GPS 1) GPS on satelliitnavigatsioon, mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses. Täpsete nõuete saavutamiseks kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, mis aitab parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-
loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Lihtsustatud tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali saatmise aeg jne.). Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha,
4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid B0 = 57° 31' 03''.19415 N, L0 = 24° 00' E; 5) koordinaatide algpunkti ristkoordinaadid X0 = 6 375 000 m, Y0 = 500 000 m. (2) Projektsiooni LAMBERT-EST kasutatakse tasapinnaliste ristkoordinaatide L-EST97 arvutamiseks geodeetilistest koordinaatidest EUREF-EST97. GRS80 ellipsoidiga, 5. Arutlege GPS-signaali koodidega moduleerimise eesmärgi üle. Iga satelliit kasutab erinevat signaali moduleerimise koodi. Jälgides vastuvõtja laine asemel moduleeritud koode, on kergem leida atmosfääri erinevates kihtides levimisel tekkinud viivitust ja teha korrektsioone. Koodi moduleeritakse, et saada pseudokaugus. Moduleerimine, signaali muutmine, faasi nihutatakse 180 kraadi. 6. Millised on GPS-kandelaine ja koodide sagedused ja millised on nende vastastikused seosed. Iga satelliit edastab kahel sagedusel L1 (1575,42 MHz) ja L2 (1227,6 MHz) kodeeritud (C/A- kood(1
Sissejuhatus Globaalne asukoha määramise süsteem (GPS) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide
asukoha määramissüsteemist GPS. Varasemad materjalid antud teemal kipuvad olema liiga ülevaatlikud või mingit konkreetset tehnikat puudutavad. Antud töö sobib tutvustavaks materjaliks kõikidele asjahuvilistele oma teadmiste täiendamiseks. Töö jaguneb kolmeks põhimõtteliseks osaks. Esimeses osas tutvustatakse navigeerimisvahendeid, mida kasutati enne GPS-i. Teine osa on pühendatud GPS-ile. Siin tutvustan GPS-i ja tema tööpõhimõtteid, pikemalt peatun mõõtmismeetoditel. Uurin, millest tekivad vead mõõtmistel ja kui suured need olla võivad. Tutvustan ka mõningaid GPS-i kasutusvõimalusi igapäevaelus. Kolmanda osa tööst moodustab teiste positsioneerimissüsteemide lühitutvustus. Eellugu GPS-ile Juba ammustest aegadest on inimesed püüdnud leida usalduslikku meetodit määramaks oma asukohta ning leidmaks teed sihtpunkti ja tagasi. Arvatavasti kasutasid koopainimesed jahile või toitu otsima minnes kivisid ja
Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella
1:20000000 Indekskaardid reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid Kaarditöö Meresõitja arvutab laeva liikumise ja määrab laeva asukoha graafiliselt merekaardil. Graafiliste ja analüütiliste arvutuste kogumit ning nende ülesannete täitmist, nimetatakse kaarditööks. Laeva asukohta, mis on saadud sellisel moel, et laeva poolt läbitud tee kantakse kaardile joonistatud laeva liikumissuunale - kursile, nimetatakse arvutatud ehk laagitud kohaks. Kaarditööriistad Paralleeljoonlaud Transportiir Sirklid Pliiats Kustutuskumm Protraktor (koha määramine rõhtnurkade järgi) Kaardiraskused Deviatsiooni määramine ja hävitamine Kord aastas või kui ületab ±5° Kompassi asukoha muutmisel Peale laeva remonti ja elektrikeevituste puhul
1:20000000 Indekskaardid reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid Kaarditöö Meresõitja arvutab laeva liikumise ja määrab laeva asukoha graafiliselt merekaardil. Graafiliste ja analüütiliste arvutuste kogumit ning nende ülesannete täitmist, nimetatakse kaarditööks. Laeva asukohta, mis on saadud sellisel moel, et laeva poolt läbitud tee kantakse kaardile joonistatud laeva liikumissuunale - kursile, nimetatakse arvutatud ehk laagitud kohaks. Kaarditööriistad Paralleeljoonlaud Transportiir Sirklid Pliiats Kustutuskumm Protraktor (koha määramine rõhtnurkade järgi) Kaardiraskused Deviatsiooni määramine ja hävitamine Kord aastas või kui ületab ±5° Kompassi asukoha muutmisel Peale laeva remonti ja elektrikeevituste puhul
Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid,
kilo kuni mitu tonni kaaluvat aparatuuri, lennata madalal kui ka mitmekümne kilomeetri kõrgusel, varieerida lennukiirust nullist kuni mitmesaja meetrini sekundis ning paindlikkus lennumarsruudi ja lennuaja valimisel. Siiski on atmoosfäärilennul tehtava kaugseire puhul ka omad puudused. Lennu kestus on lühike, mistõttu on raske saada pidevat pikaajalist vaatlusriba. Võrreldes kosmoseseirega on geograafiline ulatus väiksem. Atmosfääri liikumise tõttu on keeruline määrata täpset asukohta ja asendit. 3.1. GPS - Üleilmse asukohamääramise süsteem Sensori täpse asukoha saab määrata kasutades globaalset positsioneerimissüsteemi (Gobal Positioning System, GPS) või kontrollpunkte maapinnal, sageli omavahel kombineerituna. Kontrollpunktid võivad olla kas hästi identifitseerivad objektid maapinnal või spetsiaalselt maastikule paigutatud esemed. Atmosfääri turbulentsist tingitud lennuki kõikumine kõigis
süsteemid. USAs on juba kümneid rahvusvahelisi ja sadu kohalikke kanaleid, mis jõuavad televaatajani kaablite ja mastide vahendusel, seetõttu koguvad otselevisatelliidid seal alles populaarsust. 7 4. Navigatsioonisatelliidid Kompass ning päikese, kuu ja tähtede asend olid reisijatele, maadeuurijatele ja meremeestele väga tähtsad. Tänapäeval asendab neid kõiki GPS (Global Positioning System)- vastuvõtja, mis meenutab veidi mobiiltelefoni. Selle abil saab määrata oma asukohta mistahes maailma nurgas 50-meetrise täpsusega. GPS-vastuvõtja näitab ka asukoha kõrgust merepinnast ning liikumissuunda-ja kiirust. Tänapäeval kasutab suurem osa laevu ning lennukeid navigeerimiseks satelliitide abi. GPS-võrgul on 24 satelliiti, mis on jaotatud kuueks neljaseks grupiks. Ühe grupi neli liiget järgnevad üksteisele 20 180 km kõrgusel orbiidil
umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. 24. tunniga teevad satelliidid 2 täisringi ümber Maa. Nende tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS satelliidid saavad energiat päikesepatareidest ning on varustatud ka lisapatareidega, juhul kui on päikesevarjutus. Iga satelliit on töökindel umbes 10 aastat. Asendussatelliite ehitatakse pidevalt ja saadetakse orbiidile. Signaali saatmise võimsus on kuni 50 vatti. (What is GPS...) GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. GPS vastuvõtja määrab kauguse vähemalt nelja satelliidini, kuna satelliitide asukohad on teada, siis selle järgi arvutab vastuvõtja enda asukoha koordinaadid. Satelliidid kujutavad endast kõrge täpsusega kellasid kohamäärangu jaoks, nad lähetavad pidevalt koodsignaale, mis sisaldavad ajatunnuseid
........................ 48 3.2.1 Loendusmatt .......................................................................................................................... 53 3.2.2 Infrapuna loendur .................................................................................................................. 55 3.2.3 Raadiokiir-loendur.................................................................................................................. 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2
Algselt oli kanalis S/N=4000. (+- 10%) C=3,986Mbit/s RS-232 liidese kaudu kantakse START-STOP reziimis parameetritega 7,E,1 üle ASCII sõnumit pikkusega 1250 sümbolit. Valida RS liidesega ühendatava modemi bitikiirus lähtudes vajadusest edastada sõnum vähemalt 1 sekundi jooksul. Reziim 7 andmebitti+E-paarsus+1-stopp+1start=10bitti symboli jaoks. V:1250*11/1=13,8kb/s Sateliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 100 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida pinge vastuvõtja sisendil. 100dB on 1010korda ehk maa peal on signaali v6imsus 1nW. P=U2/R=> U=3,16*10-4V Satelliit saatja väljundvõimsus on 1 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 60 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi. Leida vool vastuvõtja sisendis. 60dB=106 korda. P=I2R => I=0,1mA Satelliit saatja väljundvõimsus on 10 W. Signaali sumbuvus maapealse vastuvõtjani on 110 dB. Vastuvõtja sisendtakistus on 100 oomi
geoidi pinnal. Geodeetilised määratakse geodeetiliste mõõtmistega. 4. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y- telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks ja vastupidi. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastikupunkti asukohta tasapinnalises projektsioonis saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x- teljeks on 24° meridiaan või sellega paralleelne suund ja y-teljeks ekvaatorikujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. Kohaliku tähtsusega mõõdistamise puhul kasutatakse ka suvalisi ristkoordinaatide süsteeme.
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
väärtus null. IP aadressi võrgu- ja masinaosa IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa. Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Kui sadama valdaja ei tegele ise vahetult jäätmekäitlusega, peab tal olema sõlmitud leping jäätmete vastuvõtjaga, kellel on piisavad vastuvõtuseadmed. Vastuvõtuseadmed on piisavad, kui need suudavad vastu võtta sellist liiki laevaheitmeid ja lastijäätmeid sellistes kogustes, nagu sadamat külastavatel laevadel tavaliselt tekib, võttes arvesse sadama kasutajate tööga seotud vajadusi, sadamat külastavate laevade tüüpi, sadama suurust ja geograafilist asukohta ning käesoleva määruse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 sätestatud erandeid. (22) Sadama vastuvõtuseadmete väidetavatest puudustest peab laeva või väikelaeva kapten teavitama Keskkonnainspektsiooni. (3) Laevaheitmetes olevad jäätmed tuleb liigitada Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» alusel, kui käesoleva määruse lisa 1 ei ole rakendatav.
Nt. Ei taheta kasutada autode saastevastaseid seadmeid ja ohutusrihmu, kuid need on vajalikud nt õhu puhtana hoidmiseks, elu päästmiseks ja haiglakulude vähendamiseks. On vaja pöörata suuremat rõhku tervislikele toodetele, nende ligitõmbavuse suurendamisele ja kaupade kahjulike omaduste vähendamisele. Ühiskondlik turunduskonseptisooon täiendab eelnevat turunduskonseptsiooni suunates otsuse vastuvõtja tähelepanu mitte ainult tarbimisvajaduste rahuldamisele, vaid ka sellega kaasnevatele laiematele ühiskondlikele nähtustele. Eesmärgiks on nii üksiktarbija kui ka kogu ühiskonna elukvaliteedi säilitamine või parandamine, kestva heaolu tagamine. Pikaajalisi ülesandeid (nt kasumi teenimine) lahendatakse jooksvate tarbimisvajaduste rahuldamise kaudu tasakaalustatult ühiskonna perspektiivsete huvidega.
Mida „Õhtuõpikust” leida võib ja kuidas seda lugeda? Iga küsimus annab Sulle ka võimaluse sõbruneda ühega autoritest. Seejärel tutvustame Sulle veel kõiki teisi paljusid, kelleta raamat kindlasti sellel kujul valmis poleks saanud. Ning pärast seda ei jää Sul küll üle muud, kui lugema hakata! Kirjuta meile kindlasti, kui Sul tekib küsimusi, soovitusi või niisama mõtisklusi. Kas „Õhtuõpik” on mulle või kellele ta üldse mõeldud on? Sellele küsimusele vastab Elis. „Matemaatika õhtuõpik” on ideaalseks kaaslaseks kõigile neile, kelle jaoks tundub koolimatemaatika aeg-ajalt kuiv ja üksluine. Usun, et meie lugeja on kindlasti asja-
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Nendeks on varude haldamine ja ostutegevus. Klienditeeninduse kvaliteet logistikas on määrava tähtsusega ja see mõjutab konkurentsi pingestudes üha enam klientide arvu ning ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust – sellest on pikemalt juttu kuueteistkümnendas peatükis. Kuluarvestus on oluline kõikide logistikatoimingute puhul, kuna ilma logistikatoimingute ja kogu logistikaprotsessi kulude taset teadmata on ettevõttes võimatu mistahes parendustegevus logistika ja tarneahela juhtimise valdkondades.
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
PP Passage Point Ületus-/läbipääsupunkt RA Rear Area Tagala-ala RFA Restrictive Fire Area Tulekeeluala RP Release Point Irdumispunkt Release Line / Report RL Lahknemis-, ettekandejoon Line RTE Route Marsruut Standing Operating SOP Püsitoimingud Procedure ÜTE - Ühtlustatud tegevuseeskiri SP Start Point Lähtepunkt TCP Traffic Control Post Liikluskontrolli punkt RV / KP Rendezvous Kogunemispunkt FRV/VKP Final Rendezvous Viimane kogunemispunkt
noppida on küllalt raske. Kui aga juba õnnestub täpsustada teema, programmeerimiskeel või otsingusse sisse anda konkreetse veateate tekst, siis on rohkem asjalikke vastuseid loota. Microsofti-spetsiifiliste küsimuste korral leiab palju asjalikku abi aadressilt http://msdn.microsoft.com - seda nii konkreetse keele/tehnoloogia alt kui ka üldtutvustuste kaudu. Igati põhjalik tasuta abimaterjal ka siis lugemiseks, kui konkreetseid küsimusi parajasti ei ole - küll lugemise peale näpud sügelema hakkavad ja tehes ka küsimused tekivad. Kui peaksid õpingute käigus takerduma, siis oled teretulnud kasutama abi saamiseks Eneta kommuuniportaali foorumit www.eneta.ee/foorum. Kui jääd hätta programmide installeerimisega, tarkvara kasutamisega või Sul tekib mistahes muu Microsofti tehnoloogia kasutamisega seotud küsimus ja vajad nõu, siis Eneta foorumisse on kaasatud paljud asjatundjad sind abistama. Samuti
Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2. Millised on need meid ümbritseva maailma üksikkvaliteedid, mida me tunnetada suudame? Kuidas neid kvaliteete üksteisest eristada ja omavahel võrrelda või hinnata? Kuidas meil tekib tervikkujund
müratapjat. Kui arvuti töötab, siis teeb ta paratamatult müra- ventilaatorid kahisevad/ undavad ning kõvaketas ragiseb (mootor pöörleb ka siis, kui otseselt andmeid ei loeta). Häält võivad teha ka CD- ja disketiseade. Et kõike seda vaiksemaks teha, siis tasukski valida noisekiller korpus, mis arvuti lärmakust tunduvalt vähendab. 13. Välismäluseadmed: Disketiseade, kõvakettaseade, CD-ROM, DVD-ROM, CD- kirjutajad (CD-R , CD-RW).ja DVD kirjutajad. Pikemalt nende kohta infi leiad siit. FDD (1) (Floppy Disk Drive) - flopiajam Kettaajam, mis loeb ja kirjutab flopiketastele Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
