· ensüümi toodetakse ainult piimas, · ülejäänud loomas ei muutu midagi, seega peaks lehm olema täiesti terve; · ensüümi saab toota väga suurtes kogustes, sest selliseid lehmi saab kasvatada palju; · ensüümi saab lihtsalt piimast eraldada; · ensüümi tootmine on odav. Otsustav etapp on inimese geeni viimine lehma, sellest tuleb ka nimetus - transgeenne. Kasutatavat tehnikat nimetatakse geenitehnoloogiaks, insenergeneetikaks või geneetiliseks modifitseerimiseks. Kõik need mõisted tähendavad sisuliselt sama meetodit. Kasutades transgeenseid loomi, on teoreetiliselt võimalik toota inimese kõiki ravi otstarbeks vajalikke valke. Piim saadakse kätte ja kooritakse (eraldatakse rasv). Valgud sadestatakse ja eraldatakse kolonnkromatograafiaga. Selle meetodi abil on võimalik kätte saada korralik % piimas leiduvast insuliinist. Selliste bioreaktorite toodang on väga odav.
Noroviirus Gerli Jušin Katre Nõmme Miina Härma Gümnaasium 2015 Mis on noroviirused? pisikesed ümarad viirused 3-4 korda väiksemad kui gripiviirused läbimõõduga 27-32 nanomeetrit nakatavad vaid inimesi neli erinevat noroviiruste genotüüpi- 20 geneetiliseks klastriks Mis on noroviirus? • Noroviirus ehk Norwalk-viirus • Eriti levinud sügis-talvisel hooajal • Ei lähe külmetushaiguste alla • Kutsutakse vääralt kõhugripiks • Haigusel lühikene kestvus: 24-48 tundi • Ei teki pikaajalisi tervisehäireid • Väga kergesti nakkav haigus Haiguse sümptomid • Viirus siseneb organismi suu kaudu • Avalduvad 24-48 pärast viiruse sattumist org. •
Suguliselt sigivate organismide pop. isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda (Mendeli seaduse kohaselt) Geenil võib olla populatsioonis genofondis üks või mitu alleeli. Gameetide liitumisel sügoodiks ühinevad vanemate kõigi geenide alleelid paarideks, mood järglase genotüübi. Genotüüpide arv sõltub geeni alleelide arvust: K(K+1)/2 ( K- geenide arv) Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet(suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. (Määrab ära suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest) Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluaseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonnitit muutumatuks Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on POPULATSIOON Geneetilise muutlikkuse allikad pop: · Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus, enamik fenotüübis avalduvaid
Bioloogia konspekt pärilik ja mittepärilik muutlikkus ● muutlikkus - organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda; see jaguneb: ● pärilikuks ehk geneetiliseks muutlikkuseks ● mittepärilikuks ehk modifikatsiooniliseks muutlikkuseks ● ● pärilik muutlikkus - muutlikkus, mis pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosoomides; see jaguneb: ● kombinatiivseks muutlikkuseks, mille tõttu sarnanevad lapsed ühtede tunnuste poolest rohkem emaga, teiste tunnuste poolest rohkem isaga ● mutatiivseks (e mutatsiooniliseks) muutlikkuseks toimunud on muutused raku
Populatsioon liigiline rühm, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levialast. Populatsiooni isendite geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geenisiire kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Olelusvõitlus võitlus sarnaste vajaduste ja elupaiga järele. Looduslik valik suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Stabiliseeriv
Need,mis järglastele. avalduvad on enamasti kahjulikud,kuid vahest esineb ka -Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad kasulikke mtatsioone. selle populatsiooni genofondi. -Kobinatiivne muutlikkus: -Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. -Meioos kromosoomide ristsiire -Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi _Geenivool: muutumatuna. erinevate populatsioonide isendite ristumine. -Mikroevaolutsioon on populatsiooni püsiva suunaga geneetiline Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued,varem seal muutlikkus,mis tuleneb: puudunud alleelid
7. päriliku eelsoodumusega haigusi-rasvtõbi, alkoholism, II Tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk 8. mittepärilikke haigusi-bakterid-salmoneloos, parrelioos, süügilis*viirused-nohu, HIV-nakkus, ensefaliit, hepatiit *parasiitussid,algloomad-solge, laiusstõbi, malaaria, 9. mittepärilikke haigusi,mis võivad viia loote väärarenguteni-teratogeenidest tingitud IV SELGITA,ISELOOMUSTA 1. Mida nimetatakse geneetiliseks muutlikkuseks?- muutused on toimunud päriklikkuseainega, mitmel tasandi-DNA, kromosoomilõigud, kogu genoom. 2. Millised erinevused on geneetilisel ja modifikatsioonilisel muutlikkusel?- pärilik ja mittepärilikku muutlikkus 3. Mille poolest erinevad indutseeritud mutatsioonid spontaansetest?- spontaansed on iseeneslikud, indutseeritud on kuntslikult esilekutsutud. 4. Mida iseloomustavad variatsioonirida ja-kõver?-Iseloomustavad päriliku kui
alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus). Võimalik genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. UK matemaatika Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Kehtib kui: 1) Populatsioon on väga suur 2) ristumised on vabad 3)mutagenees puudub 4)populatsioon on
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mariliis Tisler 12.B Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. G e n e e t ilin e m u u t lik k u s M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.
Kui katsetes vaadeldakse samaaegselt kahe tunnuspaari pärandumist, siis nimetatakse seda dihübriidseks ristamiseks. 14.Kahe X- kromosoomi koosesinemine määrab ära naisindiviidi ning X ja Y kromosoom meesindiviidi 15.Kui heterosügootses olekus kumbki alleel ei domineeri, siis nimetatakse seda nähtust intermediaalsuseks. 16.Daltonism on nägemise puue, mis tuleneb X kromosoomis paiknevast retsessiivsest alleelist. Küsimused lk 174 1. Mida nimetatakse geneetiliseks muutlikkuseks ja millest see tuleneb? Geneetiliseks muutlikkuseks nimetatakse pärilikku muutlikkust, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks (kombinatiivne muutlikkus) või muutustest raku geneetilises materjalis (mutatsiooniline muutlikkus). 2. Tooge fenotüübilise muutlikkuse näiteid. Isenditel on vaid neile omased tunnusemuutused (värvus, kasv, väärarengud). 3
Mikroevolutsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1
esimene tRNA molekul. tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Ribosoomist vabanenvad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Geneetiline kood- mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiide määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis, seda nimetatakse geneetiliseks koodiks. Kood- ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukleotiidikolmikut nimetatakse koodoniks. Antikoodon- tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Ehk koodon vastavus. Initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Stoppkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. Kes/Mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal.
DNA ja RNA ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitsünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Sel teel tagatakse geneetilise ingo ülekanne. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneetiliseks koodiks. Ühele aminohappele vastavat mRNA molekuli nukletiidikolmikut nimetatakse koodoniks. ,,Koodipäikese" abil saab leida koodonite ja aminohapete vahelised vastavused. Algus- ehk initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millele vastab aminohape metioniin(Met). Seega algab kõigi valkude süntees alati metioniinikoodonist. Valgusünteesi lõppu tähistavaid koodoneid on kolm: UGA, UAA ja UAG. Kui translatsioon jõuab ühe nimetatud koodonini, siis
neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugavalt, teisel mitte. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega
Kanadas asuva Gelfi Ülikooli geneetik Paul Herbert kinnitab, et tema uurimismeeskond on terve hulga loomaliikide jaoks välja selgitanud nn geneetilise vöötkoodi, mille täpsus küünib 99,99999 protsendini. Uut identifitseerimismeetodit on hakanud kasutama juba mitmed uurimisasutused ja loodusmuuseumid. Näiteks Ameerika Ühendriikide Rahvuslikus Loodusmuuseumis arutatakse võimalust kogu kollektsiooni geneetiliseks vöötkoodistamiseks. Arvatakse, et maailmas elab kümme miljonit või lausa sada miljonit loomaliiki, millest bioloogid on seni kirjeldanud umbes miljonit. Uute liikide identifitseerimine on väga palju aega ja oskusi nõudev töö. Nüüd on lootust võtta abiks arvutid, mis iseloomulikke geenijuppe kiiresti analüüsiksid. Herberti sõnul võiks eeloleva viie aasta jooksul käivituda ulatuslikud
kõigepealt analüüsima Anaximandrose loomingut. Eriti oluline on, et Anaximandros mitte ainult ei võtnud kasutusele sellist põhjapanevat terminit nagu archê (algus), vaid hakates kirjutama proosas, murdis ta teogoonia (õpetus jumalate saaamisloost) poeetilise stiili ja juurutas uue kirjandusliku žanri. Just Anaximandros oli see, kelle juures väljendus kõige selgepiirilisemalt uus kosmoloogiline skeem, mis jättis kreeklaste maailmapildile sügava ja kestva jälje. See skeem jääb geneetiliseks. Nagu physis ja genesis, säilitab ka archê oma ajalise tähenduse: algaluse, allikana. Füüsikud otsisid vastus küsimusele, kust kohast ja läbi mille on maailm tekkinud. Nende geneetiline rekonstruktsioon seletas korra kujunemist, mida praegu vaadeldakse aga ruumilisest aspektist. Mileetose koolkonnal on suurt võlg babüloonia astronoomia ees, millelt nad laenasid vaatlused ja meetodid. Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised
Repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et selline geen uuesti avalduda saaks, peab promootor vabanema repressorist. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. 10)mis on genetiline kood(136) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. 11)kuidas kulgeb valgussüntees Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNAga seostub tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin.tRNA saab mRNAga ühineda üksnes komplimentaarsusprintsiibi alusel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe
• Hambaprobleemid • Kuulmisprobleemid • Artikulatsiooni/ kõnehäired • Komppöid • Käte ja jalgade deformatsioonid Kuigi selle sündroomiga lapsed võivad hakata hiljem roomama ja kõndima, jõuavad nad siiski arengus teistele järgi. Kõneprobleemid alluvad hästi teraapiale, kuid keele ja suulihaste nõrga mobiilsuse tõttu võivad jääda pikaks ajaks. Vanemas eas jääb peamiseks nähtavaks probleemiks näomiimika puudumine ja võimetus naeratada. Möbiuse sündroomi peetakse geneetiliseks ning peamiselt on see juhusliku levikuga, esinedes üks kord perekonnas. Möbiuse sündroomi põhjuseid ei teata, kuigi see tekib tõenäoliselt nii keskkonna kui ka geneetiliste faktorite koosmõjul. Uurijad ei ole avastanud konkreetseid geene, mis seda mõjutavad, kuigi mõnede perekondade puhul tundub seos olevat teatud regioonidega kromosoomides 3, 10 ja 13. Teatud ravimite manustamine raseduse algstaadiumis ning narkootikumide kuritarvitamine võib samuti olla riskifaktor. Ravi
a) geenmutatsioon, b) kromosoommutatsioon, c) genoommutatsioon, d) somaatiline mutatsioon. o Kopsuvähk on: a) nakkushaigus, b) pärilik haigus, c) genoommutatsioon, d) päriliku eelsoodumusega haigus. Inimese geenifondi moodustavad kõik geenid: a) ühe inimese keharakkudes, b) ühe inimese kõigis rakkudes, c) kõigi inimeste sugurakkudes, d) kõigi inimeste kõigis rakkudes Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja. Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus.
geenifondi e. genofondi Genotüüp: · Ühe isendi kõik geenid kokku · Geenil võib olla 1, 2 või mitu alleeli · Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte ja seega osad genotüübid on sagedasemad kui teised · Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid (Geenmutatsioonid Uued alleelid, geenid; Kromosoommutatsioonid muutused geenide paiknemises ja korduses; Genoommutatsioonid Muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus) · Kombinatiivne muutlikkus (Alleelide kombineerumine sugulisel paljuunemisel. Meioosis kromosoomide ristsiire, viljastumisel alleelide kombineerumine) · Geenisiire e
Kuigi selle sündroomiga lapsed võivad hakata hiljem roomama ja kõndima, jõuavad nad siiski arengus teistele järgi. Kõneprobleemid alluvad hästi teraapiale, kuid keele- ja suulihaste nõrga mobiisluse tõttu võivad jääda pikaks ajaks. Vanemas eas jääb peamiseks nähtavaks probleemiks näomiimika puudumine ja võimetus naeratada. Möbiuse sündroom võib harva esineda koos Pierre Robini sündroomiga ning Polandi anomaaliaga. Möbiuse sündroomi peetakse geneetiliseks ning peamiselt on see juhusliku levikuga, esinedes üks kord perekonnas. Uuringud Möbiuse sündroomi tekkepõhjuste kohta ei ole veenvad. Möbiuse sündroomi põhjuseid ei teata, kuigi see tekib tõenäoliselt nii keskkonna kui ka geneetiliste faktorite koosmõjul. Uurijad ei ole avastanud konkreetseid geene, mis seda mõjutavad, kuigi mõnede perekondade puhul tundub seos olevat teatud regioonidega kromosoomides 3, 10 ja 13. Teatud ravimite
Sisu Sarnasused: Sünteesitakse olemasolevate ahelate alusel. DNA biheeliks keeratakse järk- järgult lahti. Reaksioonid toimuvad rakutuumas Info päritolu DNAs. Nukleotiidi lisatakse komplementaarsusprintsiipi abil. III Paranda vead: (2p) a) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse komplementaarsuse printsiibiks. Seda nimetakse geneetiliseks koodiks. b) Ühele nukleotiidile vastavat mRNA molekuli aminohappekolmikut nimetatakse koodoniks. Koodon – ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist. IV Kasutades "koodipäikest" koosta antud DNA ahela alusel vastav valgufragment. (4p) DNA ahel: A T T T AC G AAG AT G T C G AT C C T AT T C
väike protsent sellest, mis selline äri toob sisse lõppfaasis. Terve tiigri skelett maksab mustal turul rohkem kui 60 000 dollarit. Inimasustuse laienemise tulemusena killustuvad ühtlased metsamassiivid ja muud tiigrile elukõlblikud paigad. Tiigrid ühest areaalist eralduvad teistest, kuna nende vahele tekkivad inimasulad ja farmid. See tähendab, et ühe piirkonna tiigritel ei ole võimalik paarituda naabruses asuvate piirkondade tiigritega, puudub võimalus geneetiliseks vahetuseks. Seega, peamised põhjused, miks tiigrit ähvardab väljasuremine on: * salaküttimine * saakloomade vähenemine * sobivate elupaikade vähenemine * populatsiooni fragmenteerumine Siiski tänu mitmetele rahvusvahelistele programmidele ja organisatsioonidele, näiteks Save the Tiger Fund jpt., kes on teinud liigi edasipüsimise nimel palju jõupingutusi, on hetkel väljavaated liigi eluspüsimisele palju paremad kui need olid kümmekond aastat tagasi. Kasutatud kirjandus 1
2500 2500 Ürgaegkond e 4000 1500 Elu ilmumine arhaikum Esiaegkond e 4600 600 Maa sünd hadaikum (esimesed kivimid) 4500 kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi muutumatuna. Mikroevolutsioon on populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus. Mutatsiooniline muutlikkus- uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad
inimesi, põhjustades neil maoseedetrakti tegevuse ägedat häiret ehk arstide keeles Norwalk-viiruse tekkese gastroenteriiti, mis rahvakeeli on tuntud aga kas kui talvine oksendustõbi või kõhugripp. Noroviirused said oma nime 1968.a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haigestumise puhangu järgi Norwalkis, USAs, kui tekitajaks osutus caliciviiruste perekonda kuuluv väike ümar viirus. Tänaseks on teada neli erinevat noroviiruste genotüüpi, mis igaüks jaguneb veel 20 geneetiliseks klastriks. Patogenees (miks ja kuidas) Noroviirus põhjustab peensoole põletikku ehk teriiti. Viirus häirib soole harjasäärise funktsiooni, vältides vee ja toitainete absorptsiooni. Jejunumis esinevad tömbistunud hatud, tsütoplasmaatiline vakuolisatsioon ja mononukleaarne infiltratsioon. Väljaheites verd ei leidu. Nakkuse ülekanne. Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib
Bioloogilise evlutsiooni viimaseks suursündmuseks oli inimese ilmumine maale( umbes 2 mln a tagasi) Evolutsiooni geneetilised alused: väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon( liigisisene rüh, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levilast). Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geneetilise muutlikkuse esmaseks allikaks on mutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud, põhjustavad organismide hukkumist, alandavad elujõudu, takistavad või piiravad järglaste saamist. Kasulikud mutatsioonid: suureneb organismide vastupidavus haigustele, temperatuurile jne. Geneetilise muutlikkuse teiseks allikaks on alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.
ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. o geenivool –esineb siis kui ristuvad sama liigi eri populatsioonide isendid. Geenivool tagab populatsioonide geneetilise ühtlustumise. o Geneetiline triiv- seisneb geenide ülekande juhuslikkuses järgmisse põlvkonda. Selle tulemusena võib genotüüpide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Geneetilisel triivil on kahesugune toime: o Vähendab geneetilist muutlikust väiksestes populatsioonides
levima: maod, konnad, hiired, rotid, laululinnud, rohttaimed) · Kvaternaar 1,8-...mln. Umbes 7-5 miljonit aasta tagasi toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest- INIMESE EVOLUTSIOON. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit nim. populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nim. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. (SELLINE POPULATSIOON EI EVOLUTSIONEERU) POLE ! Seadus kehtib tingimustel: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest · Mutagenees puudub · Populatsioon on isoleeritud
Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja regulaatoraineid (ainevahetuse produktid, toitained, vitamiinid). Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Juba ühe ebaõige geeni avaldumine või rakule vajaliku geeni mitteavaldumine võib kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talitluses (nt. vähkkasvaja). Geneetiliseks koodiks nimetatakse vastavust, kui mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi (nimetatakse koodoniks) määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. On suhteliselt universaalne, erandid on mitokondrites ja mõnedes protistides. Geneetilise koodi sünonüümsuseks nimetatakse seda, et ühele aminohappele (20) vastab mitu koodonit (64). Geneetilise koodi ühetähenduslikkus seisneb selles, et mitte kunagi ei vasta ühele koodonile mitu aminohapet. On
4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes). Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordus). Kui mutatsioon avaldub siis ta võib olla : kahjulik, kasulik, neutraalne. Kui mutatsioon pole letaalne siis: -pärandub põlvest põlve ja -moodustab koos teiste mutatsioonidega mutatsioonilise muutlikuse varu.
7) Päriliku eelsoodumusega haigused - pärilik rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk. 8) Mittepärilikud haigused salmonelloos, teetanus, borrelioos, süüfilis, nohu, entsefaliit, ABC hepatiit. 9) Mittepärilikud haigused, mis võivad viia loote väärarenguni punetised, teratogeenid, plasmotoksikoos. IV SELGITAMINE & ISELOOMUSTAMINE 1) Geneetiliseks muutlikkuseks nimetatakse organismide genotüüpide erinevust. 2) Geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikkuse erinevused 1. võrdlev tabel. 3) Indutseeritud mutatsioonide erinemine spontaansetest mutatsioonidest 4. võrdlev tabel. 4) Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii pärilikku kui ka mittepärilikku muutlikkust. 5) Kaksikute meetodi abil saab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.
Geneetiliselt muundatud organismid Tallinn 2007 Sisukord 2 Geneetiliselt muundatud organismid 1. Sissejuhatus Enamus inimestest ei tea mida tähendab GMO või mida see endast kujutab. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid. Geneetiliseks muundamiseks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd seisneb siiski DNA ja kromosoomide jne tegelemises. GMO-d on palju uuritud, kuid arvamusi on erinevaid, mõned arvavad, et see on kahjulik ning pikaajaline mõju võib olla laastav, mõndade arusaamist mööda on see just inimeste tulevik, kuna GMO-d on kasutatud toitudes juba pikka aega. Üldiselt on GMO-st kirjutatud palju artikleid ajakirjades, kuid raamatuid selle kohta leidub vähe
Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. See määrab suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. Godfrey Harold Hardy (inglise matemaatik) ja Wilhelm Weinberg (saksa arst) tõestasid 1908.a, et pärandumusseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks
kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatus. Tingimused: 1) populatsioon on väga suur st. Selles on väga palju sigivaid isendeid. 2) Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud st
Telofaas moodustuvad 2 tütarrakku. Edasi algab otsast peale ja tütarrakud poolduvad. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega,tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. 2.Geneetiline kood ja valgu süntees. Geneetiline kood mRNA molekuli 3 järjestikkust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Selleks on vaja erinevaid tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ja energiaallikatena ATP-d ja GTP-d. 7
Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (Pease 1994: 9 ). Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest
põhiprotsesside universaalsust; 6) toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega; Liigsõrmusust ehk polüdaktüüliat põhjustab geenide avaldumise häire,mis tekib lootefaasis. Huntingtoni tõbi on autosoomne dominantne pärilik neurodegeneratiivne haigus. Haigust põhjustab CAG korduste rohkenemine. 7) selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis; Geneetiliseks koodiks nimetatakse mRNA kolmele järjestikulise nukleotiidi vastavust ühele aminohappele valgu molekulis. mRNA kolme järjestikulist nukleotiidi, millele vastab üks aminohape, nimetatakse koodoniks. Igale koodonile vastab üks kindel aminohape. Selles seisneb geneetilise koodi ühetähenduslikkus. Translatsioon algab initsiaatorkoodoniga ja lõpeb stoppkoodoniga. Geneetiline kood on mittekattuv, sest mRNA ükski nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisse
Polümorfismiga säilitatakse konkreetses populatsioonis stabiilne geneetilise muutlikkuse olemasolu Igas populatsioonis esineb sellele spetsiifiline polümorfism GP all mõistetakse enamasti populatsioonisisest polümorfismi. Polüalleelsus - e mitmealleelsus nähtus, mil uuritaval geenil (või muul geneetilisel markeril) on samas populatsioonis enam kui kaks alleeli PS. Erütrotüütide välja pesemine toimub füsioloogilise lahusega 0.9% Geneetilised markerid Geneetiliseks identifitseerimiseks ja põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks. Geneetiliste markerite kasutamine põlvnemisandmete kontrolliks põhineb nende kodominantsel pärandumisel vastavalt Mendeli seadustele ja tunnuste muutumatusel ontogeneesis. Põlvnemisandmete kontroll toimub välistamise meetodil. Järglasel ei saa esineda markerit, mis puudub tema vanematel. Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks kasutatakse kas täielikku (järglane,
meetoditest: 1. rekombinantse nukleiinhappe tehnoloogiat, millega väljaspool organismi tekitatakse geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid nad on võimelised jätkuvalt replitseeruma, 2. väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist, 3. kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist viisil, mis looduses ei esine. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta viljastamist väljaspool vanemorganismi, konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnda muud looduslikku protsessi, indutseeritud polüploidsust. Täpsemalt saab GMO-d puudutavate õiguslike punktidega tutvuda ,,Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses." [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803820] (8.03.2008) Kes vastutab?
3)Seatakse mingi värvi fluorestsentsi intensiivsuse lävi ülalpool baasfluorestsentsi ja allpool maksimaalset fluorestsentsi 4)Ct (threshold cycle) – lävetsükkel, s.o tsükli number, mil fluorestsents ületab seatud läve 9. Mille poolest PCR erineb RT-PCR-st? 10. Mis on GMO? GMO – on geneetiliselt muundatud organism, mille pärilikkustegureid (genoomi) on inimese poolt muudetud viisil, mida looduses ei esine. 11. Millal leiab aset geneetiline muundamine? Mida ei loeta geneetiliseks muundamiseks? Geneetiline muundamine leiab aset siis, kui kasutatakse vähemalt ühte järgmistest meetoditest: 1) rekombinantse nukleiinhappe tehnikaid, millega luuakse väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad võimelised jätkuvalt paljunema; 2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi
Geen avaldub, kui sellest sünteesitakse RNA molekule. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Translatsioonil sünteesitakse valku. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja. Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus.
keskkonna õhusaastatuse osast KOK etioloogias. Siiski on täheldatud, et suitsetamine koostoimes kutsetööst tingitud ohtlike õhus esinevate ainetega (räniühendid, kaadmium jt) suurendab haigestumise riski. On elukutseid, mille puhul on kindlaks tehtud suurem risk: söe- ja põlevkivikaevurid, tsemenditolmuga kokkupuutuvad ehitustöölised, metallurgid, transporditöölised, teravilja ja puuvilla töötlejad ning paberitööstustöölised. Geneetiliseks riskifaktoriks loetakse alfa-1-antitrüpsiini puudulikkust. Alfa-1-antitrüpsiin (AAT) on ainuke teadaolev geneetiliselt determineeritud faktor, mille defitsiit võib põhjustada kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. AAT tuntakse ka kui alfa-1- proteaasi inhibiitorit, ta on vereseerumi valk, mida toodetakse maksas ja mis normaalselt esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4. Patomorfoloogia
Keskmise viirupartikli suurus on 20 – 400 nm Viirused tuvastati kui haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid, mille pooride läbimõõt on < 0,4 μm Viiruspartikli ehitus Viiruspartikli südamikus paikneb geneetiline materjal – nukleiinhape, mis kodeerib viirusspetsiifilisi valke Geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkate – kapsiid, millel loomaviiruste puhul on ka ümbris (envelope) Viiruse genoom on kas üksikahelaline või kaksikahelaline : dsDNA – bakteriofaagid T4 ja lambda, papilloomiviirus
Geen avaldub, kui sellest sünteesitakse RNA molekule. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Translatsioonil sünteesitakse valku. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja. Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele. Vähkkasvaja on päriliku eelsoodumusega haigus
Maavitsaliste sugukonda kuuluval isetolmleval õistubakal (Nicotiana affinis) esineb nii punaseõielisi kui valgeõielisi vorme. Valge värvus on põhjustatud mutantsest retsessiivsest alleelist. Antud alleeli suhtes heterosügootselt taimelt saadud seemnetest läks idanema 600 seemet. Kui palju valgete õitega taimi me võiksime oodata? Kui palju on nende 600 taime hulgas vanemtüüpi genotüübiga taimi? KÜSIMUS Geneetika 2 Millised allpool loetletud organismid võiksid sobida geneetiliseks uurimistööks, millised mitte? Põhjendage oma valikut! merisiga mais delfiin düsenteeriabakter mammutipuu veis mõõkhammastiiger KÜSIMUS Geneetika 3 Perekonnas on 4 tütart vererühmadega AB, A, O ja B. Milliste vererühmadega on vanemad? Määrake vanemate ja laste genotüübid! KÜSIMUS Geneetika 4 Kaks venda, kes on ühemunakaksikud, abielluvad naistega, kes on samuti ühemunakaksikud
repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. 8. Missugused muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Näiteks “valede” geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. Lk 140 ül 1-8 1. Mida nimetatakse geneetiliseks koodiks? Geneetiline kood - mRNA molekulii kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp?
repressorvalk. Repressori poolt suletud promootorile ei saa RNA-polümeraas kinnituda ning geen ei avaldu. 8. Missugused muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest? Geenide avaldumise häired võivad kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talituses. Näiteks “valede” geenide transkriptsiooni tagajärjel võivad hakata tekkima vähkkasvaja rakud. Lk 140 ül 1-8 1. Mida nimetatakse geneetiliseks koodiks? Geneetiline kood - mRNA molekulii kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. 2. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Geneetilise koodi universaalsus seisneb selles, et ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. 3. Kuidas määratakse translatsiooni algus ja lõpp?
Õpik lk. 71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel:
Transkriptsioon ehk RNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal, läbiviijaks on ensüüm RNA- polümeraas. Sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNAmolekule. Selline protsess toimub nii eel- kui päristuumsetes organismides. Translastsioon ehk valgu süntees mRNA-s on salvestatud info amonohapete järjestuse kohta sünteesitavas valgumolekulis. mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgumolekulis, sellist vastavust nim. Geneetiliseks koodiks. 3) Iseloomustage inimese kromosoomistikku (autosoomid ja sugukromosoomid), kuidas määratakse munaraku viljastumisel inimese sugu? Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi. Need jaotuvad 23 paariks. 22 paari on kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, neid nimetatakse autosoomideks. 1 paar on mehel ja naisel erinevad, neid nimetatakse sugukromosoomideks. Igas keharakus on naisel kaks X-kromosoomi, mehel X ja Y. Sugurakkudes on 23 kromosoomi. Igas
Elurikkus (looduse mitmekesisus, bioloogiline mitmekesisus, elustiku mitmekesisus), loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist kui ka elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 2. Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid. Geneetiline mitmekesisus on liigisisene mitmekesisus. Kromosoomid, geenid, DNA (ehk elu alustalad) määravad iga liigi ning indiviidi ainulaadsuse. Kõigil organismidel on erinev geneetiline ülesehitus, mida kutsutaksegi geneetiliseks mitmekesisuseks. Geneetiline mitmekesisus pakub kaitset kahjuritest ja haigustest tingitud saagikao, keskkonna- (sh kliimamuutuste) mõju vastu. Kui mingi liik kaotab liiga palju oma indiviide, siis ta muutub geneetiliselt ühtseks ning on seetõttu palju väiksema kohanemisvõimega. Mõjutavad tegurid: 1. Mutatsioonid; 2. Geenivoog ehk geenisiire; 3. Geenitriiv; 4. Lähiristumine ehk inbriiding; 5. Looduslik valik. 3. Liigilise mitmekesisuse olemus.
annaabi.ee 
