Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gripp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viirus, gripi, gripiviirus, gripp, viirused, palavik, köha, kurk, nohu, kurgu, lihasvalu, tekitaja, viiruses, pisikesed, kurku, bronhe, mistõttu, uuendada, lühikese, lihasvalud, kinnine, valus, inimeselt, haigusnähud, nakkusohtlik, seitse, jaheda, kurguvalu, higistamineTartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ NAKKUSHAIGUSED GRIPP Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on gripiviirused? Gripiviirused klassifitseeritakse ortomüksoviiruste perekonda. Gripiviirusi on A-, B- ja Ctüüpi. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A- ja B-gripi viirused, C-gripi viirus põhjustab sporaadilisi kergemakujulisi haigusjuhtumeid.
(eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sh on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Joonis 1. Näeme värvitud transmissiooni- ehk läbivkiirguse
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu.
GRIPI SÜMPTOMID Alustuseks tuleks teada, mis gripp on. Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. NB! Tuleks kindlasti unustada, et ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas! Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni).
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit)
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal
Tallinna Õismäe Gümnaasium Viiruste mõjust inimesele Ainealane uurimistöö Johanna Oras 11a. Juhendaja õpetaja Inga Ehrpas Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni.
........................................................................9 Haigusnähud..........................................................................................................................10 DENGUE VIIRUSPALAVIK...................................................................................................11 Sümptomid............................................................................................................................12 Hemorraagiline dengue palavik............................................................................................12 KOOLERA................................................................................................................................13 JAAPANI ENTSEFALIIT.........................................................................................................14 Sümptomid............................................................................................................................14
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
tavahaigestumise taset ning nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. 1.1 Epideemiliste haiguste omadused Epideemilisi haigusi iseloomustab haiguse kiire levik, haigus levib ainult inimestel ning haiguse tagajärjel inimene kas sureb või muutub immuunseks. 1.2 Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele Uued epideemilised haigused tekivad aegamisi läbites teatud etappe. Loomade haigustekitajad kanduvad inimestele ( kuid mitte alati ) nt kassiküünistuse palavik, tulareemia, ornitoos. Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS. Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada. Patogeenid leiavad üha uusi võimalusi levitajateks, enamasti loomi, kes elavad inimeste lähedal
Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
(Koffeiin ei anna mitte energiat, vaid pidurdab väsimustunde tekkimist) NB ! Füüsiline ja emotsionaalne soojus on ajus tugevalt seotud: o Sooja koha visualiseerimine parandab külmatunneta ja enesetunnet o Tuju kujundab sooja/külma tundlikust o Sooja joogi, rõiva vmt ulatamine on usalduse märk Keha temperatur Inimene on homeotermiline – sisetemp säilimine väliskeskkonna temp hoolimata keha temperatuur kõigub kuni 1c (36,1 – 37,8; WHO järgi algab palavik alates 37,8) keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldumise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame ainevahetuslik soojus – seest poolt genereeritud soojus keskonna soojus - päike Loovutame Radiatsioon ehk soojuskiirgus konduktsioon konvektsioon aurustumine Soojuse tootmine Rahuolekus toodab keha soojust 1,5 Kcal /min Füüsikalisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min)
andma töökohalt või ohualalt lahkumisest esimesel võimalusel teada töö vahetule korraldajale või struktuuriüksuse juhile. 3. NAKKUSHAIGUSED- Nakkushaigus on haigus (või haigustunnusteta kandlusseisund), mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigusi nimetatakse ka infektsioonhaigusteks. Bakterid põhjustavad bakteriaalseid haigusi (näit. tuberkuloos, borrelioos, gonorröa, angiin jt.) Viirused põhjustavad viirushaigusi (aids, gripp, marutõbi jt) Seened avalduvad haigusena tavaliselt nahal, varvaste vahel, küüntel. NB! Jalgade seenhaigused levivad üldkasutatavates dusiruumides, võõraid jalanõusid kandes ja liiga sagedasti higistavate jalgadega. HIviiruse korral hakkavad seened vohama organismi siseselt, näiteks söögitorus. Parasiidid on elusorganismid, kes elavad soolestikus, veres, nahas või juustes ja toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad
(karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk).
Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse , kuid võib kahjustada ka urogenitaaltrakti, luu-liigessüsteemi, lümfisõlmi, närvisüsteemi, nahka ja teisi organeid. Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik, väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine higistamine, suurenenud erutuvus, umbes pooltel juhtudel ka köha ning rögaeritus. Kui sellele lisandub ka teadaolev kontakt tuberkuloosihaigega ning positiivne tuberkuliintest, on alust kahtlustada tuberkuloosi. Nimetatud nähud võivad püsida kuid ja taandareneda ravita, kuid aastate pärast võib tuberkuloos uuesti aktiveeruda. Maailmas on umbes miljard inimest tuberkuloosi nakatunud ning umbes 3 miljonit sureb
ja kuulmetõrve kaudu ka keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta. Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel põhjustab adenoid aga suurenedes oma asukoha tõttu ninahingamistakistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2
bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
keskkõrvaga. Adenoidi hüpertroofiat ei saa iseenesest pidada haiguseks, kuna kõikidel lastel suurenenud adenoid kaebusi ei põhjusta. Kaebused: Lastel esineb ka nn füsioloogiline ninaneelumandli hüpertroofia. Osadel lastel põhjustab adenoid aga suurenedes oma asukoha tõttu ninahingamistakistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus. Sageli retsidiveeruv nohu ja põskkoopapõletikud. Kuna kõrva ventilatsioon on häiritud, võivad esineda ka korduvad keskkõrvapõletikud. Laps on magamatusest loid; esineb nn. ,,adenoidne nägu": laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Dgn: eesmine/tagumine rinoskoopia ja neelu vaatlus, lõplik diagnoos lateraalsuunas Rö ülesvõttel Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse suntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. 2
Peegeldunud helilained on nähtavad spetsiaalsel monitoril. Ülakõhu ultraheliuuringut kasutatakse põhiliselt sapikivide, kõhunäärme, maksahaiguste ja neeruhaiguste diagnostikas. Kr. bronhiit: määratlus ja peamised sümptomid. Kroonilisest bronhiidist räägime siis, kui patsiendil esinevad bronhiidi sümptoomid (köha, rögaeritus, ) vähemalt kolme kuu vältel kahel järjestikusel aastal. Kaebused: Kõige iseloomulikum on köha ja rögaeritus, eriti külmal ajal. Bronhiidi ägenemisnähud kevadeti ja sügiseti. Haiguse arenedes lisandub hingeldus. Esialgu tekib hingeldus füüsilisel pingutusel, hiljem ka rahuolekus. Objektiivne leid: Vaatlus: algul muutusteta. Hiljem kaasnevast emfüseemist vaadikujuline rindkere. Hingamisel osalevad roietevahelised lihased. Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel
seisundit ja olla kindel diagnoosis. Kahjuks haige alati ei tunnista endale, et haiged ja keelduvad ravist. Prognoos: kulg ja prognoos ei ole määratlevad: raviga kergendab kulgu ja parandab prognoosi, kui ravi on pikaajaline ja ei kõrvalda haiguse tekkepõhjust. Haigus kulgeb laineliselt, esineb palju varjatud kujul.1/3 paraneb hästi ja 1/3 on püsivad sümptomid ja viimasel kolmandikul muutub haigus krooniliseks. Reniit e nohu, nina-neelupõletik jt?RHINITIS, RHINOPHARYNGITIS: ülemiste hingasmisteede katarr. Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit. Viiruslik nakkushaigus. Sümptomid tekivad pigem organismi IMS vastureaktsioonist nakkusele kui viiuste kahjustavast mõjust kudedele. Kui välja ei ravi jäävad kõrvalurke väikesed kanalid läbitungimatuks ja haigustekitaja seab end koduselt sisse. Lapsele rohuks hea nolostrum. Nohu tüsistused: baac infusiit, neelupõletik või keskkõrva põletik
1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured treeningkoormused mõjutavad immuunsüsteemi kaitsemehhanisme. Sagedasemad tekitajad:1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3.Gripiviirused 4.Paragripiviirused 5.RS-viirus 6.AdenoviirusÜHT sümptomid. Ninakinnisus, nohu, köha, kurguvaevused, palavik. Palavikuga kulgevate haiguste puhul treeningud ja võistlemine keelatud. Uuringud: vajadusel vere analüüsid, röntgenuuring. Ravi vastavalt sümptomitele. Nohu põhjused.. Nohu – ninahingamise takistus a. Allergiline nohu-allergeeni väljaselgitamine, võimalusel allergeeni vältimine, allergiavastane ravi b. Äge nohu-üheks sümptomiks ülemiste hingamisteede infektsiooni puhul (peamiselt viirusinfektsioonid), sümptomaatiline ravi. Krooniline nohu. Põhjused:1
viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit? Riniit võib põhjustada silmades pisaravoolu, sügelust, punetust, turset - kaasuda võib konjunktiviit. Miks imikul on nohu raske haigus? Imik ei hinga suu kaudu. Kirjelda adenoidi hüpertroofia olemust, tunnuseid ja ravipõhimõtteid. Adenoid on nina-neelu mandel. Nohu korral adenoid suureneb ja nina hingamine takistub (adenoidne nägu). Ravi: adenoidide eemaldamine. Kirjelda tonsilliidi olemust, iseloomulikke vaevusi ja ravipõhimõtteid. Tonsilliit on kurgumandli põletik. Sümptomid: ● kurgu-neelu valulikkus ● tonsillide hüpertoroofia, turse, punetus
See enesekontrolliplaan võiks olla teil käitlemisruumis seina peal, et oleks lihtne seda jälgida ja sellest ka pinni pidada. TOIDU FÜÜSIKALINE, KEEMILINE JA BIOLOOGILINE SAASTUMINE 1. BIOLOOGILISED (mikroobid ja nende toksiinid) - avastamine ainult laboratoorselt; Enamus toidust põhjustatud haigestumisi tuleneb bioloogilisest saastusest. Mõnikord võivad olla saastumise põhjuseks ka kasutatud nõud ehk ristsaastumine. Viirused, näiteks hepatiidid, võivad edasi kanduda toidu kaudu. Ka parasiite, näiteks trihhinelloosi põhjustajaid, võib samuti leiduda toidus. Bioloogiline saastumine on ka tungaltera, mis kahjustab rukist ning tekitab hallutsinatsioone ja krampe. Aga siiski, enamus toidust põhjustatud haigusi on tekitatud bakterite poolt. Järgmises osas kirjeldatakse neid toiduliike mis on kõige tõenäolisemad haiguste kandjad,
tubakasuitsust. · Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks. 6. Hingamiselundite iseloomustus. Olulisemad hingamisteede infektsioonid. Hingamiselundid moodustavad hingamisteed ja kopsud. Hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte.
põletik) või karbunkliks (mitmekoldeline suurema pinnaga mädapõletik) S. aureus põhjustab sageli traumaatiliste ja postoperatiivsete haavade infektsioone. • Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S. aureus’e pneumoonia võib sageli olla sekundaarne, tekkides peale viirusliku gripi põdemist, harvem leetrite järgselt. • Toksiini poolt indutseeritud kahjustusi.. S. aureus võib kahjustatud nahalt või ninast sattuda toitu. Kui tegemist on enterotoksiini tootva tüvega, tekib stafülokokiline toidumürgitus. Mõned tüved toodavad ka TSST-1 toksiini (toksilise šoki sündroomi toksiin-1), põhjustades toksilise šoki sündroomi, mis on seotud enamasti vastavate tüvede kasvamisega hügieenitampoonidel ning haavades. Mõned tüved
2. võivad põhjustada allergiat (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid) II ohurühm võivad põhjustada inimesele haigestumist. Nende vastu on abivahendid. 1. ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist 2. võivad ohustada töötaja tervist 3. ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetusvahendid (vaktsiinid) ja ravivahendid. Teetenusetekitaja, sreptokokk, stafülokokk, toksoplasmoodium, lolioviirus, gripiviirus, punetiseviirus jne. III ohurühm inimeste raske haigestumine. Osadele on olemas tõhusad ravivahendid 1. hhutegurid võivad põhjustada inimeste rasket haigestumist. 2. ohustavad tõsiselt töötaja tervist 3. võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale 4. nende vastu on olemas tõhusad ennetus ja ravivahendid Siberi karku, brutselloosi tekitaja, suu ja sõrataudi viirus, HIviirus, nahaseenhaiguste tekitajad, Bhepatiidi viirus, marutõveviirus jne.
- suurendab kasvajate kärbumistegurit kuni 500 korda; - eemaldab kehasse kogunenud toksiinid. Sellised nagu pestitsiidid, ravimijäägid, happelised jäätmed ja palju muud; - stimuleerib immuunsüsteemi; - hävitab baktereid ja viiruseid; - lõdvestab lihaseid ja vabastab need pingetest Aurusaunal on teadusuuringutes leitud positiivne toime ka mitmesugustest haigustest paranemisel bronhiaalastma, bronhiit, ülemiste hingamisteede katarr, köha, häälekähedus, mitteakuutsed reumaatilised vaevused, liigeste piiratud liikumine, liigesevalu. Kuid enne on soovitav arstiga konsulteerida. 1.1.4. Soolasaun Sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolaga ülehõõrumine saunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub nahk tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Kuna õhu
pärast sündi konjunktiviiti või kopsupõletikku. Vastsündinute silma tilgutatakse erütromütsiini, et vältida gonokokkide ja klamüüdiate infektsiooni. See võib hävitada ka silma sattunud klamüüdiaid, aga ei hävita hingamisteedesse sattunud klamüüdiaid. Eestis tuvastati 2003 aastal 2972 suguliselt levivat klamüdioosijuhtu. Gonokokinakkusi oli samal aastal ainult 461. *Chlamydophila psittaci on primaarselt loomade patogeen. Psitakoos e. papagoide palavik e. ornitoos. Mõned liigid siiski võivad nakatada ka inimest, kes haige linnuga on kokku puutunud. Lindudel on klamüüdiad tavaliselt sooleepiteelis. Lindude väljaheited on nakatumisallikaks. Klamüüdiad hingatakse sisse tolmuga. Hingamisteedest kantakse klamüüdiad maksa ja põrna, kus ta paljuneb retikuloendoteliaalrakkudes. Siis jõuab uuesti vere kaudu kopsu. Seetõttu on haiguse inkubatsiooniaeg pikk, 4-14 päeva. Kõige sagedamini
nakatumisest. Oskan ... * võrrelda selgrootute toitumisviise; * selgitada lõpuste, kopsude ja trahheedega hingamise eripära ja seoseid elupaigaga; * võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist ning selgitada sugulise paljunemise eeliseid; * analüüsida liit- ja lahksugulisuse eeliseid erinevate selgrootute rühmade näitel; * võrrelda otsest, täis- ja vaegmoondelist arengut; * selgitada, miks osa parasiite vajab vaheperemeest. --- 62 Peatükk: 31. Viirused Peatükist saad teada * Kas viirused on elus või elutud? * Milline on viiruste ehitus? * Kuidas viirused paljunevad? * Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel? Olulised mõisted * Viirus. * antikehad * vaktsiin * peiteaeg Juba XIX sajandi keskel eeldati, et lisaks senituntud haigustekitajatele (bakterid, seened, algloomad) on olemas veel mingid väiksemad tõvestajad. Et nad põhjustasid inimestel raskeid, sageli surmaga lõppevaid haigusi, nimetati neid viirusteks. Nimetus
Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: · väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; · organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. toimel. Elamutolmu lestad - on mikroskoopilised putukad, · Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C.
annaabi.ee 
