4. gaasikontakt (=8.3145 J/mol/K). Molekulaarkineetiline teooriavõrrand - avaldis, mis seob gaasi molekulide (molekulide kineetilise kineetilise energia gaasi rõhu ja energia kandumine) - mingist ruumalaga. pinnast läbikantav soojushulk on võrdeline temperatuuri 3. Variant 1. gradiendiga, pindalaga, ajaga, Senjettelektrikud - ning sõltub aine omadusest, Senjettelektrik on eri liiki mida arvestab dielektrik, mille polarisatsioon soojusjuhtivustegur. võib tekkida iseeneslikult, Soojusjuhtivustegur on välise elektrivälja mõjuta. võrdeline ruutjuurega Senjettelektriku omadused temperatuurist.Sisehõõrdumi
4.Vektorite vektoriaaalne korrutamine: kahe vektori -kui võnkumised on sama sagedusega ja samas faasis,siis kandumine). dM=-(d/dx)dSdt Mingist pinnast vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne summaarne liikumine toimub mööda sirget. läbikantav aine mas(dM) on võrdeline tiheduse vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse -Kui võnkumised on sama sagedusega,kuid faasis gradiendiga (d/dx),pindalaga(dS) ja ajaga(dt) ning korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad nihutatud,siis toimub liikumine mööda ellipsit. sõltub aine omadustest,mida võtab arvesse korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe -kui võnkumiste sagedused on erinevad,siis difusioonitegur(D).Difusoooni tegur on võrdeline
Clayperoni võrrand e. ideaalse gaasi oleku võrrand : pV=m/μ·RT (R-univ gaasi konst 8,31·103J/kmol·K) m-mass V-ruumala T-Temperatuur(K) μ- gaasimoolimass p-rõhk 13. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand – gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdne 2/3 kõikide molekulide keskmise kineetilise energiaga. 14. Ülekandenähtused gaasides - Difusioon(massi ülekandmine) – läbikantava aine mass (dM) on võrdeline tiheduse gradiendiga (dσ/dx), pindalaga (dS) ja ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida võtab arvesse difteg (D). dM= - D(dσ/dx)dSdt D-difusioonitegur D=(temp)3/2/rõhk . Soojusjuhtivus – mingist pinnast läbikantav soojushulk (dQ) on võrdeline temperatuuri gradiendiga (dT/dx), pindalaga (dS), ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida arvestab soojajuhtivustegur (K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT
PRESSLIIDE on liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil Pressliite saamise võimalus:1) Pressimine võrdsel temperatuuril 2)Koostamine temperatuuri gradiendiga Eelised- Konstruktsioonilihtsus, hea tsentreeritus, töökindlus. Puudused- Liite kvaliteedi kontroll raske, liiga kõrged täpsuse nõuded, kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega. KEERMESLIIDE- Lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Tunnus- keermestatud elementide olemasolu. Tööpõhimõte- liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku.
projekteeritud liist ja hammasliitega! Hõõrdliidete eelised võrreldes liist ja hammasliitega · Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused, mis eksisteerivad liist ja hammasliitel · Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on: · Puudub võlli ja rummu asendi reguleerimise võimalus nagu ka liistliite puhul · Keerukas paigaldada ja lahti võtta (pressimine või koostamine temperatuuri gradiendiga). · Kõrged nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele, liist ja hammasliitel vähem täpsed. · Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb, samuti lähevad ka liist ja hammasliite puhul nurklõtkud suuremaks. · Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega, liist ja hammasliitel vähem ohtlik.
rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenaose pingu juures. Hõõrdliidte eelised ja puudused võrreldes seondliidetega Hõõrdliidete eelisteks on: 1. Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused (liistusooned jt). 2. Puudub nurklõtk seega neid võib kasutada reverseerivates ülekannetes. Pressliite puudusteks on: 1. Puudub võlli ja rummu asendi reguleerimise võimalus. 2. Keerukas paigaldada ja lahtivõtta (pressimine või koostamine temperatuuri gradiendiga). 3. Kõrged nõuded liite pindade mõõtmete ja kuju täpsusele. 4. Liite võlli vastupidavus tsüklilistele koormustele väheneb. 5. Kontaktpindade vigastamise oht liite saamisel pressimisega.
põhivõrrand pV=2/3·n =mv2 n-molekulide arv. -nurkkiirendus Mol kin teooria põhidef gaasi rõhu ja ruumala korrutis on võrdne 2/3 kõikide molekulide keskmise kineetilise energiaga . Molekulide kin en võrdub 2/3 Boltzmanni konstandi (K=1,38·10 -23J/K) ja absoluutse temperatuuri korrutisega . =3/2·KT R=8,31·10 3 un gaasi konst K=R/NA NA=6,02·1026 l/Kmol . 31.Ülekandenähtused gaasides Difusioon(massi ülekandmine) läbikantava aine mass (dM) on võrdeline tiheduse gradiendiga (d/dx), pindalaga (dS) ja ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida võtab arvesse difteg (D). dM= - D(d/dx)dSdt D-difusioonitegur D=(temp)3/2/rõhk . Soojusjuhtivus mingist pinnast läbikantav soojushulk (dQ) on võrdeline temperatuuri gradiendiga (dT/dx), pindalaga (dS), ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida arvestab soojajuhtivustegur (K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT
asetas tähelepanu tagasi individuaalsete organismide elukäikudele ja sellele, kuidas need on kooslusega seotud. Taimede liigirikkus ruumis ja ajas Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike. Ent ka iga vöötme sees on mitmekesisus ebaühtlaselt jaotunud ja seda ei saa seletada enam geograafilise gradiendiga. Maismaataimed said "juured alla" ligikaudu 450 milj aastat tagasi, Ordoviitsiumis. Kuigi fotosünteesivad organismidiseon ligi 3,5-2,7 miljardit aastat vanad (stromatoliidid). Taimede mitmekesisus, eriti vormiline, on evolutsioonilise ajaloo jooksul pidevalt kasvanud. Sestap on kasvanud ka fülogeneetiline mitmekesisus, ja seetõttu omakorda ka funktsionaalne mitmekesisus. Riikkonnad ja bioomid, kliimatingimused
Vaatame homogeenset elektrivälja. Tekib jõumoment, mis pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks. Seejärel liikumine lakkab. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks. Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole. Vastupidise gradiendiga väljas liiguks dipool samuti tugevama välja poole, seega vasakule. Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. Sellel põhineb elektroforees. Tähtis rakenduslik nähtus geeniuuringutes ja muidu bioloogias ja keemias. 10. Mis on polarisatsioonivektor? Mis määrab summaarse väljatugevuse dielektrikus? Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment
jõudude töö null. 14. Potentsiaalne energia ja tema seos töö ja jõuga. Potentsiaalne energia sõltub keha asukohast potentsiaalses jõuväljas. Keha töö on võrdne ühest punktist teise viimisel potentsaalse energia kahanemisega (u=-A). mehaaniline potentsiaalne enrgia on võrdne tööga, mida väljajõud teevad sellest väljapunktist lõpmatuseni. Kui tehakse tööd potentsiaalse energia arvel, siis on jõud võrdne vastandmärgiga võetud pot. energia gradiendiga (f=-grad U) 15. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaanilise koguenergia muutumatu. 16. Elastne põrge- on põrge, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks
Ekvaatoril tõuseks kuum õhk üles ja liiguks pooluste suunas, poolustelt voolaks külm õhk ekvaatorile. Õhutsirkulatsiooni mõjutavad (muudavad keeruliseks): 1) gradientjõud Ladina keeles gradiens sammuv, gradient tähendab langus-, muutusastet. So õhurõhu langus või tõus mingi pikkusühiku kohta. Õhurõhu muutumist mingil territooriumil iseloomustab õhurõhu vahe kahe punkti vahel. Kui õhurõhu muutus on arvestatud ühe pikkusühiku kohta, on tegemist õhurõhu horisontaalse gradiendiga (tavaliselt hektopaskalites hPa 100 km kohta). Seega gradientjõu toimel tekib õhu liikumine. 2) Coriolisi jõud so inertsijõud, mis tekib mingi punktmassi liikumisel pöörlevas taustsüsteemis (st maakera pöörlemise tõttu). Ei muuda kiirust, vaid ainult suunda. Coriolisi jõu tõttu kalduvad õhumassid oma esialgsest suunast (rõhu gradiendi suunast) põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus
nihke korrutisega. Võimsus: Jõu poolt tehtava töö ja selle tegemiseks kulunud aja suhet nimetatakse võimsuseks. kineetiline energia:on keha võime teha tööd liikumise tõttu. 12. Potentsiaalne energia:on tingitud kehade või keha osade vastastikusest asukohast. Seos tööga: Töö on energia, mis antaks kehale või viiakse kehalt ära kehale rakendatud jõu abil.Seos jõuga: Välja jõud mingis punktis on võrdne miinusmärgiga võetud keha potentsiaalse energia gradiendiga selles väljapunktis. 13. Võnkumine:nim selliseid liikumisi, mis korduvad kindla ajavahemiku tagant, kusjuures võnkuv keha läbib sama tee alati edasi-tagasi. 14. Võnkumise tähis T, mõõtühik sekund. 1 täisvõnke kestust nim võnkeperioodiks. Võnkesagedus on ajaühikuks sooritatud täisvõngete arv. Sagedust tähistatakse f ja mõõtühik herts (Hz).Maksimaalset hälvet nim võnkeamplituudiks ja selle tähis on X0 . 15
süsteemis, kus kehade vahel mõjuvad jõud ehk asukohast sõltuv energia. Seos tööga: keha potentsiaalne energia punktis 1 loetakse arvuliselt võrdseks miinusmärgiga tööga, mida teevad välja jõud keha viimisel fikseeritud väljapunktist P U 1=− A P 1 punkti 1: . Seos jõuga: Välja jõud mingis punktis on võrdne miinusmärgiga võetud keha potentsiaalse energia gradiendiga selles väljapunktis: ∂ U ⃗ ∂U ⃗ ∂ U ⃗ ⃗ F =−gradU =− ∂x ( i+ ∂y j+ ∂z k ) . 13. Keha potentsiaalne energia jõuväljas. 14. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia jäävuse seadus: isoleeritud konservatiivse süsteemi mehaaniline
tasakaalust välja viia? Stabiilne - ümbritsev õhk surub tagasi algnivoo suhtes. Labiilne - ümbritsev õhk surub veelgi kaugemale algnivoost ehk võimendab esialgset häiritust. Neutraalne - ümbritsev õhk ei mõjuta jõududega, jääb uuele nivoole. 22. Mis määrab atmosfääri vertikaalse tasakaalu? Millistel juhtudel on atmosfäär stabiilses, labiilses ja ükskõikses tasakaalus? Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Stabiilne kihistus - Õhumassis langeb temperatuur aeglasemalt kui adiabaatiline gradient üles nihutatud väike õhumass jahtub kiiremini kui ümbritsev õhk, tihedus suureneb alla nihutades aga soojeneb kiiremini kui ümbritsev õhk, tihedus väheneb · väike õhukogus liigub tagasi algnivoole · stabiilne stratifikatsioon takistab atmosfääri vertikaalset segunemist, pilvisuse teket
vastu,Viskoosus e.sisehõõrdetegur(η)[Pa s]. Sisehõõre vedelikes - Viskoosse vedeliku voolamise puhul mõjub mõtteliste voolava vedeliku kihtide vahel hõõrdejõud liikumise suunale vastupidises suunad ja takistab nii liikumist ning vedeliku kiirus väheneb. Eeldame, et vedelikud eraldatud mõttelised kihid ei segune ja kihtide kiirused erinevad, sõltuvalt hõõrdejõudude väärtustest Sisehõõrdejõud Fh –vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendiga dv/dx ja vedelikukihi pindalaga S Fh =nSdv /dx . Sisehõõrdeteguri e viskoossuse ühikuks on Pa s. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv Rek=1000 Avokadro arv Na=3,023 1026 näitab mol arvu ühes kilo mol aines. Van der Waalsi võrrand piVi=nRT Ühtlane kulgkliikumine v=s/t=const. Ühtlaselt muutuv kulgliikumine s=cons Vt=v0+at ; s=vot+at2/2 v=/2as. Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine v ja a ei ole const V=ds/dt a=dv/dt
õhust veeaur välja kondenseeruma. 4. Kõrgemal kondensatsiooninivoost (mis ligikaudu langeb kokku (rünk)pilvede alumise piirina) vabaneb kondenseerumise tõttu nn varjatud soojus ja vähendab temperatuuri adiabaatilist gradienti. 5. Tulemuseks on nn märgadiabaatiline gradient. 18. Mis määrab atmosfääri vertikaalse tasakaalu? Millistel juhtudel on atmosfäär stabiilses, labiilses ja ükskõikses tasakaalus? Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Kujutleme atmosfääris mingil kõrgusel mingit kogust õhku. See õhukogus on: 1) stabiilse tasakaalu olukorras, kui vertikaalselt ära nihutatuna surub ümbritsev õhk teda tagasi oma algnivoo suunas. Takstab pilvisuse teket. 2) labiilse tasakaalu olukorras, kui teda oma asukohast vertikaalselt ära nihutades surub ümbritsev õhk teda veelgi kaugemale oma algnivoost, st võimendab esialgset häiritust. Soodustab rünkpilvede teket.
2 r r paigutamisel nende punktide vahel: 1 - 2 = E dl . Punktlaengu q elektrivälja 1 r r 1 q potentsiaal kohavektoriga r määratud punktis: ( r ) = . 4 0 r r Elektrivälja tugevuse E on võrdne miinusmärgiga võetud potentsiaali gradiendiga: r E = - grad . Elektriline dipool on süsteem kahest suuruselt võrdsest ja erinimelisest punktlaengust q, r r r mille elektriline moment p e = ql ( l - positiivse laengu kohavektor negatiivse suhtes). r Dipool on punktikujuline objekt, millele välises elektriväljas E mõjub jõud r r r r r r F = grad ( p e E ) ja jõumoment M = p e × E .
mitmekesisus hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega, Globaalne mitmekesisus kogu maakera liigiline mitmekesisus.Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid:Laiaulatuslikud globaalsed või regionaalsed mõjutused:Ajalugu ja vanus,Geograafilised gradiendid ,Territooriumi suurus ,Isolatsioon või saarelisus Kas laiuskraadi gradient per se saab mõjutada liigirikkust Maal? Laiuskraadi gradiendiga korreleeruvad paljud klimaatilised faktorid, eluskoosluste produktiivsus, mitmed geoloogilis-ajaloolised protsessid jne. Tegemist on kompleksgradiendiga. Miks on on suurtel laiuskraadidel väiksem bioloogiline mitmekesisus?1)Füüsiline keskkond varieeruv (näiteks aastaajad)2)Organismid ei saa olla väga spetsialiseerunud 3)Keskkonnatingimuste suur varieeruvus võib viia kiirele väljasuremisele (näiteks üks halb talv).Vertikaalsed diversiteedi
hõõrdejõudude väärtustest mgl Sisehõõrdejõud Fh - vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendiga dv/dx ja vedelikukihi pindalaga S Fh =nSdv /dx . 12. LAINED JA AKUSTIKA Lained elastses keskkonnas - Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus, st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed. Võnkumise ruumlevimise Viskoosus e. sisehõõrdetegur (η) [Pa s]
Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. Soojusjuhtivuse põhiseadus: soojusvoo tihedus on võrdeline temperatuuri gradiendiga, jQ = - K (dT/dx). Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub (mida suurem on dT/dx), seda rohkem soojus selles suunas levib. Soojusvoo tihedus jQ = Q / ( t S) näitab, kui suur soojushulk Q läbib ühikulise ajavahemiku jooksul soojuse levikusuunaga x ristuvat ühikulist pinda. Temperatuuri gradient dT/dx näitab, kui palju muutub temperatuur liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur K iseloomustab soojuse levikut vaadeldavas aines
Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. Soojusjuhtivuse põhiseadus: soojusvoo tihedus on võrdeline temperatuuri gradiendiga, jQ = - K (dT/dx). Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub (mida suurem on dT/dx), seda rohkem soojus selles suunas levib. Soojusvoo tihedus jQ = Q / (t S) näitab, kui suur soojushulk Q läbib ühikulise ajavahemiku jooksul soojuse levikusuunaga x ristuvat ühikulist pinda. Temperatuuri gradient dT/dx näitab, kui palju muutub temperatuur liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur K iseloomustab soojuse levikut
14. Potentsiaalne energia, ta seos töö ja jõuga. Potentsiaalne energia (U) energia, mis on seotud kehade vastastikuse asendiga süsteemis, kus kehade vahel mõjuvad jõud ehk asukohast sõltuv energia. Seos tööga: keha potentsiaalne energia punktis 1 loetakse arvuliselt võrdseks miinusmärgiga tööga, mida teevad välja jõud keha viimisel fikseeritud väljapunktist P punkti 1: . Seos jõuga: Välja jõud mingis punktis on võrdne miinusmärgiga võetud keha potentsiaalse energia gradiendiga selles väljapunktis: . 15. Keha potentsiaalne energia tsentraalses jõuväljas. Tsentraalsed jõud jõud, mille suurus sõltub ainult kehade vahelisest kaugusest ja on suunatud piki kehi ühendavat sirget, tsentraalsed jõud on konservatiivsed jõud. Keha 1 poolt kehale 2 mõjuv tsentraalne jõud: , kus on kehade vaheline kaugus. Keha potentsiaalne energia tsentraalse jõuvälja punktis 1: . 16. Mehaanilise energia jäävuse seadus.
diencephalonisse ei toimu. Sonic hedgehog avaldub kogu neelu ektodermis , va piirkonnas millest saab Rathke sopi osa. Selline signaalide kombinatsioon ülevalt ja alt põhjustab Rathke sopi rakkudel transkriptsioonifaktor LHX3 ekspressiooni. See on faktor, mis suunab edasist endokriinsete rakkude eellasrakkude arengut. Loomuomane signaalide saatmine ja spetsialiseerumine Rathke sopi kujunemine on kindlaks määratud loomuomaste parakriinsete faktorite gradiendiga ektodermis. Kõhtliselt seljapoole suunatud BMP2 gradient ja Indian hedgehog on määratud sopi kõhtmise ektodermi ja kondenseeruva kõhtmise mesenhüümi poolt. Vastupidises, seljalt kõhupoole suunas, on FGFd. Säärased gradiendid põhjustavad erinevates rakukogumites sünteesitud transkriptsioonifaktorite kuhjumise. Paljusid neist transkriptsioonifaktoritest on tarvis multipotentsiaalsete eellasrakkude edasise laienemise reguleerimiseks. Rakkude seotus
vahendatud passiivsele transpordile vastav kõver. 13. Primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat: 1) primaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat vahetult 2) sekundaarne aktiivne transport kasutab ATP hüdrolüüsi energiat kaudselt Aktiivne transport ainete transport vastu nende kontsentratsiooni gradienti kulutatakse energiat Passiivne transport molekulide soojusliikumisest põhjustatud kooskõlas kontsentratsiooni gradiendiga. 14. Sooleepiteeli rakkudes saab glükoosi transportimine vastu kontsentratsiooni gradienti toimuda tänu glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Tegemist on: Sekundaarse aktiivse transpordiga. 15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) Na+ 16. Tagurpidi töötav ioonpump: Tagurpidi töötav ioonpump võimaldab fosfoanhüdriidsideme sünteesi. 17
Gradiendi leidmiseks lahutatakse seerumi albumiini kontsentratsioonist pleuraefusiooni albumiini kontsentratsiooni ning antud väärtuste vahe ongi seerumi ja efusiooni albumiini gradient. Samas efusiooni ja seerumi albumiini kontsentratsioonide suhe (seerumi albumiini kontsentratsioon jagatud efusioooni kontsentratsiooniga) oli vähem efektiivsem transudaatide ja eksudaatide eristamisel võrreldes seerumi ja efusiooni ablumiini gradiendiga (seerumi albumiini kontsentratsioonist lahutatud efusioooni kontsentratsioon).12 Gradiendi väärtus 12 g/l või vähem tähistab eksudaati ja suurem väärtus kui 12g/l viitab transudaadile. Seerumi ja astsiidivedeliku albumiini gradient Peamine probleem eksudaadi ja transudaadi eristamisel astsiidi korral on kõrge proteiini sisaldusega transudaat. Seetõttu peritoneaalvedeliku puhul efusiooni liigitamist transudaadiks või eksudaadiks vedelikus esineva valgu koguse põhjal enam ei toimu
o. ca 600- 700 m kõrgusel) · Tuuleiilid Massisisesed Frontaalsed · Tuuleiilidest 80-85% esineb kiirelt liikuvatel külmadel frontidel ja pealelõunasel ajal 5-10% esineb statsionaarsetel või aeglaselt liikuvatel külmadel ja oklusioonifrontidel 5-10% kaasneb õhumassisisese äikesega · soojas, niiskes ja ebapüsivas õhumassis (t +30°C, kastepunkt 10-15°C) · päeva teisel poolel · väikese gradiendiga õhurõhu väljas (nii madal- kui kõrgrõhuväli) Äike ja tromb · Maapinna kohal tekkinud õhukeeris - tromb, veepinna kohal vesipüks · Keerise läbimõõt mõnikümmend meetrit · Õhu liikumise kiirus keerises 50-100 m · Trombi teke esimese sammuna tekib äikesepilve alla lehtrikujuline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas (elevandi londi sarnane) maapinnalt (veepinnalt) tõuseb sellel vastu
piirkonnas V tekitab kolme muutuja funktsioon skalaarvälja. Skalaarvälja z=f(x,y) gradientvektoriks ehk gradiendiks nim. vektorit Skalaarvälja u=f(x,y,z) gradientvektoriks ehk gradiendiks nim. vektorit Esimesel juhul tekib tasandi mingis punktihulgas ja teisel juhul ruumi punktihulgas vektorväli, mida nim. gradientide väljaks. Teoreem 13.1. Funktsiooni z=f(x,y) tuletis vektori s suunas võrdub gradientvektori projektsiooniga vekroti s suunale. Järeldus 1. Tuletis gradiendiga ristuvas suunas võrdub nulliga. Järeldus 1 on ilmne, sest antud juhul =/2. Järeldus 2. Tuletis on suurim gradiendi suunas ja arvuliselt võrdne gradiendi pikkusega. Põhjenduseks piisab märkida, et koosinusfunktsioon saavutab oma maksimaalse väärtuse 1, kui =0. Järeldus 3. Funktsiooni tuletis nivoojoone puutuja suunas võrdub nulliga. 15. Kahe muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemum, kriitilised punktid, statsionaarsed punktid (definitsioonid)
rühmad, mistüttu interakteeruvad nende apolaarsed molekulid ning polaarsed elueeruvad esimesena, kasutades polaarset eluenti (vesi, metanool). Lisades või suurendades apolaarse solvendi osakaalu (heksaan, atseetonitriil) elueeruvad ka apolaarsed molekulid. Valkude kromatograafia pööratud faasi kolonnis Üle 5A pikkused valgud ja peptiidid on liiga suured, et neid statsionaarsel faasil lahutada. Suurendades orgaanilise solvendi osakaalu gradiendiga; teatud orgaanika kontsentratsiooni puhul valg desorbeerub stats.faasilt ning liigub ilma edasise interakteerumiseta kolonnist välja. Enne desorbeerumist seisab kogu proov eelkolonnis või kolonni pealmises osas. Üldjuhul kasutatakse C4, kus suuremad valgud annavad rohkem hüdrofoobseid interaktsioone, mistõttu ongi eelistatud lühema ahelaga stats.faasid. C18 kasutatakse lühemate/väiksemate peptiidide ja molekulide jaoks. Väiksemad peptiidid vajavad hüdrofoobsemaid, pikemaid ahelaid.
(sublimatsioon). Mulla puhul ei sõltu vee aurumine mitte ainult atmosfääri tingimustest, vaid ka reljeefist ja asendist ilmakaarte suhtes, mulla koostisest, värvusest, lõimisest, struktuursusest, hüdrofüüsikalistest omadustest, veesisaldusest, taimkattest jne. Vee aurumine mullast sõltub põhiliselt kolmest tingimusest: 1) vee aurumisele kulub teatud kogus soojusenergiat, 2) Aurumine on võrdeline õhuniiskusdefitsiidiga ehk auruõhu gradiendiga, 3) aurumine oleneb mulla omadustest veesisaldusest, veejuhitavusest, põhjavee ja kapillaarvöötme sügavusest jne. 7) Mulla füüsikalis-mehaanilised ja tehnoloogilised omadused põhiparameetrid, nende sõltuvus mulla teistest omadustest ning põhilised piirid. Mulla füüsikalis mehaanilised ja tehnoloogilised omadused: Nendest sõltub mullaharimine ja selle kvaliteet ning mullaharimiseks vajalikud energeetilised
muutustele). Häiritused kantakse vees üle lainetena. Vastavalt tiheduse ja rõhu isojoonte paralleelsusele või lõikumisele nimetatakse laineid barotroopseteks või barokliinseteks. Pikad lained on mõjutatud Coriolis'e jõu poolt. Eristatakse kaht põhiklassi Kelvini ja Rossby lained. Kelvini laine kujutab endast veetaseme häirituse liikumist piki kallast (nõlva), kus Coriolis'e jõud on tasakaalus veetaseme kaldest tingitud rõhu gradiendiga. Barotroopsed Kelvini lained hääbuvad kaldast kaugusel, mida nimetatakse Rossby deformatsiooni raadiuseks (L = c/f; kus c on laine levikukiirus ja f on Coriolis'e parameeter). Ekvaatoril on Coriolis'e jõud null. Tänu sellele osutub võimalikuks ekvatoriaalse Kelvini laine olemasolu. Ekvatoriaalne Kelvini laine kujutab endast ida suunas liikuvat Kelvini lainete paari, millest üks asub
koordinaadi järgi tuletist võttes E p = -Fx , x (5.31) konservatiivse jõu komponendi vastandväärtus võrdub potentsiaalse energia osatuletisega vastava koordinaadi järgi. Seega konservatiivne jõud kui vektor avaldub järgmiselt E p E p E p F =- i - j- k = -grad E p . (5.32) x y z Konservatiivne jõud võrdub potentsiaalse energia gradiendiga. Skalaarse suuruse gradiendiks nimetatakse niisugust vektorit, mille komponentideks on selle skalaari osatuletised vastava koordinaadi järgi. Skalaarse suuruse gradient näitab selle suuruse kõige kiirema kasvu suunda. Näidata, et homogeenses raskusjõu väljas, kus potentsiaalne energia on E p = mgz , saame grad E p = -k mg = -Fg . kx 2 Elastsusjõu väljas, kus E p = , vastavalt 2
saame, et Fs = - . Seos kehtib igas suunas, seega Fy = - . Tekkinuid suhteid nim. s y U Fz = - z gradiendideks. Järelikult on jõud võrdne vastandmärgiga võetud Wp gradiendiga- F=-gradU. Mehaanilise süsteemi tasakaalutingimused Kui süsteem on olekus, kus kõikide kehade kiirus on null, potentsiaalse energia väärtus aga minimaalne, siis ilma välismõjuta ei saa süsteemis tekkida liikumist, seega on süsteem tasakaalus. Isoleeritud süsteemi puhul on tasakaalus selline kooslus, kus potentsiaalne energia on minimaalne. Gravitatsiooniseadus
Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käitub iga raadioantenn. Dipoolina käituv aatom on footoni generaator. Vaatame homogeenset elektrivälja. Tekib jõumoment, mis pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks. Seejärel liikumine lakkab. Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool on juba pöördunud väljasihiliseks. Seega dipoolile tervikuna mõjub jõud, mis on suunatud tugevama välja poole. Vastupidise gradiendiga väljas liiguks dipool samuti tugevama välja poole, seega vasakule. Niisiis neutraalne süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas liikuma. Sellel põhineb elektroforees. Tähtis rakenduslik nähtus geeniuuringutes ja muidu bioloogias ja keemias. 69. Mis on polarisatsioonivektor? Mis määrab summaarse väljatugevuse dielektrikus? Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu? Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste mehanismide dipoolmoment
· puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes 2. Mida nimetatakse pressliiteks? Kuidas saadakse pressliidet? 3. PRESSLIIDE = liide, kus selle komponendid on istatud PINGUGA ning koormuse ülekandmine ühelt liite komponendilt teisele toimub pingust tulenud radiaaljõust tingitud hõõrdumise abil. 4. Pressliite saamiseks on 2 võimalust: 5. Pressimine võrdsel 9. Koostamine temperatuuri gradiendiga: temperatuuril: 10. · võll on jahutatud ja avaga detail (rumm) 6. · liite detailide temperatuurid on kuumutatud; on võrdsed; 11. ·pressimine võib osutuda mittevajalikuks; 7. · liite istupinnad õlitatakse; 12. · liide saab kuni 2,5 korda tugevam, kui 8. · pressimise kiirus mitte üle 5 pressimisel mm/s. 13. 14
teiste sõnadega: grad A) ristub punkti A läbiva nivoopinna (x, y, z)=C puutujatasandiga punktis A. [tuletis funktsiooni u = (x, y, z) nivoopinna puutuja suunas võrdub nulliga] 22) Nabla. Vektorvälja divergents. Solenoidaalne väli. Vektorvälja rootor. Keerisevaba väli. · Nabla ehk Hamiltoni operaator, mis koosneb ainult osatuletistest. Seega Hamiltoni operaator funktsioonist (P) võrdub selle funktsiooni gradiendiga, st ( P) =grad (P). · Vektorvälja divergents olgu antud vektorväli F(P)=(F1(P), F2(P),...,Fm(P)). Moodustame nabla ja F(P) skalaarkorrutise * F (P) = F1(P)+ F2(P) + ...+ F3(P) x1 x2 xm tegemist on skalaarväljaga. Seda välja nimet vektorvälja F (P)divergentsiks ja tähistatakse div F (P). Seega div F (P)= · F(p).
teiste sõnadega: grad A) ristub punkti A läbiva nivoopinna (x, y, z)=C puutujatasandiga punktis A. [tuletis funktsiooni u = (x, y, z) nivoopinna puutuja suunas võrdub nulliga] 22) Nabla. Vektorvälja divergents. Solenoidaalne väli. Vektorvälja rootor. Keerisevaba väli. · Nabla ehk Hamiltoni operaator, mis koosneb ainult osatuletistest. Seega Hamiltoni operaator funktsioonist (P) võrdub selle funktsiooni gradiendiga, st ( P) =grad (P). · Vektorvälja divergents olgu antud vektorväli F(P)=(F1(P), F2(P),...,Fm(P)). Moodustame nabla ja F(P) skalaarkorrutise * F (P) = F1(P)+ F2(P) + ...+ F3(P) x1 x2 xm tegemist on skalaarväljaga. Seda välja nimet vektorvälja F (P)divergentsiks ja tähistatakse div F (P). Seega div F (P)= · F(p).
omavahelise vahetu kontakti teel. Fourier' 1822.a. uuris soojustootlikus, etteantud tehnoloogilise protsessi ja soojusallikas . ·Soojust vastuvõtva keha, e. kõrgema
soojusjuhtivust tahketes kehades ja tuli järeldusele, et kvaliteedi tagamine, lihtne konstruktsioon, kompaktsus, temp-ga keha ülemine soojusalikas .Vastavalt nende
soojusvoog kehades on võrdeline temp. gradiendiga. q=- seadme väike mass ja remont ning töökindlus ettenäht temp-de nivoost liigitame soojustransf-id :1. Külmutus
gradt[W/m2]. Soojusvoog ja temp. gradient on ekspluatatsioonile, praegune tehniline ja esteetiline tase. e. jahutusprotsessid (alla 0 oC-i), T2
3) kuumutamine x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni kont-ud lahustes, ka ei sobi metallide soolide puhul. Osakeste koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis vähendab emulgaatori adsorptsiooni.4) mehaaniline mõjutamine gradiendiga dx/dc: dm/dt=-Ds*(dc/dx). Kui kontsentratsiooni ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. : tuuma pinnale kaitsekihtide lõhkumine kas mehaanilisel või elektriliselmeetodil.5) gradient on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja jooksul t kandub
dodekaani, siis muutuvad seebi kihikujulised mitsellid uuesti ümarstruktuurideks ja viskoossus väheneb tuhandeid kordi. DIFUSIOONIKONSTANDI AVALDISE TULETAMINE: Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga dx/dc: dm/dt=-Ds*(dc/dx). Kui kontsentratsiooni gradient on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja jooksul t kandub mass m: m= - sD * dc/dx *t Difusioonikoefitsient D väljendab arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise kontsentratsioonigradiendi korral. Osakeste liikumapanevaks jõuks on d/dx ja ühele osakesele mõjuv liikumapanev jõud F1= - d/dx * 1/cNA. Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud F 2=Bv, kus
difusiooniga. Statsionaarset difusiooni korral toimub mingi gaasi difusioon läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Kont-sentratsiooni sõltuvust koordinaadist x nimetatakse kontsentratsiooni profiiliks. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne: dC/dx = C/ x = C A - C B / x A - x B = const Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsent-ratsiooni gradiendiga: J = -D dC/dx Fick'i I seadus kus J difusioonivoog suunas x; D võrdetegur e difusioonitegur.. Avaldame võrrandist 4.2 dm: dm = J·S·dt ja asendame J Fick'i I seadusest: dm = -D xS x dC/dx dt Kui D = const; S = const ja dC/dx = const, saame integree-rimisel: m = -D xS x dC / dx x t See võrrand annab aja t jooksul läbi pinna S difundeerunud ainehulga. Kui S = 1; dC/dx = -1; t = 1, siis m = D Seega difusioonitegur võrdub ainehulgaga,
hPa = 1 atm puhul suhteline niiskus kahaneb. Kui Pilvede klassifikatsioonid ajast, kui Kui küllastatud õhus on ümbritseva õhu 1 mb = 0,75 mm Hg veeauru kogus õhus ei muutu, siis õhu mõisteti, et pilved tekivad veeauru temp gradient võrdne märja õhu temperatuuri kasv vähendab suht. niiskust; kondenseerumisel gradiendiga Õhurõhu väärtusi. õhu temperatuuri kahandamine suurendab J.B. Lamarck (etaažid) seda Luke Howard, 1802-1803 ettekanne Sademed: pilvede klassifikatsioonist (3 põhiliiki – Pilvepiiskade teke Küllastusvajak, kastepunkt. Cirri, Cumuli, Strati) . Goethe, Kämtz. 1)Põrke- (koagulatsiooni) teooria, nn
nõlva püsivusele. Juhul kui nõlvas vee liikumist ei toimu (veepind pinnases on horisontaalne), kehtivad kõik eelnevad lahendid. Pinnase mahukaaluks tuleb allpool veetaset asuvas osas võtta heljundmahukaal ' = w . Vee voolamisel nõlvas lisandub vee voolamise suunaline hüdrodünaamiline jõud, mis suurendab nihutavat jõudu või momenti. Enamik nõlvade varisemisi on toimunud just hüdrodünaamilise jõu suurenemisel. See jõud on võrdeline hüdraulilise gradiendiga (vt. osa 3.5). Seepärast kõige ohtlikum olukord tekib suurima pinnaseveetaseme erinevuse juures nõlvas, näiteks suurvee järel toimuva järsu vee langemise korral jõgedes. 9.9.1 Liivast nõlva püsivus vee voolamisel nõlvast Kui pinnase tugevus on määratud ainult sisehõõrdenurga (c=0), siis ilma veevooluta on nõlv püsiv, kui nõlva kaldenurk võrdub pinnase sisehõõrdenurgaga. Vee väljumise puhul nõlvast lisandub filtratsioonijõud (joonisel 9
Vastavalt lihtsustuvad ka adiabaatilise protsessi korral Termodünaamika 1. seaduse valemid.Mis on : Temperatuuri kuivadiabaatiline gradient Sõna kuiv tähendab et temperatuuri langedes ei toimu õhus oleva niiskuse väljakondenseerumist , õhu absoluutne niiskus jääb samaks ( suhteline niiskus kasvab sest temperatuur jääb samaks). Kondensatsioonivoost kõrgemal on seetõttu tegu märgabiabaatilise gradiendiga niiskus kondenseerub välja tekivad pilved .. Jahedal õhtul võib tekkida nähtus kus maapinna lähedal on vaikne tuul ja temperatuur seetõttu jaheneb kiiremini kui kõrgemal ja siis adiabaatiline temperatuuri gradient enam ei tööta ja siis kasutatakse tuletise valemit temperatuuri kõrguse muutuse leidmiseks. dT/dz (z kõrgus) Adiabaatiline protsess on protsess mille vältel ei toimu väliskeskonnaga soojusvahetust. Tegijapoiss 2010
tõmbejõud. Pindpinevusjõu mõjul püüab vedelikupiisk võtta vähima pindalaga (sfäärilist) kuju. Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks onnjuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. Soojusjuhtivuse põhiseadus: soojusvoo tihedus on võrdeline temperatuuri gradiendiga, jQ = - K (dT/dx). Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub (mida suurem on dT/dx), seda rohkem soojus selles suunas levib. Soojusvoo tihedus jQ = Q / ( t S) näitab, kui suur soojushulk Q läbib ühikulise ajavahemiku jooksul soojuse levikusuunaga x ristuvat ühikulist pinda. Temperatuuri gradient dT/dx näitab, kui palju muutub temperatuur liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur K iseloomustab soojuse levikut vaadeldavas aines ja teda
Keha temperatuuriväljaks - nimetatakse selle keha temperatuuride väärtuste kogumit selle ruumi või keha kõikides vaadeldavates punktides. Temperatuuri gradiendiks nimetatakse mingisuguses punktis temperatuuuri juurdekasvu piirväärtust isotermide vahelise ristlõigu pikkusele [ lim(dt/dn) ] joonis. Vihikus Temperatuuri muutus on maksimaalne ja temp.muutumise kiirus on max. Normaali suunas. Fourier seadus Soojusvoog kehades on võrdeline temperatuuri gradiendiga : q = - × grad (t ) [W/m²] , kus lambda on soojusjuhtivustegur. 61. Soojusjuhtivusteguri mõiste. Millest oleneb materjalide ja ainete soojusjuhtivustegur ja kuida? Mõningad näitet selle väärtusest erinevatele materjalidele. Lambda on soojusjuhtivustegur ehk võrdetegur, mis iseloomustab antud materjali võimet juhtida soojust ja see oleneb ainest millest keha koosneb, agregaatolekust, aine struktuurist, tihedusest, poorsusest, niiskusest ja keha temperatuurist
Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A. Fourier’ seadus ja soojusjuhtivustegur. Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse levik kehades toimub keha väikeste osakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Fourier’ 1822.a. uuris soojusjuhtivust tahketes kehades ja tuli järeldusele, et soojusvoog kehades on võrdeline temp. gradiendiga. q=-gradt[W/m2]. Soojusvoog ja temp. gradient on vastupidise suunaga. Gaasides on soojust edasi kandvateks osadeks molekulid, kus temp. mõjutab soojusjuhtivust. Vedelikes oleneb see füüsikalistest omadustest ja temp. Tahketes ainetes kannab energiat edasi helikvandid e. fonoonid. Metallides aga peamiselt vabad elektronid. Wiedemann-Franzi seadus—parimad soojusjuhid on need metallid, mis juhivad paremini ka elektrit
või keha temperatuuri väljaks. Temperatuuri gradiendiks mingis meelevaldse keha punktis A nimetatakse selle punkti A juures oleva temperatuuri muutuse t ja sellele muutusele vastavate isotermilist ristlõigu n pikkuse suhte piirväärtust. t lim n = gradt n 0 (K/m) gradient on maksimaalne ristisuunas (n-i suunas) kuna teepikkus on seal minimaalne.(joonis) Fourier´i seadus: Soojusvoog Q kehades on võrdeline temperatuuri gradiendiga. q = - gradt , (w/m2) võrdetegur (soojusjuhtivustegur) ( w / m K ) . Soojusjuhtivustegur on igasugust ainet või materjali (keha) iseloomustav suurus ja ta sõltub aine omadustest (struktuurist), aine olekust (agregaatolekust) ning temperatuurist. Parimateks soojusjuhtideks on need metallid mis juhivad paremini elektrit. N: vask Cu 360[ w / m K ] ja alumiinium Al 200[ w / m K ] 40. Soojusjuhtivus ühe ja mitmekihilises seinas. t -t t
Keha temperatuuriväljaks - nimetatakse selle keha temperatuuride väärtuste kogumit selle ruumi või keha kõikides vaadeldavates punktides. Temperatuuri gradiendiks nimetatakse mingisuguses punktis temperatuuuri juurdekasvu piirväärtust isotermide vahelise ristlõigu pikkusele [ lim(dt/dn) ] joonis. Vihikus Temperatuuri muutus on maksimaalne ja temp.muutumise kiirus on max. Normaali suunas. Fourier seadus Soojusvoog kehades on võrdeline temperatuuri gradiendiga : q grad (t ) [W/m²] , kus lambda on soojusjuhtivustegur. 61. Soojusjuhtivusteguri mõiste. Millest oleneb materjalide ja ainete soojusjuhtivustegur ja kuida? Mõningad näitet selle väärtusest erinevatele materjalidele. Lambda on soojusjuhtivustegur ehk võrdetegur, mis iseloomustab antud materjali võimet juhtida soojust ja see oleneb ainest millest keha koosneb, agregaatolekust, aine struktuurist, tihedusest, poorsusest, niiskusest ja keha temperatuurist
elastse deformatsiooni suhtena. Iseloomustab materjali jäikust. Kordamisküsimused II Keemia 1) Veekindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav vee toimele või takistada vee läbitungimist. Niiskuskindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav kontaktniiskusele või veeaurule õhus. 2) Ficki esimene seadus kirjeldab difusioonis osalevate osakeste voogu läbi pinnaühiku, mis on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. 3) Materjali külmakindlust mõjutab temperatuur, poorsus. 4) Materjali vastupidavus sõltub mõõtmete vastupidavusest, vastupanu happesusele, kemikaalidele, uv kiirgusele, mehaanilistele omadustele jne. 5) Keskkond liigitatakse aluseliseks või happeliseks vastavalt ph tasemele ehk vesinikeksponentile. 6) Keemiline stabiilsus tähendab keemilise süsteemi (ühend, materjal, mineraal) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud ingimustes mitte muunduda.
Toimub mingi gaasi difusiooni läbi vaheseina pindalaga S, kusjuures gaasi rõhku mõlemal pool vaheseina hoitakse konstantsena. Konsentratsiooni sõltuvus koordinaadist x nim kontsentratsiooni profiiliks. Selle sõltuvuse kalle mingi punktis dC/dx on kontsentratsiooni gradient. Statsionaarse difusiooni korral on kontsentratsiooni profiil lineaarne ja gradient konstantne. Statsionaarse difusiooni korral on difusioonivoog võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. 5.Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuuist. Difusiooni kiirus sõltub: 1) difusiooni mehhanismist, 2)difundeeruvate osakeste mõõtmetest, 3)kritallstruktuurist; 4)temperatuurist. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist väljendub D temperatuurisõltuvuse kaudu: D= D0*exp(-Ed/RT) ; kus Ed- difusiooni aktiveerimise energia Logaritmivõrrand: lnD= lnD0- Ed/RT Sirge tõusu tg a(alfa) järgi saab leida aktiveerimisenergia: tga= lnD/1/T=Ed/R
annaabi.ee 
