Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gooti stiil, arhidektuur, maalikunst ja skulptuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gooti, kirik, gootika, skulptuur, pikihoone, surmatants, arhitektuurt, renessanss, denis, bernt, varagootika, jumalaema, kõrggootika, amiens, chartres, taastati, lööviline, reims, kunstistiil, etappi, hilisgootikat, 1525, väljakutse, teravkaare, kohtab, kujutasid, skulptuuridele, arhitektuurist, katedraalides, seinamaalide, vitraaziGOOTI STIILIS SKULPTUUR JA TARBEKUNST GOOTIKA NIMETUS Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi 16. sajandil Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil AJALUGU Alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor Eestis ja Lätis levib alles umbes aastal 1300 Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv ETAPID Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: § varagootikat (u 11401200) § kõrggootikat (u 12001350) § hilisgootikat (u 13501525) GOOTI STIILI PÕHITUNNUSED Teravkaared Roidvõlvid (ristroidvõlvid) Tugipiidad ja tugikaared GOOTI ARHITEKTUUR Teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele
Gooti stiil sai oma nime gootide hõimu järgi, kui 16.sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks, barbaarseks ja aegunuks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. 12. sajandil piirdus kuningate võim ainult Pariisi lähiümbrusega, kuid Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks.
Gooti arhitektuur Gootika tekkimine Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus.
Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Klass. 12 C Kool: Talinn 2014 SISUKORD 1.Romaani stiil 1.0 Romaani arhitektuur 1.1 Sakraalarhitektuur 1.1.1 Tornid 1.1.2 Võlvid 1.1.3 Sambad 1.2 Romaani skulptuur 1.3 Romaani maalikunst 1.4 Prantsusmaa 1.5 Inglismaa 1.6 Saksamaa 1.7 Itaalia 1.8 Eesti 2. Gooti stiil 2.1 Nimetus 2.2 Ajalugu 2.3 Gooti arhitektuur 2.3.1 Inglismaal 2.3.2 Itaalias 2.3.3 Hispaania 2.4 Gooti skulptuur 2.5 Gooti maalikunst 2.6 Gootika Eestis 3. Romaani ja Gooti stiili piltlikud näited KASUTATUD ALLIKAD Romaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.
Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed
lõpul. Itaalias hakkab see levima XIII saj algul, Saksamaal pääseb ta täiesti mõjule XIII saj keskel. Poliitiliselt oli Euroopa mõjuvõimsaim ja territooriumilt suurim Kopetingide poolt valitsetud Prantsusmaa- siin tärkas ristisõdade idee, siin tekkisid usuelu reformimise liikumised, kujunes kõige selgemini välja feodaalsüsteem. Prantsusmaa oli keskaja teaduse ja kirjanduse ja kunsti hälliks, mille väljundiks võib pidada gooti kunsti. See oli antiigipärandist täiesti vabanenud iseseisev kunstikäsitlus. Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris valitseb gootika Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal kuni XVI saj, Itaalias taandub ta renessanss-stiili ees juba XV sajandil.
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei
Gooti stiili teke ja nimetus gootika Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused
Juhendaja: Tartu 2013 SISUKORD ARENG JA ISELOOMUSTUS 2 ARHIDEKTUUR 2 SKULPTUUR 4 MAALIKUNST 5 TARBEKUNST 7 MOOD 7 KOKKUVÕTE 7 PILTE GOOTI KUNSTIST 8 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut põhja pool Pariisi asus Saint -Denis' klooster
1. Nimeta tähtsamad kunstiliigid ja nende jagunemine? I ARHIDEKTUUR- 1) sakraararhidektuur(kirikud, kabelid, moseed, templid) 2) profaanarhidektuur(lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud) II SKULPTUUR- 1) reljeefid(kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef) 2) ümarplastika. Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad
käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare
Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid
Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................
*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.
*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.
Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. On avaldatud arvamust, et gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12.
Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad. Võeti eeskuju kreekast(skulptuur) ja ehitati tellisest ning hiljem ka marmorist. Tähelepanuväärsed on Roomaaegsed sillad, dermid, amfiteatrid, akvaduktid, triumfi kaared, sambad, colusseum ja foorumid. Tuntuim Rooma ehituskunsti saavutus on Miletose turuväravad. Rooma maal ja skulptuur ei ilustanud inimesi vaid kujutas neid realistlikult, nagu nad olid. Tähtis oli portree ja tehti seinamaale ning põrandamosaiike. Sellised nägid välja saunad e dermid. Kasutusel olid akvaduktid. Kujutati stseene elust enesest. Tehti ka tahvelmaale (värvmuld valati kuuma vaha sisse). Vana-Kreeka kunst
Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS............................
Gooti kunst Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned
Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused. Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne. Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud. Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb... arhitektuur e ehituskunst skulptuur 1. profaanarhitektuur (ilmalik) 1. reljeef e pinnakunst 2. sakraalarhitektuur (püha) 2. imonplastika e täisskulptuur maalikunst graafika tahvelmaal * trükikunst seinamaal * arvutidisain miniatuurmaal tarbekunst disain isevalmistatud Kunstistiile eristatakse mingite kindlate iseloomulike tunnuste järgi.
viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR: Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised
4-5. saj. ehitati ta hauale Rooma Peetri basiilika. Varakristliku kiriku eeskujuks ei sobinud antiiktemplid, kuna olid rajatud jumala kuju jaoks ja inimesed sinna ei pääsenud. Sellepärast võeti kasutusele: Vaade Santa Constanza kirikusse Varakristlik kirik(basiilika) Roomas. 4.saj. Sammaste read jagasid kiriku löövideks. Hoone rajati ida-lääne suunas Pikihoone idaotsa rajati põhilööv ehk transept. Sellest idapool poolringi kujuline apsiid, kõige pühaim paik. Kesklööv kõrgem, eraldi katusega. Selle ülaosas aknad, valgmik Uks läänes Mõnikord kiriku kõrval kellatorn-kampaniil Sageli läänefassadi ees nelinurkne õu-aatrium Santa Maria Maggiore kirik Roomas. Vaade kesklöövi. 5.saj
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga
Pühad raamatud: 1. Koraan a. Usk b. Elu c. Seadused 2. Sunna a. Koraani igapäevane tõlgendus ja laiedus 3. Sariaat a. Reguleerib igapäevaelu Usule pani aluse 7. saj Muhamed 622 põgenes mekasse Loetakse ajaarvamise alguseks 630 naaseb mekasse islami riigi algus Kalifaadis ei surutud peale oma kombeid. Mitte-islamiusulised maksid makse. Maid seob usk ja keel. Ajalugu Page 24 Kirik varakeskajal 7. detsember 2009. a. 14:37 395 lõhestus Autoriteet tõuseb peale 4 saj Paavsti võimu põhjused: 1. Lääne-Rooma lagunemine 2. Paavst hoolitses vaeste ja haritlaste eest 3. Kuninga ja keisri võimu vähenemine Üks esimesi paavsti autoriteedi tõstjaid Gregorius I ehk suur. Ilmalik allutati paavstile. Oli algselt munk. Osav poliitik. Gregoriuse reformid: 1. Tsölibaat kõigile vaimulikele 2
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall
............................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS........................................................................................51 GOOTI ARHITEKTUUR.......................................................................................................................................53 GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL..................................................................................................55 GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL.........................................................................................................57 GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL.........................................................................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS........................................................................
kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
Nimeta sulle teada olevad ehitiseosad. Parthenon on ehitatud dooria stiilis: krepidoma, stülobaat, baas, kapiteel, abakus, arhitraav, triglüüf, metoop, viilkatus. 9.Mis on Erechtheioni suurim iseärasus? Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? Erechtheion ühendab mitut vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. Vanakreeka skulptuur 1.Millised materjale kasutasid vanakreeka kujurid? Vanakreeka kujurid kasutasid peamiselt marmorit ja pronksi. 2.Miks on varased kujud jäigas püstiasendis? Varajased kujud on jäigas püstiasendi tasakaalu pärast. 3.Kes olid kouros'ed ja kore'd? Kouros'ed olid alasti meesfiguurid (ideaalne sõjakangelane või sportlane, kes näitas hästiarenenud lihastes keha ilu) ja kore'd riietatud naisfiguurid (naise iluideaal, rohke riietuse, ehete ja soenguga). 4
annaabi.ee 
