Aste Põhikool Juhan Liiv Referaat Autor: Eric-Raimond Paju Randvere 2014 1 Sisukord Juhan Liiv.............................................................................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Looming...........................................................................................................................................2 Taas üldsuse ette..............................................................................................................................2 Mälestuste jäädvustamine................................................................................................................3 Kokkuvõte..........................................................................
Uurimus Ariel Color & Style universaalne pesupulber värvilistele riietele Esimeseks pesuvahendiks oli seep. Neid on tehtud ammustest aegadest ning erinevate meetoditega. Enamasti keetes rasvade ja tuhaga. Arheoloogide sõnul on seepe tehtud juba 2800 eKr, aga võimalik, et ka isegi varem. 15. sajandil hakati Hispaanias tegema oliiviõli baasil seepe. Esimene kunstlik seep tehti Esimese maailmasõja ajal. Esimese täissünteetilise seebivaba pesupulbri töötas välja 1929. aastal saksa keemik dr H. G. Bertsch. 1933a. tulidki turule Saksamaal sünteetiline pulber Fewa ja USA-s Procter& Gamble poolt loodud Dreft. Paraku tulid mõlemad toime vaid kergelt määrdunud pesuga. Alles 1943. aastal välja töötatud sünteetiline pesupulber Tide suutis rahuldavalt puhtaks pesta ka tugevasti määrdunud pesu. 1946. Aasta oktoobris turule tulnud uue pesupulbri edu oli määratu. Tide´ist sai paari aastaga USA populaarseim pesupulb...
Emil Kraepelin (15. veb.1856 � 7. okt.1926) oli saksa ps�hhiaater. (v�iksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskip�rast copyda) 2.slaid Emil Kraepelini peetakse kaasaegse ps�hhiaatria ja ps�hholoogia rajajaks. T�nap�evane ps��hikah�irete klassifikatsioon p�hineb Kraepelini kirjeldatud s�steemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dement...
Valguse murdumine looduses ja tehismaailmas (siledatel ja kumeratel pindadel) Mis on valguse murdumine? ● nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril ● valguslaine murdub vaid tingimusel, et keskkond on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise ● Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub Milleks kasulik? ● Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, binokkel...) ● Samuti tekivad selle tõttu paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar või tähtede vilkumine Murdumisseadus ● Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. ● St, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Valguse peegeldumine ja murdumine ● http://ww...
Budism Budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budism on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris jt. Riikides. Kolm põhilist õpetuse vormi on hinajaana, majajaana ja tantrism. Hinajaana õpetuses on kesksel kohal "neli üllast tõde". 1) Kõik tingitu on kannatus: sünd, vananemine, haigus, ühendus ebameeldivaga, lahusolek meeldivast, soovide täitmata jäämine. 2) Kannatuse põhjuseks on ihad, mis toovad kaasa üha uued taassünnid; selleks on soovid ja kired, mis otsivad rahuldust siin ja praegu, selleks on naudinguiha,, olemisiha, võimuiha. 3) Kannatust on võimalik kaotada, selleks tuleb ihale lõpp teha, nii et poleks enam ei kirgi ega soove. 4) Kannatuse kaotamiseni viib kaheksastmeline tee: õiged vaated, õige kavatsus, õige k...
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esial...
Dialoogid lmatusega 9. maist on Kumus avatud Eesti saj 舐 gse suurkuju ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Raul Meele n 臺 tus "Dialoogid lmatusega". N 臺 tus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvte 1990014. Meel ttas kogu nkogude perioodi teemade ja kujunditega, mis p 舐 inesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta l 臧 eb kunstiajalukku v 舖 imatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Raul Meel esindab 1970.980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kge nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meel pis 1959964 Tallinna Tehnikalikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Tema kunstiline v 舁 jendusviis haakus h 舖 ti toona L 蒿 nes aktuaalsete suundumustega. Illegaalselt Nkog...
L+l''-. Ir + T Jr4 i- tr il ti I r l T i ^t-. I J I I I I I I l l I I I T 1 4.). il I rl .i ,: -tt f -l -l-liI- -J' rlll ii"lr ( x ot ''S - tt -t-f . t i ' t' l J 5 uctR6.e,t,4"y 4,)' ... Ahi 2 uu.4DLl, ...
TANTAAL Referaat Tallinn 2008 Tantaal(sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73,metall. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina.Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne.Isotoob massiarvuga 180 on radioaktiivne,poolestusajaga 1200 miljardit aastat. Tantaali tihedus normaaltingimustel on 16,65 g/cm³ ja tema sulamis temperatuur on 3017 Celsiuse kraadi. Levik Tantaal on haruldane ja hajutatud element;maakoores u 10 korda vähemlevinud kui Nb(nioobium). Tantaalil ja nioobiumil on ühised mineraalid,kuid lisaks saadakse Tantaali (erinevalt Nb-st) suurel määral tinatootmise kõrvalsaadusena.Esineb ka pürokloori tüüpi mineraal mikroliit,mis on erandlikult tantaalirikas.Looduslik Tantaal on kahe isotoobi segu:stabiilne ja radioaktiivne. Saamine Enamik toodetavast tantaalist eraldatakse tinatööstuse räbust ning pürokloori-ja kolumbiidi- tantaliidi kontsentraatidest.Rikastatud kontsentraatide fluorimisel tekkiv kaaliumheptafluor...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed ...
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
HÄÄLDUSVEAD. RÕHK. KÕNETAKT. PALATALISATSIOON. SILBI EHITUS. SÕNAVÄLDE. TÖÖLEHT HARJUTAMISEKS. Hääldusvead Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED ...
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena -elukooslus + eluta loodus -peip...
RAHVALUULE HISPAANIA ROMANSID Hiliskeskaeg oli rahvaluule suur õitseaeg Euroopa paljudes paikades. Üks mõjurikkaimaid nähtusi Euroopa kirjandusloos olid hispaania romansid. Kui mujal Euroopas taas avastati rahvaluule peamiselt alates romantismist XVIII sajandi lõpupoole, siis Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s.o maa tagasivallutamine mauridelt — oli romansside aineseks sageli ka hispaanlaste (kristlaste) ja mauride vahekord piiri aladel. Teemasid laenati nii vanadest kroonikatest kui ka se...
Hüdroloogiline tsükkel PÕHJAVESI. KARST JA jõed ja järved: MAALIBISEMISED põhjavesi: 1.05% 0.009% (1.27 105 km3) (1.54 107 km3) biosfäär: 10-4% liustikud: 2.97% (2 103 km3) Põhjavesi: maakoores gaasilises, vedelas või tahkes (4.34 107 km3) olekus olev vesi, mis võib esineda: atmosfäär: 0.001% ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz SEMINARIDE 1 JA 2 KIRJATÖÖD Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. Esimene seminaritöö......................................................................................................5 2. Teine seminaritöö.......................................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................... 9 Viidatud allikad............................................................................................................... 10 3 SISSEJUHATUS Seminaritöö eesmärk on ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite ja...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite ja...
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberi...
LK 35 1) Muutused Itaalia linnade majanduses 15. saj: * polnud ühtne riik, vaid jagatud erinevate valitsejate vahel * linnades tekkisid manufaktuurid *arenes rahamajandus 3) ,,Renessanss" tähendab taassündi 6) Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. 9) Uusplatonismi propageeris Marcilio Ficino. 11) Itaalia renessansiajastu periodiseering: * 14. Saj. Trecento e. Eelrenessanss * 15. Saj. Quattrocento e. Vararenessanss * 16. Saj. Cinquento e. Kõrgrenessanss LK 46 2) Skulptor Lorenzo Ghiberti 2 peamist tööd: * Paradiisi värav * Iisaku ohverdamine (???????? Ei ole kindel selles vastuses) 4) Paradiisi värava kirjeldus: * 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. * kullatud pronkuks * reljeefi ümbritseb gootipärane ehisraam 5) Vararenessansi kuulsaim skulptor oli Donatello. 9) Donatello oli uusaja skulptuuris es...
Jakob Westholmi Gümnaasium Hando Runnel Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Hiljem töötas ,,Loomingu" toimetuses, kes trükkis osad ta luuletused. Luuletama hakkas ta ülikooli ajal ning 1963. aastal ilmusid esimesed luuletused ka ajakirjanduses. 1971. aastas...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala AÜSR1 SISEKLIENDITEENINDUSE ANALÜÜS -------------------------- EESTI NÄITEL. Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2012 SISUKORD Siseklienditeeninduse analüüs .........................................................................................1 -------------------------- EESTI NÄITEL.............................................................................1 SISUKORD.......................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 I.sISEKLIENdi teenindus.........................................................................
Hu lgateooria põh im õis ted N B ! Värv ilin e tek s t arves tu s es . H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k...
Hulgateooria põhimõisted H ulk on baas ter min iks nii ma te ma at ikas kui ka arvutiteadus es . J ärgnevalt tuvu me hulgateoori a põhikonts epts ioonidega ja hulkadele rakendatavate operats ioonidega. P aradoks : a) H abemeaj aj a puzle- kapten käs ib rühma habemeaj aj ale aj ada habet kõikidel kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis tame s uurte tähte...
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber...
Relatsioonid ja funktsioonid 1. Relatsioon Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond D om(R )= { a A |leidub b B nii et (a,b) R } (doma in of R) Relatsiooni (vastavuse) muutumispiirkond R ange(R )= { b B | leidub a A nii et (a,b) R} (range of R) N 2: A ntud on hulgad A= { 2...
Relatsioonid ja funktsioonid 1. Relatsioon on hulk paare Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond , tähis on Dom(R) D om(R )= { a A |leidub b B nii et (a,b) R } (doma in of R) Relatsiooni (vastavuse) muutumispiirkond R ange(R )= { b B | leidub a A nii et (a,b) R} (range ...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja m...
Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 1 TLÜ: 1. Geneetika mõiste? Geneetika on teadus pärilikkusest ja muutlikkusest. 2. Peamised etapid geneetika kui teaduse arengus? Geneetilise mõtte olulisemad arendajad eri etappidel ja nende ideed? Eelteaduslik periood Hippokrates (lapsed tekivad seemnetest, mille moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja valik inimsoo õilistamiseks). Varateaduslik periood Sageret (tunnuste pärilikkus onb konstantne). Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (g...
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) Mis on keel, kõne? Keel on häälduslikel üksustel rajanev märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks Keelel on kaks olemisvormi: 1. keel kui süsteem, mis eksisteerib ajus märkide ja reeglite kogumina 2. keel kui protsess, st keel ilmneb kõnetegevuse kaudu Keele esmane avaldumisvorm on suuline kõne Kõne on keele kui märgisüsteemi kasutamine rääkimisel (suuline kõne), kirjutamisel (kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- j...
Seadmed-mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised. Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni. Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) üle...
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala ...
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve- nemaale lahkhelide tõttu, ning töötas nii Nizni teatris Novgorodis kui ka Nikitski teatris Moskvas. 1941. aastal mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Teisel maailmasõjal tegutses rindetruppides, sõites mööda Nõukogude Liitu, esi- nedes evakueeritutele ja Eesti laskekorpuse sõjameestele. Tema saavutusi on ka ametlikult hinnatud. ...
Arne Merilai Tragöödia · (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saa...
Saaremaa Ühisgümnaasium Artur Alliksaar Referaat Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ELULUGU 4 2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige pe...
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja...
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- ...
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb k...
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name ...
annaabi.ee 
