Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Grillimine ja bbq, mõisted ja nende seletused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
grill, grilli, rest, küpsetamise, grillid, kamin, kana, küpsetamine, ribi, pintsel, grillsüsi, tiku, grillimine, gaas, foolium, leegi, maitsestamine, leek, toiduohutus, tavalisel, vürtsid, vardas, vardad, kindad, lõikelaud, nuga, lepapuu, lehtpuud, kase, tulele, tulekustuti, kuhja, veevann, maitset, varustus, tuleohutu, küüslauk, glasuuri, grilleLõkkes lahtisel tulel küpsetamisest arenes aja jooksul kaasaegne grillimine hõõguvate süte kohal. Seega on grillimispraktika pidevalt arenenud ning grillitud hõrgutised muutunud üha maitsvamaks. Grillimise kodumaaks peetakse Ameerikat, seal on ka tänapäeval grillimine ülipopulaarne. Grillimise pisik on süvenenud järjest rohkem ka eestlastesse! Eestlased on tulihingelised grillijad! Grillimine on küpsetamine hõõguvate süte kuumuses, st soojuskiirguse mõjul. Grillides tekib lihale ilus pruunistus, kuna aga kuumus on väga kõrge, tuleb pöörata tähelepanu liha mahlasuse, meeldiva aroomi ja välimuse säilitamisele. Tavaliselt grillitakse vabas õhus hõõguvate süte kohal restil või vardas, kuid on olemas ka grillahjusid, mida saab kasutada nii kinnistes ruumides kui ka vabas õhus. Röstimine on põhimõttelt sama mis grillimine kuivkuumutamine kuuma õhuga hõõguvate
Nagu öeldud, on BBQ puhul õige küpsetada liha spetsiaalses ahjus. Ent vahel nimetatakse barbecue'ks ka küpsetamismeetodit, kus liha küpseb süte kohal, mille temperatuur ei ületa veekeemise temperatuuri (100°C). Selgi puhul on oluline liha vahepeal moppida, et anda maitset ja värvi ning kaitsta seda kuivamise eest. Lisaks erinevatele tükilihadele grillitakse sütel ja küpsetatakse barbecue-ahjus ka põrsaid ja kuni 40 kg kaaluvaid searümpasid. BBQ-ahjus küpsetamine annab üldjuhul mahlasema ja maitsvama tulemuse kui grillimine.
Grillimine Grillide valik: Grillide valik on väga suur. Müüakse elektrigrille, gaasigrille ja kõige rohkem kasutatavaid erinevaid puusöegrille: grillkarbid, kohvergrillid, kuppelgrillid ehk ufod, lahtised grillid ja paiksed grillahjud. Parima tulemuse saame grillides puusöegrillil hõõguvate süte kohal. Kusjuures suletud kaanega grillides on toidu valmimisaeg lühem ja asendamatu söearoom ning suitsune maitsehõng tulevad tugevamalt esile. Reguleeritava kõrgusega grillrest võimaldab grillida õrnemat liha madalamal ja sitkemat kõrgemal kuumusel. Samuti saab nii edukamalt liha n-ö "ehmatada" ja järelküpsetada.
liha, kala jms grillides veelgi maitsvamaks ja hõrgumaks. Oma teadmisi ja kogemusi täiendades saavutame järjest parema grillimistunnetuse ja oskuse. Grillimiseks on parim mõningase rasvasisaldusega väikesetükiline liha. Enim grillitav tükiliha on sea kaelakarbonaad (ühtlaselt läbikasvanud mahlane liha), mis on parim nii saslõkiks kui grilllihaks. Grillimiseks sobivad väga hästi ka sea sise ja välisfilee, peekon ning loomulikult sea ribi, mis on eestlaste üks lemmikuid. Suurepärase grillroa saab lamba karreest ja ribist. Sobilikud on ka sea sabad, jalad, kõrvad ning ka sea/veise/vasika ja lamba maks. Grillivarustuse hulka kuuluvad loomulikult grill, süsi või puit, süütematerjal, tikud, grilltangid, foolium ja vesi vms leekide kustutamiseks. Vaja läheb ka ahjuroopi süte segamiseks, traatharja grillresti puhastamiseks, grillpintslit, vardaid saslõki või lisandite jaoks
GRILLIMINE Grillimine on küpsetamine hõõguvate süte kuumuses, st. soojuskiiruse mõjul. Grillides tekib lihale ilus pruunistus. Kuumus on väga kõrge, seetõttu tuleb pöörata tähelepanu liha mahlasuse, meeldiva aroomi ja välimuse säilitamisele. Grillivarustusehulka kuuluvad loomulikult grill, süsi või puit, süütematerjal, tikud, grilltangid, foolium ja vesi vms leekide kustutamiseks. Vaja läheb ka ahjuroopi süte segamiseks, traatharja grillresti puhastamiseks, grillpintslit, vardaid saslõki või lisandite jaoks. Head on kandilise ristlõikega metallvardad, mis juhivad hästi soojust ega lase lihal pöörelda. Kui kasutate puuvardaid, tuleb neid kindlasti eelnevalt vees leotada. Et liha ei jääks varda külge kinni, määrige vardaid toiduõli või küüslauguga.
suits ühtlaselt. Kütte- ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt. BBQ-ahju köetakse kuivade puudega (soovitatavalt kooritud lepapuuga). Kuumust annab leek, mitte süsi. Osadel BBQ-ahjudel on eraldi suitsukast, mis täidetakse vee, lepalaastude, ürtide, vürtside, luuviljaliste puude okste jms. Nii saab anda lihale aromaatset maitsesuitsu. BBQ-ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ~ 100°C) Gratineerimine Roogade üleküpsetamine, mis annab toidule kauni pruunistunud väljanägemise. Parima tulemuse saavutamiseks asetatakse ahjuvorm kuuma ahju grillelemendi alla või kasutatakse leegitajat. Flambeerimine Magustoidu kange alkoholiga ülevalamine ja selle põlemasüütamine. Efektne serveerimisviis, mille eesmärgiks on anda desserdile alkoholi maitse ilma alkoholita,
1. GRILLIDE VALIK Grillide valik on väga suur. Müüakse elektrigrille, gaasigrille ja kõige rohkem kasutatavaid erinevaid puusöegrille: grillkarbid, kohvergrillid, kuppelgrillid ehk ufod, lahtised grillid ja paiksed grillahjud. Parima tulemuse saame puusöegrillil hõõguvate süte kohal grillides. Suletud kaanega grillides on toidu valmimisaeg lühem ja asendamatu söearoom ning suitsune maitsehõng tulevad tugevamalt esile. Reguleeritava kõrgusega grillrest võimaldab grillida õrnemat liha madalamal ja sitkemat kõrgemal kuumusel. Lisaks saab nii edukamalt liha n-ö ,,ehmatada" ja järelküpsetada. [1] 2. GAASIGRILLID
piprad. Ulukiliha maitsestamine Väherasvase ulukiliha maitsestamiseks on palju võimalusi. Hõrgu tulemuse annab näiteks küpsetamine seenepuljongi sees (sobib ka ulukilihapuljong) - nii saame mõnusalt metsahõngulise, naturaalse ulukilihafondüü. Metsloomalihaga
sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgand, mugulsibul, küüslauk, punane vein, õli, või, puljong, maitseained Valmistamine: 1. Lihalt eemaldada kelmed ja kõõlused. Suitsupekil eemaldada kamar, lõigata 4cm pikkusteks kangideks. Porgand koorida ja pesta, lõigata kangid. Küüslauk koorida. 2. Väikese noaga teha lihasse piki lihaskiudu sissetorked,
Kärumaterjalina kasutatakse terase kõrval alumiiniumi. Kasutamine 1. lülita ahi vooluvõrku alles siis, kui nõud on ahjus. Konvektsioonahjude eelsoojendusaeg on harilikult lühikene, 2-10 minutit. Eelsoojendust on vaja eelkõige küpsetiste valmistamisel ja liha pruunistamisel. 2. vali õige küpsetustemperatuur. Ringleva õhu kuumuse ja ringlemise tõttu on soovituslik küpsetamistemperatuur 30-50 kraadi võrra madalam kui praeahjus. Kõrgem temperatuur kuivatab toiduaineid ja küpsetamise tulemus on ebaühtlane. 3. täida ahi õigesti. Jäta nõude vahel vähemalt 30 mm ja külgedele piisavalt õhu ringlemisruumi. 4. vali õiged küpsetamisnõud. Madalad nõud, GN 1/1-65 on konvektsioonahjus parimad, kuna siis pääseb õhk vabalt ja efektiivselt ringlema ja temperatuur pääseb ühtlaselt toorainele mõjuma. Nõude materjalid on oma küpsetamisomadustelt erinevad. Alumiiniumnõu on parim pruunistamiseks ja
· Soolases,kibeda,hapu maitse vähendamiseks TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum
Tsilli: annab maitset, kangust ja värvi lihale, sh. ka ulukilihale, linnulihale ja kalatoitudele. Maailmas on umbes 5000 erinevat tsillit, mille maitse ja kangus on erinevad. Kui soovid igakord kindlat tulemust, on parem kasutada kuivatatud tsillit samalt tootjalt või asenda see väikse koguse piri-piri pipraga. Marinaadides on tsillit hea kombineerida ka magusama maitsega, näiteks meega. Proovi: maitsesta tsilliga või tsillimarinaadiga kanatiibu, pane need grillresti vahele ja grilli! Piprad: Grill-liha, marinaadide ja kastmete maitsestamiseks sobib loomulikult pipar. Vahelduseks mustale piprale võid katsetada ka rohelist või valget pipart. Valge pipar on pipardest kõige teravam, roheline jälle mahedam ja värskem. Roseepipar: ei kuulu hoolimata oma nimest piparde hulka. Pohla meenutava, hapra koorega roseepipra sees on pruun, aromaatne tuum. See maitsestab mahedalt liha, kana ja kala. Purusta
Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi Keetmine veevannil Grillimine-200-300 kraadi Küpsetamine madaltemperatuu Keetmine rõhu all Küpsetamine 38-162 kraadini 1-20 tundi Keetmisega sarnased: Praadimisega sarnased: Kupatamine-keetmine rohkes Vokkmiine-lühikest aega kõrgel magedas või vähe maitsestatud vees. kuumusel väheses õlis pidevalt Blanseerimine- lühiajaline segades. töötlemine Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral
paneerituna, samuti ribadena wokiroogadesse. Mõnusa ahjuprae saab kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidistega fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud (st välisfilee kondiga, kamaraga) ning sea karree (st välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, lisaks grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Ettevalmistamise ja küpsetamise käigus peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on üsna kuiv liha ja seetõttu on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla. Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises jabarbeque-ahjus, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wokiroogadesse. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis. Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi viiludena praadimiseks ja grillimiseks, suure tükina ahjus küpsetamiseks,barbecueks
60-65°C) ja pooltoorena (rare, sisetemp. 50-55°C). - Enne söömist võiks lasta valmisküpsenud lihal 5-15 minutit kinnikaetud kausis/pajas seista, et lihamahlade liikumine peatuks. Samas ärge sel laske liigselt jahtuda, vaid sööge kuumalt. Paar näpunäidet, mis kehtivad kõigi lihavalmistamise meetodite kohta - Enne kuumtöötlemist laske lihal seista umbes tund aega toasoojas, et ahju pannes ei toimuks kiiret temperatuuri muutust ja pruunistumine oleks edukas. - Liha ei tohi küpsetamise ja töötlemise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ja liha jääb kuivem. - Toiduohutuse tagamiseks tuleks kõikide küpsetusviiside puhul saavutada liha sisetemperatuuriks 72°C (küps ehk welldone). Samas küpsetatakse/praetakse veiseliha tihti ka poolküpse (medium, sisetemp 60-65°C) ja pooltoorena (rare, sisetemp 50-55°C). Sealiha ja linnuliha sisetemperatuuriks peaksite saavutama 72°C.
pikk toiduvalmistusaeg võib muuta vürtside maitset. Siit lihtne reegel: kui toiduvalmistamisaeg on lühike võib maitseained lisada üsna alguses, kui toiduvalmistamisaeg on pikk siis maitseained lisada valmistusaja keskel. 9. nimeta 6 külmtöötlemise võtet 1. Sulatamine 2. Pesemine 3. Koorimine 4. Tükeldamine 5. Fileerimine 6. Vahustamine 10. nimeta 10 kuumtöötlemise võtet 1. Keetmine 2. Praadimine 3. Hautamine 4. Grillimine 5. Küpsetamine 6. Röstimine 7. Frittimine 8. Pruunistamine 9. Kupatamine 10. Blanseerimine 11. nimeta 3 säilitusviisi 1. Soolamine 2. Marineerimine 3. Suitsutamine 12. nimeta 5 praadimise kuldreeglit 1.2/3 max on pannil kaetud lihaga 2.Praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni 3.Praetakse vastaval kuumusel 4.Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas 5.Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel 13
Selverites, kuid 30. augustil 2015 lõpetati koostöö. Selveri poolt sõlmiti leping Saaremaa Lihatööstusega, kes võttis lihaletid üle. Hetkel toimub müük. suuremates Coop Eesti Keskühistu Maksimarketite ja Konsumite selvelettides. (Eerme, 2015) 12 2.1 Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine Eesti Grilliliidu aastaauhinnad 2015. Foto: (http://hoogne.weebly.com/, 2015) 2015. aastal sai auhinna Eesti Grilli Galal 2015 „Aasta šašlõkk“, toode Rakvere keefirimarinaadis šašlõkk, mis on saadaval 1 kg ämbris, sealiha ilma äädikata on maitsestatud jogurti-keefirimarinaadis. Tulemus põhines 2014. aasta enim müüdud tooted Nielsen Eesti müügiandmetel. Varasemalt on toode saanud auhinna „Eesti parim lihatoode 2006“. (http://hoogne.weebly.com/, 2015) 2015. aastal sai auhinna Eesti Grilli Galal 2015 „Aasta marinaadis ribi“, toode Rakvere
(lillkapsas, aedoad jne.) heleda värvuse säilitamiseks (ka mõningaid kalaliike) · Praadimine praadimine väheses (pannkoogid, kotletid, köögiviljad) rohkes rasvas (linnuliha, tooreid kartulid friipraadimine (kartulid, pirukad) nõrutatakse pärast röstimine (leib, sai) grillimine (looma-, linnuliha või kala) küpsetamine (liha, kala, pirukad, kartuleid) töötlemine mikrolaine ahjus 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral · Laktoositalumatus Laktoositalumatus on haigus tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad
Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil.
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1.6Basiilik.............................................................................................................. 10 1.7Rosmariin...........................................................................
Külmkapis +6'C juures säilitab liha rohkem mahlu kui kiirsulatuse puhul. Sel juhul tuleks arvestada sulamisajaks umbes 6 tundi 500 g liha kohta, toatemperatuuril 2 tundi 500 g kohta. Sulanud liha peab kasutama toiduks nii kiirelt kui võimalik. Paar näpunäidet, mis kehtivad kõigi lihavalmistamise meetodite kohta - Enne kuumtöötlemist laske lihal seista umbes tund aega toasoojas, et ahju pannes ei toimuks kiiret temperatuuri muutust ja pruunistumine oleks edukas. - Liha ei tohi küpsetamise ja töötlemise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ja liha jääb kuivem. - Toiduohutuse tagamiseks tuleks kõikide küpsetusviiside puhul saavutada liha sisetemperatuuriks 72°C (küps ehk welldone). Samas küpsetatakse/praetakse veiseliha tihti ka poolküpse (medium, sisetemp 60-65°C) ja pooltoorena (rare, sisetemp 50-55°C). Sealiha ja linnuliha sisetemperatuuriks peaksite saavutama 72°C.
Toidupüramiidis esitatud toiduainete rühmadest valitakse toiduports. Vaatle tervisliku toiduportsu koostist joonisel 2.2. Pilt: Taldrikureegel Joonis 2.2. Taldrikureegel Jäta meelde taldrikureegel - see aitab süüa mitmekülgselt ja tervislikult: Pool taldrikust tuleb täita köögiviljadega (s.o. 2. põhikorrus). Veerand taldrikust täidetakse liha, kala, kana või muu 3. põhikorrusele kuuluva toiduainega. Veerand taldrikust jäetakse lisandile – pastale, kartulile, riisile jne (s.o. 1. põhikorrus). ÜLESANDED 1. A. Kirjutage üles ühe päeva jooksul süüdud toidud ja joodud joogid. B. Analüüsige päeva jooksul tarvitatud toite ja jooke toidupüramiidi alusel. 2. Koostage nimistu, mida peate muutma oma toitumises, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest.
aminohappelise koostisega. Kuna piimatooted on tähtsaks valgu, kaltsiumi, joodi, B-rühma vitamiinide ja mineraalainete allikaks, on oluline piimatooteid tarbida. Kuna piimatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid, mistõttu südamehaiguste ohu vähendamiseks soovitatakse eelkõige tarbida vähese rasvasisaldusega piimatooteid. Lisaks tavapärastele toidusoovitustele, kus rõhutatakse puu- ja köögivilju, täisteratooteid, taist liha ja kana, väherasvast piima ja kaunvilju, peaks tähelepanu juhtima ka muudele kardiovaskulaarset kaitset omavatele toitudele nagu pähklid, soja, läätsed, punane vein, tee, küüslauk. Positiivset mõju südame- veresoonkonna haiguste ennetamisel on täheldatud tumeda sokolaadi tarbimisel. Antud toidusoovitustes on aluseks võetud toidupüramiid: toiduained jagunevad rühmiti neljale põhikorrusele, lisaks alumine korrus ja ülemine püramiidi tipuosa.
7 Rasvaine pehmendatakse ja segatakse taignasegamismasinas nii kaua kuni ta on muutunud plastiliseks. Lisatakse suhkur ( sool ), muna, ja vedelik ning segatakse . Viimasena läheb taignasse küpsetuspulbriga segatud, sõelutud jahu. Taigen tuleb segada ruttu, sest veega kokku puutudes tekitab küpsetuspulber süsihappegaasi, mis kauasel segamisel lendub ning seetõttu tooted küpsemisel ei suurene. Muretaigna vormimine ja küpsetamine on sama, mis liivataignast toodete puhul. Taignaid võib valmistada ka küpsetussegudest. Mürbella küpsetussegu kõigi muretaignast küpsetiste ja puru valmistamiseks - Vaarak ehk sotsnik kaal 75gr. Valmistatakse hapukoore - muretaigen, mis rullitakse jahusele lauale 3 4 mm paksuselt. Ümmarguse sakiliseservalise vormiga lüüakse välja pooltooted kaaluga 56 -60gr. Igale tükile pritsitakse 25 27
ja lastakse see enne järgmist lisamist pea täiesti imenduda. Sellise valmistusviisi tulemuseks on kreemjas, kuid mitte pudrune riis, sest tärklise vabanemisel muutuvad riisiterad kleepuvaks, kuid jäävad terveks. Risoto variante on sadu vastavalt sellele, milliseid maitsekomponente kasutatakse, kuid reeglina kuulub iga risoto juurde nn soffrito ehk passeeritud köögiviljad, puljong, maitseained ning risotoriis. Tihti lisatakse risotole peale köögiviljade mereande, kana, seeni, juustu, vorsti ning veini ja ürte. Risoto puravikega retsept 1 sl võid 1 sl oliiviõli 1 väike sibul 1 kobedam küüslauguküüs 250 g risoto või pudruriisi 150 g värskeid puravikke vöi 50 g kuivatatud puravikke 1 tass kuiva, valget veini 1 liiter juurvilja või kanapuljongit 50 g riivitud parmesani juustu 20 g võid 1 dl vahukoort jahvatatud musta pipart riivitud muskaatpähklit vajadusel soola Valmistusviis
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.........................................................................5 2.2.
· Ei sula küpsetusruumi temperatuuril · Annab tootele hea maitse · Toode säilib kauem värske · Küpsetise õrn lehelisus · Parim töötlemistemperatuur 18-20° C, mitte üle 23° C Kihistusmargariinide ülesanne on eraldada erinevaid taignakihte. Kui margariin on liiga pehme, siis kleepuvad taignakihid omavahel kokku ja ei eraldu ahjus üksteisest. Tulemuseks on nätske küpsetis. Liiga kõva margariini puhul võib aga kahjustada taignakihte, mille tõttu kannatab taas küpsetamise tulemus. 6 Pakendatud 2,0 või 2,5 kg lehtedena. Kreemimargariin (Westfalia Creme, Westfalia Kremfix,Supercreme (koorevõimaitseline) ,Ieva, Krema Super · Rasvasisaldus 80% · Vahustub hästi õhuliseks ja stabiilseks massiks Seovad vahustumise käigus hästi õhku ja maht suureneb -1,5 korda. Saadud vaht on kohev, ilusa välimusega ja stabiilne. See tähendab, et ka pikemaajalisel seismisel ei lange mass kokku. Vaht seob
· Ei sula küpsetusruumi temperatuuril · Annab tootele hea maitse · Toode säilib kauem värske · Küpsetise õrn lehelisus · Parim töötlemistemperatuur 18-20° C, mitte üle 23° C Kihistusmargariinide ülesanne on eraldada erinevaid taignakihte. Kui margariin on liiga pehme, siis kleepuvad taignakihid omavahel kokku ja ei eraldu ahjus üksteisest. Tulemuseks on nätske küpsetis. Liiga kõva margariini puhul võib aga kahjustada taignakihte, mille tõttu kannatab taas küpsetamise tulemus. 6 Pakendatud 2,0 või 2,5 kg lehtedena. Kreemimargariin (Westfalia Creme, Westfalia Kremfix,Supercreme (koorevõimaitseline) ,Ieva, Krema Super · Rasvasisaldus 80% · Vahustub hästi õhuliseks ja stabiilseks massiks Seovad vahustumise käigus hästi õhku ja maht suureneb -1,5 korda. Saadud vaht on kohev, ilusa välimusega ja stabiilne. See tähendab, et ka pikemaajalisel seismisel ei lange mass kokku. Vaht seob
Tööstuslikult toodetuna on mulgi kama tänini kasutusel. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks, pudruks või taignaks, millest vooliti käkid. Ida-Euroopa toitude hulka kuulub ka vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel, mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piima, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka tarretisena. [] 9 Leiva tähtsus ja küpsetamine Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks. Leiva
Indiaanisuhkur - tume ning karamellimaitsega. Fruktoos ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Kuna fruktoos imendub aeglasemalt, ei mõjuta see veresuhkru taset nii kiiresti. Fruktoos on sahharoosist 1,5 korda magusam ning seetõttu tuleb viimast lisada toitudesse vähem. Frutoosi kasutamise korral taignatootede küpsetamisel pruunistuvad kiiremini ning võivad pealt kõrbema minna. Selle vältimiseks aseta küpsetamise lõpupoole tootele peale küpsetuspaber või kasuta valget suhkrut segatuna fruktoosiga. Fruktoos annab energiat võrdväärselt valge suhkruga, kuid suurema magususe tõttu on kasutamise kogus väiksem ja tulemuseks on vähem kaloreid. Hapudes ja külmades toitudes maitseb puuviljasuhkur magusamalt. Fruktoos ei sobi aga kuumade jookide ning soojade 18
metalluks või -luuk kolde ees. Mõne aja pärast avati uks ning ahi puhastati kiiresti sütest ja tuhast. Selleks oli spetsiaalne leivaahju roop. Lõpuks pühiti ahjupõrand üle niiske kasevihaga. Kellel soojuse määramisega kogemusi nappis, viskas ahju kuumale põrandale peoga leivajahu - kui jahu põlema süttis või pruuniks kõrbes, oli ahi liiga kuum ning seda tuli lasta veidi jahtuda. Paraja kuumuse korral tõmbus jahu pikkamööda ilusaks tumepruuniks nagu leivakooruke. Leiva küpsetamine Leib peab olema hästi kerkiv ja kobe, s.o. üleni täis väikesi ühtlasi tühimikke - mullikesi. Neid mullikesi tekitab taignas olev süsihappegaas, mis tekib hapnemisel ja kerkimisel. Asetanud kerkinud leivataigna kuuma ahju, paisuvad süsihappemullikesed ja otsivad teed välja (leib kerkib). Ühtlasi tekib leiva ümber koorik, mis takistab mullikeste väljapääsu. Nii jääb leib kobedaks. Kooriku tekkimine ja taigna kerkimine peavad toimuma korraga
Rulaadid vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid - peenestatud maksast või lihast valmistatud lihatoode Konservid - konserveeritud lihaga koos teiste toiduainega Pooltooted frikadellid, pelmeenid, pihvid Liha saab valmistada grillides, röstides, vokkides(idamaine kuumtöötlemismeetod, toitu kuumutatakse lühikest aega ), praadides, friteerides(sisuliselt küpsetamine rasvvannis), hautades, moorides(rasvas pruunistamine ja kaane all väheses keevas vedelikus), keetes, kupatades(, lühiajaline kuumutamine vees või aurus pinnavalkude denaturaliseerimiseks või veesiduvuse vähendamiseks), aurutades ja suitsutades(on külm-(15-20C)ja kuumsuitsutamine(60-80 C)) . Sea ja veiseliha on lihasgruppide ülesehitus põhimõtteliselt sama, ainult siga on väiksem ja nii ka lihasgrupid väiksemad
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist või hormonaalse toimega a
annaabi.ee 
