Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad stiilis “Kui teil on üks sidrun, tehke sellest limonaadi” või “Pidage meeles, et surnud koera ei lööda”). Struktuuri osas võib siiski ka midagi ette heita, nimelt aineregistri puudumist. Raamatut lugedes võib saada hea (kuid väga põgusa) ülevaate kaasaegse psühholoogia seisukohtadest. Koos (väga) lühikese selgitusega on mainitud tähtsamad põhimõisted ja -teooriad
Kirsika Sepp ROTT on hiirlaste sugukonda kuuluv liigirohke näriliste perekond. Nt: kodurott ja rändrott ROTT (RATTUS) Rott sööb palju ja ükskõik mida: elektrijuhtmeid, kummivoolikuid, viljateri, puitu, nahka, toiduaineid kõike kuni prügikastides olevate jäätmeteni. Kuid ta eelistab taimetoitu: puu- , tera- ja köögivilju ning pähkleid. Sööb ka putukaid. TOITUMINE Rott on ööloom, kuid otsib toitu ka päevasel ajal. Kodurotid elavad rühmades, kus domineerivad isased. Grupisisesed kaklused on tavalised ja neid algatavad emasloomad. Kompimis-, maitsmis-, lõhna- ja kuulmismeel on kodurotil suurepärased, nägemine on tal kehv. Rotid on sotsiaalsed loomad. ELUVIIS Emane rott paaritub paljude isastega. Igas pesakonnas on 612 poega. Juba kolme nädala pärast võivad need pojad omakorda järglasi saada. Aastas poegib emane rott palju kordi. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida 800 järeltulijat. PALJUNEMINE PÄRITOLU JA LEVIALA
inimesed mõtlevad teineteisest ja tajuvad teineteise käitumist. Sotsiaalne taju tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlgendustele toimuva kohta. Sellised järeldused ei pruugi alati olla täpsed ega vastata reaalsusele, kuid sageli kujundatakse oma käitumine ja suhtumine teistesse inimestesse just nendest lähtudes. · Grupiprotsessid: grupisisesed ja gruppide vahelised Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt rajanevad inimese minakontseptsioon ja enesehinnangu lisaks enda isiklikele saavutustele ka staatusel ja saavutustel, mis on grupil, kuhu inimene kuulub. Gruppi määratlevate kriteeriumitena on sotsiaalpsühholoogid välja toonud: · inimesed suhtlevad pikema ajavahemiku, mitte ainult mõne minuti jooksul;
Leidis ka, et põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse eri staadiumid. Labov kasutas statistilist võrdlust. Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid levivad inimeselt inimesele kuni muutuvad valdavaks ja tõrjuvad varasema keelevormi kõrvale (mitte alati!). Grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik ja varjatud prestiiz(nt võrokad on uhked oma keele üle ega püüdlegi ühiskeele kasutamise poole). Uuritakse variaableid. Variaabel on nähtus, mis varieerub(nt teinud, teind, teid), enamjaolt uuritakse häälduserinevusi, millal ja mis olukordades missugust sõna kasutatakse. Uurimine on võrdlev nt kes hääldab sõna algul h, kes mitte. Tüübid: a) indikaatorid-näitavad sots kihistumist; keeleline joon, mille tunneb
Siin lisanduvad org. Ametlikele nõuetele grupiliimete omapoolsed täiendused, mis kujunevad ülesannete tõlgendamisel ja grupiliimete suhtlemisel. Nõutav avaldumisvorm peegeldab ametliku org. Seisukohti ning nähtav näitab, kuidas see mitteametlike protsesside kaasnemisel realiseerub. Grupp ja org. On tugevad siis, kui nähtav käitumine toetab nõutavat! Ühistegevus toimub org. Kirjade , memode, omavahelise sõnalise ja mittesõnalise suhtlemise vahendusel. Grupisisesed suhted järgivad Homensi käsitluses õiglusprintsiipi. Selle kohaselt peaksid iga grupiliikme kasud olema võrdsed. Mida vastutusrikkamat rolli liige täidab, seda suuremad on tema kulud ning tema kasu peab sellega vastavuses olema. Homans esitab 4 reeglit, mille rakendumisel tagatakse õiglus: 1. Väärtus, mida indiviid grupist saab, peab olema tasakaalus tema gruppi antud osapanusega 2. Väärtus, mida grupiliige saab, peab olema vastavuses tema investeeringuga( aeg, raha,
11. Roll (role) - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. 12. Rolliootus (the role of expectations?) kujutab endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad endastmõistetevaks, et rolli täitev isik on teadlik temale suunatud ootustest ja et ta neid ootusi tunnistab. 13. Rollitaju (the role of perception?) tähendab võimet tähele panna ja kindlaks määrata, mis rolli üks või teine isik parajasti täidab. Valdav osa rolle täidetakse paaris: teenindaja klient, ülemus alluv. 14. Rollikujutlus (the role of imagination
* lõppväärtused - eelistatud lõppeesmärgid Isiksustevaheline konflikt ON LEVINUIM KONFLIKTI AVALDUMISE TASAND tekivad siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu, mida põhjustavad huvide vastandlikkus, hoiakud, väärtused või käitumine tervikuna. tekib sageli, kuna inimesed lihtsalt ei suuda või ei taha koos töötada ja põhjuseks tuuakse omavaheline sobimatus-erinevad vaatenurgad, väärtushinnangud, muutused organisatsioonis. Grupisisene konflikt Grupisisesed lahkhelid tekivad kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Põhjusteks on sageli ülesande ebaselgus, kahemõttelisus või väärtõlgendamine, erinev arusaamine eesmärkidest aga ka informatsioonilevikuga seotud probleemid. Omavaheliste arusaamatuste kulgu võimendab või tasandab grupisisene õhkkond ja grupiprotsessid. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla selle liikmete vastastikune sõltuvus ning kui
Sidususest tuleb austus. Mida konfliktid meile annavad? Võimaluse teadlikkust tõsta (mille eest seisame), soodustavad muutusi, kohanemist, võivad motivatsiooni juurde anda/kahandada. Võib soodustada sisemist arengut, adekvaatsust, realistlikkust. Kaasatõmbav, kirge kasvatav. Tekitab enesekindlust, eneseväärtustamist. Tihti võivad meid halvata, panna lukku, purustada, panna isolatsiooni. Konfliktid võivad olla realistlikud/mitterealistlikud. Isikusisesed, isikutevahelised, grupisisesed, gruppidevahelised, organisatsiooni sisesed või organisatsioonide vahelised. Kui sinna minna, siis miks minna? Kui on aega, piisavalt tervist, liitlasi, võimalus lasta kellelgi teisel oma konflikti lahendama minna. Ennetamine. Individuaalsed/grupiviisilised ennetamisevõimalused. Emotsioonide-, vajaduste- või väärtustekonfliktid, tihti võib konfliktis kõik osad olemas olla. Millal on kohanev käitumine mõistlik? Kui mõistan eksimust, teise jaoks tunduvalt olulisem, kui mulle
põhjustavad huvide vastandlikkus, hoiakud, väärtused või käitumine tervikuna. Selles situatsioonis ilmneb eriti kujukalt, et inimkäitumist vormivad partnerite vastastikuse tegevuse tulemused. See konflikti liik on kõige levinum konflikti avaldumise tasand. Nende konfliktide lahendamine nõuab paindlikkust. Juhtimises aitab isikutevaheliste konfliktidega toime tulla kehtestav käiumine; Grupisisesed tekib kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Organisatsiooni tegevuses on sellised arusaamatused sagedased. Sageli on grupisiseste konfliktide põhjuseks ülesande ebaselgus vi kahemõttelisus, eesmärkde erinev tõlgendamine ning informatsiooni levikuga seotud probleemid. Konfliktid võivad tekkida siis, kui ei teata ülesande täitmiseks vajalikke tegevusi ja nende järgnevust. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla vastastikune sõltuvus
Rolliga seonduvad neli põhimõistet: · rolliootused, · rollikujutlus, · rolli omaksvõtt, · rollikäitumine. Rolliootused kujutavad endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida antud rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad endastmõistetavaks, et rolli täitev isik on teadlik temale suunatud ootustest ja et ta neid ootusi tunnistab. Rollikujutlus näitab, milline on mingi rolli potentsiaalse täitja enda ettekujutus oma rollist. Rolli omaksvõtt või tagasilükkamine sõltub nii sellest, kui selgelt rolli ette kujutatakse, kui ka sellest, kuivõrd inimene usub suutvat rolli täita
Koreograaf: Teet Kask (http://www.freewebs.com/kaotajad/) 5.1 Osades Evelin Pang- Pille Marko Matvere- Ralf Hele Kõre- Eva Andero Ermel- Andres Elisabet Tamm- Marina Rain Simmul- Martin Allan Noormets- Kala Andres Raag- Toomas Argo Aadli- Joonas Mart Toome- Ahti Eva Klements- Kaisa (http://www.freewebs.com/kaotajad/osades.htm) 5.2 Etenduse sisu Toimub võitlus ,,heade" ja ,,pahade" vahel. Kaks täiesti erinevat seltskonda satuvad kokku ning peavad koos aega veetma. Tekivad grupisisesed konfliktid ja draamad. Keegi ,,headest" tahab maitsta ,, pahade" elu ning suhted muutuvad väga pingeliseks. Noorte võitlus iseenda üle ja iseenda tõestamine. (http://www.freewebs.com/kaotajad/sisu.htm) 6. Allikad http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_N%C3%BCganen http://et.wikipedia.org/wiki/Meeletu_(film) http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) http://ruja.ee/#/Teema/926/ http://www.freewebs
ülemuse ja alluva vahel jne. Selle tasandi konflikt on kõige levinum. Arusaamatuste põhjused on sageli emotsionaalsed ning nende konfliktide lahendamine nõuab suurt paindlikkust (Vadi 1995:128). 3. Grupisisene konflikt tekib väikeses grupis (meeskond, perekond, töörühm, klass, selts) kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Sageli on põhjuseks ülesande ebaselgus, eesmärkide erinev tõlgendamine või infoleviga seotud probleemid. Grupisisesed konfliktid võivad halvasti mõjuda grupi suutlikkusele lahendada vaidlusi ja eesmärkide saavutamisele (Vadi 1995:128; Lewicki jt 1999:31). 4. Gruppidevaheline konflikt võib olla ühingute, allüksuste, sõdivate rahvaste, vaenutsevate perekondade või riigivõimu ja teda ähvardava kogukonna vahel. Konflikt võib tekkida ühteaegu nii grupi sees kui gruppide vahel. Selle tasandi konflikt on keeruline, kuna asjasse on segatud arvukalt inimesi, kes kõik võivad üksteist mõjutada
Atributsiooniviga: Teise inimese puhul hinnatakse, et põhjused tulenevad enamasti inimesest, on stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjusi nähakse enamasti situatsioonis, enda kontrollile vähe alluvad, pigem juhuslikest teguridest tingitud. Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi: 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, teadmisi Grupisisesed protsessid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Gruppi võib iseloomustada: suurus, moodustumine/kujunemine (põhjused, kiirus, vabatahtlikkus), homogeensus, kestvus. 15 Inimesed koonduvad, sest see võimaldab: paremini täita ülesandeid, mis üksikisikule ei ole jõukohased; rahuldada
arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid: · sisekonfliktid · inimestevahelised konfliktid · grupisisesed konfliktid · gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: · demonstratiivsed inimesed · rigiidsed inimesed · perfektsionistid Konfliktide liigitus põhjuste järgi: · asjalikud konfliktid- enamasti lahendatavad · emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine
Rollide tüüpid: - Ülesandega seotud (funktsionaalsed rollid) - suunatud grupi ees seisva peamise ülesande täitmisele (ideede ja tegevuste algataja / initsiaator, info ja arvamuste otsijad, info andajad, probleemide selgitajad, konsensuse mõõtjad). - Suhetega seotud (harmoniseerija, kompromisside looja, toetaja, «väravahoidja», grupi normide väljendaja). - Enesele suunatud rollid (blokeerijad, domineerijad, tunnustuseotsijad, eemalseisjad). Grupisisesed arusaamad: - Töögrupp - keskendub ülesande täitmisele, määratleb selle ja teeb tegevuse käigus vajalikke korrektiive. - Sõltuvusgrupp - tunnetab mingit tunnatut ähvardavat jõudu ning seetõttu domineerib liikmete hulgas emotsionaalsust, mis pärsib (piirab) mõtlemisvajadust ja -võimet. - Laialivalguv grupp - püüab tavaliselt ülesandest ja tegelikkusest eemalduda. - Võitlusgrupp - väljendab sageli viha ja agressiooni, ründamaks mõnda grupi osa või välisveanlast.
huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid: sisekonfliktid inimestevahelised konfliktid grupisisesed konfliktid gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: demonstratiivsed inimesed rigiidsed inimesed perfektsionistid Konfliktide liigitus põhjuste järgi: asjalikud konfliktid- enamasti lahendatavad emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine
Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB
Kui vähesema võimuga liikmed väljendavad rahulolematust, ei suhtu suurema võimuga inimesed sellesse tavaliselt heatahtlikult. Nad võivad keelduda tasu andmisest, kasutada ähvardusi ja sundimist. Sellised reaktsioonid tugevdavad konflikti ja vahet kahe poole vahel. GRUPI NORMID Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Et saada normiks, peab reegel olema vastuvõetav enamikele grupiliikmetele. Kui isik võtab normi omaks ning usub, et normi järgi käitumine tuleb rohkem kasuks, kui sellest kõrvalekaldumine, võib norm hakata selle isiku käitumist mõjutama. Esialgu võivad grupiliikmed norme omaks võtta teiste grupiliikmete survel, kuid hiljem toimub see juba automaatselt.
SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt. Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet.
formaalne suhtluskeel. „meie“ kood on ootuspärane (st alati markeerimata) valik, „nende“ kood on ootamatu, alati markeeritud valik. Vähemuskeelele üleminekuid tõlgendatakse rühma solidaarsuse näitamise märgina (we-code), enamuskeele (they-code) kasutamist tõlgendatakse võimu ja prestiiži näitamisega. 47. PRESTIIŽ – kas varjatud või varjamatu. Varjatud prestiiž on grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik prestiiž on keelekorraldus kehtestatud normid. Prestiiž soodustab varieeruvate keelendite püsimist pika aja jooksul. Inimesed väidavad, et nad mõistavad paremini keeli/murdeid, mis on prestiižsemad. 48. INDIVIDUAALNE MITMEKESISUS. Keeleoskusi on erisuguseid ning keeli võib osata eri viisil ja eesmärgil. Kuigi mitmekeelne kõneleja vajab vestluse ülesehitamiseks vähemalt 2 oskust: sõltuvalt partnerist
.. on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. Nimetatakse ka arvamuste konfliktiks. 3. Tunnete konfliktid ... on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühildamata inimesed vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged. Nimetatakse emotsionaalseteks konfliktideks. Konfliktide avaldumise tasandid: 1. Isiksusesisesed 2. Isiksustevahelised 3. Grupisisesed 4. Gruppidevahelised 5. Organisatsioonikonflikt Isikusesisesed konfliktid: · Konfliktid, kui inimese ette kerkib kaks või enam võrdselt meeldivat eesmärki, millest valida saab vaid ühte. · Konflikt, kus omavahel võitlevad soov midagi saavutada ja soov sellest loobuda. · Konflikt, kui inimesel tuleb valida kahe või enama võrdselt ebameeldiva võimaluse vahel. Organistasioonikonfliktid:
domineerimine Grupiliikmete Nõrk Keskmine Tugev pidurdatus Grupiprotsessid Reeglite ja Nõrk Nõrgast Keskmisest protseduuride keskmiseni tugevani formaliseeritus Aruka otsuseni jõud- Nõrgast Keskmisest Pikk mise aeg keskmiseni pikani Alagruppide Väike Keskmine Suur kujunemise tõenäosus grupis Grupiliikmete arvu muutudes muutuvad ka grupisisesed protsessid. Hästi iseloomustab grupi ülemist piire ütlus, et grupis peaks olema nii palju liikmeid, et oleks piisavalt ressurssi ja et grupp peaks olema nii väike, et iga grupi liige tunneks ülejäänud grupiliikmeid, ta suudaks ja tal oleks võimalus suhelda iga teise grupiliikmega. Nende tingimuste täitmisel luuakse reaalne vastastikune seotus ning grupi liikmed tunnetavad, et nad kuuluvad gruppi. Eksamiülesanne 10
lemist ning erinevaid rolle. Grupitöös osalejad mõjutavad grupi olemust ja vastupidi. Mida suurem on grupiliikmete arv, seda rohkem suheldakse omavahel. Grupis aset leidev oma vaheline mõjutamine aitab mõista grupis toimuvat. Nõustaja ülesanne on seda mõjutamist jälgida ja suunata. Grupidünaamika näitab suhete arengut grupis. Grupi arenedes võivad liikmete vahelised rollid vahetuda, millega muutuvad grupisisesed suhted. Grupi arenguetappe on nimetatud arengu- faasideks. Enamlevinud arengufaaside jaotus. 1. Kujunemine algab esimesest kohtumisest. Selles etapis püütakse üksteist ja grupi ole- must tundma õppida. Faas on läbitud, kui grupiliikmetel on reeglid selged, kui esialgne võõristus on kadunud ja on tekkinud teatud suhete võrgustik. Grupijuhendajast sõltub selles etapis palju
Lõpptulemuses konstat. tekkinud seisundit ja selles või- vad sisald. ka ettepanekud edasise teg. kohta. Sisu järgi erist.: ettekanne sündmusest, lähetuse aruanne, inspekteerimisaruanne, tööaruanne. 3. Koosolek ja nõupid. koostegevusega seot. suhtlem.vormid. Kindla eesm. ja strukt. info edas- tam., kogum. ja otsustam. situatsioonid. Koosolek - organis. kokkutulek. Toimumise ja korrald. reeglite järgi erist.: · ametlik koosolek reeglid on täpselt piiritletud (nt. grupisisesed otsustamiskoosolekud); · töökoosolek toimiv. tradits. seadused, reeglid ja konventsioonid (nt. otsuste tegem. grupis); · avalikud koosolekud peetakse avalikes kohtades üldsusega seotud probl. arut. ja lahendam.; · briifing korrald. instrueerim. ja informeerim. (nt. antakse nõu). 4. Avalikkussuhete kujund. Org.-d peavad arvest., et üldsus kui üks ümbrits. keskk. teguritest on muutunud üha mõjusamaks. Mõju on vahetu või vahendatud klientide, hankijate, valitsusasut. ja
Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon meie grupp vs teiste grupp Kollektiivne ratsionaliseerimine ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma Stereotüüpne (negatiivne) suhtumine väljaspool gruppi olijatesse me saame asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda
Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon – meie grupp vs teiste grupp Kollektiivne ratsionaliseerimine – ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma Stereotüüpne (negatiivne) suhtumine väljaspool gruppi olijatesse – me saame asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali – tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur – grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) – altruistlik käitumine vastuolus
äriühenduses osapoolte koos tegutsemisest. Kuidas antud peatükis kirjeldatud osalusi konsolideerimisgrupi finantsarvestuses kajastada, käsitletakse järgmises peatükis. 1.3. Konsolideerimise üldpõhimõtted Konsolideerimise põhimõte: emaettevõte ja tütarettevõtte finantsaruanded koostatakse nii, et aruanne sisaldaks üksnes grupiväliste osapooltega toimunud majandustehinguid ning nende tulemusi. Kõik grupisisesed tehingud kajastuvad küll ettevõtete aruandluses, kuid elimineeritakse konsolideeritud aruannete koostamisel. Konsolideeritud aruannetes kajastatakse emaettevõtte ja tema tütarettevõtete finantsnäitajaid niimoodi kokkuliidetuna, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega (RTJ 11 § 67 ). ,,Kontserni finantsaruande koostamist nimetatakse kontserni kuuluvate ettevõtete finantsaruannete konsolideerimiseks ning selle tulemusena saadud aruannet konsolideeritud finantsaruandeks
tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse
käitumisele kasulikkuse ja kahjulikkuse aspektist lähtuvalt. Normatiivne käitumine vastab mistahes sotsiaalsele normile. Sotsiaalseid norme saab jagada kahte gruppi: · Õigusnormid · Õigusvälised normid Selle liigenduse kõrval on veel mõningaid sotsiaalsete normide liike: spetsiaalsed normid (kujunevad välja väikestes sotsiaalsetes gruppides, kus liikmete vahel on tekkinud tihedad sidemed ja kus grupisisesed normid on täienduseks universaalsetele normidele; näiteks perekonna sees tekkinud normid, töökollektiivi sees kujunenud normid; enamik ühiskondlikest suhetest jäävad liiga nõrgaks, et spetsiaalsed normid saaks tekkida ja seepärast on ühiskonnas enamus normidest universaalse iseloomuga), universaalsed ehk generaalsed normid (kohustuslikud ja arusaadavad kõigile ühiskonnaliikmetele; baseeruvad
See lehekülg on esitatud lisafailis: Torni joonised. Merlecons ja Ko OÜ 47 KÕRGHOONE Planeerimisleht Ehitise kõrgus mm Kasum/kahjum Kasutatud aeg min Kasum/kahjum Osakeste arv tk Kasum/kahjum Kokku: Ehitise joonis Merlecons ja Ko OÜ 48 KÕRGHOONE Vaatlusleht Teie ülesanne on üles tähendada grupisisesed toimingud ning tuua iga vastuse juurde näide. Millisel viisil kujunes ülesande lahendamisel juhtimine? Millistele tegevustele kulutati kõige rohkem aega? Milliseks kujunes tööjaotus ülesannete lahendamisel? Kuidas arenes meeskonna liikmete initsiatiiv? Kas kõik meeskonna liikmed olid kaasatud eesmärgi saavutamisele? Merlecons ja Ko OÜ 49 KÕRGHOONE Rühmatöö küsimustik
potentsiaali. Tihti piisab ülesande edukaks täitmiseks töögrupist ja meeskonda polegi vaja luua. Töögrupi erinevus meeskonnast on see, et töögrupp sõltub selle liikmete individuaalsetest panustest ja sobib ülesannete jaoks, mis rõhutavad individuaalset vastutust. Meeskonda on mõtet luua vaid siis, kui ülesande täitmiseks on oluline rohkem kui individuaalsete panuste summa kui töö tulemuses on oluline grupidiskussioon, grupisisesed vaidlused ja -otsused. Sellise kollektiivse töö tulemus on midagi enamat kui indiviidide töö tulemuste summa (NB! mõtle sünergia terminile!). Töögrupi muutmine meeskonnaks nõuab aega ja jõupingutust (eelkõige juhilt) ning seetõttu on oluline eelnevalt analüüsida, kas eesmärgi saavutamiseks piisab töögrupist või on vaja meeskonda. Töögrupi (working group) puhul puudub tungiv vajadus muutuda meeskonnaks. Liikmed
taalsete ühenduste hulk ning kodanikuühenduste võrgustik. Sotsiaalne kapital luuakse seega vabatahtlikes ühendustes tekkinud suhtlusvõrgustike kaudu. Selle aluseks on usaldus ja võime koopereeruda ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Majandusarengu seisukohast vaadatuna ei pruugi aga sugugi mitte kõigi vabatahtlike kodanikuühenduste eesmärgid olla vastavuses ühiskonna kui terviku arengueesmärkidega. Tugevad grupisisesed seosed võivad tekkida (ja sageli tekivadki) näiteks kuritegelikes grupeeringutes. Võrgustikukontseptsioon. Selle kohaselt on sotsiaalne kapital ressurss, mis hõlbustab teiste vajalike lisaressursside hankimist ja soovitava eesmärgi saavutamist. Sotsiaalne kapital tekib usaldusel põhinevates horisontaalsetes ja vertikaalsetes sotsiaalsetes võrgustikes
annaabi.ee 
