Juugend 1. Kust sai alguse Juugend? Suurbritanniast 19. saj keskel (esimene teos 1883) 2. Rühmitus, kes üritas tahvelmaali arendada monomentaal dekoratiivse maaliga? "Prerafaeliidid" 3. Juugend, kuidas on saksa, prantsuse ja inglise keeles? Saksa - Jugendstil, Prantsus - art noveau, Inglise - Modern Style 4. Iseloomusta arhitektuuri, kujutavat kunsti ja tähtsamad kunstnikud? Arhitektuur -uute tööstuslike materjalide kasutam. -raudbetoon ja klaas võimaldasid uusi ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillutamist -huvi ornamentika vastu kadus -ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjalide omadustest Kujutav kunst -looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele -pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega ega tohtinud olla ruumilised -figuurid muutusid siluettideks -ebatavalised värvid 5. Milline oli looming sisult, milline vormilt? Sisult kaasaeg, mitte sümbolistlik Süntetism - puhaste värvidega kohad ...
MODERNISM – 20. SAJANDI ALGUS KIRJANDUSES / lk 111-115 1. Millised sündmused mõjutasid-muutsid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul ühiskonda? 2. Missugused muutused toimusid samal ajal kirjanduses ja kunstis? 3. Mida tähendab l’art pour l’art (loe: laar pur laar) ja milline kunstikäsitlus selle mõiste taga on? 4. Mis on modernism? Millal sai modernism kirjanduses alguse ja mis ajani see kestis? 5. Miks tekkis modernistliku kirjanduse kõrvale massikirjandus? MODERNISTLIKU KIRJANDUSE PÕHITUNNUSED (õpik, lk 113-115) tekstil puudub klassikaline kompositsioon – selge algus, keskpaik ja lõpp teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse ...
„Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s 1916 Zürichis. Kabareeetendused Voltaire’i kabarees. Publiku šokeerimine absurdsustega ja endast välja viimine. Mõjutas samuti sürrealismi Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide naeruvääristamine. Hans (Jean) Arp – dadaist Rahvuselt sakslane Pariisi kodanik Kollaaže palju, isegi assamblaaž „Naise torso“ – skulptuur „Lill-vasar“ Hiljem abstraktne skulptuur (meenutas looduse vorme) Marcel Duchamp – dadaist Elas New Yorkis (1915 läks sinna, et pääseda sõjaväest) Pilas nt futurismi „Trepist alla tulev akt“ – edaspidi loobus maalimisest moodne skulptuur „Jalgratta ratas“ töi näitusele pissuaari – ready-made – valmis ese tuuakse muutmata näitusele. VEIDERDAMINE. „Fontään“
FOVISM Eesmärk: väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika: inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus: tinglik joonistus, täpne vormi ja ruumi kujutlemine pole oluline. Värvikäsitlus: erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Henri Mattise „Madame Mattise”, „Vestlus” , „Tants” Andre Derain „Mattise’i portree”, „Westminsteri sild Londonis” KUBISM Eesmärk: kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku; näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika: esemed, majad, inimesed. Tehnika: maal, kollaaž Värvikäsitlus: värv teisejärguline, sageli pruunid, hallid toonid. Pablo Picasso „Istuv naine”, „Tüdruk pallil”, „Akrobaatide perekond” Georges Braque „Portugaallane” , „Tütarlaps kitarriga” ABSTRAKTSIONISM Eesmärk: loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Vormikäsitlus: abstrak...
Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) maastikuarhitektuuriks (aed, park) Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ...
Modernism tekkis 19 saj lõpus. Kunstnikud tundsid, et nad ei pea enam järgima traditsioone. Järjepidevus hüljati. Kunst pidi olema uuriv, leidma uusi ideid ja tehnoloogiaid. Postmodernism oli reaktsioon modernismile. Leiti, et uusi ideid ja vorme pole enam leida. Edasi tuleb laenata, kombineerida, tsiteerida, imiteerida, kommenteerida jne. Kunsti väärtus ja tähendus muutus küsitavaks. Postmodernismile oli iseloomulik Oluline on stiil, mitte aines Varasemate stiilide ja kunstiteoste esitamine uues kontekstis (pastiche- imitatsioon) Mänguline kasutute dekoratsioonide kasutamine Tundlikus keele, piltide, märkide peensuste suhtes Komplekssuse ja vastandlikkuse kasutamine. Kõrg ja madalkultuuri segamine. Erinevate stiilide segamine- kollaaž Erisuste ja erinevuste kadumine Kultuuri monoliitsete definitsioonide hülgamine- pluralism ja mitmekesisus Skeptitsism metanarratiivide ja ...
FOVISM 1905-1915 20.saj tekkis vilgas näitustegevus 1903 Pariisis asutati Sügissalong, kus korraldati retronäitusi van Goghi, Cezanne’i ja Gaudini töödest(impressionistid). ISELOOMUSTAB: o Loobuti detailidest: detailivaene o Intensiivsed värvid o Värvide valik suvaline o Valgus-varjuta; s.o. tasapinnalised o Tihti tume kontuurjoon Fovinistlikud maalid mõjusid jõulistena, metsikutena – kunstikriitikult pilkenimetus foovid Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, tunnete väljendust, mis tekib objekti- subjekti vaatlemisel. MATISSE – rühmituse juht, maalija, graafik, skulptor; arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik; „Tants“, „Punased kalad“. DERAIN – täiendvärvide kontrastid. VLAMINCLS – eeskujuks van Gogh; tööd elurõõmsad, rahutu, laia ja jõulise pintslilöögiga. DUFY – heledad, õrnad värvitoonid; muusikariistad, ...
Dadaism Dadaism Tekkis 1916 Zürichis Koondas väga rahvusvahelise seltskonna Eestvedaja oli Tristan Tzara Eesmärk oli luua täiesti mõttetut kunsti Termin tuleb imiku lalinast, millel pole semantilist tähendust „Ma vihkan tervet mõistust. [- - -] Ei maksa otsida sõnade „dada“ ja „dadaism“ mõtet. Vene ja rumeenia keeles märgib see kahekordset jaatust. Võib olla on see hoopis imikute kunst, väljendades nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine) Kollaaž (eri tekstide ühendamine) Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid. Sisulisele tä...
õlivärvidega täiendades. Kuulsaks on saanud Rauschenbergi konstruktsioon kolmest Coca-Cola pudelist, mis on õlivärviga mõõdukalt kokku mätsitud. Teost raamiv risttahukas on seejuures pronksist realistlike linnutiibadega varustatud. Robert Rauschenberg “Retroactive I” “Coca Cola plan” Roy Lichtenstein Oli USA maalikunstnik, skulptor ja graafik, popkunsti esindaja. Loonud reklaamist ja koomiksist inspireeritud kollaažtehnikas ja sõeltrükis teoseid. Kasutas oma maalidel, kollaažidel, siiditrükis piltidel ja ka keraamikas tarbimisühiskonna temaatikat. Lichtensteini firmamärgiks said koomiksite pildid ja nende rasterdatud pind. Roy Lichtenstein “MoMa” "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin” Installatsioon Installatsioon on kunstivorm, mis tekkis kunstiliikide piiride kadumisel ning põhineb kunstiteoste ja ümbritseva ruumi
sinine käsn“), kes kasutas oma teoseid luues pesukäsnu, alasti naisi, sinist värvi ja orkestrit. Niki de Saint Phalle „Fantaasia aed”, „Päikse Jumal”, „Black Venus ”.R. Rauschenberg (pilt „Voodi“) Assamblaažideks nimetatakse uusrealistide kolmemõõtmelisi teoseid, mis polnud skulptuurid ega ka maalid. POPKUNST Sai alguse 1950. a lõpus Inglismaal ning levis 1960. a alguses USA-sse. Stiili nimetus pärineb Richard Hamiltoni kollaažilt. Stiilile on omapärane populaarsete massikultuuri kujundite kasutamine ja kujutamine (kommertstrükised, tarbekaubad, kuulsuste fotod) ning intensiivsed värvid. Kasutati sama motiivi kordamist. Claes Oldenburg (pilt „Lusikasild ja kirss”) ja Andy Warhol (pilt „Campbelli supipurk I”) ABSTRAKTSIONISM 1960.NDATEL Arenes välja 1960ndatel, kui kunstnikud tahtsid kasutada suuri, üksteisest selgesti eraldatud siledaid värviväljasid
väljendamiseks keha EESTI KUNST 1975-91 HÜPPERREALISM, NEOEKSPRESSIONISM 1960 a. lõpp – hüperrealism ehk fotorealism •1980 a. algus – neoekspressionism •Erinevad allikate, vormi kui ka tähenduse poolest Hüperrealism-Jäljendas nähtavat maailma, Arenes välja popkunstist, Mõningane aimatav ühiskonnakriitika või iroonia, Läbinisti linlikud motiivid Skulptuur- Mulaažide tegemine George Sagali jälgedes. Täielikult illusionistlikud, Alasti inimesed, kollaažid Neoekspressionism- Tärkas euroopas, Tõusu soodustas modernismi kriis, Postmodernismi üks variantidest, Eraldusid rahvuslikud koolkonnad Saksa kunst- dünaamiline, iseseisev Itaalia kunst - Esindavad eklektilist, otsestest minevikukuntsti tsitaatidest või jäljendustest kubisevat figuratiivset maalikunsti Jonathan Borofsky-New Yorkist, Tahtis väljendada oma tundeid, Hakkas looma installatsioone, kuhu koondas erinevaid üksikteoseid, mis kajastasid tema teadvuse seisundit
Kõrgaeg 1907- 1914, levis maalis, skulptuuris, vaikelu (eriti muusikariistadega), maastik ja linnavaade. Analüütiline kubism, vorm on osadeks lahti võetud ja piserdatud tagasi maalile. Edasi arenes kubism- portreed, muusikariistad, kannud, vaasid, nende vorm taandati tagasi geomeetrilistele kujunditele. Sünteetiline kubism (1912-1919), periood, kus nii Picasso kui ka Braque hakkasid oma töödele peale kleepima ajaleheväljalõikeid, kirjatähti, riideesemeid jne. Tulemuseks olid kollaažid (liimitud pildid). Kollaaž aga ei jäljendanud ruumi, vaid oli ise reljeefitaoliselt ruumiline. Nii aitas kollaažitehnika muuta pilti ümbritsevast maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetilist kubismi iseloomustavad sageli suuremad geomeetrilised pinnad, selgemad kontuurid ning erksamad ja puhtamad värvitoonid. Orfism Maaliline kubism, kreeka lauliku Orpheuse järgi, tähelepanu värvil, nende rütm ja mõju silma
Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas..........
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
saksakeelsest sõnast Kommerz) – tänavalt leitud prahi (kaltsud, bussipiletid, masinaosad jms.) kokkukleepimine või ühendamine; fotomontaaž, mis koondas ajakirjadest väljalõigatud fotod tasapinnalisele alusele; „fotoreljeef“ – joontega kaetud vinüülketas, mis liigutamisel jätab reljeefse mulje; rayogram – kujutis, mis tekib valmiseseme paigutamisel fotopaberile valgustamisel ja ilmutamisel jne. Paljud dadaistlikud teosed tekkisid juhuse läbi (nt. Hans Arpi kollaažid). KUNSTNIKUD ● JEAN (HANS) ARP (1887-1966) Zürichi grupist tuleb kõigepealt mainida Arpi loomingut. Arp oli enne sõda kontaktis Kandinsky ja „Der Blaue Reiter’i“ ringiga, vahetult enne sõda viibis ta Pariisis, kus vaimustus Picasso ja Delaunay töödest. 1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaaži, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916
o Lukustamine Kihtide läbipaistvus Kihtide dubleerimine ja ühendamine Kihtide joondamine Kihi efektid Kihiline pilditöötlus Mis muudab Adobe Photoshopi eriliseks, on suurepärane kihtide (Layers) süsteem. Teised programmid pakuvad midagi ligilähedast aga kindlasti mitte midagi samalaadset. Kihid Photohopis tähendab seda, et iga pildi osa saab hoida teistest eraldi ning nende muutmisel ei pea muutma teisi. Seda võib võrrelda kunsti tunni kollaaži tehnikaga, kus pilt tekitati erinevate piltide omavahel kokkuliimimisega. Enne kokkuliimimist saab pildikesti vabalt tõsta, muuta järjekorda, töödelda, keerata jne. Viiendas peatükis me juba tegelikult õppisime ühte kihtide liiki - korrigeeriv kiht (Adjustment Layer). See lubas meil pilti töödelda, ilma seda lõhkumata. Kusjuures võime oma töö salvestada PSD formaati ning ükskõik mis ajal töö lahti võtta ja seda muuta. Näiteks:
annaabi.ee 
