Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille...
Elektroskoopi töö põhineb samaliigilise laenuga kehade tõukumisel. KEHA ON POSITIIVSELT LAETUD • Kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid siis keha on positiivselt laetud. Ja kui kehas on prootoneid vähem kui elektrone siis keha on negatiivselt laetud. Keha on neutraalne kui kehas on elektrone ja prootene võrdselt. KEHAD ELEKTRISEERUVAD HÕÕRUMISEL • Sellepärast kuna, eri ainest kehade kokkupuutel võivad elektronid minna ühest kehast teise. Ükski eletron ega prooton kehade kokkupuutel ei hävi. ELEKTRIVÄLI • See ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. AINED • Ained liigitatakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. Maa ja inimese keha on elektrijuhid.
laineomaduste tõttu keelatud Lubatud tsoon- on kristallis valentselektronide energiatasemete jagunemisel tekkinud alatasemete kogum, millele vastavad energiad on elektronidele lubatud Valentstsoon - on viimane elektronidega täielikult täidetud lubatud tsoon Juhtivustsoon valentstsoonile järgnev elektronidega täitmata või osaliselt täidetud lubatud tsoon Hübriidtsoon tekib siis, kui kaks viimast tsooni kattuvad Valentselektron elektronkatte välisekihi elektron Auk - tekib, kui eletron lahkub valentstsoonist ja moodustub vakants Kristallid vastavalt energiatsoonidele: · Elektrijuhid (Metallid) tahkised, milles on osaliselt täidetud valentstsoon ja hübriidtsoon · Pooljuhid tahkised, mille valentstsoon on küll täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (1...3eV) · Dielektrikud - tahkised, milles esinevad vaid täielikult täidetud energiatsoonid, keelutsooni laius on 5....10 eV
hüdroksiidid on tugevate aluliste omadustega. (Kuigi vees vähem lahustuvad). Nt: Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) Baarium (Ba) 6) Mis on siirdmetallid? Lisa näited koos sümbolitega. Mille poolest erineb nende aatomi ehitus Arühmade elementide aatomiehitusest? V: Siirdmetallid on kõik Brühma metallid. Nt: Raud (Fe), Vask (Cu), Kroom (Cr), Tsink (Zn). Erinevus on selles, et B rühmades kasvab perioodis vasakult paremale liikumisel elektronide arv eelviimases eletron kihis. 7) Mida väljendavad aine keemilised omadused? Millega metallid reageerivad? V: Aine keemilised omadused iseloomustavad tema võimet reageerida teiste ainetega. Metallid võivad reageerida hapnikuga, hapetega, veega ja soolalahustega. 8) Miks metallidega kulgevad reaktsioonid on redoksreaksioonid? Nimeta oksüdeerijaid koos keemilise valemiga. V: Sest metalli aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone. Nende oksüdtatsiooniaste seejuures suureneb.
prootonid ja neutronid. · - kiirgus tekid kui tuum on liiga suur ja tuumast hakkavad väljuma heeliumi tuumad. Massiarv väheneb 4 võrra, laenguarv 2 võrra. Alfa-kiirgus on väikseima läbimisvõimega. Magnetväljas liigub heeliumituum lõunapooluse poole. Kaasneb -kiirgus. Kinni suudab hoida paberileht. · -kiirgus (lagunemine) neutron muutub prootoniks. -lagunemise käigus erladub eletron ja laenguta osake antineutrino. Laenguarv läheb ühe võrra suuremaks. Tekkinud tuum jääb ergastatud olekusse. Kaasneb -kiirgus. Kinni suudab hoida puit plaat. · -kiirgus - tekid kui mõni prootoni-/neutronitase pole lõpuni täidetud. Kinni hoiab paks pliiplaat või betoon. · Tuumapomm ja reaktor Tuumapomm on pomm kus energia vabaneb aatomituumade plahvatuslikult kiirel lõhustumisel, tuumapommis kasutatakse reaktoreid- seal toimuvad pidevalt tuumareaktsioonid.
Võtmesõnaks oli progress, muutusi oli võimalik kõikjal näha ja käega katsuda, tekkisid pilvelõhkujad. Valitseva otpimismi kõrval leidus ka pessimismi, mis avaldus antisemitismi tugevnemises. Samuti tekkis inimestes irm, et inimmõistus pole suuteline universiumi paradokse hoomama. Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika arenesid väga kiiresti. 1900. a esitati hüpotees geenide olemasolus ja panfi alus geneetikale, sündis kvantmehaanika. Selgitati aatomi ehitus, avastati eletron. Einstein esitas erirelatiivsusteooria. Sündis kuulus Sigmund Freudi psühhoanalüüs.Kirjandus, kunst, muusika, kino Hakkati jagama Nobeli preemiaid ,,inimkonnale suurimat kasu toonud" isikutele. Kirjanduses hakkas levima juugendlik uudsus. Kirjandusse tuli uus voolekspressionism, mis seadis esikohale autori isiklike tundmuste ja elamuste väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris vailitses juugendlik stiil, kuulsaimGustav Klimt. Ekspressionistlikku kujutavat kunsti
on tegu! Seda ma näitan teile ka järgnevas tunnis! MIS TOIMUB? Sellele vastamiseks mõtleme aineosakeste peale! Meie koosneme molekulidest molekulid aatomitest aatomid aga sisuliselt laengutest: / tuum ja tuuma ümber kihutavad elektronid) Elektronid on VÄGA omapärased: · Nad on tegelikut tuumast TOHUTU KAUGEL! Me koosneme sisuliselt peaaegu tühjusest! (kui elektron oleks hernetera suurune, siis kõige lähemal tiirlev eletron oleks tuumast sama kaugel kui on tallinnast läti piir! · Nad on prootonitest, mis on tuumas, TUHANDEID kordi väiksemad · Sellele vaatamata kihutavad nad nii kiiresti ümber tuuma, et moodustavad tuuma ümber väga konkreetse mustriga PILVE. TUUM ei PAISTA VÄLJAGI nende alt!! Seega kui ma vaatame üksteisele otsa, vaatame loodust, vaatame objekte, aineid, mida me tegelikult näeme? ME NÄEME ELEKTRONE! SEST ELEKTRONID ON MEIE KÕIGE PEALMINE KIHT
on tegu! Seda ma näitan teile ka järgnevas tunnis! MIS TOIMUB? Sellele vastamiseks mõtleme aineosakeste peale! Meie koosneme molekulidest molekulid aatomitest aatomid aga sisuliselt laengutest: / tuum ja tuuma ümber kihutavad elektronid) Elektronid on VÄGA omapärased: · Nad on tegelikut tuumast TOHUTU KAUGEL! Me koosneme sisuliselt peaaegu tühjusest! (kui elektron oleks hernetera suurune, siis kõige lähemal tiirlev eletron oleks tuumast sama kaugel kui on tallinnast läti piir! · Nad on prootonitest, mis on tuumas, TUHANDEID kordi väiksemad · Sellele vaatamata kihutavad nad nii kiiresti ümber tuuma, et moodustavad tuuma ümber väga konkreetse mustriga PILVE. TUUM ei PAISTA VÄLJAGI nende alt!! Seega kui ma vaatame üksteisele otsa, vaatame loodust, vaatame objekte, aineid, mida me tegelikult näeme? ME NÄEME ELEKTRONE! SEST ELEKTRONID ON MEIE KÕIGE PEALMINE KIHT
annaabi.ee 
