Värvid ei kujuta midagi. 3. Oli venelane, 1910 maalis esimese abstraktse akvarelli elas saksamaal Münchenis. 4. Mõttekaaslased (rühmitus Sinine Ratsanik): PAUL KLEE (Senecio, Maagiline kanaarilind), AUGUST MACKE (Tüdrukud puude all) ja FRANZ MARC (võitlevad vormid, Tirool, Sinised Hobused). 5. Rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. 6. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Pandi alus eksperssiivsele abstraktsionismile. Prantsusmaal arenes kubismist uus tüüp konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 7. Esimeste esindejate seas oli tsehh FRANTISEK KUPKA. Kõieg järjekindlam oli aga hollandlane PIET MONDRIAN. Abstraktis tunnistas ainult sirgeid vert/horisont jooni. Ristkülikud värvis valgeks või puna/kolla/sini. Uskus, et tema kunst tunnetab maailma sisemist korda sügavamalt ja õigemini kui nähtavat loodust jäljendav realistlik kunst. 8
· ,,Ideaalne ilu" · Mütoloogilised,religioossed,allegoorilised maalid · Ajalooteemalised maalid ja portreed · Maalid olid suureformaadilised · Kompositsioon on tasakaalukas,rahulik,sümmeetriline · Tegevus on koondatud maali esiplaanile,tagumisel plaanil vähe detaile · Elavat loodust kujutati harva · Maail domineeris joonistus,taotleti lineaarsust ja plastilisust · Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil · Eeskujuks keskaja,renessansi või barokikunst · Temaatika keskaeg,kauged maad,fantaasia,kuuvalgus,meri ja isikupära · Olid vaimustatud põhjamaade kultuurist
Teda hakati kutsuma Laulutaadiks ja tänaseks on temast saanud omamoodi legend. Ernesaks suri 24.01.1993 Tallinnas. 2004. aasta laulupeost alates ,,istub" Ernesaksa kuju Lauluväljaku mäeveerul, et alati osa saada eestlaste laulupidudest. Ernesaks on kirjutanud peamiselt koorimuusikat, üle 300 laulu kõigile kooriliikidele. Suurem osa laule on loodud meeskoorile, eelkõige RAM-ile. Tema lauludele on iseloomulik kaasahaarav meloodia, tundeküllus ja siirus. Tema laulud on head lauda ja kõlavad hästi. Ernesaks on loonud lisaks koorilauludele ka soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule, näiteks "Rongisõit". Ernesaks kirjutas ka 5 ooperit. Tuntumad on ,,Tormide rand" ja ,,Pühajärv. Samuti on Ernesaks kirjutanud ka raamatuid. Ernesaksa lauludest on saanud eestlaste hingelaulud ning seega ta pälvis rahva väga suurt poolehoidu. Ernesaks on väga oluline inimene eesti muusikas.
See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja. Pedro Calderon barokidramaturg ,,elu on unenägu". Klassitsism seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, Descarets'i filosoofilisel õpetusel. Tõe allikaks vaid mõistus. Vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis mõistuspärasust selgust ja loogilisust
Väljendati ajastu dünaamikat ja selle jaoks kasutati võimalikult teravaid värvikombinatsioone. Tihti üritati ka liikumist edasi anda. Viimane otsustav samm, millega loobuti nähtava ümbruse jäljendamisest absoluutselt oli abstraktsionism. Hakati looma teoseid, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Abstraktsionism jagunes kaheks: ekspressiivses suunas ei valitsenud värvilaikude paigutuses mingit korrapärast süsteemi vaid hoopis tundeküllus. Geomeetriline abtraktsionis aga põhines rangele matemaatilistel reeglitel. Paljud inimesed ei olnud aga kunstitegemist õppinud ja soovisid maalida lihtsalt enda lõbuks. Neid hakati nimetama naivistideks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Esimese maailmasõja ajal sai populaarseks dadaism. Dada kunstnike arust oli
Ernesaks on kirjutanud peamiselt koorimuusikat, üle 300 laulu kõigile kooriliikidele. Suurem osa laule on loodud meeskoorile, eelkõige RAM-i silmas pidades. Ernesaksa muusika kõlapilt on rahvus-romantiline ja lähtub klassikalistest traditsioonidest. Kuigi 1950. aastatel jõudsid ka Eestisse 20. sajandi uuemad muusikasuunad ja uudne helikeel, mis olid juba mõnda aega levinud Euroopa muusikas, jäi Ernesaksa looming uuendustest puutumata. Tema lauludele on iseloomulik kaasahaarav meloodia, tundeküllus ja siirus. Koorijuhina tundis Ernesaks ka hästi oma ,,materjali". Tema laulud on head lauda ja kõlavad hästi. Paljud tema koorilaulud on saanud väga populaarseteks. Näiteks juba varajasel loome- perioodil valminud meeskoorilaul ,,Hakkame, mehed, minema". Veelgi kuulsam on Lydia Koidula tekstile loodud laul ,,Mu isamaa on minu arm". Selle laulu kirjutas ta Koidula 100. sünniaastapäevaks ja see kõlas ka luuletaja põrmu ümbermatmise tseremoonial taastatud Estonia kontserdisaalis 1946
tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil. Nad uskusid, et see avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. Nad muutsid loodusest võetud motiivi, kuni uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. ,,Sinise ratsaniku" liikmed tahtsid luua uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks tunnetele. Nad hülgasid igasuguse sideme nähtava loodusega. Nende tööd mõjuvad rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstaktsionismi ekspressiivsele suunale. Selle liikmetest kuulsaimad on Paul Klee, August Macke ja Franz Marc. Seda suunda iseloomustavad kaunid värvid ja fantaasiaküllus. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. Ekspressiivse abstraktsionismi esindajateks on Vassili Kandinsky ja Paul Klee. Paul Klee ,,Senecio"
Barokk oli algselt juveeliäri termin. · Barokk tekkis Itaalias, arenes hoogsalt Hispaanias ja Saksamaal. · Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)- suure menu osaliseks sai tänu tema näidendi ,,Sevilla pilkaja ja Kivist külaline", kus peategelane võrgutaja, jumalateotaja on Don Juan. Naistevõrgutaja kuju loomiseks sai tõuke hispaania folkloorist. Sama teema hiljem Moliere'i, Puskini, Shaw loomingus. c
1910. aastal maalis Kandinsky oma esimese abstraktse akvarelli, mis koosnes hoogsatest värvidest. Kandinsky elas sel ajal Saksamaal Münchenis ja tema ümber koondus rühmitus ,,Sinine ratsanik". Selle liikmed rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Kandinsky uskus, et tema kunst jõuab kooskõlla maailma vaimse olemusega, kuid tema meelest oli maailma olemus ilmselt teistsugune. Kandinskyle kui ekspressionistlikus keskkonnas kujunenud kunstnikule oli tähtis ka kunstniku eneseväljendus ja selle kordumatus. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism peaaegu ainult oma konstruktivistlikus variandis
Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse (ratsionalism) · Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine
Loobumine nähtava ümbruse imiteerimisest. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest, skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Rahutus, irratsionaalne tundeküllus. Vassili Kandinsky, August Macke, Franz alates 1910 Abstraktsionism Marc, Paul Klee. Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust. Õudus maailma rebestavate konfliktide
kidakeelsem olevus, kui mitte just sõnades, siis vähemalt mõtetes, kauneima ilukõneni, ta näib liikuvat otsekui valgusvoos." ,,Inimese vajadusi saab kõige kitsamas ringis rahuldada niisama täielikult kui tohutus mastaabis." ,,Tõeline armastus peab tasuma ebatõelise võlad." ,,Armastus on usk ja tema kultus maksab kallimat hinda kui ühegi teise usu oma, ta kihutab kiiresti mööda tänavapoisi kombel, kelle teed jäävad tähistama lõhkumisjäljed. Tundeküllus on katusekambrite luule, mis saakski seal armastusest, kui seda hingerikkust poleks?" ,,Kui puudub puhas ja püha, kogu elu täitev armastus, võib võimuiha väärt asjaks saada: tuleb vaid kõik isiklik kõrvale heita ja seada endale sihiks isamaa hüvang." ,,Pole Juvenalist, kes oleks võimeline kirjeldama õudust, mida katavad kuld ja kalliskivid!" ,,Õilsad hinged ei suuda kauaks siia maailma jääda. Tõepoolest,
rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Ülistati suurlinliku tsivilisatsiooni ja tehnika arengut, maalidel püüti edasi anda liikumist ja helisid. Tähtsamateks futurismi esindajateks on Gino Severini ja Giacomo Balla. ABSTRAKTSIONISM Kujunes välja 1910. aastal, kui kunstnikud loobusid nähtava ümbruse jäljendamisest ning looming oli abstraktne e pole võimalik ära tunda midagi reaalset. (Paul Klee, August Macke) Ekspressiivset suunda iseloomustas tundeküllus e värvilaikude paigutusest ei paista välja mingi mõistuspärane süsteem Kandinsky (pilt „Kompositsioon VII“) Samal ajal arenes Prantsusmaal konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism, milles kujutati puhtaid spektrivärvusi ja kindla vormiga kujundeid. Mondrian (pilt „Ruudukujuline kompositsioon punase, sinise ja kollasega”) DADA Dada sai alguse 1916. aastal Zürichis, kui asustati Voltaire’i kabaree. Dadaistid püüdsid maailmale
enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei rohekad ja hallid toonid, vormide ja enam-vähem realistlikult / ristkülikud jättis valgeks või värvis hajutas piirid erinevate paista valitsevat mingi mõistusepärane masside kombineerimine, meenutab rahutult voogavat põhivärviga // abstraktse ja kunstiliikide (maal, süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. lihtsustamine ja tükeldamine, objekti kriiskavavärvilist mosaiiki, üritati geomeetrilise vormi sõltumatus, skulptuur) vahel, paljud Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani erinevate vaadete üheaegne kujutada helisid // suured ruut jt geom kujundid, erksad dadaistlikud teosed
(1606-1669). Ta armastas neid, keda kujutas, mõistis nende nõrkusi, häid ja halbu jooni ja andestas nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud talle olulised, inimeste mõõdupuuks oli nende sisemaailm, võitis tunnustuse grupiportreega "Dr.Tulpi anatoomialoeng" Järgneva kümne aasta jooksul maalis ta peamiselt portreid (eriti oma naisest Saskiast) ja mütoloogilisi ja piibliainelisi kompositsioone. Neid teosed iseloomustab bravuurne elurõõm, tundeküllus, soojad kuldsed toonid, N: "Danae", "Autoportree Saskiaga". Kunstniku looming aga arenes tõusujoones "Püha perekond" ja "Öine vahtkond" said murrangulisteks töödeks Rembrandti loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree kompositsioonist, mis kõiki tegelasi võimalikult esinduslikult edasi andis. "Öine vahtkond" on dünaamiline ja ebatavaline, grupiportree on üle kasvanud hollandi rahva ajaloolise võidu ideede kehastajaks
kompositsioon, motiivide kordumine, vormide ja Luigi Russolo (1883- 1947) värvide üksteise sisse suundumine 20.saj (1910? abstraktsionism Pole võimalik midagi ära tunda meid Vassili Kandinsky (1866- 1944) ümbritsevast reaalsusest, irratsionaalne August Macke (1887- 1914) tundeküllus, emotsionaalne jõud, rutakad ja Franz Marc (1880- 1916) kindlasuunalised mustad jooned, mis tõusevad, Paul Klee (1879- 1940) laskuvad võin on ringjalt ühendatud, oluline on värvi ja vormi ühtsus, salapära, pingestatus, pargivaated, värviküllus, salapära, põnevus 20
sümfoonilised teosed ,,Kamarinskaja" (fantaasia kahele vene teemale), sümfoonilised avamängud ,,Aragoonia jota" ja ,,Öö Madriidis", mõlemas kasutanud hispaania rahvamuusika intonatsione ja rütme. Aleksandr Dargomõzski (1813-1869) Glinka kaasaegne ja samas avaldas mõju järgnevale põlvkonnale nn. ,,Võimsale rühmale". Ennekõike vokaalhelilooja. Loomingu suurema osa moodustavad romansid ja laulud. Varastes vokaalteostes domineerib meloodilisus, tundeküllus (,,Mul on kurb", ,,Igav ja kurb" jne.), hilisem looming retsitatiivne (,,Mölder", ,,Vana kapral", ,,Titulaarnõunik", "Ussike"). Toob loomingusse sotsiaalse teema, mis süvenes Mussorgski loomingus. Kirjutanud kuus ooperit, tuntumad ,,Näkineid" (Russalka 1856) ja ,,Kivist külaline" (1869), viimases valitseb retsitatiivne stiil. 60-70.aastad vene muusikaelus Aeg oli seotud suurte muutustega ühiskondlikus elus. Talurahva ülestõusud, lüüasaamine Krimmi sõjas, pärisorjuslik kord jne
Ta ei mõistnud ühiskondlikke muutusi kunstis ja ei läinud nendega kaasa. Ta pidas oma karjääri kõige paremateks saavutusteks suuri ajaloolisi maale, mida peetakse praegu mitte midagi ütlevateks. Aktimaale ja portreid peetakse tähelepanuväärseteks ning viitavad sellele, et ta oli geniaalne joonistaja. Romantism 18.saj lõpul tõusis huvi rahvaluule vastu, eriti sotimaal ja saksamaal. Keskaegse rahvaluule juures hinnati tundeküllust ja fantiaasiat. Romantikutele oli omane fantaasia ja tundeküllus. Romantism vihjab keskaja imetlusele. Tunti huvi ka eksootiliste maade vastu. Ei oldud kaasajaga rahul. Klassitsism pidas olemasolevat maailma parimaks kõikidest, romantismil vastupidi. Romantikud leidsid, et igasugune muutus teeb maailma paremaks. Klassitsistid leidsid, et stabiilsus on õige. Romantikud olid valgustusaja ideedes pettunud. Romantikud rõhutasid tunnete ja instinktide tähtsusele. Leiti, et mõistuspärasus on ummikusse jõudnud.
kompositsiooni looma vaid värvidest ning sculptor puhastest abstraktsetest vormidest. Kandinsky ümber koondus rühmitus ,,Sinine ratsanik''. Need kunstnikud erinesid teistest ekspressionistidest. Viimased muutsid loodusest võetud motiivi, kuid uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. ,,Sinise ratsaniku'' liikmed tahtsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik'' pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi nn. konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 10) NAVISM Kõrvuti proffesionaalsete kunstnikega on kunstiteoseid loonud ka asjaarmastajad. Sellised, hoopis muu tööga elitist teenivad nn. pühapäevamaalijad e. navistid pole
sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Selletaoliste teooriate tõttu pole ime, et just sellest keskkonnast pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava loodusega (Kandinsky töö aastast 1910). TUNNUSJOONED Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. KUNSTNIKUD VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi
isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes temast noore luule üks esindavatest autoritest Eestis. Kaasaega kujutavates luuletustes ja lüürilise põhikoega poeemides oli vaade suunatud kujutluses terendavasse tulevikku ning libises ametlikult valvatud arusaamade toel üle ajastu salatud vastuoludest. Eeldustekohaseks eneseavamiseks polnud võimalusi. Ometi tagasid Vaarandi värsside nooruslik hoog, leidlik metafoorika ja tundeküllus lugeja soosingu. „Unistaja aknal“ on murranguline nii tema loomingus kui ka eesti luules. 1950ndate II poolel, kui lihtsustav-tendentsliku ühiskonnakeskse käsitluse kõrval hakkas eluõigust saama isikupärasem vaatepunkt ning üldteeside värsistamist kõrvale tõrjuma konkreetsete, sageli rõhutatult igapäevaste eluseikade mõtestamine. Üldist suundumus ilmutav näide oli luuletus „Lihtsad asjad“
vastaks nende tunnetele. Selletaoliste teooriate tõttu pole ime, et just sellest keskkonnast pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava loodusega (Kandinsky töö aastast 1910). TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et „Sinine ratsanik“ pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. ● VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada „sisemist aega“ (loov emotsioon) „välimisega“ (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi
vastaks nende tunnetele. Selletaoliste teooriate tõttu pole ime, et just sellest keskkonnast pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava loodusega (Kandinsky töö aastast 1910). TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi
uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele. Selletaoliste teooriate tõttu pole ime, et just sellest keskkonnast pärineb esimene maal, mis teadlikult ja järjekindlalt hülgas igasuguse sideme nähtava loodusega (Kandinsky töö aastast 1910). TUNNUSJOONED JA KUNSTNIKUD Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistusepärane süsteem, vaid irratsionaalne tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. VASSILI KANDINSKY (1866-1944) Kandinsky looming koosneb väikeseformaadilistest akvarellidest ja visanditest paberil ning suureformaadilistest õlimaalidest lõuendil. Voolav, kerge ja läbipaistev akvarell võimaldas ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi