Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Goethe - Noore Wertheri kannatused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
werther, lotte, kaev, orgu, vaatasin, jõgi, preili, seisa, luges, wertheri, talumatu, kallaste, musttuhat, hinges, mäestik, nägin, kujutlusvõime, kuristiku, lihtrahvas, peitu, minus, doktor, vaevalt, religioon, wolfgang, goethe, härm, ringmüür, kaevu, jahedus, kõiges, koguni, imeline, ümbrus, salu, teal, kuplid, kutsuvad, neisse, soojas, seninipettekujutluses eluteed tallata. Werther ja kirjandus Suhe kirjandusse ei olnud eriti hea, kuna ta oli tüdinenud kõikidest neist raamatutest mida ta oli siiani lugenud ning üks põhjus miks ta raamatuid enam lugeda ei tahtnud oli see, et ta ei tahtnud, et keegi teda juhiks, mida tolleaegsed raamatud ka tihti tegid, sest nad rääkisid mingitest kindlatest ideaalidest, kuidas inimene elama ja käituma peaksid. Üks ainus raamat mida ta luges ja mis talle ka meeldis oli ,,Homeros" see oli ka ainuke, mida ta pidas tõeliselt heaks ning millesti ta oli saanud lohutust. Näide teosest Küsid kas sa ei peaks mulle raamatuid saatma. Kulla sõber, jäta mind nendega jumalapärast rahule! Ma ei taha enam juhtimist, ergutamist ega süütamist- tormleb mu süda ju iseenesestki liialt-, ma vajan hällilaulu, seda aga olen ma külluslikult leidnud oma Homerosest. Werther ja ühiskond
Noore Wertheri kannatused. Wether ja religioon Milline oli Wertheri suhe religiooniga? Werther ei olnud usklik, aga jumalast pidas ta lugu. Kui Wertheriga toimusid head sündmused, kiitis ta jumalat. Algul oli ta jumalale tänulik, aga mida rohkem lõpu poole, seda vähem leidis ta jumala kohta häid sõnu, kuna tema õnn pöördus. Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen,
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
sõnadega tapnud, siis ma olen tööl rohkem kahjuks kui kasuks. Seal külas, kus ma praegu peatun, on ka oma tavad, kuid on tulemas mõni üritus, siis seda kuulutatakse ruuporitega. Nii siis sedasi ka seekord. "Täna õhtul ja ka homme lõunani kestab "Veenus vee-party!" Niisiis tulge kõik täna kella kaheksaks "Veenuse ööklubisse! Piletid maksavad 50 arklit! Osta pilet ja võida endale vaba pääse järgmisele Veenuse peole! Piletid müügil piletikassades!" kõlas kuulutaja hääl. Ma vaatasin, kas mul jätkub selleks raha. Ah jaa! Ma olen ju ka selle seitsme kuuga muutunud. Mul on õlgadeni pruunid sirged juuksed ka. Ma pidin otsima välja riided, millega oleks sobilik veepeole minna. Peale hoolikat valimist otsustasin selga panna kollased paeltega ja äärtest rohelised püksid. Muidugi panin ma ka midagi sinna peale. Ma valisin miniseeliku, mis oli üpris lai. See seelik oli värvilisi lilli täis. Ma panin võrkpluusi peale ja olingi valmis. Ah muidugi pidin
kaunim kui nüüdses maailmas" Ma ei saa seda lauset hinnata ja kirjeldada enda suhtes, sest ma pole ise veel vana ning sinna on veel aega. Aga ma tean, et vanadel inimestel on lapsepõlv alati väga hästi meeles ning nad jutustavad sellest alati rõõmuga, naeratus suul (vähemalt minu vanaema puhul on nii). Sellepärast ongi vanadel inimestel oma lapsepõlv alati paremini meeles, kui see, kus nende prillid jäid. ,,Ma vaatasin ringi ja õu oli mulle armas, sükomoor oli mulle armas ja müüritud veesilm oli mulle armas." See on lihtsalt armas lause, sest ma kujutasin väga hästi seda olukorda ette ning see läks mulle südamesse. ,,Sest inimene oma kurjuse on julmem ja panetunum kui krokodill jões." See lause tähendab seda, et inimene on kõigeks võimeline. Inimese kurjus võib minna nii kaugele, et see muutub karmiks ja võib olla isegi valusaks
mis on kirjutatud XVI sajandi talurahva sõja aineil. Klassitsismi ühtsuseprintsiibid hüljanud G annab avaramõõtmelise ajalookujutluse: lühikesed stseenid esitavad pilte rüütlilossidest, kõrtsidest, lahingutandreist, isegi mustlaslaagrist. Draama probleemiks on pisivürstide omavahelistest tülidest kurnatud Saksamaa. Looming algas kergete, elurõõmsate, kuid vormilt meisterlike värssidega,mille motiivideksolid armastus ja looduse ilu. *Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772. aastal advokaadibüroos praktikal olles. Romaan tõusis kultusraamatu staatusesse ning tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. Sellesse teosesse kätkes G palju omaenda läbielamistest. Noor Werther elab ja mõtleb Rosseau vaimus; ta on andekas, hella sisetunde ning loomupärase kunstihuviga, teda kütkestab kõik kaunis ja looduslähedane.
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
midagi otsustanud, «teie tunnete ju sõdurit, kellel müsteeriumis tuleb jumalaema osa mängida?» «Teie mõtlete Jupiteri osa?» küsis nimetu. «Ah muidugi,» vastas Lienarde, «on tema aga loll! Teie tunnete muidugi Jupiteri?» «Michel Giborne'i?» küsis tundmatu. «Jah muidugi!» «Tal on tore habe!» ütles Lienarde. «Kas see on ilus, mis nad nüüd mängima hakkavad?» päris Gisquette aralt. «Väga ilus, preili,» vastas tundmatu kõhklematult. «Mis nad siis mängivad?» küsis Lienarde. ««Neitsi Maria tarka kohtuotsust», üht moraliteed, armuline preili.» «Ah, see on midagi muud!» arvas Lienarde. Järgnes lühike vaikus. Tundmatu katkestas selle: «See on täiesti uus moralitee, mida varem pole etendatud.» 22 «See on siis teine,» ütles Gisquette, «mitte see, mida paari aasta eest legaadi sissesõidu puhul ette kanti. Seal esinesid kolm noort tütarlast, kes mängisid ... »
Sa ei saa lasta loodusel end niimoodi mõjutada, et see saab sulle hukatuslikuks. Sa pead püsima vaatleja rollis, see sobis Sulle ja säilitas Su sisemise tasakaalu! Mis puutub Lottesse, siis temaga on pisut raskem. See on armastus, mis Su maailma sassi keeras, kuid seda tead Sa vist isegi. Nüüd on küsimus rohkem selles, kuidas Sa oma maailma korda saad. Õnnelik armastus ja kooselu ei paista teie puhul kõne alla tulevat. Lotte on arukas ja tasakaalukas neiu, kellel on paigas oma prioriteedid ning ta ei taha lasta armastusel oma plaane sassi ajada. Samas on ka tal raske olla Sinu suhtes ükskõikne ja ta annaks Sulle justkui pidevalt lootust. Ta ei suuda Sulle öelda "ei", aga Sa pead endale ise aru andma, et teie suhtel ei ole tulevikku. Lotte ei ole naine, kes tegutseks vaid emotsiooni ajendil, erinevalt Sinust. Ma ei saa aru, miks käid Sa läbi veel ka Albertiga? Kas Sul pole pisut alandav rääkida
Väravast tuli Jim, plekkämber käes, kareldes ja «Buffalo neiusid» lauldes. Linnakaevult vee toomine oli Tomi meelest alati vastik töö olnud, kuid nüüd ei tundunud see talle enam nii. Talle meenus, et kaevul oli ikka seltskonda. Valged, mulatid ja neegripoisid ning -tüdrukud ootasid seal alati järjekorda, puhkasid, vahetasid mänguasju, tülitsesid, lõid lahingut, tegid nalja. Ja tal tuli veel meelde, et kuigi kaev oli ainult sada viiskümmend sammu eemal, ei jõudnud Jim veeämbriga kunagi enne tundi tagasi; isegi siis pidi keegi talle harilikult järele minema. Tom ütles: «Kuule, Jim! Ma to&n vee ara, kui sa niikaua värvid.» Jim raputas pead ja. ütles: «Ei saa, mässa Tom. Vanaproua ütles, et pean vett tooma minema ja mitte kellegagi aega viitma Ta arvas juba, et mässa Tom hakkab peale käima, et ma tema eest värviksin, ja seepärast
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin kööki ja panin Kõssile süüa. Kui Kõssi oli oma söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile
Armastust ei tunne veel. Magab see ka talunikus, Keda kohtad metsateel. Danielle naeratus kustub, ta tõuseb segaduses pingilt ja hüüab solvunult Danielle: Mis asja! Kuidas sa vaid julged, va vanamoor selline! Mina ja...mingi...mingi karjus! Esme: Rahulikult Ta pole mitte karjus, vaid talunik! Ja ära ole endast nii kõrgel arvamusel, ninakas preili! Kust sa teada võid, mida elu sulle valmis on seadnud! Äkki elad sinagi varsti talus ja kasvatad oma lapsed üles marjade ja põllul korjatud kartulitega. Danielle: Mida!!!! Milline jultumus! Tule, Adeele! Me lahkume! Adeele: Issand halasta selle patuse vana peletise peale, sest mina ei suuda seda eluaeg teha. Esme: Muhedalt naeratades No eks me elame-näeme, noor preili! Ma ju ei maininud täpselt, keda see saatus tabab! Danielle: Meid see teie ennustus ei kõiguta
Iseseisev töö Kuusisto, S. ( 2000) Pimedate planeet. Tallinn: Tänapäev 1. Raamat räägib meessoost isikust, nimega Stephen, kellel on nägemispuue. 2. Seda raamatut lugedes, saab teada, miks võib tekkida nägemispuue ( nagu antud tegelasel) ning miks oli viiekümnendatel ja kuuekümnendatel palju lapsi sündinud nägemispuudega. Raamat räägib nägemispuudega inimesest, kes nägi ja orienteerus põhiliselt varjude, valguse abil. Samuti ka tema elust- lapsepõlvest, kooliajast, probleemidest, esimesest armastusest, konfliktidest ,seiklustest ja suhtlemisest teistega. Ta on väga avatud suhtleja, tema suhtlusringkonnas on nii tavainimesi kui ka tähtsaid inimesi ja teadlasi. Vaatamata sellele, et tal on nägemispuue, lõpetab ta edukalt Ülikooli. Tal oli häbi tunnistada ühiskonnale, et ta on puudega, näiteks ei kasutanud ta pikemat aega pimedate jaoks mõeldud k
Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" 1. Millisena näeb Werther Lottet? Kirjelda! Wertheri jaoks oli Lotte kõik, mida ta enda elult soovis. Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele lahkumiskirja
" "Ei oska arvatagi, räägi, ma ootan põnevusega!" "See on pikk ja raske jutt, lähme elutuppa, mul on sulle jalustrabavaid uudiseid." Me läksime emaga koos elutuppa ja istusime akna lähedusse, tema tugitooli ja mina põrandale, sest juhtunud oli midagi kohutavat. Ma võtsin ennast kokku ja hakkasin rääkima. "Ema, see mees, Claudius, ta tappis mu isa ja on nüüd kooli direktor, aga keegi ei usu mind. Kõigile meeldivad lõdvemad reeglid ja tohutu korralagedus." Ma vaatasin oma emale sügavalt silma, ta hoidis vaevu tagasi paanikahoogu ja kuulas mu juttu. Nõndaviisi, endal silmad vesised ma jätkasin. "Ma kõndisin läbi koridori, läbi tavatult räpase koridori oma klassi poole, kui kuulsin klassist võõrast naishäält. Ma lisasin sammu, sest see tekitas suurt uudishimu. Kui ma klassi jõudsin tutvustas see nümfiliku välimusega naine end.Selgus, et see verinoor, vaevalt minust kolm aastat vanem neidis on minu uus klassijuhataja
Peatükid: Esimene peatükk Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr Spencerile külla Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami Mr Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mrSpenceriga hüvasti Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit Kui Ackley oli juba tükk aega toas ringi kolanud tuli Stadlater, kellel oli alati kiire Seekord kiirustas ta kohtingule Neljas peatükk
ammoniaagiga oligi siis valmis teinud portree, nii nagu ma seda nägin. Kuigi ma sel kombel oma mõistusele, kui mitte lausa südametunnistusele, tolle äsja kirjeldatud fakti varmalt ära seletasin, ei jätnud see ometi mu mõttekujutusele sügavat mõju avaldamata. Mitu kuud ei saanud ma lahti kassi viirastusest; ja selle aja jooksul valdas mu südant uuesti ebamäärane tunne, mis tundus olevat, aga ei olnud, südametunnistuse piin. Hakkasin koguni kahetsema, et olin looma kaotanud, ja vaatasin viletsates urgastes, kus ma nüüd tavaliselt käisin, ringi, et leida mõnda sama liiki ja umbes sama välimusega lemmikut, kellega teda asendada. Ühel ööl, kui ma pooljoobnult istusin ühes enam kui kurikuulsas urkas, äratas äkki mu tähelepanu mingi must asi, mis lebas ruumi peamiseks sisustuseks oleva päratu džinni- või rummiaami otsas. Olin mitu minutit ühtejärge aami vahtinud ja mis mind nüüd imestama pani, oli see, et ma varem toda asja seal peal polnud märganud.
Arc de Triomphe Erich Maria Remarque Eesti Raamat 1975 Lk 9 ,,Ja mis teil ka südamel poleks ärge pidage seda liiga tähtsaks. Vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad. (Ravic Joanile) Lk 11 ,,Naine oli talle võõras, nii nagu ta ennast ise kõikjal võõrana tundis, ja see tunduski talle kummalisel viisil lähedase, see lähendas rohkem kui kõik sõnad ja aja nüristav harjumus." (Ravic Joanist) Lk 13 ,,Kriitilistel aegadel kulub pisut mugavust marjaks ära. Vana sõduriseadus." (Ravic Joanile) Lk 18 ,,Kuidas võikski talle selgitada seda hingematvat pinget, kui nuga teeb esimese lõike, kui vere kitsas punane triip tera nõrgale survele järgneb, kui keha nagu mitmekordne eesriie nõelte ja konksude all avaneb, kui paljastuvad elundid, mis iial valgust pole näinud; kui sa just nagu kütt dzunglis üht jälge taga ajad ja korraga hävitatud kudede, mügarate, vohandite ja rebendite keskel silm silma va
Lerru oli ka juba raudselt kodus ja puhkas. Lõpuks laenasin ma ühelt laagri poisilt telefoni isale helistamiseks. Issi ei võtnud vastu. Kuulsin, et metsa nurga pealt pöörab auto. Olin kindel, et see on mu isa, aga ei olnud. Sealt tuli hoopis üks pikk ja ilus, musta värvi limusiin. See peatus täpselt minu ees. Limusiin oli nii ilus. See säras täpselt nagu oleks see just tulnud poleeringust. Esi aken avanes ning sealt vaatas mulle otsa nägus mees."Kas siin leidub mõni preili nimega Mirjam Monk?" küsis tundmatu mees. ,,ikka leidub. Selleks olen mina." vastasin. ,,Istu peale. Su ema juba ootab sind." Ma ei teadnud kas minna või mitte minna limusiini peale, kuid kui ma piilusin aknast sisse nägin, et kõige tagumisel istmel istub mu ema. Ma läksin ruttu auto uksest sisse ning kallistasin kõvasti oma ema. Me sõitsime Brüsselisse, kus elas mu ema ja kus elan nüüd minagi.
See väike neiu. Refr. :,: Pilved taevast kaovad siis ... :,: 15 Majakene mere ääres Enn Vetemaa / Ülo Vinter Kui on meri hülgehall ja sind ründamas suur hall. Kui on meri hülgehall ja sind ründamas on suur hall. Nõnda hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav on. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav, värav on. Akna taga õhtu eel, vaatad mere poole veel. Ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea ... Mandoliinid öös Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, taas kõnnin mööda rohtunud paiku, mis meid kokku kord viis. Siin on see tee, kus käisime ammu, saatjaks tähed ja kuu, siin tundsime siirast ning andunud rõõmu, õnnest vaiksed suud. Refr
(Võtab kirja.) See on ju Aadu kiri. AABRAM: Aadu kiri jah! ELSA: (loeb, Aabram püüab sisse vaadata) Mis sa nüüd jälle minust piinad, onu! Ma lähen parem ära! (Ära) AABRAM: Mine pealegi! Tean juba, mis Metsa Elsal ja Jõepära Aadul viga on. 4.etendus AABRAM- teeb piipu, läheneb Aadu AABRAM: Tervist, vennas! Tule siiapoole ja räägi mulle nüüd oma südamevalu ära! Või jäta rääkimata! Ma tean ise juba kõik. Aga ma ütlen sulle, Aadu pojakene, see Elsa on üks ilus peenike preili, kohe päris kullatükike! Oleksin ma veel noorem , ma meelitaksin ta ise ära, aga nüüd olen juba vana,( noored tütarlapsed ei pane mind tähelegi.) AADU: Kui onu on juba asjaga kursis . Ehk on head nõu anda? AABRAM: Nõu on ikka anda! Ma tahan siin niisamasuguse tüki ära mängida kui Türgimaal Rooma linnas. AADU: Kas Rooma linn Türgimaal on? AABRAM: Kus siis? Kas sa minust tahad targem olla? AADU: Rooma linn on ikka Itaalias. AABRAM: Ah, mis Itaalias
Ent ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noored lahku ning Väike Serjoza jäi vanavanemate hoolde. Jessenin oli üsnagi varaküps: ta õppis viieaastaselt lugema, kirjutas esimesed Varsid juba üheksaselt ning teadlikuks luuletajaks hakkas and pidama 16-17 aastaselt. Ta õppis külakoolis ja vaimulikus koolis ent määravaks osutus vanausulise vanaisa kodus valitsev vaimne õhkkond: Jessenini loomingust on leitud ohtrasti vanavene rahvaluule, kirikulaulude ja tsastuskade mõjutusi. Ka luges Sergei palju vene klassikalist kirjandust, tema lemmikprosaistiks oli Gogol, endale oluliseks luuletajaks pidas ta Lermatovi, Koltsovi, Nikitinit ja Nadsonit; hiljem tulid ka Blok, Kljujev, Belõi ning üha süvenev Puskini huvi. Suureks lugejaks jäi ta oma elulõpuni ning tassis oma raamatukaste ühest linnast teise, läbi oma arvukate elupaikade. Juba 16-20 aastase poeedi luuletustes on rohkesti piiblimotiive ja keerukaid mütoloogilisi kujundeid,
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
Katkendid "Väikesest printsist" Antoine de Saint-Exupery "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane. Siis aga tuli ta oma mõtte juurde tagasi: "Minu elu on üksluine. Ma pean jahti kanade peale, inimesed peavad jahti minu peale. Kõik kanad on ühesugused, kõik inimesed on ühesugused. Oleks nagu igavavõitu. Aga kui sa mu taltsutaksid, siis täituks mu elu otsekui päikesepaistega. Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja enda
Ma ei rääkinud kellelegi. Ma võtsin seda kui kiremõrva. 22 IKE Kui ma minema kõndisin, mul kadus teel raudteejaama teadvus ära. Kui ma endale uuesti meelde tulin, olid mul piletid käes, ma seisin perroonil. Süda pumpas pisaranäärmetesse adrenaliini. Istusin sisse. Ja kui rong liikuma hakkas, ma vaatasin aknast välja ja naeratasin. Ma olin kindel, et kõik, mis ma elult loota võisin, oli lõppenud ja ma sain tagasipöördumatult liikuda kõige hullemasse, mis reaalsusel mulle järel oli. KIOKO Mida ma sellest arvama pean? IKE Ma arvan, et kui sa usud, et ma armastasin sind, siis see on õigluse kõrgeim määr. Nii palju,
olla ning pidin lahkuma Kornithosest, et Apolloni ennustus tõeks ei saaks. Südamesse jääb krimeldama veel see, et ema on elus ning ennustus võib siiski tõeks saada, ohhh... kui raske ja piinarikas on mu elu. Saadik ütles, et kardan asjata, kuid miks arvab ta nii? Kas mind ei ole siis Polybos soetanud? Sain teada, et Polybos olevat minu saanud saadiku käest. Saadik leidis, aga mu Kithaironi kalju järsakust, kui ta oli karjamaal karja valvanud. Et ma teda usuksin, ütles ta mulle, et ma vaatasin oma liikme kohti, need pidavat olema puuritud ning nad olidki. Kõige imelikum oli see, et Iokaste kohkus saadiku jutu peale ning tahtis, et ma ei uuriks enam oma perekonna kohta. Ma tahtsin selgust saada sellesse loosse ning lasin Iokastel karjuse siia tuua. Mis on Iokastel küll hingepeal nii rasket, et ta lossi pidi jooksma? Saabus karjane, kes oli väga sõnaaher. Karjane ei tahtnud mulle kohe üldse midagi öelda, selle kohta, et kelle käest ta sai minu
Tatjana viskub Mihhailile kaela, kallistab teda tormakalt ja jookseb minema.) Issand, ma olen näljane! (Seisatub, et laualt endale sööki suhu toppida, seejärel järgneb Tatjanale.) KEVAD 1835 Aed ja veranda. Varvara tuleb välja verandale. VARVARA: Kus te kõik olete? Värske abielupaar saabus! (Ljubov ilmub aias nähtavale.) LJUBOV: Maman, nad on juba mitu kuud abielus olnud. VARVARA: Oi, preili kõiketeadja! Sa ei oleks nii rahulik, kui sa teaksid seda, mida mina tean! (Näeb Tatjanat ja Aleksandrat ja hüüab neile, enne kui tuppa tagasi kiirustab.) Tulge siia! Varenka on siin koos oma abikaasaga. 9 (Tatjana ja Aleksandra ilmuvad lavale ja suunduvad otsejoones Ljubovi poole, äärmiselt pahandatuna. Aleksandral on käes kiri.) ALEKSANDRA: Ljubov
Tema ees võin ma valjusti mõelda. Lõpuks olen ma jõudnud nii tõelise ja võrdse inimese juurde, et võin heita endalt isegi need ihule kõige ligemad riidehilbud teeskluse, viisakuse, kaalutluse , millest inimesed iial ei loobu, ning võin kohelda teda sama lihtsalt ja terviklikult nagu keemiline aatom, mis kohtub teise aatomiga. Siirus on luksus, mis nagu diadeemid ja võimgi on lubatud üksnes kõrgeimale seisusele: sellel on lubatud tõtt kõnelda, sest tema üle ei seisa enam kedagi, kelle ees ta peaks lipitsema või kelle järgi muganduma. Üksinda on iga inimene siiras. Astub aga sisse teine inimene ja kohe algab silmakirjalikkus. Me pareerime ja tõrjume oma kaasinimese lähenemist komplimentide, klatsi, meelelahutuse ja intriigidega. Me peidame oma mõtted tema eest saja kangavoldi alla. Ma tundsin kord meest,6 kes mingist usuhullusest haaratuna selle draperii kõrvale heitis ning, jättes ära kõik komplimendid ja kulunud tõed,
Koer ei näinud oma koerustükki sugugi kahetsevat, sest ta kargas, ratas suus, kui päris narr ringi, aga tütarlapse nägu läks tõsiseks; ta astus Jaanuse ette ja küsis osavõtlikult, kas see vahest viga ep ole saanud. 16 Jaanus kogeles tema meelest imeilusat tütarlast silmitsedes midagi nagu «pole viga ühti». «See oli tore,» naeris väike noorsand ja patsutas Tarapita selga, mis nagu uss ta käte all keerles. «Häbi sulle, Oodo!» manitses aulise tõsidusega väike preili. «Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?» «Ilus ja mehine!» kilkas Oodo. «Paras niisugusele pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle laua-hunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!» Nüüd läks Jaanusel kops üle maksa. «See on kõlvatu temp, koeri võõra peale ässitada,» pahvatas ta vihaselt. «Sina oled rumal poiss ja muud midagi.» Nende sõnadega võttis ta jälle istet, pani käed rinnale risti ja vahtis kulmu kortsutades kõrvale
" "Okei, äkki oskad öelda kuidas see sattus mu fotode hulka." "Ei, kallis seda ma ei oska öelda. Kas sööd hommiku sööki ka?" "Ma ei taha. Mina pean minema." "Särgita või?" "Mul pole aega seda otsida.Tsau!" "Tsau, siis!' Juba oligi Ethan väljas ning kõndis kooli poole. Kooli aktusel oli oli igav nagu alati. Dire rääkis midagi kooli uuest häire signaalist ja varuväljapääsust. Kui direktoril sai kõik räägitud, luges ta ette millisesse klassiruumi milline klass peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad
arutasime lepingu tingimusi. Ma tõstsin oma palka kuskil kümme tuhat ja pärast veel kümme ning ma arvasin, et see on okei. Mul ei olnud sellest tegelikult aimu ning ma läksin oma isa juurde ja näitasin talle uhkelt oma lepingut. See ei avaldanud talle muljet. Ta oli täielikult muutunud. Ta oli suurim asjast huvitatud toetaja nüüd ja selle asemel, et kaevuda sõdadesse või millegisse muusse, istus ta terve päeva kodus ja luges jalgpallist. Ning kui ta luges lõiku välismaa klubide palkade kohta ta tõusis. "Mida kuradit?" ta ütles."Siin lepingus ei ole midagi selle kohta kui palju sa saad." "Kui palju ma peaksin saama?" "Sa peaksid saama 10 protsenti rahast kui sind müüakse. Vastasel korral nad kasutavad sind ära." ning siis ma mõtlesin, et ma tahan tõesti 10 või 20 protsenti. Aga ma ei saanud täpselt aru kuidas me peaksime selle raha saama. Kui seal oleks olnud selline võimalus siis Hasse Borg oleks seda ju maininud, on nii?
KURISTIK RUKKIS J.D. Salinger TSITAADID ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." (lk. 13) ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk. 14) ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk. 23) ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." (lk. 45) ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegip
annaabi.ee 
