3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4. Varakeskaeg (5.-11.saj) 1) Frangi riigi teke - Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks oli Karl Martelli sõjaväereform, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi. 2) Karl Suure impeerium- Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis Karolingide impeerium. Kuigi tema majanduslik areng ei olnud kuigi hea, on ta siiski ajalooliselt märkimisväärne, kuna impeerium oli ühe andeka väejuhi elutöö, mis hõlmas 1 200 000 km2. Kõrgkeskaeg (11.-14.saj) 1) Feodaaltsivilisatsiooni õitseaeg- linnad ja ülikoolide teke, arenes gooti stiil, toimusid ristisõjad, süvenes feodaalne killustatus
toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid Kehtestati riiklik sõjaväekohus Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega Ratsavägi: raskeratsavägi (kürassiirid), keskmine ratsavägi (tragunid) ja kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15. sajandil. Gustav II Adolf: Louis XIV: kadetikorpused Prantsusmaal
14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Linnuste piiramine Keskaegsetes sõdades võib eristada piiramislahinguid ja välilahinguid. 12. sajandist peale laienes Euroopas piiramismasinate kasutamine. Ehitati piiramistorne, mille abil tungiti müürile. Ja taraane ehk rammpalke, millega lõhuti väravaid või müüri sisse auku Rüütlivägi 8.9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi. See koosnes feodaalidest, kel oli piisavalt suur sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Sellele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut Pikema sõjakäigu jaoks pidi rüütel muretsema endale kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne Linnakultuur Keskaegsete linnade kujunemisloost saab esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht.
Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik Karl Suur- geniaalne väejuht ja kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, vallutas Itaalia, langobardide kuningriigi, saksid, balkani, sai Rooma keisriks, tema on mõjutanud ajalugu kõige rohkem, kuna(eelpool öeldu). Verduni leping- Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid.
Hanna Allmann Sõda keskajal · Ühiskond soosis sõjamehe elukutset. · Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist sõjavarustust lubada (kaitserüü, kiiver, ründerelvad, hobune). · Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eeliseid Relvastus · Väga tähtis, sellest sõltus palju. ·
714741 valitses karl Martell, ta loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustavad frangid 732. aastal Poitiers' lahingus araablased. See võit paneb lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võetakse kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta
Lubatud abieluväljased seksuaalsuhted. Naisel ainult oma mehega. Linnad: Suurem osa elas maal. Linna oli poliitilise, religioosse, majanduse keskus. Sumerite linnriigid olid sõltumatud. Elati üksteise kõrval tellistest lamekatuselistes majades. Linnu kujunes välja järk-jägult ja ehitati pikka aega aga Babülon ehitati kuningas Nebukadnestari ajal plaani järgi ristkülikukujuliste kvartalitega, müüridega piiratud. Sõjavägi:Kaasikud, soomustatud raskeratsavägi, vabade talupoegade jalavägi. Ohu korral kutsuti kokku, rahu saabumisel mingi laiali. Assüüria kuningad moodustasid riigi hiigelajal alalise armee. Sõjakunsti tipp assüüria valitsemise ajal. Kiri ja Haridus: Kiilkiri. Savitahvlile vajutati kiiluga piltkirjad. Mõisted, silbid. Olid koolid. Enamjaolt käisid seal ülemkihi õpilased, kuid vahel ka alamkihist, kes võisid saada preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud
valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustasid frangid 732. aastal Poitiers' lahingus araablased. See võit pani lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Kuna varustus tuli ise osta ja
Kujunesid järk-kärgult pikka aja jooksul. Tellistest lamedakatuselised sisehoovidega majad olid tihedalt üksteise kõrval. Sõjavägi Koosnes kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral. Riigi hiilgeajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks alati käepärast. Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga traditsiooniline kirjandus.
Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Rüütlivägi Peamiseks sõjaliseks üksuseks oli raskeratsavägi, mis koosnes feodaalidest, kes said endale korralikku sõjavarustust lubada. Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma. Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul
keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria
kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitvägi ja hobukaarikud. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid. Armee koosseisu kuulusid ka võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamia sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga või ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustunud jalaväest. Assüüria ajal moodustati elukutseline armee, mis oleks käepärast. Peamisteks väeliikideks olid kaarikud, soomustatud raskeratsavägi ja jalavägi. Jalavägi jagunes kiivrit, turvist, kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks. Egiptuses olid seadused kirjutatud raidkirjas savi- ja kivitahvlitele. Karistuse määras vaarao. Mesopotaamias järgiti Babüloonia kuninga Hammurapi koostatud seadustekogu. Karistuse määrasid seadused. Seal kehtis põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Egiptuse tüüpiline perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja lastest
4 Samas, 23. 5 Samas, 24. Rocca al Mare Kool, Sandra Kartau, 10b Majordoormuste vahel oli väga palju rivaalitsemist ning võitjana väljus sealt lõpuks majordoormus Pippin Heristalist, aastal 714 tuli võimule Karl Martell 6, kes oli Pippini sohipoeg7. Tema loobus majordoormuse tiitlist ja omistas endale Frangi hertsogi tiitli, nüüdne hertsog uuendas sõjaväge (pikem ja raskem mõõk ja sadulale lisas jalused, millele oli hea toetuda). Nende uuenduste tõttu sai peamiseks lahingjõuks raskeratsavägi ning tänu neile uuendustele võideti 732. aastal Poitiers'i lahing. Ta ei olnud nutikas ainult sõjaaladel, vaid mõistis, et ka vaimulike toetus on tähtis ja seetõttu hakkas ta määrama vaimulike ametitesse väejuhte, mis tähendas Karl Martell'i toetust nii vaimulikelt kui ka sõjaväelt.8 Pippin Lühike, kes tuli võimule pärast Karl Martell'i, oli väga ettenägelik valitseja. Ta märkas, et Rooma paavst on kaotamas oma võimsust ning läks appi. Abi tasus ära ning paavst
kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete kujunemine: aluse pani Karl Martelli sõjaväereform; et luua raskeratsavägi,anti sõjameestele maa koos talupoegadega,kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütluse kiht Feood- lään,maavaldus feodaalläänimees,feodaalne hierarhia-ühiskond,kus valitsejad läänistavad oma suuri maavaldusi vasallidele. Neid vasalle nim seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused germaani hõimupealike järglased- hertsogid või asevalitsejad-krahvid. Nemad omakorda läänistasid selle maatüki väikerüütlitele
kannatanu oli samast klassist kehtis seadus ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu piirdus karistus rahatrahviga. Orja eest pidi kahju hüvitama orja omanikule. Perekond oli patriarhaalne, abielu sõlmiti peigmehe ja äia vahel lepinguga, pruudi kaasavara kuulus naisele. Mehel võis olla mitu naist, naiselt nõuti monogaamsust. Abielurikkujaid ootas karistus. Linnaühiskond. Assüüri kuningad lõid alalise armee- kaarikud, jalavägi, raskeratsavägi. Religioon ja kultuur EGIPTUS Hieroglüüfid, tähistasid mõisteid, häälikuid. Kiri oli keeruline ja sisaldas ligi 1000 hieroglüüfi. Kirjaoskus oli privileeg ja kättesaadav 1% elanikkonnast. Kirjutusmaterjal oli papüürus, mida saadi papüürusetaime säsist. Kiri säilis tänu heale kliimale. Teadus. Arstiteadus- osavad kirurgid, silmaoperatsioonid Päikesekalender- esimesed kes tuginesid ajaarvamisel välja arvestatud päikeseaastale. Geomeetria- ehitustöödeks vajalik teadmine
asemel valitsesid majordoomused. 714-741 valitses karl Martell, ta loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustavad frangid 732. aastal Poitiers’ lahingus araablased. See võit paneb lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võetakse kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Chlodovech(466–511) Karl Suure riik
Miks oli metallurgia areng oluline? Leiutati pealtvooluvesiratas, mis pani liikuma rasked haamrid ja tõstukid. Kui vesiratas ühendada sepalõõtsaga sai sulatusahjudes saavutada senisest kõrgemat temperatuuri,mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta. Nii sai Euroopas alguse malmivalamine ning malm omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 4. Millised muutused toimusid sõjanduses? Jalaväe osatähtsus hakkas suurenema ning raskeratsavägi ja koos sellega kogu rüütliseisus hakkas tähtsust kaotama. 5. Mis aitas kaasa kirjasõna levikule? Miks oli kirjasõna suurem levik oluline? Trükikunsti leiutamine nii muutusid raamatud odavamaks ja kättesaadavamaks. See võimaldas hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. 6. Millist kasu said raharendile üleminekul talupojad, millist kasu feodaal ehk maaomanik? Talupoegadel tekkis huvi rohkem toota ja võimalus raha koguda. Feodaalid hakkasid lubama
Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Pippin Lühike- kindla käeline ja ettenägelik valitseja. Karl Martelli poeg, 751. aastal kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753. aastal pani aluse Kirikuriigile
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus
7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Nad kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid , hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. Karl Suur valitses 768-814. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused:Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Loodi raskeratsavägi, kuid see nõudis süjameestelt väga kalli varustuse ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse. Nii tekkis professsionaalsete sõjameeste- rüütlite kiht. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks põhiliselt just vasalliteedi abil seotud meestele. Toetuse eest pakkus kuningas neile
muutus vastase jalaväe hävitamiseks. 2. Rüütlid võisid astuda lahingusse ka sügavasse kolonni võtnutena, kus ees ja külgedel asusid rüütlid ja keskel jalavägi. Säärases lahingukorras ei ramminud rüütlid end mitte ainult vastase rindesse, vaid ka lõikasid selle kaheks osaks. Seejärel väljus jalavägi rüütlite kaitse alt ja viis hävitustöö lõpuni. keskaja sõjavägi jagunes peamiselt seitsmeks eri väeosaks: raskeratsavägi, kergeratsavägi, jalavägi, jalamehed, piigimehed,ammukütid ,vibukütid Igas sõjaväes oli ka mittesõdivaid inimesi: habemeajajaid (kes olid ka arstide eest), kaupmehi, võib-olla prostituute, töölisi (nt. seppasid), kokkasid, vankrijuhte, loomulikult isandate teenreid, mõnikord ka isandate naisi jne., kes liikusid sõjaväega kaasa, lootes kasumit teenida. 2.3 Taktika Taktika on läbi ajaloo olnud iga lahingu otsustav ja tähtsaim punkt. Hea taktikaga on võimalik
Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Nende kujunemise peamised põhjused olid järgmised. 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed, nad sõdisid oma põhitegevuse (põllumajanduse, käsitöö) kõrvalt, kui olukord nõudis. Ekspansiivne Frangi riik vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskeratsavägi, kuid see nõudis sõjameestelt väga kalli varustuse ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse. Nii tekkis professionaalsete sõjameeste – rüütlite – kiht. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste
saavutused FRANGI RIIK 3. Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481 *laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu *võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu KARL MARTELLI 714-741 tähtsus *saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse *teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks PIPPIN LÜHIKE 741-768 > Karolingid kuningaks tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks KARL SUUR 768-814 Riigi laiendamine *kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel *koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati
kuninga valdused jagati poegade vahel 7.saj keskpaigast laiskade kuningate ajastu majordoomuste võim 687 Pippin Heristalis Austraasia ja riigi ainus majordoomus: Frankide riik ühendati uuesti 714 poeg Karl Martell võttis kasutusele Frangi hertsogi tiitli Karl Martell peatas muhameedlaste pealetungi Euroopale Poiters'i lahingus 732 pikem ja raskem mõõk; raskeratsavägi feodaaltsivilisatsioon, sõjameestele maade jagamine Karolingid poeg Pippin Lühike 741-768: kindlakäeline ja ettenägelik head suhted vaimulikega, tunnistades kirikuriiki e Paavstiriiki 754, 756 sõjakäigud langobardide vastu ja vallutuste andmine Paavstiriigi valdusse Pippini kroonimine Karl Suur 768-814 `keskaegne Saalomon'
valitsemisele. Karolingide renessanss-Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek sõdadest ja verevalamistest hoolimata. Verduni leping 843a-Karli Järeltulijad ei suutnud imp koos hoida, riik jaotati 1)Ida- frangiriigiks(-saksamaa), 2)Lääne-Fr.r(-prantsusmaa) 3)Lothari pärand(-Itaalia kuningriik) 10.Feodaalsuhted Põhjused:1)uut laadi sõjaväeorg-germaani hõimud sõdisid põhitegevuse kõrvalt, Karl M ajal loodi raskeratsavägi(kallis varustus, hea väjaõpe), vastutasuks said maad koos makes maksvate talupoegadega. Tekkis rüütlite kitht. 2)vajadus stabiilse võimusüs järele-vasalliteet vähendas õiguslikku ebakindlust, tagas sõjalise julgeoleku(vasallisuhted)... iga seisus teisele kasulik. Vasall e läänimees-kasutab suurfeodaali antud maalappi, pidi senjööri kutsel sõtta minema, olema tema nõuandjaks. Söör e maaisand-suurfeodaal, kes oma maad kasutada andis, kaitses vasalli
* Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria
732. aastal Poitiers`lahing - Karl Martelli juhtimisel õnnestus frankidel araablaste edasitung peatada ja vallutajad valgusid üle Püreneede lõuna poole tagasi. ( Lahing toimus sell ajal kui islam hakkas väga jõutsalt levima ja tahtis tungida ka Frankidele peale. Ühesõnaga õnnestus Karl martellil peatada islami levik frangi riiki.) Kaks olulist uuendust sõjavarustuses: senisest pikema ja raskema mõõda kasutuselevõtt ja sadulajalused. Peamiseks sõjajõuks sai raskeratsavägi. (uus väeliik) kuna kuningale oli tähtis kiriku toetus ja samas tuli tal kuningavõimu säilitamiseks ka oma alamatele maad anda. Siit oleks võinud probleem tekkida, kuna sõjaväge sai koos hoida ainult maavalduste laialijagamisega, kiriku autoriteet põhines aga just nendel samadel maavaldustel. Karl Martell, aga leidis lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmiseks andes kõrgema vaimuliku ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kiriku
keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria
Neile kuulus kindel arv komplekt relvi ja varustust ning neid kasvatati üles nii, et nad oleksid suutelised teatud viisil taplust pidama. * Loode- Euroopa südamikus iseloomustasid aastatel 950 1350 sõjapidamist kolm peamist tunnust: raskeratsaväe juhtiv roll, vibuküttide ja eriti ammuküttide üha kasvav osatähtsus ning teatud kindlat tüüpi kindlusehitiste linnuste ja neile vastukaalu pakkuva piiramistehnika väljakujunemine. Raskeratsavägi * juba 10. sajandil oli sõjaretkedel määrav tähtsus raskeratsaväel. _ Ratsarüütli kaitsevarustus koosnes koonilisest kiivrist, rõngassärgist (lorica) ja suurest kilbist, ründerelvadeks olid oda, mõõk ja vahel ka sõjanui. Rünnakule asudes oli rüütli vältimatuks kaaslaseks suur ja tugev sõjaratsu, destrier. Need sõjamehed moodustasid r a s k e ratsaväe, sest nad olid täies varustuses, ja eriti selle pärast, et neil oli kallis rõngassärk
Seejuures tuleb rõhutada, et nende seas kasvas järk-järgult palgasõdurite osakaal. Need olid aga professionaalid, kelle oskused täienesid pidevalt ja ühtlasi ka raskeratsaväe vastu võitlemiseks. Jalameeste seas üha suuremat populaarsust võitnud hellebardide kõrval võeti 15. sajandi keskel kasutusele pikkodad e piigid. 45 meetri pikkuste piikidega tihedalt kokku koondunud jalaväeüksus meenutas väliselt turris siili või okassiga, mida rüütlitest raskeratsavägi polnud võimeline enam murdma (Howard 1999, 2425). Teise osa jalaväest moodustasid tulirelvadega varustatud ja pidevalt laskmist harjutanud mehed. Järk-järgult täiustati ka püsse. Kui raudotsaga ammunool võis kumera pinnaga kaitserüült küllalt kergesti ära põrgata, siis püssist lastud tinakuul, millel oli mõnikord rauast südamik, suutis heal juhul raudplaadist läbi tungida. Lisaks tuleb arvestada suuremaid tulirelvi ja nende mõju: vaid mõne lahinguväljale
Teenistusse võeti lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks. Tihtipeale oli nii, et sõdur unustas tsiviilelu ja keskendus elu lõpuni ainult armeele ja sellega seonduvale. Armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ja suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud piikidega ja musketitega. Jalaväe peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes kolmeks: raskeratsavägi, keskmine ratsavägi, kergeratsavägi. Pärast kolmekümnendaid hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema, kuna see oli kallis. Aja möödudes läks riigi kätte ka suurtükiväe majandamine. Loodi tsentraalne sõjaväe juhtimine. Käsutamine oli täiesti riigi käes. Toitlustamisvaldkonnas juurutati magasinisüsteem. Need kujutasid endast suuri toiduladusid, kus sõdurid said endale sõja ajal süüa võtta. Tõsised muudatused aga leidsid aset sõjakunstis. Selle moodustavad kaks
oluliseks. Aadli väärtuskoodeks aadliku puhul hinnati jäägitut ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust, Peatükk 19 Relvastuse liigitus: jagunes ründe- ja kaitserelvastuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Ründerelvad jagunesid lähivõitlusrelvadeks ja laskerelvadeks. Esimesed tulirelvad tulid kasutusele 14.sajandil algul, esialgu meenutasid need kolbi või vaasi ja neist üritati nooli lasta. Hiljem tulid kasutusele suurtükid ja püssid, Rüütlivägi ehk raskeratsavägi koosnes feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Rüütlite ründevarustus pikk torkeoda, möök, pistoda (15.saj lisandusid sõjavasar, - kirves ja -nui). Rüütlite kaitsevarustus kilp, kiiver, kaitserüü ja hea sõjaratsu. Rüütli sõjakäik rüütlil oli iga aasta oma isandale vaja osutada kindel arv sõjapäevi. Kuna varustus oli raske tuli kaasa võtta abilisi: kilbikandja, kannupoiss, vibumees, jne. Keskmiselt oli abilisi kuus
Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. 14. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: Odoaker-barbarist väejuht, kes kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Chlodovech-Frangi riigi rajaja Karl Martell-Pippin Heristalisti järeltulija, saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse, teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Pippin Lühike-Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756. 741–756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. Kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia
keemaaetud tõrva kaela. Tegelikult valati sulapigi ja tõrva hoopis piirajate varjualustele müüri jalamil, et need kiiresti tuld võtaksid. Nende müüri ligi nihutatud varikatuste all paiknesid nimelt taraanid ja teised kindlustuse purustamise või õõnestamise vahendid. Nõnda kestis linnuse või linna piiramine vahel nädalaid ja kuid. Rüütlivägi 8.-9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk nn rüütlivägi. See koosnes feodaalidest, kel oli piisav sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Kogu keskaja vältel moodustasid rüütli peamise ründerelvastuse pikk torkeoda ja mõõk. 13. sajandil lisandus pistoda ja 15. sajandil sõjavasar, -kirves või -nui. Kaitsevarustus koosnes, nagu eespoll juba öeldud, kilbist kiivrist ja kaitserüüst. Sellele kõigele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut.
kuningatele kristliku maailma kaitse sisse ja välisvaenlaste vastu. Sisepoliitikas tähendas see kuningate kohustust kaitsta kirikut temale usaldatud Jumalariigi territooriumil. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli ühiskonna kaitsmine. Läänikorra kujunemine: Keskaja põhiliseks sõjaliseks jõuks oli rüütlite raskeratsavägi. Kujunes sõjameeste kiht ehk rüütliseisus. Feodaalkord ehk läänikord põhines feodaalsuhetel ehk vasalliteedil. Ratsaväe loomiseks anti sõjameestele maa benefiitsina (eluaegseks kasutuseks) koos talupoegadega. Esialgu ei olnud see pärandatav. Selline reform tugevdas esialgu ka keskvõimu maavalduse saanute kihist sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht (hertsogid, parunid, krahvid, markiid) neile
b. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: · Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. · Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. 3. Feodaalsuhete levik a. Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). b. Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. 4. Feodaalühiskonna tunnused a. Vasalliteet (läänisuhe): · Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. · Nii kujunes rüütlikiht. · Investituur läänistamise protseduur. · Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). · Läänimees (feodaal) maa omanik. · Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud
tiibadest märkamatult mööduda oli võimatu. Kuningas Dareios III oli ilmselt otsustanud kohutada oma valdustesse tungijaid ainuüksi tohutu väe suurusega ja saavutada täielik võit, olles veendunud oma võimsuses. Seepärast ei hakanudki ta lahingupäeval sündmusi tagant kiirustama, jättes lahingu alustamise initsiatiivi vastase hooleks. See läks talle kalliks maksma. Aleksander alustas esimesena, saates ette odameeste faalanksi ja ratsaväe, kes ründasid vastast tiibadelt. Makedoonia raskeratsavägi kuninga enda juhtimisel sööstis rünnakusse jõe vasakkaldalt. Nende innukus nakatas võitluskirega ka teisi makedoonlasi ja nende liitlasi, häälestades kõiki võiduks. Algul ei suutnud Aleksander võrreldes vaenlase määratu väega märgatavat edu saavutada. Kuid lõppude lõppuks siiski võideti, paljus tänu sellele, et Makedoonia kuningas isiklikult juhtis lööki otse vastase positsiooni keskmesse kõrgendikule, kus seisis Dareios oma satraapidega.
Ka loomakorjuseid, fekaatlitünne jne. Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnadele lähemale. Tornide otsas olid vibu- ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid nooltesaju all, samal ajal üritasid teised müüri vundamendialust nõrgestada rammpalgi ehk taraaniga. Kaitsjad kasutasid laskerelvi. Kasutati süütenooli, et panna vaenlase heitemasinad ning piiramistorni põlema. RÜÜTLIVÄGI · 8-9. saj kujunes peamiseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek korraliku sõjavarustuse hankimiseks. RÜÜTLIL · pikk torkeoda, mõõk; 13. saj lisandus pistoda, 15.saj sõjavasar, -kirves või nui; kaitsevarustus kilp, kiiver, kaitserüü; sõjaratsu. · Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne. · Välilahinguks valiti tasane ja avarmaastik. Enamasti liiguti sirges joonrivis. JALAVÄGI · 12.sajangini jalameeste osa lahinguväljal teisejärgulisene
kaheks: lähivõitlusrelvad ja lasekrelvad.Alguses olid soomusrüüd, mis arenesid rõngassärkideks. Siis tekkis plaatvest ja põlve- ja küünarnukikaitsmed, tekkisid kahekäemõõgad. Kasutusele tulid veel sõjakirved ja -vasarad ja teravate kantidega sõjanuiad. 14. saj algul leiutati esimesed tulirelvad. Piiramismasinate kasutamine, ehitati piiramistorne, rammipalgiga e taaraniga lõhuti väravaid. Peaseks sõjaliseks üksuseks kujunes raskeratsavägi. Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11. Suured maadeavastused (§26): varasemad reisid, eeldused/põhjused, tulemused. B. Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci, F. de Magalhaes 1. Varasemad retked · kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult, kaubaretked, vallutusretked
majordoomus Pippin Heristalist, kuulutati 687.a. ainsaks majordoomuseks, toetus valitsemises väike- ja keskefeodaalide kihile, ühendas Frangi riigi, valitses kuninga nimel, kuid oli otsustes iseseisev. Tema järeltulijaks sai 714.a. Karl Martell, võttis endale Frangi hertsogi tiitli; tehti 2 uuendust sõjavarustuses võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine suurendas mõõga ja piigi löögijõudu, peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi; kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele Martelli ajal toimus 732.a. Poitiers` lahing. Eellugu: Hakkas levima islam, araablased vallutasid palju alasid. Frangi riigis olid konfliktid ja ristiusustatud paganate vastuseis uuele usule, väljast ähvardasid saksi hõimud põhjast ja araablased lõunast. Araablaste sissetung õnnestus peatada, vallutajad läksid tagasi. See andis riigile arenguimpulsi. Pippin Lühike K.Martelli poeg, päris võimu;
Keskajal peeti mõõgakandmist vaba mehe tunnuseks. Relvastus jagunes ründe ja kaitse varustuseks. Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd. Ristisõdade ajal hakati kasutama õhku läbilaskvaid rõngassärke. Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati sinna peale pikk valge mantel. Kasutati põlve ja küünarnuki kaitsmeid. 14 sajandil leiutati tulirelvad. 3. 6 Linnuste ja linnade piiramine Rüütli vägi 8-9 sajandil kujunes peamiseks väeliigiks raskeratsavägi. Kuna relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel muretsema endale mitu hobust ja võtma kaasa abilisi. Jalavägi 14ndal sajandil tõusid esile Sveitsi jalaväelased, kelle relvaks oli hellebard, millega sai torgata labaosaga lüüa nagu kirvega ja konksuga sai rüütleid hobuse pealt maha tõmmata. 15Ndal sajandil teisel poolel hakkasid sveitslased kasutama pikkoda ehk piiki. Palgasõjaväe sünd Rüütlite kokkukutsumine võttis alati palju aega ja rüütlid olid sageli distsiplineerimatud
Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. Feodaalsuhete levik Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. Feodaalühiskonna tunnused Vasalliteet (läänisuhe): Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlikiht. Investituur läänistamise protseduur. Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) maa omanik. Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). Feodalism läänikord (kitsamas mõistes).
talupoegadega. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. Feodaalsuhete levik Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. Feodaalühiskonna tunnused Vasalliteet (läänisuhe): Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlikiht. Investituur läänistamise protseduur. Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) maa omanik. Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). Feodalism läänikord (kitsamas mõistes).
talupoegadega. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem: Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim. Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. Feodaalsuhete levik Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. Feodaalühiskonna tunnused Vasalliteet (läänisuhe): Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi – anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlikiht. Investituur – läänistamise protseduur. Lään (feood) – vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). Läänimees (feodaal) – maa omanik. Domeen – kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). Feodalism – läänikord (kitsamas mõistes).
aastal ja 756. aastal korraldas ta kaks sõjakäiku Itaalia vastu, mille tulemusena loovutasid langobradid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna, nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik, tasuks selle eest krooniti Pippin ametlikult. Karl Martelli sõjaväereform: Võeti kasutusele senisest pikem ja raskem möök ning sadulajalused, millele toetumine võimaldas mõõga ja piigi löögijõudu suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. Selle ülalpidamiseks aga kirikuga heade suhete säilitamiseks andis ta sõjaväejuhtide kohad kõrgematele vaimulikele. Riigi laienemine Karl Suure ajal: Laiendas valdusi Saksimaa, Itaalia ja Püreneede suunal, 774. aastal tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile, 801. aastal vallutati araablastelt Barcelona, aastatel 772 804 ristiusustati Reini ja Elbe vahel asunud saksid. 788. aastal liideti Baieri hertsogkond, 796 aastal laiendati frankide valdusi Balkanile.
annaabi.ee 
