Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Grupid ja meeskonnad organisatsioonis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gruppe, meeskonnad, grupis, tunnevad, gruppidesse, distsipliini, varieeruv, töövõime, mitteformaalsed, viit, komisjonid, koordineerimine, kvaliteediringidOrganisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele
Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele
2. puudused: koordinatsiooniprobleemid ja ressursside ebaotstarbekas kasutamine 6) Nimeta maatriksorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: paindlikkus ja uuenduslikkus, selge koordinatsioon, täiuslikum kontroll 2. puudused: administratiivkulude suurenemine, alaline konfliktioht 7) Nimeta meeskonnaorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: delegeerimine, kiired otsused ja motivatsioon 2. puudused: kompetentsi ja vastutuse piiritlematus ja konfliktid grupis 8) Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Projektide puhul, mis eeldab rohkemate inimeste koostööd. 9) Milline erinevus on juhil ja liidril? Juhil on konkreetsed alluvad, kuid liidril neid ei ole. Liider on lihtsalt inimene, kes on ohjad enda kätte haaranud. Liider pigem soovib teenindada, kui juhtida. 10) Nimeta neli organisatsiooni põhiressurssidega seotud kontrolli liiki. 1
Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide realiseerimise
ootamata tegevuste ja toimingute vahel kooskõla ning tasakaalu saavutamine. Eelis: lihtsustab ja kiirendab otsustamist ja abistamist. Eesmärk: ellu kutsuda erinevad kooskõlastamisseosed ja suhted, mis lihtsustavad ja kiirendavad otsustamist, abistamist, asjaajamist. 25. Grupi olemus Inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikkuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Grupis suudavad inimesed paremini täita mitmesuguseid ül-deid, mis pole üksikisikule jõukohased. Inimesed tunnevad end teiste hulgas tavaliselt turvalisemalt, rahuldavad sotsiaalseid vajadusi ja võivad endast lugu pidada, kuuludes prestiizikatesse gruppidesse. Grupid vähendavad org-i suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust. Suhted grupis panevad inimesi vastutustundlikumalt käituma. 26. Grupi tunnused 1
Selleks, et grupp tõhusalt toimiks on vaja leida grupiliikmete vajadustes ühisosa.21. Gruppide tekkimise põhjused üldiselt on gruppide tekkimsesks ühine eesmärk ja ühine tegevus selle saavutamiseks. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on grupi juhitavus ja grupi liidri olemaolu.22. Grupi tunnusedMoodustamise viis;· Suurus;· Kestus;· Kompositsioon Grupi tunnused:2.1.Grupi moodustamise viis Organisatsioonis saab eristada ametlikke ja mitteametlikke gruppe.a) Ametlik grupp....on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks.Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on Ühendada inimeste jõupingutusi Enesest lugu pidada Saada turvalisust Realiseerida ühiseid huve Vähendada organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi Mõjutada grupiliikmete distsipliini ja tegevust Teha paremaid otsuseid kui üksikisikud Edendada loomingulisust Eristatakse
Inimese isiksuse tasandid: 1) Id - alateadvuslik, primitiivne, mis toimib lõbuprintsiibil. 2) Ego - teadvuslik, mi toimib realiteediprintsiibil. 3) Superego - kujuneb vanemate antud tasude ja karistuste mõjul. Isiksuse loomustamiseks mõisted: - Ekstravertsus-introvertsus - ekstravertne inimene - elav, impulsiivne, uudsust otsiv, tugeva tundeväljenduskäitumisega; introvertne inimene on vaikne, kontrollitud emotsioonide väljendustega ja eelistab väikesi gruppe. - Neurootilisus - on seotud emotsionaalsusega, tugeva sugereeritavusega, madala jõudlusega tegevuses ja ebamugavustunde mittetaluvusega. 6 Põhilikud isiksuse dimensioonid: - Ekstravertsus - iseloomustab aktiivsust ja inimesevahelise suhtlemise intensiivsust. - Sotsiaalsus - seisneb soovis hoida häid suhteid teistega ja vältida vastasseisu tunnetes ja mõtetes.
tulemused, mida püütakse organisatsioonilises kontekstis tõlgendada ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas keskenduda viiele aspektile: individuaalsus, grupid, organisatsiooni ülesanded ja tehnoloogia ehk töö teostamise vahendid ja võtted, organisatsiooni ülesehitus ning organisatsiooni keskkond. Psühholoogia-alased teadmised ja uurimused võimaldavad täpsemalt analüüsida kahte esimest--individuaalsust ja gruppe organisatsioonis. Üksikisikule ja gruppidele annab organisatsioon raamistiku, mis võimaldab tegevust kooskõlastada. Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide ühisosa, seda liht- sam on korrastust luua. Organisatsiooni saab muuta tegusamaks, kui inimesed saavad oma psüühilisi omadusi ja võimeid paremini kasutada (joonis 1.2.). Joonist 1.2 võib vaadelda kui raamistikku organisatsioonilise käitumise analüüsile. Juhtimise käsitlus
tulemuseks on mingi avastus või leid juhtimise vallas, nt. Hawthorne'i uuring. Rakendusuuringus püütakse teatavaid teoreetilisi seisukohti praktikas rakendada, enamasti annab vastuse küsimusele kas ja kuidas mingi teoreetiline konseptsioon praktikas töötab. 8 Juhtimise alused 3. Organisatsioon 3.1 Kuidas organisatsioone liigitatakse? Organisatsioonid jagunevad: formaalsed ja mitteformaalsed, primaarsed ja sekundaarsed, avalik- õiguslikud ja eraõiguslikud. Eraõiguslikud juriidilised isikud, äriühingud, liidud, usuorganisatsioonid, mittetulundusühistud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. 3.2 Mis on organisatsioonide peamised koostisosad? Igal organisatsioonil on neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Need osad on üksteisega lahutamatult seotud ning tihedas omavahelises sõltuvuses. 3
Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk-
Kui normid on ettevõttele kasulikud, siison grupp ettevõttele kasulik. Töises tegevuses tuleb "meie" tunnet igati tugevdada ameti rõivastus, tähtpäevade tähistamine, käitumistavad, rituaalid. Meietunne avaldub ekstremaalsetes olukordades. Segab otsustamist. 7 Grupi normid. Antud tingimustes sobivad käitumiseks. Osa norme seotud mingi kindla tegevusega, osa üldised. Grupis toimivad ka ühiskonna ja kultuuri normid. Väliskeskkond mõjutab sisekeskkonda. Grupi rühmade normid: 1) Koostegevuse normid. Reeglid, mida tuleb arvestada koostegevusel. 2) Situatsiooni normid 3) Rolliootused käitumise viis, mida oodata rolli täitjatelt. 4) Jaotamise normid - kuidas jaotada tasu ja ressursid Staatus ja koostegevuse 5) Üldise rollid normid üldised tõekspidamised ja reeglid, mille täitmist oodatakse 6) Sotsiaalset
· omavahelised kokkulepped · otsene jhendamine · kehtestatud standardid ehk reeglid, meetodid, protseduurid, kvalifikatiooninõuded, tulemuste kirjeldused Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. 12. Rollikäsitlus juhtimises (lisa: R.Alas lk 14) Roll on käitumisviis grupis, mis on õiguslike ja eetiliste normidega piiritletud. Pmt käitumine, mida teatud positsioonil olevalt inimeselt oodatakse. Roll peaks tagama samades ametites ja olukordades inimeste sarnase käitumise. Rollide olemasolu piirab üksikisiku tegevusvabadusi, muudab suhtlemise asjalikumaks, kaitseb teisi inimesi ootamatuste eest, võimaldab inimese käitumist prognoosida. Seonduvad terminid: rolliootus, rollikujutlus, rollikäitumine, rollitaju, rollikonflikt.
suurendada organisatsiooni tulemuslikkust. o Tasustamine- (palk, lisatasu, soodustused) Eestvedamine, motiveerimine ja meeskonnatöö Juht ja liider o Juhil on alluvad, omab alluvaid. Tunnused- uhke auto, sekretär, suur kabinet. Juhti on võimalik tunda oma väliste tunnuste järgi Mis tal on? o Liidri tunneb selle järgi KES ta on. Inimesed tunnevad liidri ära ja soovivad temale vabatahtlikult järgneda. Liidriomadused ja käitumine, juhtimisstiilid o Liidri tegevus on rohkem inimestega seotud Gary A. Yukl Keith Davis Karismaatilise Kohanemisvõime Intelligentsus Enesekindlus Sotsiaalne tundlikkus Sotsiaalne küpsus Domineerimine Kõrge saavutusvajadus Sisemine motiveeritus Paindlik rollide valdamine
seotud ning on vajalik nende pidev omavaheline koordineerimine. Eesmärgid ja kokkuvõtted saavutatust panevad koordinatsioonile aluse. Grupp ehk inimeste sotsiaalne ühendus on sotsiaalpsühholoogia üks keskseid mõisteid. Grupis suudavad inimesed paremini täita mitmesuguseid ülesandeid, mis pole üksikisikule jõukohased. Inimesed tunnevad end teiste hulgas tavaliselt turvalisemalt, rahuldavad sotsiaalseid vajadusi ja võivad enesest lugu pidada, kuuludes prestii`zikatesse gruppidesse.Töises tegevuses vähendavad grupid organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust. Grupiliikmete vahelised suhted ja sõltuvus mõjutavad inimesi vastutustundlikumalt käituma. Meeskondade arengustaadiumid Meeskond teeb oma arengus läbi neli arengustaadiumit. Need on: 1. mittearenenud meeskond; 2. eksperimenteeriv meeskond; 3. ühinev meeskond; 4. koostöötav meeskond. Mittearenenud
Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Seetõttu nõuavad alluvad oma ülemustelt järjest enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Nad ei tunnusta vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. 7.Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad? Staatus on inimese sotsaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnuste, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Staatusesümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, töötingimused ja vanus. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest ja välimusest. Inimese asend
Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused: need aitavad kaasa ja võimaldavad valida sobivat käitumisviisi, nt abivalmis, aus. Põhiväärtuste mõju sõltub: Kui oluliseks organisatsiooni liikmed neid peavad. 8 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Kui hästi organisatsiooni liikmed neid tunnevad ja teavad. Kuivõrd on töötajad need omaks võtnud, kas neid praktikas järgitakse. 17. Mis on motivatsioon ja motiveerimine? Millistest tööülesannete omadustest sõltub kõrgem motiveeritus? Motivatsioon sisemised ja välised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust Motivatsioon s.o. tegevuse intensiivsus, suund ja püsivus eesmärgi saavutamisel Motiveerimine inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine
Paljud alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisel. Nad soovivad toetada oma org. selle edu saavutamisel ning tahavad, et nende oskused ja võimed leiaksid täit rakendust. 6. Isiku väärtus eeldab eetilist kohtlemist. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse. Seetõttu nõuavad alluvad aina rohkem ülemustelt endaga arvestamist. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. Staatus on tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Kui inimesed ühinevad rühmadesse , eristuvad nad koheselt võimekuse ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud staatus. 4 grupiasendi põhitüüpi. LIIDRID- populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed, KAASLASED- keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad, ISOLEERITUD- liikmed kelle suhtes ollakse ükskõiksed, TÕRJUTUD- liikmed, kellega ei taheta suhelda ega koos tegutseda. Staatuse sümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad
Kõrge riskiga olukordi aga, sest siis võib edu olla saavutatud juhuse tahtel. Saavutusvajadustega inimesed soovivad isiklikku vastutust, tagasisidet tehtud töö eest, usaldust. Nad töötavad efektiivselt, kui neile anda kohustusi ja ülesandeid, mis neid proovile paneksid ning mille nad seljatada suudaksid. Neid iseloomustab ka see, et nad eelistavad töötada üksinda. 2. Suhtlemisvajadus inimesed eelistavad tööd, kus saavad töötada grupis ning koos teiste inimestega. Neile sobivad ametid, mis hõlmavad suhtlust klientidega. Kõrge suhtlemisvajadustega juht võib olla ebaefektiivne, sest soovib kõikidega hästi läbi saada ning selletõttu võib puududa karmikäelisus ning tööülesannete suunamine, konfliktide lahendamine võib olla raskendatud. 3. Võimuvajadus Seda võib olla kahte tüüpi: a)personaalne võimuvajadus ning b) institutsionaalne võimuvajadus
tunnustamist. Ei tunnistata vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis e staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1) Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed.
Ei tunnistata vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatusesüsteemise staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1. Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2
tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus. HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus. PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud. KULTUROLOOGILISED SELETUSED (funktsionalism) - ühiskonna suhtes hälbiv käitumine on vastavuses mõne grupi alamkultuurile omaste väärtuste ja normidega. Sellises grupis on hälbivus sotsiaalselt ÕPITAV, eriti noorte poolt. NEGATIIVSE MÄRGISTAMISE (STIGMATISEERIMISE) TEOORIA - korduvalt hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda soodustab hälbiva (kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole
Ekstravert Introvert · Teda huvitab see, mis toimub ümberringi · Teda huvitavad iseenda mõtted ja tunded · On seltsivam, otsib rohkem tuge teistelt · Vajab rohkem privaatsust ja vähem tuge teistelt · Tähelepanu on lühiajalisem · Ajutegevus on aktiivsem ning keskendumis- · Saavutab suurima intensiivsustaseme grupis võime suurem talle sobivad püsivat tähelepanu · Psüühilise tasakaalu säilitamiseks on vaja nõudvad ülesanded rohkem und · Vajab vähem und aju välja puhkamiseks 2 Meelelisus vs intuitiivsus Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed informatsiooni vastu võtavad.
o Jagatakse ettevõtte sisesteks ja ettevõtte välisteks o Vajalik suur usaldus ja erinevate kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine, et olla pidevas ühenduses Projektorganisatsioon o Paralleelselt on moodustatud ka projekteerimismeesonnad, kes eraldatakse mõneks ajaks põhistruktuurist Meeskonnaorganisatsioon (meeskondlik töövõtt) o Ettevõtte allüksused töötavad kui iseseisvad meeskonnad, kellele on antud kompetentsid (hoiab kokku vahendeid tsentraalselt staabikohtadelt) o Kasutatakse ära sünergia tekke võimalused o Puudused Suureb ajakulu Konfliktid grupis Üksikute liikmite domineerimine Staabi-liiniorganisatsioon o Eelised: Liiniintantside koormatuse vähendamine Spetsialistide kasutamine otsuste vastuvõtmisel o Puudused:
inimsuhetesse 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri. 4. Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi ja hoiakuid 5. Liikmetevaheline suhtlemine on lihtne 6. Vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega 7. Ilmnevad tugevad kollektivistlikud tendentsid 5. Iseloomusta positiivset organisatsioonikutuuri. 8. liikmed toetavad juhtkonda, 9. liikmed tunnevad, et nad mõjutavad organisatsiooni tegevuse tulemusi ja neist sõltub midagi, 10. liikmed tunnevad, et tegevusest saadavad kasud jagatakse kõigi vahel ausalt, 11. tõhusa töökorralduse nõuet peetakse mõistlikuks, 12. organisatsiooni ametlikke suhteid peetakse mõistlikeks. 6. Mis on grupp? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. 7. Millised on grupi arenguastmed? Kirjelda nende sisu.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Võimenda positiivsust: Kompliment, tunnustus; positiivne kinnitus Õpeta mindfullness´i: Pöörata tähelepanu nt mõtetele siin-ja-praegu, mittehinnanguliselt X loeng 10.11.14 Nõustamine gruppides GRUPP koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuseses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Oluline, et inimesed suhtleksid omavahel ja ka nõustajaga. Nõustamisel grupis on omad piirid. Grupivormi rakendatakse selliste teemade puhul nagu kasv ja eneseareng. Enamasti on nõustamine grupis nii-öelda vabas vormis nõustamine. Grupinõustamise puhul on oluline just ennetav loomus. Kuid grupinõustamine on nii ennetava ja/või sekkuva loomuga. Enamasti on igal grupil spetsiifiline eesmärk, mis lepitakse esimestel nõustamistel kokku (hariduslik, sotsiaalne, personaalne, karjäärialane jne). Sisu on enamasti probleemilahendus.
10. Kord. 11. Õiglus 12. Personali stabiilsus 13. Algatusvõime. 14. Ühtekuuluvus, personali ühendamineKlassikaline organisatsiooni struktuur kujunes välja 19. sajandi lõpul. Kõrvuti sellega kujunes välja bürokraatlik organisatsiooni struktuur. MAX WEBER (18641920) Bürokraatliku koolkonna esindajaks on Max Weber, saksa sotsioloog. Ta kirjeldas bürokraatlikku organisatsiooni kui kõigist teistest organisatsiooni tüüpidest paremat täpsuse, distsipliini ja stabiilsuse poolest. Max Weber defineeris kolm põhilist autoriteedi tüüpi: Traditsiooniline põhineb inimese ja positsiooni austamisel Karismaatiline põhineb juhi isikuomadustel Seaduslik tippjuhtkonna autoriteet, mis põhineb kehtestatud reeglitele ja regulatsioonidele Weber püüdis kirjeldada, mida tema tajus organisastiooni mudelina. Ta kasutas oma mudelis kõiki kolme tüüpi autoriteeti , selget hierahiat, töö spetsialiseerimist, rohkelt reegleid ja regulatsioone
....................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ................................... 52 3. VIRTUAALTÖÖ JA MEESKONNAD ORGANISATSIOONIDES. .......................... 56 3.1 Muutused ettevõtluskeskkonnas ja organisatsioonides. ............................................. 56 3.2 Virtuaalse meeskonna definitsioon ning tüübid ja seonduvad mõisted ................... 60 3
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning
mõtted mõjutavad nende käitumist - kõik mis toimub peas mõjutab seda, mis toimub peast väljas. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Uurimismeetodid Kasutades situatsioonilisi ja personaalseid muutujaid uurivad sotsiaalpsühholoogid süstemaatiliselt mõjukaid ja mõõdetavaid faktoreid, mis võivad muuta inimeste taju. Seda kuidas nad olukorda hindavad ja kuidas mõtlevad teistest ning omavahel kokku puutuvad, nt moodustavad gruppe. Muutujad võivad erineda oma taseme poolest, andes võimaluse ühes olukorras neid esitada, teises mitte. Neid on väga palju. - situatsioonilised: väljaspool isikut keskkonnas, nad võivad olla käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised keskkonna omadused, reeglid, mittekatsutavad nt rollid, kultuurinormid, ootused, temperatuur, tähtajad).
......................................................................................... 52 7.1.4. Sotsiaalne kontekst........................................................................................ 53 7.1.5. Grupid ühiskonnas.........................................................................................53 7.1.6. Grupistruktuur .............................................................................................. 54 7.1.7. Interaktsioon grupis....................................................................................... 55 7.1.8. Emotsioonisotsioloogia ................................................................................ 56 6 7.1.9. Kokkuvõtteks:................................................................................................58 8. Konformsus ja hälbekäitumine..........................................................
mõlemale poolele sobiv. tegutsemisviiside otsim. Partneritel on piisavalt tahtmist ja aega probl. ühiselt lahend. Vahet. vastastikku infot ja väldit. demagoogiat. Osapooled aktsept. teineteist, ametl. staatused on teisejärgul. Oma seisukohti põhjend. ja kaitst. diskuss. käigus. Koos- töö käigus keskend. ühishuvidele, mitte eri seisukoht. Efektiivne olukorras, mil on võimal. saada mõlemaid pooli rahuld. tulemus, pole vaja rakend. oma seisukoht. läbisurum. ja pooled tunnevad kohustust saada leppimus. Ei sobi kui hakat. diskut. teisejärgul. asjade üle. 3) Kompromiss seisn. mõlemale poolele sobiv. kompromisside väljapakkum. Tähelep. lahenduse meelepärasusel mitte kasulikkusel. Arusaamat. vältim. ja huvide ühildam. kasut. läbirääkim. ning neutraalset ja autoriteetset kolmandat isikut, kes aktsept. osapooli. Eeldab järeleandm. ja osapoolte huvide ohverdam. Efektiivne olukorras, mil eesmärgid ei ole olulised või vastandlikud eesmärgid tekitavad ohtliku
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
annaabi.ee 
