Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Globaalne soojenemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sulamine, loodusele, kütus, ester, kasvuhoonegaasid, inimtekkelised, kasvuhooneefekt, õhkkond, talitleb, laseb, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, sulamisele, reaktsioon, tormid, magevee, immigratsioon, näljahädad, allergiaid, malaaria, põllumaa, madalikud, põuad, tsunamid, orkaanid, üleujutused, tuumaenergia, maharaiumine, istutadakliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15 C. Kuio kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18 C. o Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO 2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida 4
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul.
Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise
Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis makorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.
Working Group I: The Physical Science Basis. Summary for Policymakers", 2007). Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal (Kristjan Velbri ,,Globaalne soojenemine ja kliimamuutused" 07.02.2009). CO2 tasemed (IPCC; Globalwarming.com) Temperatuuritõusu põhjused. Globaalset soojenemist põhjustavad mitmed tegurid, mille hulgas on nii inimtekkelised ehk antropogeensed tegurid , kui ka looduslikud tegurid. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas muutumises ja seda ilma mingi inimmõjuta. Pole kahtlust, et inimene on tänapäeval muutunud oluliseks nn. geoloogiliseks teguriks, kuid probleemiks on see, et me ei oska eristada looduslikke muutusi inimese tekitatuist (Wikipeedia; Kliimamuutus).
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada:
....26 Ekvatoriaalsete hoovuste muutused: El Nino...............................................................27 Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained......................................................................28 Happevihmad...................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht.........................................................................................................34 Mis on osoon ?.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine............
Voolamine Allvoolav materjal seguneb Aeglane Sageli niiskusega küllastunud omavahel. Pole kindlat pinnases. Igikeltsal. Voolamise lihkepinda tagajärjel nõlvad astmelised. Nihkumine Peale gravitatsioonijõu Kõige Silma mittejälgitav. Nõlva mõjutavad muud jõud: korduv aeglasem alumisse ossa kuhjuvad külmumine ja sulamine lõhub peeneteralised setted aineosakeste vahelisi seoseid Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed
kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) · metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse
II Inimese tekitatud globaalprobleemid 16. Globaalne soojenemine Päikesesüsteemi planeetide kontekstis Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Veenus kõigi lähim planeet Päikesele, pinna temperatuur kuni +4800C. Väga tihe atmosfäär, CO2 ja H2O jäljed- kas võib olla see on kasvuhooneefetki tulem? Marsi temperatuur kuni -33oC. Atmosfääri koosneb peamiselt CO2. Seal on väike kasvuhooneefekt. Tegelikult planeedi koostis põhjustab madal temperatuur. Maa temeratuur 15oC. Tihe atmosfäär ja nõrk kasvuhoone efekt. 17. Kliimamuutused Maa pöörlemistelje ja orbiidi kontekstis Maa telje kallakuse tõttu vahelduvud aasta ajad. Pööreldes ümber oma telja, aga tiireldes ümber Päikese vahelduvad piirkonnad mis saavad vähem või rohkem soojust. Kolm asjad mis mõõjutavad jääaega temperatuuri : Maa orbiidi elliptilisus,Maa telje kaldenurk ning Maa pretsessioon(orbitaali lapikus).
sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. 4. Kasvuhooneefekti suurenemine: Põhjused: Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel.
sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. 4. Kasvuhooneefekti suurenemine: Põhjused: Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel.
20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2). (E-õpe. Õhu saastamine. http://www.e- 11 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja
Süvakivimid lubjakivi, .....graniit, moone liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine
Esineb ka arenenud riikides, kus mullaharimine on intensiivne. Lihtsam näide mullaväsimus(kasv. ühte ja sama põllukultuuri samal mullal mitu aastat). Põhjuseks on taimkahjurite- või haiguste tekitavate mikroorg. ülemäärane kasv mullas- ikaldumine. · Füüsikaline degr. - tee alla panemiseks hävitatakse muld. Keemiline degr. raskmetallid, kemikaalid. ATMOSFÄÄR e. õhkkond · Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, CO 2 ja teistest gaasidest. Lämmastik tekib org. aine lagunemisel, vajalik toitaine taime kasvuks, hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik hingamiseks ja põlemiseks, veeaur tekib aurustumisel ja neelab päikesekiirgust, CO 2 satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel ja on vajalik fotosünteesiks. Õhus esineb veel pisikesi tolmu-, tahma-, ja soolaosakesi, mis
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid lubjakivi, moone .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine MAGMA Mineraal on looduslik lihtaine või keemiline ühend, mida iseloomustavad kindlad keemilised ja
settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, moone gabro sulamine põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid;
5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur; Tagajärjed:
5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur; Tagajärjed:
päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas o hingamisest tuleb 8% o maailma süsinikuvarudest suur osa on seotud muldadesse, suur osa biomassi
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12
Globaalprobleem - ulatuslik nüüdisühiskonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Rahvastiku kasv Loodusressursside kiire vähenemine Keskkonna reostus Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine jms.) Kliimamuutused Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Ohud keskkonnas: Kultuurilise mitmekesisuse vähenemine Liikide levmine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist leivilat Haiguste levimine on kontrollimatu, epideemia puhkemisel oleks see väga laiaulatuslik. Säästva arengu põhivaldkonnad: populatsioon, toidutagamine, liigid ja ökosüsteemid, energia, tööstus, linnad ja vesi
Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed (vihmaperioodil) · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Lammorg - lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Üldiselt on põhjaerosioon lakanud ja toimib küljeerosioon. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Sälkorg - V tähe kujulise ristlõikega (joonis 3.), mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele
Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; LAAMADE LAHKNEMINE LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas? Tähistage joonisel piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine
Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvast orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku (8...11 %) ja õlisaagis orgaanilisest osast ületab 20%. Põlevkivi on Eesti olulisim maavara. Kütusena kasutatakse kukersiitpõlevkivi, mida kaevandatakse Ida- Virumaa Eesti maardla 6 allmaakaevanduses ja 3 lahtises karjääris. Eesti kütuse bilansis on põlevkivi osatähtsus ca 65%., elektrit toodetakse 95% ulatuses põlevkivist Suure mineraalosa sisalduse tõttu on ta kohaliku tähtsusega kütus, mille transport kaevandamiskohast kaugele ei ole majandusklikult põhjendatud. Esimesteks riikideks kus põlevkivi tööstus tekkis oli Prantsusmaa 1838 ja Sotimaa1850. Peale Eesti kaevandatakse põlevkivi ka Venemaal, Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Saksamaal ja Rumeenias. Põlevkivi varusid on leitud USA-s, Marokos, Jugoslaavias, Süürias ja mujalgi. Eesti maardla ekspluateerimise
selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. 10) Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine
murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise. Kulutus Kulutus Murenemine Murenemine Settimine Settimine Tardumine Tardumine Kivistumine Kivistumine Sulamine Soojus Tardumine Rõhk Soojus Rõhk Sulamine Tardumine Lubjakivi- hallikasvalge settekivim Liivakivi- punakas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi.
Õhurõhu ühikud ja normaalõhurõhk 1013 mb ja 760 mm Kasvuhooneefekt: Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur
Intensiivsem on porsumine palavas ja niiskes kliimas. 3.Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. - Murenemise tähtsus-looduses tekivad setted,muld,muutub pinnamood.Muld on elukohaks paljudele organismidele,tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed,millest omakorda toituvad loomad ja inimesed.Taimed kinnituvad mulda nt.sügavjuurestik hoiab püsti kõrgekasvulisi taimi.Lisaks talitleb muld ökosüsteemis filtrina st. Puhastab õhku ja vett.Muld on asendamatu loodusvara,põllumajanduse peamine tootmisharu. - Leostumine-vees lahustuvate karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullas. - Karstumine-kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehhaanilisel toimel,mille tagajärjel tekivad pinnavormid. - Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
Seteteks on liiv, savi, kruus.Sette kivistumisel tekib settekivim . Sete tiheneb tekib settekivim mis moondub ja tekib moondekivim see sulab ja tekib magma mis omakorda tahkub ja tekib tardkivimid need murenevad ja tekib uuesti sete... Maalihe Looduslikud tegurid mis võivad selle esile kutsuda: 1) kallakpind 2) Savikivid pinnases mille peal olevad kihid võivad libiseda. 3) Jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões. 4) Tugevad vihmasajud 5) Ebaühtlane lume sulamine kevadel 6) Maavärinad Inimetegevus, mis võib maalihet esile kutsuda 1) Hoonete ehitamine oru pervele 2) Autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) Nõlva järsemaks muutmine 4) Metsa maha võtmine nõlvadelt. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. · Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. · Aeglased:
annaabi.ee 
