tema kasvatamisega, sest noormehe teadmised saksa- ja ladina keeles olid nõrgad. Seevastu oli ta aga kirglik jahimees nagu Karl VI, mistõttu viimane vaatas ta puudustele kergemalt. Karl VI pidas juba varakult silmas oma vanima tütre abielusidet F.Stephaniga, kuigi eeldusel,
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Euroopa peale Esimest maailmasõda (1918-1921) Riigipiirid Euroopas olid ümber kujundatud peale Esimest maailmasõda. Saksamaa oli sunnitud 1919. aastal allkirjastatud Versailles'i lepingu tingimuste kohaselt loobuma territooriumidest. Austria-Ungari kaheaastase monarhia territooriumist tungiti Austria (Saksamaa) järeltulijad, kellel oli keelatud sõlmida liit Saksamaa, Ungari ja Tsehhoslovakkiaga. Teised Habsburgi monarhia osad anti Itaaliasse, Poolasse, Rumeeniasse ja äsja moodustatud serblaste, horvaatide ja sloveenike riigile. Uus jõudude tasakaal 1918. aastal võtsid bolsevikud Venemaale võimu ja rahvas taastati 1918. aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918
tuginev maailmapilt. 2010 Keiser Joseph II Joseph II (Joseph Benedikt Anton Michael Adam) sündis 13. märtsil 1741. aastal. Joseph II oli esimene Habsburgi- Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog. Ta oli oma vanemate Franz I Stephani ja Maria Theresia vanim poeg. Ta on saanud tuntuks kui üks edukamaid valgustatud monarhe.
· Arendas kartulikasvatust (lisaks kaalikas), mis oli seni vähelevinud · Vajadusel jagas ise talupoegadele õpetust JOSEPH II Austria hertsog, Saksa-Rooma keiser Joseph II ja Maria Theresia · Juba keiser Joseph II ema- Maria Theresia viis ellu reforme, mille eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine Joseph II (võimul 1765-1790) · Esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser · 1765.a. sai keisriks, valitses koos emaga · 1780.a. sai ainuvalitsejaks, sai hakata reformima ühiskonda. Ümberkorraldused: 1. Maksustas mõisnikud ja aadlikud 2. Kaotas pärisorjuse- 1781.a. 3. Kehtestas usuvabaduse (katoliku kiriku vara jagati vaestele) 4. Kirik allutati riigile 5. Inimesed sai kodanikuõigused 6. Saksa keel muudeti asjaajamiskeeleks (Austriast pidi saama täielik saksa riik) 7
Baierist. Babenbergide dünastia oli Austrias võimul kuni 13. sajandini, mil valitsema hakkas Habsburgide dünastia, kes (hiljem Habsburgide-Lotringite nime all) valitses riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria hertsogkond, kes 13. sajandil vallutas Tsehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1804. aastal kehtestas Habsburgi monarh Saksa-Rooma keiser Franz II (kellest sai Austria keiser Franz I), kui riigina mis koosnes tema isiklikest valdustest nii Saksa-Rooma riigi sees kui ka sellest väljas Austria keisririigi. 1867 reorganiseeriti keisririik kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja ühtlasi Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes. Tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu
8) parandas enda riigi talupoegade olukorda, kehtestati teokoormiste ülempiir. Rajati viljamagasinid viljahoidlad kus varuti hädaolukordadeks vilja ning seda uuendati pidevalt et vili ei vananeks. Hakati propageerima kartulikasvatust nägi selles lahendust suurtele näljahädadele. Kuivendati maid riigi kulul selleks, et talupoegadel oleks rohkem maad. JOSEPH II (Habsburgi dünastia) 1. Jätkas valgustatud absolutismi vaimus reforme, mida peetakse kõige ulatuslikumaks tollases Euroopas. 2. 1781. andis välja tolerantsuspatendi kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusvabaduse 3. vähendati kirikupühade arvu ning kirikud allutakse riigivõimule 4. keelas kohtureformiga Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. 5. pööras suurt tähelepanu haridusele kehtestas 7-aastase koolikohustuse 6
rekonkista, viimane mauride käes olnud piirkond Granada vabastati. 1494. a- paavst Aleksander VI Borgia kutsel liikus läbi Itaalia Prantsuse kuningas Charles VII ja rüüstas Rooma. 1497-1498. a Vasco da Gama jõudis Indi rannikule. 1521-1522.a Magalhaesi ümbermaailmareis. *Mikolaj Kopernik -tema peateos ,,De revolutionibus orbium coelestium",ilmus 1543. a: heliotsentrilise maailmasüsteemi mudel, kummutas Ptolemaiose seisukohad geotsentrilise süsteemi kohta. Karl V Habsburgi (1519.1556) ajal ühtse Euroopa utoopia täitumise võimalus. Tema impeeriumis ,,ei loojunud päike kunagi." Peale poliitilise utoopia kehastas ta veel rüütliau ideed, mille päris vanaisalt Charles Südilt. 1517. a Martin Luther Wittenbergi 95 teesi, protesteeris indulgentside müümise vastu. Reformatsiooni algus. 1521. a Lutheri esinemine Wormsi riigipäeval keisri ja kõrgemate vürstide juuresolekul. Loetakse ka reformatsiooni alguseks.
Hispaanias Euroopas suur jõud. Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja Navarra kuningriikide ühendamine.Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positisioon kestis terve 16. sajandi ja 17. saj esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgi ajal (Karl I 15161556 ja Filipp II 15561598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Hollandi mäss, sõjaväe aktsioonid Ottomanide vastu, Inglise-Hispaania sõda ja sõda Prantsusmaaga. Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, portsjonike maad ka seal, kus tänapäeval on USA lõunaosariigid, Filipiinid Ida-Aasias, Ibeeria poolsaar (kaasaarvatud Portugal Kaisa Suumann 9
F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati sageli külarätsepa v veisekarjuse õlule. Suur osa F võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas F Austria pärilussõja (1740-1748),kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgi pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia, mille rahvastiku enamuse moodustasid küll sakslased. Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7-aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia.
reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529. aastal Viini alla
Ilusad Madonnad. Ilusate Madonnade tulek oli kui vastus usulise andumuse muutumisest läbi terve Euroopa. Usk isiklikesse, müstilistesse tegelastesse nagu devotio moderna, kuid ometi oli sellel kaks poolust – hoolitsev ja hell ema lapsega – samas teisena ema meeleheide, kui ta hoidis oma poja elutut keha käte vahel (Snyder 1985: 32). Uus tõus Böömi kunstis toimus alles XVI sajandil, mil suurimaks kunstipatrooniks maailmas oli Habsburgi Rudolf II (1583–1612), kes oli Ungari, Böömimaa ja Püha Rooma valitseja. Tema ajal taastati Praha kunagine hiilgus ja sellest sai üks Euroopa suurimaid kunstikeskusi. Rudolf II tõi Prahasse kuulsaimad Euroopa kunstnikud ja arhitektid – ehitas lossile laiendusi, uue raekoja 13 hoone ja peapiiskopi kiriku. Kunstnike hulgas, kes siis Prahasse tulid, oli Bartholomeus Spranger, Hans von Aachen, Pieter Stevens ja Roelandt Savery
-17. saj). "Neutraalne" Anglikaani kirik moodustas kuningliku tsentrumi. Ühel poolel olid rahulole- matud puritaanid. Teisel poolel olid rahulolematud katoliiklased (iirlased). 17. saj-l toimus lahendus: anglikaani riigikiriku säilimine ja usuvabadus protestantidele (puritaanid, presbüterlased). Vastureformatsioon Protestantide väljajuurimiseks mood kat kiriku reformikomisjon (1536). Paavsti liitlaseks kujuneb Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Selles struktuuris toimub spontaanne sisemine uuenemine: Ignatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas jesuiitide ordu (1540). Ordu andis lojaalsusvande otse paavstile ning katoliku usu kaitsmine oli vastureformatsiooni efektiivseim relv. Jesuiidid oli tõhus organisatsioon, kuna tegutseb varsti kõikides Euroopa riikides kas avalikult või salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi: võideldi aktiivselt ketserite vastu
vanglakaristusega. F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati sageli külarätsepa v veisekarjuse õlule. Suur osa F võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas F Austria pärilussõja (1740-1748),kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgi pärusmaadele. Selle sõja ajal vallutas Preisi Sileesia, mille rahvastiku enamuse moodustasid küll sakslased. Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7-aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia.
muus.le. Eri riikidest kunstnike koondumise tulemusena Mad.maadel kujunenud muus.line väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse, mis oli renessansskultuuri ideaaliks, seepärast mõistetakse muus.s renessanssstiili all eelkõige Mad.maade 15.-16 saj vokaalpolüfooniat. Peale Burgundia riigi lagunemist pudenes tema kunst mööda Euroopat laiali, elades edasi Prantsusmaal, Itaalias ja Habsburgi dünastia õukondades. Ligi kahe sajandi vältel Euroopa muus.stiili määranud koolkond kujunes Burgundia hiilgeajal, u ajavahemikus 1420-1460. Kujunes uudne muus.line keel, mille eelkäijaks oli prantsuse ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika, inglise muus. uudsed tertsilised kooskõlad ja itaalialikult laulev meloodia. Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid
Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada. Rudolfi mõju riigi siseasjadele oli erakordselt väike, aga ta kasutas oma võimupositsiooni perekonna alade laiendamiseks, tehes seda Austria hertsogkonna arvelt. Habsburgide esimene valitsusaeg ei kestnud kuigi kaua, sest vürste tegi Austria vallutamine ja sega Habsburgide tugevnemine rahutuks. 1308 vahetus Luksemburgi krahvide dünastia vastu.
Iirlased ei võtnud vastu protestantismi ja seetõttu neid käsitleti kui teise klassi kodanikke. Lahendus nendele probleemidele oli anglikaani kiriku säilitamine ja usuvabadus protestantidele. Katoliku kiriku vastureformatsioon: reformide protsesse katoliku kirik ei suutnud peatada ja seetõttu alustati vastureformatsiooniga. 1536a moodustati katoliku kiriku reformikomisjon. Katoliku kiriku vastureformatsioonis oli oluliseks paavsti liitlaseks püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Toimus katoliku kiriku spontaanne sisemine uuenemine. Selle eestvedajaks oli Ingnatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas ta uue mungaordu Jesuiitide ordu (1540). Jesuiitide ordul olid väga dogmaatilised tõekspidamised ja nad olid paavstile lojaalsed ning prioriteediks oli katoliku usu kaitsmine. Jesuiidid olid vastureformatsiooni efektiivseim relv, oli väga tõhus organisatsioon. Piirkondades kus nad olid keelatud tegutsesid nad salaja
Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada. Rudolfi mõju riigi siseasjadele oli erakordselt väike, aga ta kasutas oma võimupositsiooni perekonna alade laiendamiseks, tehes seda Austria hertsogkonna arvelt. Habsburgide esimene valitsusaeg ei kestnud kuigi kaua, sest vürste tegi Austria vallutamine ja sega Habsburgide tugevnemine rahutuks. 1308 vahetus Luksemburgi krahvide dünastia vastu
· Madalmaadeks nimetatakse Põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle pinnalaadi järgi. Üleujutuste kaitsmiseks rajati tamme ning nende taha poldreid merepinnast madalamal asetsevaid põlde. · Ühendati 14.-15.sajandil Burgundia hertsogkonnaga koos suurte aladega Prantsusmaal. 1477.aastal aga kaotas Burgundia sõja Prantsusmaaga ning viimase hertsogi surma järel, abiellus tema tütar Maria Maxilian Habsburgi, tulevase Saksa-Rooma keisriga. 16.sajandil lisas keiser Karl V Madalmaad ja Burgundia Friisimaa, Utrechti jt Hollandi aladega. 16.sajandil liideti Madalmaade 17provintsi üheks tervikuks tekkis Madalmaade riik. 13 · Riigi valitsejaks oli keiser määranud asehalduri, temale allusid provintside asehaldurid. Olid säilinud
1308 kaotasid Habsburgid keisritrooni, kuid hakkasid abielude ja diplomaatia abil oma pärusvaldusi pidevalt suurendama. Rudolph-Saksakunn-liitisläänigaAustria-abielu-diplomaatia Heinrich VII (valitses 1308-1313)Luksembrugi dünastia. Valiti Saksamaa kuningaks. Tegeles veel Itaalia poliitikaga. Vallutas Rooma, krooniti keisriks ja suri Itaalias. Luksemburgidünastia-Itaaliapoliitika-Rooma-keiser-suri-Itaalias Ludvig IV (valitses 1313-1347)Sõdis võimu pärast Friedrichi von Habsburgi ja tolle poja Leopoldiga. Paavst pani ta kirikuvande alla, kuid sellel ei olnud enam mõju. Keisrivõim ei sõltunud enam paavstist Habsburgigasõdis-kirikuvanne-keiserülimuslik Karl IV ( valitses 1346-1378)Tsehhi kuningas ja Saksa-Rooma keiser. Arendas Tsehhimaad, eriti Praha linna (Karli sild on tema auks tehtud). Andis välja kuldbulla. Tsehhikunn-Sks-R-keiser-Prahaareng-Kuldbulla-Karlisild Kuurvürstid Kolm vaimulikku ja neli ilmalikku vürsti, kellel oli õigus valida keiser,
Palee põhjaküljel asuvad Fransesco Sabatini aiad. (Fransesco Sabatini Carlos III aegne arhitekt, planeeris aiad). Plaza de Oriente`i. (Oriendi Väljaku ) ja Teatro Ral`i (Ooperiteater, pärit 18. saj.) vahel. Plaza de Oriente ehitati 19. saj. esimesel poolel. Asub paleest läänes, sellest ka nimetus. Ehitust alustati Joseph Bonaparte valitsemise ajal (1808-13) ja lõpetati mõned aastakümned hiljem Fernando VII Bourboni tütre Isabella II initsiatiivil. Platsi keskel asub Felipe IV.. Habsburgi pronksist monument (arhitekt Pietro Tacca, disainis Velazquez 1640 -ndal aastal.) Alfonso XIII. pidi 1931. aastal Franco eest maalt põgenema, suri eksiilis. 1975 toodi põrm (+ abikaasa) Hispaaniasse ja maeti Escoriali. Franco määras ise enda järglaseks Alfonso pojapoja Juan Carlos I de Bourboni. (sai troonile 1975) Francisko Franco y Bahamonde (1965) Alleede äärde on paigutatud kõikide Hispaania kuningate kujud alates Atanefist (545) lõpetades Alfonso XIII.
selle võttis vastu praegune sugukonnapea, New Yorgis elav 68-aastane Dominic von Habsburg, kirjutab Ilta-Sanomat. «Läbirääkimised lossi tagasiostmise küsimuses Habsburgide suguvõsaga toimuvad Austria pealinnas Viinis,» ütles Rumeenia valitsuse esindaja Aristotel Cancescu. Kinnitama andmetel soovivad Habsburgid Brani lossi eest saada 60 miljonit eurot (934 miljonit krooni). 14. sajandil ehitatud Brani loss kingiti Dominic von Habsburgi vanaemale, Rumeenia kuninganna Mariele 1920. aastal. Loss konfiskeeriti Rumeenias võimule tulnud kommunistliku valitsuse poolt 1948. aastal ning jäeti lagunema. Restaureerimistöödega alustati 1980. aastatel ja lõpetati osaliselt 1993. aastaks. Dracula ehk Brani loss ei kuulunud kunagi vürst Vlad Teivastajale, kes oli aluseks kirjanik Bram Stokeri krahv Dracula tegelaskujule, kuid nimetatud vürst olevat seda siiski külastanud. Habsburgide suguvõsa valitses Rumeeniat alates 17
· Oluliseks muutub rahva harimine ("valgustamine"). · Tekivad salongid, klubid, lugemisringid, vabamüürlus ("kodanlik avalikkus"), hakatakse ratsionaalselt arutama riigi ja ühiskonna korraldusse puutuvaid küsimusi. Absolutism · Tõi kaasa ekspansionistliku välispoliitika. · Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania 1701-1714 Hispaania pärilussõda · Tüüpiline "hegemooniaperioodi" sõda. · Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda. · Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik, Inglismaa, Holland, Portugal ja Savoia. · Hispaania kaotas oma valdused Madalmaades ja Põhja-Itaalias. Prantsusmaa loovutas Newfoundlandi ja Nova Scotia. Inglased said Gibraltari.
8. veebruar vaheaega osalesid Eesti sportlased oma rahvuslipu all iseseisva delegatsioonina. 11. veebruar Ülemnõukogu tühistas majanduse eriolukorra. 18.–19. Tallinnas viibis Euroopa Nõukogu peasekretär Catherine Lalumiere. veebruar NATO peasekretär Manfred Wörner Tallinnas; Eestile ei antud julgeolekugarantiid; 14.–15. märts suhetes Venemaaga tuleb ise hakkama saada. 18.–21. märts Üleeuroopalise liikumise liidri Otto von Habsburgi külaskäik Eestisse. 19. märts Soome presidendi Mauno Koivisto lühivisiit Tallinna. 21. märts – Tartus rahanappuse leevendamiseks käibel ajutine maksetšekk (nn Tartu raha). 30. aprill 3.–4. aprill ROK-i president Juan Antonio Samaranch Tallinnas. 4. aprill Avati Eesti kultuuripäevad Saksamaal Karlsruhes. 10. aprill Põhiseaduse Assamblee lõpetas tegevuse. Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia visiit Eestisse, taasavasid 23. 22
Lisaks prot. toetasid (eelkõige Rahaliselt) madalmaad ja kat. Prantsusmaa II Katoliiklased: Lõuna-Saksamaa territoriaal vürstid (mh Baier), Saksamaa keiser (Austria alad) ja Hispaania.Lisaks veel Paavsti rahaline toetus. Mitmesugused eesmärgid: 1. Usulised eesmärgid kõikidel (va Prantsusmaa) 2. Sõltumatuse eest võitlemine (Territotiaalvürstid, vabad riigilinnad, madalmaad ehk Holland, Böömimaa) Ülemvõimu taaskehtestamine (Habsburgid) 3.Habsburgi võimu kahandamine (Saksamaa vürstid, Prantsusmaa, Holland) Säilitamine (Saksamaa keiser ja Hispaania kuningas) 4.Oma võimupiirkonna laiendamine Saksamaa aladele ja suurruugi staatuse taotlemine (Rootsi, Prantsusmaa ja Taani) Imperialism Sõjasündmused algavad böömimaal Praha kindluses 1618 ...Rahvale ei meeldi Böömimaa rekatoliseerimine ja äärmuskatoliiklasest keiser Ferdinand II, kelle asemele nad valivad b. kuningaks Pfalzi kuurvürsti. Sõja Neli Faasi (1618-48) I
Planeedid mõjutavad inimsaatust = astroloogia Tallinn on ka LVR - koluvan ??? 3.Rahvusvahelised suhted varauusajal Euroopas VUA Iper. oli Euroopa tugevaim riik Hispaania. 17 saj. algab Prantsusmaa tugevnemine. Hispaania pärilussõda. (1701-1714) 1700 suri Carlos II (Hisp. kuningas) , troonile tõusis Felipe V(Burbonid)- Hispaania ja Prantsusmaa võim ühendati. Prantsusmaa vastane allianss Inglismaa, Holland, Saka riigid, Portugal 1703 sai troonile Carlos III ( habsburgi dünastia esindaja) 1711 suri Joseph I Carlos III pretendeeris ka ka austria habsburgide aladele - ei meeldinud Inglismaale. Pärilussõja lõpetasid Utrechti ja Rastatti lepingud Felipe V sai tagasi Hispaania troonile. Pärilussõja ajal kerkis Euroopas esile Inglismaa= Inglismaa eesmärk hoida tasakaalu Euroopas. Pärilussõdade tulemusel laienes Austria mõjuvõim- Inglismaa ülesanne oli seda takistada.
Koenraad Jonckheere�i monograafias, kus autor m�rkis: �T�nu ��rmiselt t�psetele ja detailsetele valgusefektidele omandavad kortsud nahal t�hendusrikkuse ja n�gu saab iseloomu, mis kokkuv�ttes loob jahmatavalt t�etruu mulje�. Portreel kujutatud mehe nimi on j��nud tundmatuks, kuid messingmedaljonidest kett kost��mil m��ratleb teda kui �llast isandat, gildi esinduslikku liiget ja Antwerpeni teenelist tegelast. Medaljonidel on monogramm HG ja Habsburgi kotkas, mis olid t�en�oliselt Antwerpeni markkrahvi vapi s�mbolid. ****** Aelbrecht Bouts oli Madalmaade tuntud kunstnike perekonna esindaja � kuulsa maalikunstniku Dieric Bouts vanema (u 1415 � 1475) poeg ja �pilane, Dieric Bouts noorema vend ja Jan Boutsi onu. P�rast isa surma p�ris Dieric tema �itsval j�rjel oleva stuudio, samal ajal kui Aelbrecht avas isikliku ateljee. Loomingulises
Napoleon III, tollane keiser, üritas Mehhikot muuta enda sateliitriigiks. Prmaa püüdis kaasata Suurbritannia ja Hispaaniat, et vallutada Mehhiko taas (mis oli 1820ndatel iseseisvunud?). Prmaa kavandas sinna interventsiooni ja kui SB-Hispaania loobusid, läks Napoleon III Mehhikosse üksi. Vastupanu oli äge, alles 1863 jõuti välja pealinna Mexico Citysse. Soovides leida laiemat kõlapinda, pakkusid prantslased Mehhiko keisriks (Austria) Habsburgi Maximilani. Prantslaste jaoks keeras asja hapuks 1865 Ameerika sekkumine vastavalt Monroe doktriinile. Varem USA polnud võimeline sekkuma, sest oli olnud kodusõda. See otsustas asja kiiresti, Maximilian langes ameeriklastele/mehhiklastele vangi, juba 1866 lasi Napoleon III väed Mehhikost välja tõmmata. 1867 Maximilian mehhiklaste poolt hukati ja kogu afäär läks Prmaale maksma väga palju. Nt tollases võ
Dünastia vägevusele pani aluse Rudolf Habsburg, kes esimese Habsburgina sai Rudolf I nime all 13 sajandi viimasel veerandil Saksa-Rooma kesiriks. Oma algupärastele valdustele Elsassis (Alsace’is) ja Shveitsis liitis ta Austria ja veel üht-teist. Rudolfi surma järel valiti keisritroonile erinevate dünastiate esindajaid, kõige sagedamini siiski Habsburge, kelle valdused järk-järgult kasvasid ja mõju suurenes. Habsburgide hiilgeaeg algas keiser Maximilian I Habsburgi (1493 – 1519) ajal, kes osavate abielude kaudu pärandas oma pojale hiigelvaldused. Tema poeg Karl V (Carlos I nime all Hispaania kuningas) on ilmselt Euroopa ajaloo üks vägevamaid valitsjaid. Sündis Gentis (Madalmaades), päris isalt Austria, Burgundia ja Madalmaad, vanaisa Fernando II-lt hiljem Hispaania (ühes selle meretaguste valdustega Ameerikas, mis Karli ajal kiiresti suurenesid) ja Napoli (Sitsiilia) kuningriigi, mis hõlmas Itaalia lõunosa. 1519 valiti keisriks
administratsiooni mahhinatsioonidele, ohtlikesse segakeelsetesse tsoonidesse. Isegi Alam-Austrias hakkas see protsess aina kiiremini arenema. Paljud tsehhid hakkasid juba vaatama Viinile, kui kõige suuremale tsehhi linnale. Hertshertsogi abikaasa oli tsehhi krahvinna. Ta pärines perekonnast, mille vaenulik suhtumine sakslastesse sai kindlaks traditsiooniks. Ta oli Franz-Ferdinandiga morganaatilises abielus. Selle 47 uue Habsburgi, kelle perekonnas räägi-ti ainult tsehhi keeles, juhtidee seisnes selles, et Euroopa keskmes tuleb järk-järgult luua slaavi riik, mis on üles ehitatud rangelt katoliiklikul alusel, selleks, et temast saaks tugisammas õigeuskliku Venemaa vastu. Habsburgidele oli juba am-mu saanud tavaks kasutada religiooni puhtalt poliitiliste ideede teenistuses. Kuid antud juhul oli asi küllalt õnnetus idees vähemalt Saksa vaatepunktist nähtuna. Tulemus kujunes paljuski enam kui kurvaks.
soost rahvake, kes kõrgetel mägedel elab, on näidanud1.» Munga silmad hiilgasid kentsakalt, kui ta neid sõnu kõneles. Mehed vahtisid imestades vaimulikku meest, kellest aru ei võinud saada, kas ta vaigistaja või ässitaja oli. Keegi ei kostnud sõna. Valitsevas vaikuses oli selgesti kuulda kapjade plaginat, mis ligemale näis tulevat. Varsti tuli 1 Munk räägib siin sveitsi rahvast,. kes 30 aastat enne meie jutu algust enese Habsburgi raske ikke alt vabastas ja oma priiust tugeva käega kaitses. (Autori märkus.) 149 ka metsatuka tagant suur ratsallste salk nähtavale. Eesotsas sõitsid ordurüütlid, valged kuued seljas ja mustad ristid rinna peal; nende kännul raudriides sõjamehed ja sulased; odad ja paljad mõõgad välkusid heledal päikesepaistel. Talupojad vaatasid kähvatades üksteise otsa. Munga näo üle libises tume vari. Keegi ei
annaabi.ee 
