Aatomabsoptsioonspektraalanalüüs Juhendaja: Jelena Gorbatsova Tallinn 2014 Teooria Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal. AAS- on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel. Analüüdi tuvastamiseks kasutatakse ära nähtust, kus gaasifaasis olevad elemendi aatomid absorbeerivad valguskiirgust (valguskvante ehk footoneid) vaid teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energia on seotud elektronide üleminekuga aatomite energianivoodel. Mida
5) Desorbeerunud NH moolosad: 6) Desorbeerunud NH hulk: , kus , kus L = 0,0098 7) Inertgaasi kulu: 8) NH3 moolosa desorberist väljuvas gaasis: 5 9) Tasakaalukonstant: 10) Ühikuta tasakaalukonstant: 11) Vees lahustunud NH3 kontsentratsioonile X vastav tasakaaluline kontsentratsioon gaasifaasis: 12) Liikumapanev jõud: 13) Kui , siis keskmine liikumapanev jõud gaasifaasi poolt on: 6 mool NH3/mool õhku 14) Katseline massiläbikandetegur gaasifaasi poolt: 15) Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale: Tabel 2
kmool 9. Ühikuta tasakaalukonstant H 2O 1000 m = mt = 0,01397 = 0,76610 P M H 2O 1,01325 18 10. Vees lahustunud NH3 kontsentratsioonile X vastav tasakaaluline kontsentratsioon gaasifaasis moolNH3 Y2* = m X 2 = 0,7661 0,0007205 = 0,0005520 moolõhku moolNH 3
Aatomiraadius – pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius – elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia; suurematel aatomitel on üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi Elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga 1)kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergest elektrone 2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada 3)elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trendid on vähem
elektrone valentselektronideks Aatomiraadius pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia; suurematel aatomitel on üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi Elektronafiinsus energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga 1)kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergest elektrone 2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada 3)elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trendid on vähem
6 6) Desorbeerunud NH hulk: , kus , kus L = 0,001325 7) Inertgaasi kulu: 8) NH3 moolosa desorberist väljuvas gaasis: 9) Tasakaalukonstant: 10) Ühikuta tasakaalukonstant: 7 11) Vees lahustunud NH3 kontsentratsioonile X vastav tasakaaluline kontsentratsioon gaasifaasis: 12) Liikumapanev jõud: 13) Kui , siis keskmine liikumapanev jõud gaasifaasi poolt on: mool NH3/mool õhku 14) Katseline massiläbikandetegur gaasifaasi poolt: 8 15) Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale: Tabel 3 kySkats kySarv
l= 0, 1, 2, ..., n-1 ml – magnetkvantarv, määrab orbitaali ruumilise orientatsiooni ehk näitab suunda ml= -l, ..., l ms – spinnkvantarv, näitab, kas elektroni magnetmoment on magnetvälja suunaline või sellega risti ms= -0,5; 0,5 Elektronstruktuuri ja elektronvalemi kirjutamine – harjutan!!! Kristallivõre energia – energia erinevus kristalli moodustavate ioonide tihepakendite ja gaasifaasis üksteisest lõpmata kaugel paiknevate ioonide vahel e 2 N A ∨z 2 z 1∨ ¿ 4 πd ε 0 Valem: E p =-A× ¿ A – Madelungi konstant Võreenergia on suur, kui 1) ioonilaengud on suured ja 2) kaugused ioonide vahel on väikesed. Inertpaari efekt – omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust
tasakaalukonstandi Kp. Selleks koostan tabeli vastavate andmetega TASAKAALUS: aine lähteaine reageeris tekkis moole moolirõhk mooliprotsent N2 1 x - (1-x)/2 O2 1 x - (1-x)/2 NO - - 2x x/2 Gaasifaasis moole on 1 - x +1 x + 2x = 2 Arvutan tasakaalukonstandi 3000 K juures G03000 = - RT ln Kp Kp = e-G/RT = e- (104506,8481/mol /[(8,314 (J/molK) 3000K)] = e-4,1890 = 0,01515 Arvutusel jätsin välja üldrõhu, sest selle väärtus on 1. Kp = Kp= = Kp · (1 -2x + x2) = 2x Kp · ( 1 2x + x2 ) 2x = 0 0,01515· (1 2x + x2) 2x = 0 0,01515 0,0303x + 0,01515x2 2x =0 0,01515x2 -2,0303x + 0,01515 = 0 Lahendiks on x= 0,0762. Asendan moolimurdudesse muutuja ning saan tulemuseks:
kuid nad on äärmiselt universaalsed - on alati olemas... näiteid "hetkdipoolsetest" molekulidest H2, He2, Ar2 jt. praktiliselt mittepolariseeritavad, "kuid vedelduvad küll!" (J. Ehrlich, 1. XI. 2002), mis omakorda viitab dispersioonoijõudude olemasolule. Kuna aga dispersioonijõud on nõrgad, on nimetatud ained toeatemperatuuril kohe gaasifaasis. Mida suurem on molekul, seda rohkem on hetkdipoole - ning seda suuremad on dispersioonijõud Täielikult mittepolaarsed ühendid ei moodusta vesiniksidet - nende vahel puudub keemiline vastastoime. Neid mittepolaarseid ühendeid nim. hüdrofoobseteks. Nende ühendite vahel on füüsikalised vastastoimed, mida nimetatakse hüdrofoobseteks vastastoimeteks. CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I
Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vett ja väävelhapet või leelist pH rektifikatsiooni kolonnis
11. Etüleendioksiidi süntees Produktid etüleeni baasil :Etüleenoksiid Kõige tähtsam produkt on etüleenoksiid ning peale selle polüetüleeni mitmed liigid. Põhiline sünteesi viis on etüleeni otsene oksüdatsioon õhuga Ag-katalüsaatori juuresolekul: CH2=CH2 + 1/2 O2....CH2 CH2 + CO2 + H2O Etüleenoksiid absorbeeritakse reaktsiooni gaasidest veega ning lahutatakse veest destillatsiooniga.Etüleendikloriid ja vinüülkloriid. Reaktsioon klooriga viiakse läbi kas gaasifaasis voi vedelfaasis pehmetes tingimustes. CH 2=CH2 + Cl2..ClCH2CH2Cl > 80% etüleendikloriidi läheb vinüülkloriidi tootmiseks 12. Propüleeni süntees Propeen - see on propüleeni ametlik nimetus IUPAC järgi. Üks vanimaid naftatööstuse kemikaale. Teda saadakse propaani või kõrgemate CH krakkimisel veeauru juuresolekul väga sarnastes tingimustes etüleenile. Propüleeni saagis kasvab krakkimise temperatuuri kasvades 13.MTBE süntees
katalüsaator – aine, mis suurendab võimalikku reaktsiooni kiirust ning võtab sellest ühe lähteainena osa, kuid vabaneb reaktsiooni lõpus esialgsel kujul ja koguses. katalüsaatori toimemehhanism: !! katalüsaator ei alanda reaktsiooni aktiviseerimisenergiat Ea, vaid valib tee reaktsiooni toimumiseks, kus Ea on väiksem. inhibiitor – „negatiivne“ katalüsaator, aeglustab reaktsiooni (nt antioksüdandid) homogeenne katalüüs – kulgeb gaasifaasis/lahuses, kõik ained ühes faasis. heterogeenne katalüüs – katalüsaator on ise faasis, reaktsioon toimub selle (tahkel) pinnal d) kiiruse sõltuvus segamisest segamine suurendab reaktsiooni kiirust, kuna reageerivad osakesed jaotuvad omavahel ühtlasemalt ning nendevaheline põrgete arv suureneb. e) kiiruse sõltuvus pinna suurusest / peenestusest (tahkete ainete korral) mida suurem on aine pind, seda aeglasemalt toimub reaktsioon. kokkupuutepinna suurenedes
sarnased aatomraadiused, sama .... Nt: Li ja Mg. Metallid ja mittemetallid. 9. Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust. In 4d105s25p1 In+, In3+ 2o-a. 10. Defineerige kristallivõre energia. Selgitage, millistest ioonide omadustest sõltub see suurus. Kristallvõre energia on energia erinevus kristalli moodustavate ioonide tihepakendi ja gaasifaasis üksteist lõpmata kaugel paiknevate ioonide vahel. Mida suuremad on ioonlaengud, seda suurem on vatastikune tõmme. Võreenergia on suur, kui ioonilaengud on suured samuti kui kaugused ioonide vahel on väiksed (väiksed ioonraadiused). 1 11. Kirjutage välja iooni elektronstruktuur ja elektronvalem. Elektronstruktuur(kastid), elektronvalem(1s2jne). P-elemendid d-elektronid tugevalt seotud, kui täidetud, ei anta enam ära
e. Juhuslik/plokk-kopolümeer 4. Kas stereoregulaarsed isomeerid võrreldes juhusliku ruumilise ehitusega isomeeridega on. a. Kristallsed/amorfsed b. Pehmed/kõvad c. Väiksema/suurema tiihedusega d. Kõrgema/madalama pehmenemistemperatuuriga e. Mehaaniliselt tugevamad/nõrgemad 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetodi järgi. a. ABS emulsioon b. PVC suspensioon c. PET massis d. PP gaasifaasis keevas kihis 6. Milline tunnus iseloomustab anioonnset ahelakasvupolümerisatsiooni võrreldes vabaradikaalsega. a. Toimub lahustis/emulsioonis b. Aeglasem/kiirem c. Lai MMJ/kitsas MMJ d. Elavad/lõpetatud ahelaga polümeerid e. Juhuslikud/plokk-kopolümeerid f. Teleheelsed/funktsionaliseerimata polümeerid 7. Liigitage järgmised plastid kristallilisteks ja amorfsetaks. a. PA Krist. b. PS Amorfne c. PMMA Amorfne d
Saadud ahjugaas sisaldab 8-12% SO2, peale selle lämmastikku, hapnikku, veeauru jt. Põletusjääk (särdam) sisaldab olenevaltpõletusprotsessi intensiivsusest (ahju konstruktsioonist) 1-3% väävlit. Väävli põletamine Tunduvalt lihtsam, kui püriidist, on SO2 toota sula väävli põletamisel reaktsiooni alusel:S + O2 SO2 Väävel sulatatakse enne põletamist (sulamistemperatuur ~ 113°C) ning ahju pihustamisel ta tegelikult aurustub (keemistemperatuur ~ 444°C) ja põleb gaasifaasis. Protsess on seega homogeenne ja kiire. Põletamisel õhuga võib teoreetiliselt saada gaasi, milles SO2 sisaldus on 21%. Kuna ahju antakse lisaõhku, siis saadakse ahjugaas, milles on 12-16% SO2. Ahjudena kasutatakse pihustusahjusid või tsüklonahjusid. 2.SO2 oksüdatsioon SO3ks. SO2(g) + ½ O2 SO3 (g) SO2 oksüdatsioon SO3-ni on eksotermiline pööratav reaktsioon tasakaalukonstandiga Kp = p SO3 / p SO2 x pO2 0.5Kp = f (T) Tasakaalulise muutuse aste avaldub: xP = p* SO3 /
alkohole, aldehüüde, ketoone, estreid, fenoole, happeid jms. Aroomiühendid enamikes vürtsides on eeterlike või lenduvate ühenditena, mis eraldatakse veeauru destillatsiooniga. Põhilised õli koostisosad on mono- ja seskviterpeenid ja ka fenoolid ja fenooleetrid. Koostoimed teiste toiduainete komponentidega Koostoimed avalduvad koos 1) Rasvade 2) Valkude 3) Süsivesikutega Koostoimed mõjutavad lenduvate ainete säilimist toiduaines ja seega ka taset gaasifaasis. Looduslikud ja sünteetilised aroomilisandid (flavorings) Aromatiseeritud toitu on toodetud ja tarbitud juba sajandeid.Viimastel kümnenditel on aromatiseeritud toitude arv kasvanud märkimisväärselt. Põhjuseks on tööstuslikult toodetud toidu mahu suurenemine. Aromatiseerimisel kasutatakse: 1) Aroomi kontsentraate 2) Essentse 3) Ekstrakte Aroomide kasutamine toiduainetööstuses: Tootegrupp % (ligikaudu)
Ainet kasutatakse vooluallikate elektroodides, analüütilise reagendina ja teiste Cd-ühendite saamiseks (Karik ja Truus 2003). Peale kaadmiumoksiidi on tuntumad ka CdS ehk kaadmiumsulfiid, mis on värvuselt sidrunkollane kuni oranzpunane, CdSe kaadmiumseleniid (tumepunane) ja CdTe 6 kaadmiumtelluriid, mis on kas tumehalli või pruuni värvi. Neid saadakse lihtainete sulatamisel või reageerimisel gaasifaasis, vastavate vesinikkalkogeenide toimel Cd2+-soolade lahustesse ja teiste meetoditega. Eelpool nimetatud kolme ühendit kasutatakse päikesepatareide ja fotodioodide materjalina. Kaadmiumsulfiidi kasutatakse fototakistites, õlimaalide värvainena ning klaasi- ja keraamikavärvides, samuti on see ka teatud pooljuhtlaserite aktiivkeskkond (Karik ja Truus 2003). 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga
põhjuseks. · Samas esineb NO loomulikult inimkehas, kus osaleb närviimpulsside ülekandel, aitab laiendada veresooni jne. · Lämmastikoksiid osaleb osoonikihi hävitamisel: · Laboratoorselt saadakse NO-d nitritite pehmel redutseerimisel: · NO on värvusetu gaas, mis oksüdeerub õhus NO2-ks: · NO2 on mürgine ja lämmatav pruunika värvusega gaas. · NO2 molekulis on paaritu arv elektrone ja gaasifaasis on ta tasakaalus oma värvusetu dimeeriga N2O4. Tahkes faasis esineb ta ainult dimeerina. · Vees lahustumisel või ka atmosfääris veeauru toimel NO2 disproportsioneerub: · Nii NO kui NO2 on paramagnetilised (paaritu arvu elektronidega) molekulid. · Nende segu jahutamisel alla -20 °C molekulid kombineeruvad ja tekib sinine vedel N2O3, mis gaasina on ebastabiilne. · Vees lahustudes annab N2O3 lämmastikushappe HNO2, mis on nõrk hape (K = 4,3·10-4). 37
on ka palju erandeid! Kõige suuremad aatomid on tabeli all vasakus nurgas, kõige väiksemad tabeli üleval paremas nurgas. Elemendi iooniraadius – tema osa naaberioonide tuumade vahelisest kaugusest ioonilises tahkises. Anioonid on suuremad kui vastavad aatomid, katioonid väiksemad. Isoelektroonsed (sama elektronkonfiguratsiooniga) ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng. (õpiku 1.11 näide) Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia. Suurematel aatomitel üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi, on ka erandeid. (tähistatakse l1) Elemendi elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui electron liitub gaasifaasis oleva aatomiga. (tähistatakse Ea). kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergesti elektrone. Elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trended on vähem väljendunud kui ionisatsioonienergiate korral. 2. PEATÜKK
kontsentratsiooni ja teepikkusega. Koostatakse kalibratsioonikõver. Fluorestsents Fluorestsents spektroskoopia puhul mõõdetakse erinevalt UV-VIS spektroskoopiast energia kiirgumist, mispuhul liigub molekul ergastatud olekust põhiolekusse. UV-kiirgusega ergastatakse molekuli elektronid, mille tagajärjel kiiratakse osa energiast tagasi. Massispektromeetriline Ainete lahutamine massi/laengu suhte järgi ioonidena gaasifaasis. Uuritav proov (gaasiline, vedel või tahke) ioniseeritakse nt elektronidega pommitades, mistõttu lagunevad proovi molekulid laenguga fragmentideks. Fragmendid aga lahutatakse vastavalt massi/laengu suhtele, neid kiirendades ja viies elektri- või magnetvälja. Fragmente detekteerib nt elektronkordisti vastavalt fragmendirohkusele. Keemiliselt seotud statsionaarsete faaside süntees. C18 või C8 on kovalentselt seotud silikageelile; kovalentne side räniga.
- Lämmastiku oksüdatsiooniaste suureneb: NO + O3 NO2 + O2 NO2 + O3 NO3 + O2 NO2 + NO3 N2O5 - Osoon ei reageeri ammooniumsoolaga, aga reageerib ammoniaakiga: 2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O - Süsinikuga: C + 2 O3 CO2 + 2 O2 - Sulfiidiga: PbS + 4 O3 PbSO4 + 4 O2 - Osoonist saab hape: S + H2O + O3 H2SO4 3 SO2 + 3 H2O + O3 3 H2SO4 - Gaasifaasis osoon reageerib vesiniksulfiidiga: H2S + O3 SO2 + H2O - Veefaasis: H2S + O3 S + O2 + H2O 3 H2S + 4 O3 3 H2SO4 - Osoon võib reageerida madalal temperatuuril : H + O3 HO2 + O - Osooni toimel leelismetallidesse tekivad osoniidid: KO2 + O3 KO3 + O2 2 KOH + 5 O3 2 KO3 + 5 O2 + H2O K + O3 KO3 · Osooni kasutamine- osoon on tugeva oksüdeerivate omadustega: steriliseerimiseks,
15. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. Pindpinevuse muutumine, k Pindpinevuse muut d sõltub kontsentratsiooni muudust dC. Seos on järgmine See tähendab põhimõtteliselt, et pindpinevus kahaneb kontsentratsiooni kasvades ning selle kahanemise määr sõltub veel lisaks konstandist k Henry isotermid Henry isoterm kõige lihtsamal kujul. CP on konts pinnakihis, CG on kontsentratsioon gaasifaasis. k on tasakaalukonstant Kasulikum on see sellisel juhul, kui teeme lähenduse. Henry isotermi teises kujus kasutatakse eeldust, et tegu on madala konts. gaasidega, mille käitumine on lähedane ideaalgaaside omale. Sellisel juhul kehtivad järgmised lähendused p on rõhk Seega See on Henry isoterm. See annab seose pindliia ja gaasi rõhu vahel gaasifaasis, nagu näha see on võrdeline. Seda saab kasutada ideaalgaasi-lähedaste madalate konts (rõhuga) gaaside jaoks Langmuiri isotermid
Iga süsiniku aatomi naabrid moodustavad jälle tetraeedri. Võre on võrdlemisi hõre.Samasuguse struktuuriga on pooljuhid Si ja Ge ning hall tina. Teemanti füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed: ta on kõige kõvem materjal, elektrijuhtivus väike, kuid soojusjuhtivus ebanormaalselt suur, ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases valguses, tal on suur murdumisnäitaja. Kasutatakse lõikeriistades. Saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil ja seda kasutatakse igasuguste pindade tugevdamiseks (lõike, puurimise, lihvimise tööriistad). Grafiit on tavatingimustes stabiilne, ta on kihilise ehitusega, iga C aatom on seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron on aga nõrga sidemega. Sellised kihid libisevad üksteise suhtes ja seepärast kasutatakse grafiiti määrdeainena. Grafiidi kristallid on anisotroopsete omadustega. Näiteks on elektrijuhtivus
Ürgatmosfäär Miller ja Urey lõid laboris tingimused, 80 oC mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Need olid ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid elektrilaengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseerus jahutades Ürgookean veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul Mikrobioloogia kollakaks,I 2017 hiljem päris pruuniks. Proovides määrati
A-i jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit:- varjatud valgusallika suunas. Aerosoolide lagundaminema) inertsimeetod - monomolekulaarne, siis adsorbtsiooniprotsessi kiirus va on põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. A lõpeb koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme trumlites liigub aerosool spiraalikujuliselt ülalt alla. Osakesed võrdeline adsorbeeruva aine rõhuga gaasifaasis ning adsorbendi monomolekulaarse kihi moodustamisega (piiriline A (m)); tahke vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid sadenevad silindri seintel ja gaas, millest osakesed on eemaldunud, vaba pinna osaga 1-, kus =/m. Järelikult va=kap(1- ), kus ka on aine pinnal on alati mehaanilised ja kristallograafilised ebaühtlused. muutusi
11. POLÜMEERID (LK 7172) 3. Cl n CH2 CH Cl ( CH2 CH )n 4. CH2 CH CH2 CH CN 5. Polüpropeen on suure molekulmassiga alkaan. Alkaanid oksüdeeruvad raskesti, kuid põlevad küll. Alkaanide iseloomulikud reaktsioonid on radikaalreaktsioonid, kuid need lähevad edukalt vedelas, eriti gaasifaasis, polüpropeen on aga tahke. 6. Polüisopreen on kõrgmolekulaarne alkeen. Tema kaksiksidemeid saab halogeenida (tehnikas te- hakse seda kloori või vesinikkloriidiga) ja oksüdeerida (hapniku, peroksiidi või väävliga vt kautsuki vulkaniseerimine lk 63). 7. A. CH2 CH CH2 CH akrüülnitriil CN CN B
töö pinnaühiku kohta (Wa). Adhesiooni tulemusena väheneb Gibbsi pinnaenergia adhesioonitöö suuruse võrra,Wa = - G Süsteemi alg- ja lõppoleku Gibbsi energiad (Ga ja Gl) on:Ga = vg + tg Gl = tv G = Gl - Ga = tv - vg tg siit saame Dupre võrrandi Wa = tg + vg - tv LANGMUIRI ADSORPTSIOONI ISOTERM et adsorbtsioon saab Langmuiri kujutluste järgi olla vaid monomolekulaarne, siis adsorbtsiooniprotsessi kiirus va on võrdeline adsorbeeruva aine rõhuga gaasifaasis ning adsorbendi vaba pinna osaga 1-, kus =/m. Järelikult va=kap(1- ), kus ka on võrdetegur. Üheaegselt A-ga kulgeb ka adsorbendi pinnalt adsorbeerunud aine desorptsioon, mille kiirus on võrdeline adsorbaadi polt hõivatud pinnaosaga : vd=kd , kus kd on võrdetegur. Adsorptsioonilise tasakaalu tingimustes va=vd ja kap(1- )=kd . Siit saame avaldada pinna täiustumisastme : =/m=kap/(kap+kd)=p/ (p+kd/ka)=p/(p+k), sellest tuleneb Langmuiri adsorptsiooniisotermi kuju: =m* p/(p+k).
amorfsena. Teemant- toatemp ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Tekib ülikõrgel rõhul. Struktuuri saame, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutada ¼ kuubi diagonaali võrra. Kõige kõvem materjal. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus suur. Optiliselt läbipaistev ja suur murdumisnäitaja. Kasutatakse lõikeriistadena. Teemantit saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuvate reaktsiooni abil. Grafiit- kihilise ehitusega, kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Kui neljas C valtentselektron võtab osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest, siis saab seda kasutada määrdeainena. Tema kristallid on väga anisotroosete omadustega. Kasutataks kõrgete temp mitteoksüdeerivas keskkonnas. Kasutusala:kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, tiiglid jn. Fullereenid- sfäärilised moodustised 60st C aatomist
Seetõttu lähenevad reaalgaasi omadused ideaalgaasi omadustele küllalt hästi madalal rõhul (kui p → 0) ja kõrgel temperatuuril. Mis tahes aine võib sõltuvalt olekuparameetritest olla kas gaasilises (aur), vedelas või tahkes olekus ja parameetrite muutumisel üle minna ühest agregaatolekust teise. Samuti on võimalik aine olek mitmes faasis üheaegselt. Reaalgaasi põhiomadusi on, et teda on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida. Gaasifaasis oleva reaalgaasi mahu püsitemperatuursel (isotermsel) vähenemisel mingil temperatuuril T1 tõuseb rõhk seni, kuni erimaht saavutab väärtuse v1'' (punkt 1"). Aine on punktis 1" küllastunud olekus aurufaasis ja sellist ainet nimetatakse küllastunud auruks. Auru erimahu tähis küllastunud olekus on v". Punktis 1' on aine samuti küllastunud olekus, kuid vedelfaasis, ja sellist nimetatakse küllastunud vedelikuks. Punkte 1', 2', 3', ..
Õhureostus: gaasid (COx, SOx, NOx), osakesed (tolm, tuhk, tahm). Osakesed: visuaalne mõju, puhastamine, sissehingamisel kantserogeenne, toksiline mõju. Tööstus (70%, eriti elektrijaamad), transport (15%), jm. · COx: CO2 (globaalne soojenemine), kaudne reostusallikas, CO (lokaalne; asendab hapnikku hemoglobiinis), transport (75%). · SOx. NOx: happevihmad. Kokku maailmas aastas: 110 Mt SOx, 50 Mt NOx. 'Puhas' vihm: pH ca 5.6 (CO 2 süsihape). Reaktsioonid gaasifaasis, vedelas faasis: väävelhape, lämmastikhape. Mõju ökosüsteemidele: (Rootsi, Norra - pH langus järvedes, järvede lupjamine). Arvatav põhjus: vesinikioon asendab Ca, Mg, Al; need kantakse välja lahustuvate anioonidena; Ca, Mg ammendumisel puhverdusvõime kaob, pH langeb, Al-hüdroksiidide toksilisus, käiadel osmoregulatsiooni häired. Oluline ala geoloogiline ehitus. Mõju ehitistele, mälestusmärkidele. Mõju veevarustusele. Mõju tervisele
lahuste tahkumisel krista-lluvad komponendid koos ja tekivad väljendav võrrand ühtib reaktsiooni üld võrrandiga. Enamasti on kontsentratsioonide suhe gaasi ja vedelgaasis antud temp-ril jääv nn.tahked lahused (segakris-tallid). Sellised sulamid on koostiselt keemias mitmete järjestikku ja paralleelselt kulgeva reaktsiooni suurus. Kui gaasi osarõhk gaasifaasis Pg ja gaasi moolmurd ja ehituselt homogeensed. (Cu+Ni; Cu+Au; Au+Ag). Sulamid liitumisega. kontsentratsioon lahuses on Xg, siis nende suhe antud tingimustel võivad moodustada ka erinevatesse aineklassidesse kuuluvate 2) Pööratavad ja mittepööratavad Põhimõtteliselt on reaktsioonid on jääv suurus ehk Xg=Kh*Pg. ühendite segunemisel (N: Fe+C teras või malm)
Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid
Elektrolüüs allub Fara-day'i Kiirusemõõtühik on N: mol / dm3 * min. kontsentratsioonide suhe gaasi ja vedelgaasis antud temp-l jääv seadustele, mille järgi elektrolüüsil eraldunud aine mass Konstantsel temp-l on keem reakts-i kiirus võrdeline reag-te ainete suurus. Kui gaasi osarõhk gaasifaasis Pg ja gaasi moolmurd m= M*I*t M molaarmass I voolutugevus konsentratsioonide korrutisega. kontsentratsioon lahuses on Xg, siis nende suhe antud ting-tel on z*F t elektrolüüsi kestus z - üksikaktist osa- Arvuliselt on kiirus-konstant võrdne kiiruse konstandiga. jääv suurus ehk Xg=Kh*Pg
Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. Milleri-Urey eksperimendis moodustunud aineid määrati paberkromatograafiliselt. Näha on alaniini, glütsiini (kõige rohkem), aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. (kokku 20 sorti aminohappeid) Proteinoidid.
Kõige väiksem 1. rühma s- elementidel, kõige suurem väärisgaaasidel. Väärtus oleneb elektronstruktuurist, tuuma laengust, aatomi raadiusest. Mida suurem on aatomi raadius, seda väiksem on I väärtus. I - elemendi metalliliste omaduste mõõt, mida väiksem seda metallilisem. Elemendi jrk nr kasvades rühma piires I väheneb. 1. Elektronafiinsus Eea Elektronafiinsus on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga. Mida suurem, seda rohkem energiat vabaneb Negatiivne Eea näitab, et elektroni lisamiseks aatomile tuleb kulutada energiat Eea sõltub elektronkonfiguratsioonist, muutub perioodiliselt. Kõige suurem on 7. rühma p-elementidel, kõige väiksem aatomitel s2 konfiguratsiooniga. Energia eraldumine kaasneb esimese elektroni liitumisega halogeenidel, O, S, C 1. Elektronegatiivsus
koostisesse kuuluvate elementide aatomite omadustest. Hästi tuntud on fosfori ja väävli erinevad kristallmodifikatsioonid. Graniit koosneb samuti kolmest faasist (mineraalist): kvarts, päevakivi ja vilk, kuid nendevaheline faasisiire ei ole võimalik. Aurustumine Iga vedeliku ja mitmete tahkete ainete (I2, UF6 jt) kohale tekib selle vedeliku aur. Osa vedeliku molekule, mille kineetiline energia on piisav, läheb gaasifaasi, osa molekule gaasifaasis, mille kineetiline energia kahaneb, seotakse uuesti vedelikuga. Gaasifaasis olevad molekulid moodustavad vedeliku pinna kohal keskkonna, mida nimetatakse auruks. Auru mõistet kasutatakse tavaliselt gaasifaasi kohta temperatuuridel, kus on võimalik vedela ja tahke faasi olemasolu, st keemistemperatuurist madalamatel temperatuuridel. Suletud süsteemis (kinnine anum) saavad kindlal temperatuuril ja rõhul aurustumise ja kondenseerumise kiirused võrdseks süsteem jõuab tasakaaluolekusse
protsess *Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkidanii elektroni ülemnekul kui ühise elektronpaari tekkel. On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Kemosorptsiooni vabaenergia 100-400 kJ/mol oluline: adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust (ka temperatuurist ja kontsentratsioonist lahuses või rõhust gaasifaasis) temperatuur: kõrge adsorptsiooni kiirus: sõltub temperatuurist (sageli aeglane protsess) mittepöörduv protsess Adsorptsiooni suurus iseloomustatakse: *Adsorbeerunud aine hulgaga (moolides, grammides) adsorbendi massi või pinnaühiku kohta *Adsorbeerunud aine pindliigaga *, pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahe adsorbendi pinnaühiku kohta *Adsorptsiooni sõltuvust lahuse kontsentratsioonist või gaasi rõhust konstantsel temperatuuril
temperatuur: madal adsorptsiooni kiirus: kulgeb kiiresti (ei vaja aktiveerimisenergiat) pöörduv protsess *Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkidanii elektroni ülemnekul kui ühise elektronpaari tekkel. On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Kemosorptsiooni vabaenergia 100-400 kJ/mol oluline: adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust (ka temperatuurist ja kontsentratsioonist lahuses või rõhust gaasifaasis) temperatuur: kõrge adsorptsiooni kiirus: sõltub temperatuurist (sageli aeglane protsess) mittepöörduv protsess Adsorptsiooni suurus iseloomustatakse: *Adsorbeerunud aine hulgaga (moolides, grammides) adsorbendi massi või pinnaühiku kohta *Adsorbeerunud aine pindliigaga *, pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahe adsorbendi pinnaühiku kohta *Adsorptsiooni sõltuvust lahuse kontsentratsioonist või gaasi rõhust konstantsel temperatuuril
Pöörduv protsess Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkida nii elektroni üleminekul kui ühise elektronpaari tekkel. On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Kemosorptsiooni vabaenergia 100-400 kJ/mol. Oluline: adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust (ka temperatuurist ja kontsentratsioonist lahuses või rõhust gaasifaasis). Temperatuur: kõrge. Adsorptsiooni kiirus: sõltub temperatuurist (sageli aeglane protsess) Mittepöörduv protsess 79. Gibbsi adsorptsioonivrrand. kus, c PAA kontsentratsioon lahuses, pindpinevus vedelik-gaas pinnal, - adsorbeeritud aine liig pinnakihis Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades d/dc>0, siis <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas.
aktiivsüsi, silikageel jt. Kui adsorbsioon on seotud keemilise sidemega tekkega nim. Seda KEMOSORPTSIOONIKS. 6.4 Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry Daltoni seadus vedelikud lahustavad gaase piiratult ja tasakaalu korral on gaasi kontsentratsioonide suhe gaasil ja vedelgaasil antud temp. jääv suurus. Kui gaasi osarõhk gaasifaasis on pg ja gaasi moolmurdkontsentratsioon xg, siis nende suhe on konstant. Wg/pg=KH (võrdelisustegur e Henry tegur) gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. KH võrdelisustegur e. Henry tegur oleneb gaasist ja temp. kõrgetel rõhkudel lahustub vedelikus rohkem gaasi ja rõhu kiirel vähendamisel eraldub osa gaasi mullikestena. Gaaside lahustumine on eksotermiline ja väheneb temp. tõustes. NT. eralduvad vee soojenemisel mullid keedupoti seintel
Olulisemad lihased on sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Gaasivahetus toimub väiksema osarõhu suunas. Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas). Gaaside osarõhud vedelikes teatud hulga gaase suudavad kõik vedelikud lahustada. Seejuures on lahustunud gaasi hulk sõltuv gaasi osarõhust. Piisava aja ja kokkupuutepinna korral gaaside osarõhud vedelikus ja gaasifaasis tasakaalustuvad. Tasakaal hapniku osarõhkudes vere ja alveolaarruumi vahel saabub 0,25 s jooksul, mis on kolmandik punalible kopsukapillaaris viibimise ajast. Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2-1 mikronit. P CO2 suurenemine alveolaarruumis laiendab bronhe, PO2 vähenemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml
Olulisemad lihased on sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Gaasivahetus toimub väiksema osarõhu suunas. Daltoni seadus iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas (ka veeaur on gaas). Gaaside osarõhud vedelikes teatud hulga gaase suudavad kõik vedelikud lahustada. Seejuures on lahustunud gaasi hulk sõltuv gaasi osarõhust. Piisava aja ja kokkupuutepinna korral gaaside osarõhud vedelikus ja gaasifaasis tasakaalustuvad. Tasakaal hapniku osarõhkudes vere ja alveolaarruumi vahel saabub 0,25 s jooksul, mis on kolmandik punalible kopsukapillaaris viibimise ajast. Teekond, mida gaasid läbivad on 0,2-1 mikronit. P CO2 suurenemine alveolaarruumis laiendab bronhe, PO2 vähenemine aga ahendab terminaalseid arterioole, mis suunab vere uuesti alveoolidesse, milledes on suurem P O2. Hapniku transport verega: · Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike, 1l veres lahustunult 3ml
Üldtunnustatud adsorptsiooniteooriat veel ei ole. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel, mis tekivad vabade valentside olemasolul adsorbendi pinnal. Olenemata jõudude iseloomust, mis tingivad adsorptsiooni, saabub tahke ja gaasilise faasi küllaldase kestusega kontakti korral adsorptsioontasakaal, mida iseloomustab kindel seos adsorbeerunud aine massi X (gaasi g adsorbendi g kohta) ja sama aine kontsentratsiooni vahel gaasifaasis Y (gaasi g inertgaasi g kohta): X=A*Y1/n kus A ja n on katseliselt määratavad tegurid. Toodud seos vastab kindlale temperatuurile ja kujutab kõverat, mida nimetatakse adsorptsiooni isotermiks. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks:
Võre on võrdlemisi hõre Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron võtab aga osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest (nõrk side). Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti
metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained, mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem pruuniks. Proovides määrati moodustunud ained paberkromatograafiaga. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini.
Võre on võrdlemisi hõre Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron võtab aga osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest (nõrk side). Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti
Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron võtab aga osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest (nõrk side). Sellised kihid
Teemandi füüsikalised omadused on äärmiselt atraktiivsed. Ta on kõige kõvem kõigist tuntud materjalidest. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus on ebanormaalselt suur mittemetallilise aine jaoks. Ta on optiliselt läbipaistev nähtavas ja infrapunases spektriosas. Tal on suur murdumisnäitaja. Tööstuses kasutatakse teemanti lõikeriistades. Teemanti saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuva reaktsiooni abil. Kilet kasutatakse igasuguste pindade kõvendamiseks (lõike, puurimise, lihvimise jm tööriistad). Teine modifikatsioon on grafiit, mis on tavatingimustes stabiilne. Grafiit on kihilise ehitusega. Kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Neljas süsiniku valentselektron võtab aga osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest (nõrk side). Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti saab
maskimaalne, keemiline aktiivsus äärmiselt väike. Väärisgaaside ionisatsioonienergiad on väga kõrged, kuid vähenevad rühmas ülalt alla. 59. Iseloomustage ksenooni tähtsamaid ühendeid (fluoriidid, oksiidid ja neile vastavad happed). Happed ????? Väärisgaasidest on ksenoon kõige rikkama keemiaga.Ksenooni ja fluori segu kuumutamisel rõhu all tekivad (sõltuvalt rõhust ja temperatuurist) XeF2, XeF4 ja XeF6. Kõik need ained on kristalsed tahkised, gaasifaasis on nad molekulaarsed, tahke XeF6 on iooniline. Ksenoonfluoriididest lähtudes on valmistatud ksenoonoksiide ja oksohappeid. Ksenoonoksiidid on väga tugevad oksüdeerijad. XeO3 on suure plahvatusenergiaga ebastabiilne ühend. Värvitu kristallaine, lagundab paljusid orgaanilisi aineid (eraldub CO2). 60. Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad? Miks neid ei leidu ehedalt? Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul? Miks?
pöörduv protsess 2. Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkidanii elektroni ülemnekul kui ühise elektronpaari tekkel. On seotud aktivatsioonienergiaga. On adsorbendi suhtes selektiivne. Kemosorptsiooni vabaenergia 100-400 kJ/mol oluline: adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust (ka temperatuurist ja kontsentratsioonist lahuses või rõhust gaasifaasis) temperatuur: kõrge adsorptsiooni kiirus: sõltub 97. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt. Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia. 98. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises).
annaabi.ee 
