GUSTAV ERNESAKS 1908 1993 Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908 Peningi vallas Perila külas. Tema peres armastati muusikat ja laulmist, kuid poisil oli muidki huvisid. Nõnda alustas ta tõsisemaid muusika- õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal
Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarz. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15- aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927
Hakkame mehed minema ............................................................................lk 11 Pildid G.Ernesaksast .................................................................................lk 12 Kokkuvõte .............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 14 2 Gustav Ernesaks on Eesti helilooja ja koorijuht ning legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema auks on püstitatud Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa pronksist kuju, kust ta iga laulupidu saab jälgida kõike mis toimub ning kuulata kuidas rahvas laulab tema ,,Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele ka mitteametlikuks hümniks. 3 Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade
Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna
Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest . q
Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15-aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931
Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht, pedagoog, ühiskonnategelane, muusikakirjanik, laulutaat. Laulupidude traditsiooni väärtustamine, üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatriooni aastatel. Lõpetas TallinnaKonservatooriumi 1931.aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsio oni erialal (professor Artur Kapi klass), õppis ka klaverit ja orelit. Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937
"Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti visiitkaart. See on üks Elleri enimesitatavaid teoseid ( kuulub tsüklisse "Viis pala keelpilliorkestrile") Loodusteemalisi teoseid on Elleri loomingus veel: näiteks sümfoonilised pildid "Videvik" ning "Varjus ja päikesepaistel", sümfooniline poeem "Öö hüüded". Heino Eller on üks mängitavamaid eesti heliloojaid maailmas. Arvo Pärt (1935) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja ning praeguseks hetkeks enim esitatud elav helilooja kogu maailmas. Pärt on sündinud Paides, üles kasvanud Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Õppis Tallinna Muusikakoolis kompositsiooni V. Tormise juures, õpingud katkestas sõjaväeteenistus. Tallinna Konservatooriumi lõpetas Heino Elleri kompositsiooniklassis (1963). Töötas mõnda aega pärast seda Eesti Raadios helirezissöörina (1958-1967). 1980. emigreerus Saksaamale, 2010
auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhastus toimus ka Heliloojate Liidus. Repressioonidest ei pääsenud ka interpreedid. Heliloomingu eesmärgiks kuulutati,,Nõukoguliku elu kajastamine", kunst pidi olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". Silmapaistvamad heliloojad: Gustav Ernesaks (1908-1993) - ,, Mu isamaa on minu arm'', ,,Rongisõit'', ,,Kati karu'', ,,Mind kutsuti pulma'' Edgar Arro (1911-1978) - ,, Eesti rahvaviise orelile'', operetid: ,,Rummu Jüri'' ja ,,Tuled kodusadamas'' Lydia Auster (1912-1993) Ballett ,,Tiina'', ,,Põhjamaa unenägu'', ,,Bambi'' 2. Muusikalised arengud 1955-1970. Ajastu iseloomustus. Nn ,,Uus laine'', ca 30ndail sündinud heliloojad (3-5, ees- ja perekonnanimi, sünniaastad, tähtsamad teosed)
valmistatud muusikariist. (Teppo) Lõõtspill - ühte nuppu vajutades heliseb vastavalt kaks või kolm keelt ja lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates annab üks nupp vastavalt erineva noodi 5)Mis eelnes I üldlaulupeole? Baltisakslaste kultuuriüritused, piirkondlikud laulupeod, helil. 6)Emil Hörschelmann. I, II, III üldlaulupidu ja nende korraldamisega seonduv (lõhe korraldustoimkonnas). 7)Pidulised (kooriliigid), dirigendid, heliloojad, kelle laulud kavas olid. ÕP. lk. 42-53. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eestlaste kultuurielu hingeks, kes musikaalse inimesega oli varasemalt juhatanud ka koore Vändras ja Pärnus ning kaasa löönud Pärnu saksa lauluseltsis. Jannsen tegi kogumikud “Sioni-Laulo-Kannel” ning “Eesti Laulik”, mis said rahva seas väga populaarseks ning aitas kaasa eestlaste seas lauluharrastuse arengule. Jannsen rajas ka meeslauluseltsi Vanemuine (Tartus, 1865)
ka kõige võimsam. 4 Väike maa Urmas Lattikas / Leelo Tungal Selle laulu kaks märksõna võiksid olla legato ja väga selge teksti artikulatsioon. Esimese salmi partiid on küllalt keerukad, suurt tähelepanu tuleks pöörata häälestusele just seal. Teksti tuleks rõhutada ja tekst peaks olema selge. Laulus on väga palju ta-i-ti rütmi. Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast. Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed
Looming on peaaegu täielikult püh. instrumentaalmuusikale. Kõige rohkem klaveriteoseid. ,,Viis pala keelpilliorkestrile". Algselt oli see kirjutatud klaverile va. IV osa. Eesti klassikalise muusika populaarseim orkestriteos on suurele sümf.orkestrile kirjutatud sümf.poeem ,,Koit". Teosed kannavad programmilisi pealkirju. See ei toetu tema puhul kirjanduslikule süzeele vaid kajastavad teoses valitsevat üldist meeleolu. Hästi sage on loodustemaatika. Riho Päts(1899-1977)Oli helilooja, koorijuht, muusikaõpetaja ja- kriitik. Suure osa oma tegevusest pühendas ta koolimuusikale. Oli muusikaõpikute autoriks ja koostajaks ja kirjutas lastelaule. Võttis kasutusele relatiivse noodilugemise süsteemi (30-tel). Hiljem võttis koostöös Heino Kaljustega kasutusele silpnimetused JO-LE- MI..."Muti metroo","Pillerpall". Eduard Tubin(1905-1982)Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja, sümfoonik. Õppis Tartus, hiljem töötas ,,Vanemuises". 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni
Ta koostas I Eesti kirjanduse ajaloo raamatu. Alustas ka Eesti entsüklopeediat. Keeleteadlasena. ,,Eesti keele grammatika ja eesti keele lause õpetus" eestlastele. Venelastele ,,Täieline vene keele õpiraamat". Uued sõnad haritlane, õpetlane, peide, täide, köide, aula, heliredel, magala, lehtla, rahvus, mitmus, maitsus(maitsma), ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev, keeleterminid (ülivõrre, asesõna, sidesõna, ainsus, mitmus, häälik, tähesti), helilooja, kolmkõla, helivältus, kolmkõla pöörded jmt. Paarkümmend aastat elu lõpust oli Tartu ülikooli õppejõud. Elujooksul tuhatkond teost, liedertafellik stiil. ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska" ,,Isamaa mälestus". 1908 üritas ooperit kirjutada, ise nimetas seda laulelduseks ,,Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad." Sealt ,,Kungla rahvas". Juhatab Eesti üldlaulupidusid. Kogub rahvaviise. Pärit Põltsamaalt, Võhmast. Ta kaotas väga varakult mõlemad vanemad
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu
Oma muusikalise hariduse omandas Lüdig Peterburis õppides seal orelit, kompositsiooni ja klaverit. Kooli lõpetas Lüdig 1904. aastal. Oreli õppimisega tegeles Lüdig ka varasemalt, astudes juba 16 aastaselt Moskva konservatooriumi oreliklassi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis esimese eesti heliteostest koosneva sümfooniakontserdi. 1918-1924 aastal töötas ta Kaarli kiriku organistina. Mihkel Lüdig Lüdig tegeles ka heliloominguga, tema tuntuimaks teoseks on aga kindlasti koorilaul "Koit" (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis kanti 1969. aasta juubelilaulupeol ette, ning ilma milleta ei möödu tänapäeval enam kindlasti ükski laulupidu. Mihkel Lüdig 5 Friedrich Kuhlbars Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüümid Villi Andi, Mangu Sild, Fritz Klüse; 17. august 1841 Uniküla Laatre vald Sangaste kihelkond Tartumaa 28. jaanuar
11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi
Repertuaar koosnes liedertaffellikest lauludest, lauldi eesti keelseid saksa laule, lisaks neile vaid kaks originaallugu A. Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,,Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. 7. Asjaarmastajad-heliloojad:esimesed : ALEKSANDER SAEBELMANN- KUNILEID: 1845 1875 Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest Tema teadaolev looming "5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet"-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog
avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904. aastal asus Tobias elama Tartusse, kus ta töötas muusikaõpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis, kus viiulit mängis Heino Eller. 1908. aastal sõitis Tobias välismaale
Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat
või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos Partituur- muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida. Pizzicato- keelpillide mänguviis, mängitakse keeli sõrmitsedes Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Programiline muusika- instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Repetiitor- rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Sakraalmuusika- vaimulik muusika Sünkoop- rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale tessituur- heliulatus
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja
Oma elu surmkümmend suudlust, Hullsada ilusat hetke Ja tummtuhat valutuiget. ● Heiti Talvik: ○ sündis Tartus, isa kohtumeditsiiniprofessor, ema pianist. ○ õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat; ○ 1937 abiellus Betti Alveriga; ○ 1945 arreteeriti ja saadeti Siberisse; ○ suri 194; ○ 1934 ilmus luulekogu „Palavik“; ○ 1937 ilmus luulekogu“Kohtupäev“ . ERNESAKS, TORMIS, PÄRT Gustav Ernesaks (1908-1993): ● Laulutaat; ● Laulupidude üldjuht; ● Konservatooriumi koorijuhtimise õppejõud; ● I MS ajal oli Jaroslavlis, asutas seal RAM-i (praegu Rahvusmeeskoor); ● Lauluväljakul monument; ● Tema õpilased– Kuno Areng, Olev Oja, Tiia Loitme, Eri Klas; ● Kirjutas ca 350 koorilaulu kõikidele kooriliikidele, lastelaule, oopereid, raamatuid; ● Lastelaulud– Rongisõit, Kati karu;
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930
Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele,koorilauluharrastusele ja väheste haritud meeste suurele algatustahtele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kontserdid väljaspool kihelkonda ärgitasid looma analoogseid pillikoore ka mujal Eestimaal, eriti pärast esimest üldlaulupidu. D
Pärt, kes loominguvabaduse nimel viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod, 1979. aastal Eestist emigreerus. koorikultuuri tase oli kõrge. Eriti palju tun Ülemaailmse kuulsuse omandas ka nustust pälvis Gustav Ernesaksa asutatud samal põhjusel Eestist lahkunud Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM). Tallinna Linnahall Laulupeod tähendasid arvukatest punalip
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks
kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. ·Karl August Senff- 1770-1838. Oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ja professor 18181838. Oma eriala õppis ta Leipzigi, Halle ja Dresdeni koolides. Ärkamisaeg ·Esimene üldlaulupidu Tartus- toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik
1.1. Joosep Kapp Joosep Kapp sündis 12. mail 1833. aastal Põltsamaa lähedal Rutikveres. Ta õppis Tartu kreiskoolis ning gümnaasiumis ja edasi Cimze seminaris Valgas, kus sai hea muusikalise ettevalmistuse. Seminari lõpetamise järel suundus Joosep 1853. aastal Suure-Jaani, kus arendas kihelkonna elu väga kiiresti ja võitis rahva poolehoiu. (Joost 1987: 74, Joosep Kapp 2013) Joosep Kapp lisas kooliprogrammi palju uusi õppeaineid: geograafia, ajalugu, loodusõpetus, rehkendamine, koorilaul ja turnimine. Tema pedagoogiliseks põhimõtteks oli pähetuupimise kaotamine ja elulise õpetamise taastamine. Ta aitas õpilastel arendada iseseisvat mõtlemist ning 1878. aastal andis välja raamatu ,,Geomeetria kihelkonnakoolidele ja iseõpetuseks" ning ,,Eesti ema. Lühike teejuht emadele, kuidas nad oma lapsi esimeste eluaastate sees kasvatama peavad", mille andis välja aastal 1879. (Liim 1997: 74, Jürisson 2003: 35-37)
Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
