ELULUGU Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn. Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da
GIOVANNI BOCCACCIO 16. juuni 1313 21. detsember 1375 Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana või Certaldo Oli Itaalia kirjanik Peetakse novelli kui ka kirjanduszanri rajajaks Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad :
BOCCACCIO Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio kasvas üles Firenzes. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks selles pangas ja ta veetis seal kuus aastat. Lõpuks suutis ta oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Biograafia Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana". Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega
...................................................14 Lapsepõlv ja noorusaastad................................................................................................................14 Leonardo kui kunstnik......................................................................................................................15 Mona Lisa.........................................................................................................................................18 Giovanni Boccaccio.............................................................................................................................19 Biograafia.........................................................................................................................................19 Looming...........................................................................................................................................20 Kokkuvõte............................................................
Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321) * Leonardo da Vinci (14521519) * Filippo Brunelleschi (13771446) * Michelangelo Buonarroti (14751564) * Raffael (Raffaello Santi; 14831520) * Niccolò Machiavelli (14691527) * William Shakespeare (15641616) * Josquin Desprez (u 14401521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti)
Boccaccio Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn.Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Nagu ka teistes allikates mainitud usun, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja läbi tema sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida.Paistab, et talle meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida
Maailmakirjandus II Essee Giovanni Boccaccio „Dekameron“ Giovanni Boccaccio (1313-1375) sündis kaupmehe perekonda ja kasvas üles Firenzes. Usutakse, et Boccacciot õpetas Giovanni Mazzuoli, kes tutvustas teda varakult Dante loominguga. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu ta läks ise soovil äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembuse tõttu ta kiindus kirjandusse. Tema varasemad mõjutajad olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330. aastatel sai Boccaccio isaks, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Boccaccio loominguline tegevus algas 1330ndate paiku. Ta kirjutas nii luulet kui proosat. Tema looming on mahukas ning mitmekülgne. Oma peateose, klassikalise novellikogu
kaasnevad probleemid · Armastas muusikat ja tundis hästi · Näidenditsüklis peegeldab ta Inglismaa maalikunsti ajalugu alates hilisest keskajast läbi Saja · u.1295 abiellus Dante Gemma dei aastase sõja sündmuste kuni tema enda Donati'ga, kellega Dante sai kaks poega lähiminevikuni välja. ja ühe või kaks tütart · Neis näidendites, kus on kujutatud · Etendas silmapaistvat osa Firenze Inglismaa konflikti Prantsusmaaga, poliitikas rõhutab ta ka patriootilisi ideid. · Tõrjuti 1302. a. maapakku, kus tal tuli · Ajalookroonikaid: ,,Henry VIII", ,,Henry läbi elada viletsaid päevi ja isegi kerjata VI", ,,Henry V", ,,Henry IV", ,,Richard · Suri Ravennas 1321.aastal II", ,,Richard III", ,,Kuningas John". · Väljapaistev üleminekuaja luuletaja
vastuvõtmiseks valmis). Humanistid vastudusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidens nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keels ja uurisid mingit kitsast ala antiigid, kui ka kirjanikke (nt: Petraca, Boccacio, Shakespeare, Cervantes) kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15.sajandi lõul ja 16 sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasi kuutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmist kiiret levikut soodustas sakslane Johannes Gutenbergi leiutatud trükkikunst (1440). Raamatud leidsid laema lugejaskonna, kaasa avatud kesklasi.
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament" (Le Lais) ja "Suur Testament" (Le Grand Testament). Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik. Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk. saab teada kael, mis kaalub tagumik. Dante Alighieri (27. mai 1265 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsamaid itaalia renessansi poeete.Dante tippteost "Jumalikku komöödiat" on nimetatud väljapaistvaimaks itaalia kirjanduses.22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. juuli 1374) oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane.Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Huvitus Vergiliuse ja Cicero loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (13041374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio. Boccacciol oli suur austus Dante loomingu vastu. Dante "Uus elu" ("Vita nuova"). See on kirjutatud ja valminud u 1292-1293. Teos on pühendatud daamile nimega Beatice. Ta oli noor aadlidaam, oli abielus. Ka Dante ise oli abielus, kokku kuue lapsega, nende hulgas ka üks tütar, kellele pandi ka nimeks Beatrice. Dante lubab raamatu lõpus, et ta ülistab naist nii, nagu ta pole kedagi teist varem ülistanud. "Uus elu" on mahult üsna väike raamat. Eesti keeles on üsna vana
Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja fantastikaküllane. Dante Aligherie oli itaalia kirjanik,poeet ja poliitika tegelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tipp teos on ,,Jumalikk komöödia". Esimene eurooplane, kes keskaja järel söandas filosoofilisreligioosset teemat käsitledes kasutada ainuvalitseva ladina keele asemel rahuvskeelt. Peamine sônum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Giovanni Boccaccio oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Kirjutas luulet kui ka proosat. Peateos on dekameron. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227
6 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Sotiid narrimängud, mille teksti kohati improviseeriti. Nalja ja jandi taha sai peita isegi teravat poliitilist satiiri. · Farsid ja sotiid on väga sarnased hilisema itaalia renessansi populaarse commedia dell'arte'ga. François Villon · Kuigi elas hiljem kui Dante, Boccaccio ja Petrarca, oli ta looming renessansi-ideedest puutumata. (100-aastase sõja tõttu oli prantsusmaa ajast maas) · Surmatantsu motiiv sõja ja katku laastatud Prantsusmaa stiil levis mujale Euroopasse kaa. · Tema luule paistab silma individuaalsusega moodsa prantsuse luule eelkäija. · Madalast klassist, pääses õppima Pariisi ülikooli. Värvikas kriminaalne-boheemlaslik elukäik, pääses üle noatera surmaotsuse täide viimisest vanglas.
Olovernes saadab lähikondlased minema ja jääb magama. Juudit raiub tal pea otsast, paneb selle enda leivakotti ja läheb tagasi Petuuliasse. Ta ütleb, et koidu ajal tuleb petuullastel tungida kallale Olovernese vägedele, kes avastades väepealiku puudumist põgenevad. Juudit olevat elanud 105 aastaseks ja maetud koos oma mehega ühte hauda. Pilet nr 11 1. Petrarca elu ja looming, sonett (olemas piletis nr 9) 2. Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal Pilet nr 12 1. Boccaccio elu ja looming 2. Ülevaade "Dekameronist" (1313 - 1375.a. elas). Novelli looja. Novella - Vaimukas lühijutt. Sündis Firenze lähedal. Isal oli pojaga kavatsused, et koolitab kaupmehe Giovanniost. Selline, kes teadis ka õigusteadust. Saatis Napolisse. Napoli ülikoolis pidi 14. aastaselt üksi õppima äri- ja õigusteadust. Boccacciot paelus pigem Napoli kuningaõukond. Õukonna õhutusel hakkas ta õppima kreeka keelt, kirjandust ja armus kuninga vallastütresse Mariasse
vokaalpolüfoonia ajastust. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2 Perioodid 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543)
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, kus tõsteti esile teravmeelsus ja taibukus, piitsutati saamatust ja ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäände ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändlaulikud) ladinakeelne luulelooming, mis pilkas kiriku silmakirjalikkust, kutsus üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimis. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Francois Villon (15. saj keskpaik) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid looming oli renessansiideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid 100-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem
Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tormese Lazarillo", ,,Cervantes", ,,Cervantese romaaniteooria", ,,Baroki liikumatus ja dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus
Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed. Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid. Üks kuulsaim rüütliromaan ,,Tristan ja Isolde" Esialgu olid värsi vormis, kuid 13. sajandil asendus proosaga. 14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj
Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega. ,,Uus elu"- pühendatud Beatricele. See on luulekogu, mis on kirja pandud uues, mahedas stiilis. Pihtimuslik armastusluule ühele naisele on uus asi. Kirjutab ka (filosoofilisi) traktaate (lühem kui romaan, pikem kui essee). Kirjutades religioonist kasutab rahvuskeelt. Kirjutas ,,Jumaliku komöödia", mida ise kutsus küll lihtsalt komöödiaks. Boccaccio lisas sõna ,,jumalik". Teos on jagatud kolmeks (põrgu, puhastustustuli, paradiis) ja igas osas on 33 laulu. Kirjas on tertsiinides (värsimõõt kolmele). Seal on numbri- ja värvisümboolika (punane- halastus, armastus; valge- usk, puhtus, süütus). Koos sissejuhatusega on 100 laulu. Põrgus on 9 ringi, puhastusmäel on 9 tasandit, ümber maa tiirleb 9 planeetide taevast ja üle selle 10. taevas, kus on kristliku Jumala asupaik. Kõige sügavamas põrgukihis on Lucifer (kolmetised
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks,
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansi suurkujusid: Giovanni Boccaccio (13131375) kirjanik, Dante Alighieri (12651321) kirjanik ja poliitikategelane, Leonardo da Vinci (14521519) teadlane, Michelangelo (14751564) maalikunstnik, skulptor. 10) Dante ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721)
- romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hilje
mõiste kujunemis-, kasutus- ja ilmnemislugu viie sajandi jooksul. 20. sajandist eristas ta „groteskivestjate koolkonda“ saksakeelses kirjanduses (Strobl, Ewers, Meyrink, Kafka). Autori järgi esineb Franz Kafka hilisemates teostes üleloomulikku vähe, kummastav on pigem just see, kuidas reaalsete üksikasjaliste muljete, elamuste, kuhjumine oma lakkamatuses hakkab tekitama mõistusele allumatut tunnet. Näiteks Kafka novell „Maa-arst“ (Der Landarzt). Teiseks eristas Kayser „groteski teatrit“ (il teatro del grottesco) sama ajajärgu (20. sajandi teisel ja kolmandal kümnendil) itaalia kirjanduses. Sellele eelnes sarnaste teemakäsitlustega austria näitekirjanik Arthur Schnitzler (näidend „Roheline kakaduu“). Teemaks muutus teater kui tinglikkus, nii-öelda teater teatris, tegelaste ja näitlejate, pealtvaatajate ja näitlejate, pealtvaatajate ja tegelaste vahekord. „Groteski teatri“ esimene
Zanrid on järgmised: · antiikeeposed, kangelaslaulud · romaan eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus, sõja, ulme, kriminaal, armastus, seiklus, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) · novell eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi VanaKreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid.
20.saj.alguse kirjandusvool, mis elustas ja arendas edasi romantismi põhimõtteid, eitades naturalismi ja realismi). Seejärel tekib loomingusse paus,sest kirjanik korraldab kirjanduselu. 3. 1935-lõpuni. Pöördub tagasi realistliku kirjutamislaadi poole. Romaan ,,Väike Illimar". Kirjutas edasi novelle, miniatuure, marginaale. Novellid võib jagada kaheks: 1. Uusromantiline novell, mida iseloomustavad sümboltegelased, detailirikkus ja süngetoonilisus, hukkumismeeleolud. Näiteks novellis ,,Popi ja Huhuu" sümboliseerib Popi rahulikku ja truud inimest, Huhuu on tigeduse, tooruse ja rumaluse sümbol. Isand sümboliseerib kainet mõtlemist. 2. Hilisnovellistika nendes novellides pole fantastikat ega tundelislüürilisi mõtisklusi, Tuglas kirjutab realistlikult. Näiteks ,,Ühe elu mõistatus", ,,Viimne tervitus".
Looming: alustab lasteraamatutega, kirjutab palju ajaloolisi romaane. Triloogia ,,Tallinna triloogia" (,,Tuli ja raud" urbaniseerumisprotsessid Eestis, ,,Õige mehe koda"/"Võõras majas" eestikeelse ärimaailma kujunemine, ,,Rohtaed" kuidas oma hinge korras hoida?). Ristikivi ei mõista oma tegelasi hukka, nad kõik on saatuse mängukannid. Rootsis ilmub 1946 ,,Kõik, mis kunagi oli", 47 ,,Ei juhtunud midagi" (pooleli jäänud triloogia). Pilet IX · Boccacio või Cervantese elu ja loomingu ülevaade · ,,Noor-Eesti" tegevus kirjanduse-, kunsti- ja keelevallas Pilet X · Shakespeare'i elu ja looming, ühe näidendi lähivaatlus (Romeo&Julia/Hamlet) · Ülevaade väliseesti kirjandusest Pilet XI · Klassitsismi mõiste. Moliere'i elu ja looming · Maupassant'i elu ja looming, ühe romaani ja paari novelli analüüs Pilet XII · Valgustuskirjandus, Voltaire'i, Rousseau' kirjanduslik tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
