Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gibbsi energia (0)

1 Hindamata
Punktid

N2(g) + O2(g) = 2NO(g)
Aine
H0f,298 kJ/mol
S0f,298 J/molK
Cp0
J/molK
= f(T)
a
Cp0
J/molK
= f(T)
b 103
Cp0
J/molK
= f(T)
10-5
Temperatuuri
vahemik
N2
0
191,5
27,88
4,27
298-2500
O2
0
205,04
31,46
3,39
-3,77
298-3000
NO
91,26
210,64
29,58
3,85
-0,59
298-2500
1. Arvutan Gibbsi energia muudu standardtemperatuuril
G0298 = H0298 + T  S0298
Selleks arvutan reaktsiooni tekke-entalpia standardtemperatuuril:
H0298 =2 Hf (NO) - Hf (N2) – Hf (O2) = 291,26 – 0- 0 = 182,52 kJ/mol = 182520 J/mol
ning entroopia muudu:
S0298 =2 S0 (NO) - S0 (N2) – S0 (O2) = 2210,64 – 205,04- 191,5 = 24,74 J/mol  K
Saame Gibbsi energia muudu:
G0298 = 182520 J/mol – 298 K  24,74 J/mol  K = 175147,48 J/mol
2. Arvutame tasakaalukonstandi
G0298 = - RT ln Kp
R= 8,314 J/molK
Kp
= e - = e - (175147,48/(8,314 (J/molK) 298K) = e
- 70,69= 1,99  10 -31
3. Arvutan Gibbsi energia muudu väärtuse 3000 K juures lähtudes Tjomkin-Swartzmanni meetodist
Koostan tabeli vajalike andmetega
T, K
M0
M1 10-3
M2 10-6
M_2 105
3000
1,408
1,2166
1,4585
0,462
G03000 = H0298 + T S0298 – T(M0a + M1b + M2c + M_2c´)
G03000 = 182520 J/mol – 3000K  (24,74 J/mol  K) – 3000  [(2 29,58 – 27,88 – 31,46)  1,408 + (2  3,85 – 3,39 – 4,27)  1,2166 + (-0,59 + 3,77) 0,462] = 104506,848 J/mol  K
4. Määran reaktsiooni termilise dissotsiatsiooni astme x ning dissotsiatsiooni tasakaalukonstandi Kp.
Selleks koostan tabeli vastavate andmetega
TASAKAALUS:
aine
lähteaine
reageeris
tekkis
moole
moolirõhk
mooliprotsent
N2
1
x
(1-x)/2
O2
1
x
(1-x)/2
NO
2x
x/2
Gaasifaasis moole on 1 - x +1 – x + 2x = 2
Arvutan tasakaalukonstandi 3000 K juures
G03000 = - RT ln Kp
Kp
= e-G/RT = e- (104506,8481/mol /[(8,314 (J/molK) 3000K)] = e-4,1890 = 0,01515
Arvutusel jätsin välja üldrõhu, sest selle väärtus on 1.
Kp =
Kp=
Kp · (1 -2x + x2) = 2x
Kp · ( 1 – 2x + x2 ) – 2x = 0
0,01515· (1 – 2x + x2) – 2x = 0
0,01515 – 0,0303x + 0,01515x2 – 2x =0
0,01515x2 -2,0303x + 0,01515 = 0
Lahendiks on x= 0,0762.
Asendan moolimurdudesse muutuja ning saan tulemuseks:
N2
0,4619 = 46,19%
O2
0,4619 = 46,19%
NO
0,0762
0,0762 = 7,62%
N2(g)+O2(g)=2NO(g)
T deltaH deltaS deltaG K Log(K)
K kJ J/K kJ
273.150 182.520 24.611 175.797 2.395E-034 -33.621
773.150 182.763 25.199 163.280 9.284E-012 -11.032
1273.150 182.949 25.383 150.634 6.596E-007 -6.181
1773.150 183.060 25.459 137.917 8.646E-005 -4.063
2273.150 182.862 25.365 125.204 1.326E-003 -2.877
2773.150 182.242 25.121 112.578 7.574E-003 -2.121
3273.150 181.225 24.785 100.099 2.526E-002 -1.598
Formula FM Conc. Amount Amount Volume
g/mol wt-% mol g l or ml
N2(g) 28.013 46.680 1.000 28.013 22.414 l
O2(g) 31.999 53.320 1.000 31.999 22.414 l
g/mol wt-% mol g l or ml
NO(g) 30.006 100.000 2.000 60.012 44.827
Gibbsi energia #1 Gibbsi energia #2 Gibbsi energia #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Valeryshh Õppematerjali autor
kodutöö teine
N2 O2=2NO

Sarnased õppematerjalid

Fsikaline keemia kodut
2
odt

F��sikaline keemia kodut��

Cp,(j/K*mol)=f(T) Intervall, Aine H0f,298(kJ/mol) S0298(J/K*mol) a b* 103 c *106 c´*10-5 K CH3OH(g -201,00 239,76 15,28 105,20 -31,04 - 298-1000 ) CO -110,53 197,55 28,41 4,10 - -0,46 298-2500 H2 0 130,52 27,28 3,26 - 0,50 298-3000 1) G0298 = H0298 ­ 298*S0298 H0298 = H0f,298 (CH3OH(g)) - H0f,298 (CO) = -201,00 +110,53 = -90,47 kJ/mol = -90470 J/mol S0298 = S0298 (CH3OH(g)) - S0298 (CO) ­ 2*S0298 (H2) = = 239,76 ­ 197,55 ­ 2*130,52 = -218,83 J/K*mol G0298 = -90470 ­ 298 * (-218,83) = -25258,66 J/mol = -25 kJ/mol - G 2) Kp = e RT Kp = e 25258,66 ¿/8,314298 = 2,7 * 104 3) Tasakaal

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Kodutöö II-Siseeneergia
2
doc

Kodutöö II. Siseeneergia

Teine kontrolltöö. Reaktsioon 11. CO + H2O(g) = CO2 + H2 T = 1400K P = 1atm H0f, 298 S0298 C0p (J/mol*K) = f(T) Aine Intervall, K (kJ/mol) (J/mol*K) a b*103 c*10-5 CO -110,53 197,55 28,41 4,10 -0,46 298-2500 H2O -241,81 188,72 30,00 10,71 0,33 298-2500 CO2 -393,51 213,66 44,14 9,04 -8,54 298-2500 H2 0 130,52 27,28 3,26 0,5 298-3000 1. G0298 = H0298 - 298S0298 H0298 = Hf(H2) + Hf(CO2) - Hf(H2O) - Hf(CO) = -393,51 + 241,81 + 110,53 = -41,17 kJ/mol = -41170 J/mol S0298 = S0298(H2) + S0298(CO2) - S0298(H2O) - S0298(CO) = 130,52 + 213,66 ­ 188,72 ­ 197,55 = -42,09 J/mol*K G0298 = -41170 ­ 298*(-42,09) = -28627,18 J/mol = -28,62718 kJ/mo

Füüsikaline keemia
Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine
14
docx

Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Aleksandra Lunina Kood 120484KATB47 2014 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis

Kolloidkeemia
Füüsikalise ja kolloidkeemia kodutöö
6
xlsx

Füüsikalise ja kolloidkeemia kodutöö

Reaktsioon: COCl2(g) = CO(g) + Cl2(g) 1. Arvutada reaktsiooni standardne Gibbsi vabaenergia muut G0 temperatuuril 298 , ja reaktsioon Käsiraamatu andmed: _(,298)^0(kJ/mol) _298^0 (J/mol*K) COCl2 -219.50 283.64 CO -110.53 197.55 _298^0=_(,298)^0()+ Cl2 0.00 222.98 _(,298)^0(2) = -110,5 _298^0=_(,298)^0 "(CO)+" _(,298)^0 _298^0=108970-298136,89=

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Kodutöö I-Entalpia arvutamine
1
doc

Kodutöö I. Entalpia arvutamine

Füüsikaline keemia harjutus. Esimene kodutöö. 4HCl + O2 2H2O(g) + 2Cl2 T = 1000K H298° x 10-6 Soojusmahtuvus J/kmol kraad Kehtiv temperatuuri Aine -3 intervalis J/kmol a x 10 b c x 10-8 HCl -92,31 26,53 4,60 1,09 298 - 2000 O2 0 31,46 3,39 -3,77 298 - 3000 H2O(g) -241,81 30,00 10,71 0,33 298 - 2500 Cl2 0 37,03 0,67 -2,85 298 - 3000 1. Temperatuuri vahemik 298 ­ 1000. CP = (2x37,03 + 2x30,00 ­ 31,46 ­ 4x26,53) x 103 + (2x0,67 + 2x10,71 - 3,3

Füüsikaline keemia
Keemia materjaliõpetus ja- vene keeles-
7
doc

Keemia materjaliõpetus ja ( vene keeles )

- 1. - , () . . - , (, ) - , ; ­ , . ­ , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH ­ () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . ­ , . - , ­ 1 . . =M

Keemia ja materjaliõpetus
FK 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine
26
xlsx

FK 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr FK8 rjaliteaduse Instituut lise keemia õppetool Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COO Teoreetilised alused: Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav kaudu: a CH 3COOC2 H 5  a H 2O CCH 3COOC Ka   a CH 3COOH  aC2 H 2OH CCH 3COOH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasu kaudu: xCH 3COOC K x 

Füüsikaline ja kolloidkeemia
Praktikumi KT vastused
11
doc

Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­ Boyle´i seadus ­ Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu

Keemia alused ii




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun