kahest neoimpressionistide kasutatud maalitehnikast. • Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. • Divisionistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Georges- Pierre Seurat, Henri-Edmond Cross ja Giuseppe Pelizza da Volpedo. • Parim näide divisionistlikust maalist on "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Puäntillism • Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid andsid tehnikale nimetuseks ka "puäntillism" (prantsuse keeles point 'punkt'). • Puäntillistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Albert Dubois-Pillet, Henri-Edmond Cross, Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel Georges Seurat, (1884–1886)Õli lõuendil,Chicago kunstimuuseum Georges-Pierre Seurat Tsirkus (1890–1891)Õli lõuendil, Musée d'Orsay, Pariis Henri-Edmond Cross Paul Signac
tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Divisionism- Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Puäntillism Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid andsid tehnikale nimetuseks ka "puäntillism" (prantsuse keeles point 'punkt'). Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. ("Paavstide loss Avignonis" POST Gauguin- loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes
(1839-1906), prantslane Postimpressionist Värvivarjundite ja vormide moonutamine ja kallutamine. Maalimine mitmest vaatepunktist – objekt oleks selge (egiptuse poos). Konstrueeriv kunst. Mõjutas kunstiarengut – kubism, abstraktsionism, moderne kunst. Henri de Toulouse-Lautrec(1864-1901), prantslane. Postimpressionis. Ühendab ilmekad portree-detaild juugendstiiliga. Karikatuursed inimesed. Sai kuulsaks litograafiliste plakatitega. NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism (uusimpressionism) ehk puäntillism (pr.k.”punkt”) 1886. a eksponeeritud tööpunktilaadsete värvilaikudega. •Eesmärk – jäljendada nähtavat maailma, kuid anda seda edasi puhtate värvipunktidena. •Tardunud figuurid ja esemed tugevas valguses. Konstrueeritud kompositsioonid. •Täpitehnika levis kogu maailmas. Georges Seurat (1859-1891).Neoimpressionist •Värvisegamise asemel taotles optilist segu, mida vaataja tajub. Paul Signac (1863-1935) Neoimpressionist Konrad Mägi
Tunti huvi vanade Heliloojad Uued omus vahetusel Saksamaal ja sajandil stiilide vastu. jäädvustavad suunad tus Austrias romantismi Prantsusmaal. Romantilisusest muljeid, muusikas- järellainetusel. Kirjutati Tähendab tõlkes loobuti. Lihtsustatud väljendatakse nt suurtele koosseisudele, muljet. harmoonia ja tundeid, puäntillism pikad teosed. Äärmuslikud orkestratsioon. tähelepanu ehk meeleolud ja inimese siseelule. punktmuusi kirglikud Märksõnadeks ka ja eneseväljendused. mass, konflikt, aleatoorika.
tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, kõlavad, kirjud, töödes domineerivad tugevad kontrastid.Vincent van Gogh – heledad, kirkad värvid, üritab värvide kaudu maalida oma tundeid ja emotsioone.Henri Rousseau – joonistas lapselikke pilte.22. Mis on neoimpressionism. Kirjelda nende maaliteooriat (seotud värvidega). Neoimpressionism (ka puäntillism või divisionism) oli kunstivool 19. sajandi lõpul.Vastandvärvusteprintsiip. Transformeeritakse pildi pinda. Neoimpressionistid G. Seurat ja P. Signac püüdsid erineval viisil, kuid puhtmaaliliste vahendite abil ületada impressionismi hajuvust, taastada maalikunstis kompositsiooni tähtsus. Neoimpressionistid kasutasid vikerkaare-värve korrapäraste väikeste pintslitõmmetega, niinimetatud punktidena (siit termin “puäntillism”)
19. sajandi lõpp Mõisted. Postimpressionism. "Ismid" 19. sajandi lõpul... Postimpressionism Neoimpressionism, puäntillism, divisjonism Sümbolism Modernism Avangardism Postimpressionism Termini autoriks kriitik Roger Fry 1910. Postimpressionismi all vaadeldakse kunstnike loomingut, kelle loomingus on olnud impressionistlik periood, kuid kes on impressionistlikke põhimõtteid isikupäraselt edasi arendanud. Vincent van Gogh (1853-1890) Hollandi päritolu, õppinud teoloogiat ja tegutsenud jutlustajana Kunstis autodidakt Esimesel loomeperioodil tume koloriit,
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil
Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Olympia. 1863. Maalikunst Prantsusmaa Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike. 1873. Maalikunst Prantsusmaa Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree. 1877. Maalikunst Prantsusmaa Edgar Degas. Sinised tantsijannad. 1898-1899 Puäntillism Prantsusmaa Paul Signac (1863-1935) Mänd Saint-Tropezi lähedal. 1909. Skulptuur Prantsusmaa Auguste Rodin. Mõtleja. 1880. POST- IMPRESSIONISM 1880 - 1900.a. Maalikunst Prantsusmaa Paul Cezanne. Sainte Victoire'i mägi. u. 1897. Maalikunst Prantsusmaa Paul Cezanne. Natüürmort sibulatega
saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Neoimpressionism (ka puäntillism või divisionism) oli kunstivool 19. sajandi lõpul. Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges- Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i aktiivsele tegevusele ja tema 1899. aastal
ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism on välja kasvanud mitmetest 20. sajandi kunstivooludest. Impressionism iseloomulikud ja nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud ruumiplaneering. Rõhutatakse valgust ja selle muutumist. Maaliti igapäevastel teemadel ja sageli vabas õhus. Postimpressionism - rõhutati geomeetrilisi vorme, mida hakati suurema mõju saavutamiseks moonutama. Kasutati ebaloomulikke ja meelevaldseid värve. Kasvas välja impressionismist. Puäntillism - väikeste värvitäppide süsteemne kasutamine. Sellises stiilis maalid ei ole lähedalt vaatamiseks. Lähedalt vaadates paistavad üksnes värvilised täpid. Eemalt vaadates sulavad täpid optiliselt üksteisega kokku ja moodustavad kujundid. Ekspressionism - esiplaanil inimese traagiline sisemaailm, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. Maalidel kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, kontrastvärve ning tugevaid musti kontuure.
koloriidi. Edasi tahtis ta ühendada looduse vormid stereomeetriliste kujunditega (näiteks silinder, kuup, koonus). ,,Saine-Victoire'i mägi". Ta lõhkus ka tsentraalperspektiivi. Maal pidi olema vaimse tähenduse allikas. Teoseid: ,,Poiss punase vestiga", ,,Sinine vaas", ,,Natüürmort kummutiga", ,,Natüürmort õunaga", ,,Suplevad naised". Georges Seurat. Teda peetakse noeimpressionismi rajajaks (puäntillism ehk looduse edasi andmine punktitaoliste värvilaikudega). ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Ta tajus, et värvilised objektid oma varjuga mõjutavad üksteise nähtavat värvust. Nn täiendvärvuse varjundid. ,,Seine Grande-Jatte'i saarelt nähtuna". Tema pintslitõmbed olid punktitaolised, mitte impressionistide moodi komakujulised. Ta tajus ka seda, et värviliste pigmentide segamine annab lõpuks musta tooni ja värviliste valguste segamine valge valguse.
1. 19-20 muutusel kunst väga mitmekesine (taotlused, ideed, visuaalsed vormid). Osa kunstnikke võtsid omaks realistide ja impressionistide saavutused, konservid jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Tekkis uusromantismi ideoloogia need kes teadusesse ei uskunud arvasid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Teaduses oldi pettunud inimesed olid ikka õnnetud. Kunsti nähti kui omaette väärtust, seda peeti ülimaks väärtuseks ja elu mõtte andjaks. Uusromantistiliste ideede väljundiks oli sümboolne kunst. Teemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik. Tähtis oli see, mida on kujutatud, mitte kuidas. Eelkäijaks PIERRE PUVIS de CHAVANNES. GUSTAVE MOREAU, ODILON REDON (Ophelia). FERDINAND HODLER (Päev, Öö), ARNOLD BÖCKLIN (Surnute saar). MIHHAIL VRUBEL (Istuv Deemon), JAMES ENSOR (Autoportree maskidega). AUGUSTE RODIN (Põrguvärav, Balzaci monument). 2. Löödi rühmitus ,,Prerafaeliidid" ees...
· Maalitakse taevast,vett,lilli,kohvikuid,raudteid,heinamaid · Kunstnikud maalisid vabas õhus · Kasutati heledaid värvitoone · Püüti edasi anda valguse muutumist ja maaliti samu objekte erinevatel kella- ja aastaaegadel · Loobuti selgetest piiroontest · Teose puhul on oluline kujutamisviis mitte sisu · Pintslilöögid meenutavad täppe või kriipse · Värvi pannakse paksult, jääb krobeline mulje Neoimpressionism/puäntillism Oli kunsti vool,mis levis 1880-20saj alguseni. Uue maalitehnika aluse panijaks peetakse Georges Seurat'd. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Tunnusteoseks ,,Pühapäeva pärastlõuna Grand Jatte'l". Stiil levis teistesse maadesse Paul Signac'i kaudu. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Neid huvitasid eelkõige optilised efektid, mitte vahetute muljete edasi andmine
muudetud koloriiti. * inimene sünge ja karikatuurse ilmega – kunstnikud iseloomustavad sellega inimese hingeelu ja ühiskonan seisundit. * ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 11. Mis eristab ja ühendab postimpressionisme? Postimpressionism I Postimpressionism II *Intensiivsed värvitoonid * puäntillism – neoimpressionism *Goghi ja Gauguini looming ehedaimaks näiteks * antake edasi punktidega, toetub teadusele enam * tundeid edastatakse, mitte ei jäljendata nähtavat * edastatakse tundeid erksate värvidega 12. Mida peab kunstnik van Gochi arvates oma loominguga edasi kandma? *arvab, et kunstnik peaks väljendama värvidega oma tundeid
kus sai tundeid väljendada maalides üldistusi tasapinnaliselt ja varjudeta. Elas ja töötas Okeaania saartel, leidis loodusläheduse ja nimetas end uhkusega barbariks. Prantslane Paul Cézanne tunnustas impressionistide heledaid värve ja samas lõhkus tsentraalperspektiivi reegleid ning vaatles objekte erinevatest külgedest neid geomeetrilisteks kehadeks moonutades ja rõhutas kontuure. Pildil oli tähtis visuaalne efekt, mitte sisu. Prantslane Georges Seurat maalis punkte pildile tehes (puäntillism), vastandvärve puhtalt lõuendile tippides kõrvuti, et eemalt mõjuks need segustatud värvina. Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi. Paul Signac maalis sarnaselt Seuratile ja nende pildid hakkasid meenutama mosaiike. Signac saavutas häid kompositsioone ja intensiivse valguse edastamise. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Kujutas palju prostituute ja tantsijaid. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani
Taimevormid, keldi ja jaapani kunst, rokokoo, Gustav Klimt, Edvard Munch. kohalik rahvakunst. Põhirõhk dekoratiivsusel, kõigi kunstide ühtsuse, sünteesi idee. Värvi väljenduslikkus, meeleolu kujutamine, puhtad lokaaltoonid, puäntillism, loobumine kõigest, mille eesmärgiks looduse jäljendamine, lihtsustamine. Henri Matisse, Maurice de Vlaminc, Andre 20
Seda salapära lootis Gaugain leida primitiivsest ja eksootilisest kultuurist. Lõi süntetistliku stiili. Kollane Kristus; Ta matete. 3) Cezanne: tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik, staatilised figuurid). Suplevad naised; Sinine vaas. Postimpressionistid II: puäntillism: loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi. Suur mõjutaja on Signac (tee Portrieux-s). Nende meetodid täiendasid teineteist ja nende teosed hakkasid meenutama mosaiike. Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril)
selle mõneks ajaks omaks võtnud, kuid selles hiljem pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli kõigil kunstnikel erinev, seega ei saa postimpressionismi nimetada vooluks ega stiiliks. Kuulsaimad postimpressionistid olid Vincet van Gogh ( pilt „Tähisöö”, ), Paul Gauguin (pilt „Kollane Kristus”). Puäntillismiks nimetatakse teoseid, millel on loodus edasi antud korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena, selle rajas prantslane Seurat. Alguse sai puäntillism 1886. aasta impressionistide viimasel ühisnäitusel. Tuntum Seurat. FOVISM JA EKSPRESSIONISM EKSPRESSIONISMID- rahutust, valu, igatsust, FOOVID- rõõmu, rahu, õnnetunnet. Foovideks nim
võrkkestal. Kuigi impressionistid ülistasid kodanlikku elu, avaldas stiil van Goghile tugevat mõju ja et van Goghi vend Theo kauples ka impressionistide töödega, oli Vincentil lihtne selle suuna juhtivate kunstnikega isiklikult tutvuda. Eriti imetles ta Edgar Degas' akte ja Claude Monet' maastikke, kuid kõige märkimisväärsem mõju oli neoimpressionistide, näiteks Georges Seurat' töödel. Seurat' viljeldav puäntillism kujutas endast impressionismi poolteaduslikku edasiarendust ja tähendas imeväikeste punktikeste väga tihedat lõuendile kandmist, et suurendada seeläbi värvide intensiivsust. Pariisis võttis van Gogh uue maalimise viisi omaks ja katsetas kõikides zanrites. Kummatigi püüdis ta algusest peale impressionistlikest võtetest kaugemale minna, üritades värvide kaudu edastada vaatajale oma tundeid. Van Gogh võrdles
maalist kaotati täpseid kontuure efektid ja kompositsioon, ühiskondlik roll, motiivide vaatlemisel tekkinud nägemine / Saks: rahutus, toonitav joonistus, impressionistid ei Kujutised justkui tardunud, vormid lamedad ja kunstniku meeleolu väljendamine, ühiskonnakriitika, maailmavalu // kasuta kehade tugevat modelleerimist läbipaistvad, palju selgeid värve puhtad lokaaltoonid, puäntillism, lihtsustus, üldistus, terav-toore varjudega, valgus õhk, vabaõhumaal, ekspressiivsus, lihtsus, hoogne värvikontrast või tuhm porine koloriit, suur heledus, värvid, detailid pintslitöö järsk ja äge pintslilöök, samuti palju
kasvavat või hõljuvat, teatraalne poos puudub 20.saj neoimpressionis Prantsusmaa Maalikunst: Valguse tõepärane kujutamine, Maalikunst: m optilised efektid, kompositsiooniks vahetu mulje Georges Seurat (1859 1891) (divisionism, edasiandmine, kaasaegne elu, kohvikukontsertid, Paul Signac (1863 1935) puäntillism) laadapidustused, tsirkus, maastikumaalid, portreed, aktid, tardunud mulje, vormid lamedad ja läbipaistvad, sadama- ja merevaated, hele punane, sinine, kollane toon 20.saj postimpressioni Prantsusmaa Maalikunst: vägivaldsus, kohmakas Maalikunst:
maalides üldistusi tasapinnaliselt ja varjudeta. Elas ja töötas Okeaania saartel, leidis loodusläheduse ja nimetas end uhkusega barbariks. Prantslane Paul Cézanne tunnustas impressionistide heledaid värve ja samas lõhkus tsentraalperspektiivi reegleid, vaatles objekte erinevatest külgedest neid geomeetrilisteks kehadeks moonutades, rõhutas kontuure. Pildi jaoks oli oluline visuaalne efekt, mitte sisu. Prantslane Georges Seurat maalis pilti, tehes punkte (puäntillism), tippides vastandvärve kõrvuti puhtalt lõuendile, et eemalt mõjuks need segustatud värvina. Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja, osates inimeste eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga. Fovism
Tantsijannad - jääb vaikselt pimedaks - värvid intensiivistuvad 14.a tantsijanna - pimeda mehe skulptuurid, bronksist päris kangast riided Degas rakendab fotograafiat oma maalikunsti abiks Mary Cassat 1844-1926 Loozis - August Rodin - keeruline paigutada kuhugi Calais kodanikud - pind on jäetud meelega krobeliseks Mõtleja - sümbolism, realism, ei ole antiikne Jumala käsi - sümbolistlik, realistlik, näitab, et suudab sama mida kõrgrenesanss Põrguvärav - väga reljeefne Puäntillism Täpitamine Georges Seurat Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel Oluline on impressionistlik värvikäsitlus Eiffeli torn ja tsirkus Istuv poiss Paul Signac Avignoni paavstiloss Mustkunstnik Post - imprssionism Dekoratiivsus, sümbolism, eksotism - väliskultuuride lembus, ekspressionism, vorm, plakat ja VAESUS Paul Gauguin 1848-1903 Autoportree - loobutakse ruumilisusest Autoportree kollase kristusega Naaised - tunneb, et eurooplased tahavad just seda, aafrika naised Valge hobu
Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! * maali sisulise külje rõhutamine · suur tähelepanu on valgusel · toonid on heledad Neoimpressionism. Postimpressionism 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Puäntillism, kunstivool, mis oli tekkinud Prantsusmaal u 1885 impressionismist. Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine. Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne.
maalides üldistusi tasapinnaliselt ja varjudeta. Elas ja töötas Okeaania saartel, leidis loodusläheduse ja nimetas end uhkusega barbariks. Prantslane Paul Cézanne tunnustas impressionistide heledaid värve ja samas lõhkus tsentraalperspektiivi reegleid, vaatles objekte erinevatest külgedest neid geomeetrilisteks kehadeks moonutades, rõhutas kontuure. Pildi jaoks oli oluline visuaalne efekt, mitte sisu. Prantslane Georges Seurat maalis pilti, tehes punkte (puäntillism), tippides vastandvärve kõrvuti puhtalt lõuendile, et eemalt mõjuks need segustatud värvina. Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja, osates inimeste eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga. Fovism
Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). KUNSTNIKUD VICTOR VASARELY (1908-1997)
Modernism: ,,-ismide" süsteem. Kunsti jagunemine ,,ismideks" stiilitunnuste põhjal. Eksklusiivne kultuuriloogika iga "ism" eitab teisi ,,-ismide" eelset kunsti. Iga uus on vana ületamine ,,Kunst kunsti pärast" ja kontsept tähelepanuväärsest vormist. Clive Bell, Roger Fry ja Benedetto Groce. Kiire ismide vahetumine. Fovism (fauve) 1901-1907. Esindajad: Matisse, Vlaminck, Derain, Dufy Eeskujud: Van Gogh, (neo)impressionistid, puäntillism. Ekspressionism 1905 Esindajad: Kandinsky, K.Kirchner, F.Marc, O.Di. Eeskujud: gooti kunst, Stiilitunnused: äge, hoogne, kirglik, vaba.Eesmärgid: muuta maailm kunsti abil paremaks. Kubism 1907-1920 Esindajad: Picasso, Braque, Leger, Gris, Delauny Eeskujud: Cezanne, Aafrika kunst. Stiilitunnused: Lineaarperspektiivi lõhkumine. Polüskopia. Futurism 1904-1914Esindajad: Marinetti, Carra, Balla, SeveriniEeskujud: ei deklareeritaStiilitunnused: Karjuvad värvid. Liikuv maailm
j) kõige rohke m on muutunud maalikunst. Maalikunstis on ka kunstivoolud k õige selge mini jälgitavad. Moodsa kunsti alguseks on loetud ka i mpressionis mi v õi posti mpressionis mi, kuid k õige levinu m on käsitlus, et moodne kunst algab 20. saj algusest. Alates 1970. aastatest levis Lääne kunstis postmodernism. Se e m õiste tähendab stiilide paljusust, kõik stiilid on korraga lubatud ja m o es. NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism e puäntillism on kunstivool, mis kasvas välja i mpressionis mist. On lühiajaline kunstivool, kõrgaeg 1880. aastate teisel poolel. Neoi mpressionistide loo mingu aluseks oli teaduslik värvusõpetus ( et pris ma abil saab lahutada valguse värvideks, kõrvuti pandi niini metatud täiendvärvid: sini meoranz, kollane lilla jne ). Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1) puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslil öökidena pildi pinnale 2) värvid pidid segunema vaataja silmas
Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997)
Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997)
annaabi.ee 
