Organismid jagunevad toitumise teel: Fotolüüs-vee molekuli lagundamine Autotroofid-organismid, kes sünteesivad valgusenergia arvelt. Toimub kloroplastides elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid Valgusstaadium: Kloroplastidel väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest lemellimembraanidel asuvad klorofüli ainetest molekulid ja teised pigmendid koos valkudega; Heterotroofid-organismid, kes saavad oma need moodustavad fotosüsteeme, mis seovad
elektronide transpordil saadava energia arvel toimub ATP süntees. püroviinamarihape - moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena püruvaat - fotosüntees protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks klorofüll - taimedes sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse. valgusstaadium klorofülli ergastamine valguse poolt pimedusstaadium anorgaanilisest ainest erinevate orgaaniliste ainete loomine fotolüüs - vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadium, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja hapniku eraldumine. 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 2.Millest koosneb ATP? lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast. 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP?
toimuvad valgusenergia abil - Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Valgusstaadiumis toimub makrorgiliste ühendite süntees- ATP ja NADPH2, mis on vajalikud pimedusstaadiumi toimumiseks. Fotosüntees Valgusstaadium Pimedusstaadium Valgusenergia Toimub vee Orgaaniliste ainete süntees olemasolu! fotolüüs CO2st Klorofülli olemasolu! ATP JA NADPH2 Kasutatakse ATP ja CO2 süntees Lähteained : H2O + Veest eraldub Tekib glükoos, ADP, NADP CO2 hapnik Saadused: C6H12O6 + Valgus on oluline Toimub nii pimedas ja 6O2 valguses Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse aminohapete ja lipiidide süntees.
keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämmastikust, suhkrust ja 3 fosfaatrühmast. ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus. NAD- on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja). Nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid. Fotosüntees- Fotosünteesi valgusstaadium- (vajalik valgused olemasolu.) Saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi läbiviimiseks. Toimub kloroplastides. Vee fotolüüs- Ergastatud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule (= fotolüüs, st vee lagundamine valguse toimel) ja sünteesitakse ATP. Fotosünteesi pimedusstaadium- (valguse olemasolu ei ole vajalik.) Saadakse orgaanilised ühendid- suhkrud. Glükoosi lagundamine- 3 etappi on:1)glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus). 2)tsitraaditsükkel (toimub mitokondori sisemuses). 3)hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondori harjakeste membraanides).
ümbritseva keskkonnaga. Pimedusstaadium- fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Püroviinamarihape- glükoosi tulemusena moodustuv 3 süsinikuline karbonüülhape. Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükkliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagunemine. Valgustaadium- fotosunteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADOH2 moodustumine ja eraldub O2 Vee fotooksudatsioon- ehk fotolüüs. Vee molekulide lagunemisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käidus klorofülli molekulide ergastunud elekrtonide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Toimub nähtava valguse olemasolul.
Assimilatsioon-Organismis toimuvad sünteesiprotsessid saadakse: sahhariide lipiide valke, vaja: ensüüme nt: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon-Organismis toimuvad lagundamisprotsessid Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Valgusstaadium • Toimub ainult valgus-energia mõjul kloro-plastide sisemembraanidel • Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. • Vesinik seotakse NADPH2 -ks • Hapnik läheb rakust välja • Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium • Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas • Toimuvad paljud järjes-tikused reaktsioonid, mille käigus NADPH 2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) • Vajalik energia saadakse ATP-st Fotusünteesi tähtsus:
seostatakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli Püroviinamarihape glükolüüsi tulemusena moodustuv 3süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH) Tsitraaditsükkel mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul.
*lähteainete konsentratsioonist. *temperatuusrist. *varustatusest veega. *lahtede vanusest. *taime liigist ja füsioloogilisest seisundist. Fotosüntees: ->Valgusstaadium(ainult valges). ->Pimestaadium(pimedas ja valges). Valgusstaadium: Toimub kloroplastide lamellides. Vesiniku aatomid seotakse vesinikukandjaga. NADP+2H ->NADPH2 Kuna on lagunemisprotsess, siis tekib ka 6ATP'd, mida kasutatakse hiljem pimesdaadiumis glükoosi kokkupanemisel. Fotolüüs: 2H2O ->O2 + 2H2 Pimesdaadium: 6CO2 + 12NADPH2 ->C6H12O6 + H2O + 12NADP Calvini tsükkel koosneb 12'st ensümaatilisest reaktsioonis, ei toimu alati ühtemoodi, oleneb tingimustest ning saaduseks on alati glükoos. Fotosünteesi tähtsus: *vee fotooksüdatsiooni käigus eraldunud hapnik on avalik organismide hingamiseks. *Calvini tsükkli reaktsioonides saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminoh. süntees. *Ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus
Kui selle käärimise juures satub õhku juurde, tekib veiniäädikas. 9. Mis on fotosüntees? V: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat. 10. Fotosünteesiks vajalikud tingimused. V: Klorofüll ja valgus. 11. Mis toimub ja tekib fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumis? V: Valgusstaadium Toimub ainult valgus-energia mõjul kloro-plastide sisemembraanidel Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. Vesinik seotakse NADPH -ks 2 Hapnik läheb rakust välja Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas Toimuvad paljud järjes-tikused reaktsioonid, mille käigus NADPH -st ja süsihappegaasist tekib 2 glükoos (Calvini tsükkel) Vajalik energia saadakse ATP-st 12. Fotosünteesi üldvõrrand. 13
*hingamisahelas 20.Fotosünteesi summaarne võrrand. FS lähteained ja saadused. *6 CO2 + 12 H2O * valgusenergiaC6H12O6 + 6O2 +6 H2O (õhust) (mullast) (tingimus) (põhisaadus) (kõrvalsaadus) 21.Valgusstaadiumi lähteained ja saadused *kloroplasti lamellidel *vajalik valguse olemasolu *vahesaadused-NADPH2 *lõppsaadused- O2 *sünteesitakse pimedusstaadiumis vajalik ATP ja NADPH2 *valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks 22.Vee fotooksüdatsioon ja selle tähtsus *e fotolüüs, vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH 2 moodustumine, eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. *moodustub molekulaarne hapnik *eralduvad elektronid ja vesinikuioonid *hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse kk 23.Pimedusstaadiumi lähteained ja saadused *kloroplasti stroomas *valgusest sõltumatult toimub
vahel Tsentriool loomaraku trentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist ts.pl.v-kku. Tsütoskelett Päristuumse raku tsütoplasmat lägib niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsütoloogia (rakuteadus) Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Vee fotooksü- (fotolüüs) vee molekulide lagundreakts jada valgusstaadiumis, mille käigus toimub ATP süntees, eraldub O2. Ökoloogia Bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi..
kolmesüsinikuline molekul 20. püruvaat 21. fotosüntees valgusenergia muundamine keemiliste sidemete energiaks (fotosüntees on oluline kõikidele organismidele) TAGAB SÜSINIKU JA HAPNIKU RINGE 22. klorofüll taimerakkudes esinev roheline pigment 23. valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, (vajalik nähtav valgus) 24. pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos 25. fotolüüs vee oksüdatsioon 26. tülakoid sisemembraani sissesopistus (kloroplastis) 27. graan tülakoidide virnad (kloroplastis) 28. strooma sisemine ruum (kloroplastis) 1.Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? 2.Millest koosneb ATP? adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? 4.ATP tähtsus osaleb KÕIGI rakkude metabolismis 5.Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulisse? kolmanda
CO2 süsinikust tekib orgaaniline ühend Staadium VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM Valgus oluline või ei? Valgus oluline Toimub nii pimedas (on ju ATP-d) kui valguses Energia Kasutatakse ja Vajatakse tekitatakse Kasutatakse Vett, eraldub O2 ATP-d ja CO2-te (lähteained) Vee fotolüüs (fotosüsteemi II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesi) Tekib Klorofülli molekulid Glükoos (glükoosist ja moodustavad koos Calvini tsükli teiste pigmentidega vaheühenditest saab
Fotosüntees toimub taimede kloroplastides Fotosüntees · Mõiste: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: glükoos ja hapnik Vajalikud tingimused: klorofüll ja valgus Summaarne võrrand:6CO2+ 6H2O C 6H12O6+ 6O2 Fotosünteesi 2 staadiumi Valgusstaadium. · Toimub ainult valgusenergia mõjul kloroplastide sisemembraanidel · Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. · Vesinik seotakse NADPH2 -ks · Hapnik läheb rakust välja · Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium · Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas · Toimuvad paljud järjestikused reaktsioonid, mille käigus NADPH2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) · Vajalik energia saadakse ATP-st Organismi varustamine energiaga
Tsitraadi Püroviinamarihape CO2, NADH2 - mitokonder tsükkel Hingamisahela O2 ja NADH2 H2O 36ATP mitokonder reaktsioon Fotosüntees: 6CO2 + 12H2O C6 H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium: Fotosüsteem II: Reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastatud elektronide energia arvel toimub vee fotolüüs - veest eraldub molekulaarne hapnik, elektronid ja vesinikioonid (2H2O O2 + 4H+ + 4) - ja ATP süntees. Fotosüsteem I: Põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Valgusenergia toimel liiguvad ergastatud elektronid vesinikukandja NADP molekulidele, mis seaovad ombritsevast keskkonnast vesinikioone (NADP + 2 + 2H+ NADPH2). Pimedusstaadium: Eesmärgiks sahhariidide süntees (glükoosi moodustamine). Süsinikuallikana kasutatakse CO2. Calvini tsüklis seotakse CO2 ja vesinikuallikas NADPH2
valgusstaadium - fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2(see 2 all :) ) moodustumine ja erladub O2 (2 all). Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustuvad Calvini tsükli. fotolüüs - ehk fotooksüdatsioon; selle käigus moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid, hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. tülakoid - kloroplasti sisemembraani sissesopistus, millel toimuvad fotosünteesi valgusreaktsioonid graan - kloroplasti tülakoidid moodustavad kettalaadsete moodustiste kuhjasid e. graanasid strooma - koht, kus toimuvad pimedusstaadiumi reaktsioonid aa 1
7.Fotosüntees: olemus, üldine võrrand, staadiumid(mis toimub, millises raku osas, millest nimetused ), milleks vaja vett(kuidas saab kätte), milleks vaja klorofülli, fotosüsteeme(mis need on), NADP-d. Fotosünteesi tähtsus. · 6CO2+12H2O...C6H12O6+6O2+6H2O · Olemus: Energia muundub (valgusenergia keemiline energia) · Staadiumid: 1) Valgusstaadium- toimub kloroplasti sisemuses paiknevates lamellimembraanides olevates fotosüsteemides; toimub vee fotolüüs, tekib molekulaarne hapnik, mis eraldub; klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad muundamiseks vajalikke kogumikke- fotosüsteeme; nimetus tuleneb sellest, et valgust on vaja 2) Pimedusstaadium- toimub kloroplasti lamellidest väljaspool; seotakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2; lõpptulemusena moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid, nende omavahelisel ühinemisel saadakse glükoos;eralduvad
Tsitraaditsükkel - mitokondri, sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lgundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatmoid. Valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, mille käigus ergastunud klorofülli energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide arvel toimub ATP süntees,NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. 1.Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. 2.a)Dissimilatsiooni protsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustumine b)Assimilatsiooni protsesside üheks põhieesm'rgiks on ATP lagunemine. 3
süsihappegaasiks ja veeks ning sellised protsessid on omakorda vajalikud energia saamiseks. Fotosünteesi lähteained süsihappegaas ja vesi, valgus, sobiv temperatuur (20-35 kraadi kõige rohkem). Protsessid : valgusstaadium ja pimedusstaadium. I Valgusstaadium toimub tülakoidi membraanides. Hädavajalik on valgus,klorofüll,H2O.Valgusenergia ja klorofülli eraldunud elektronid suunatakse elektrontransportahelasse, kus vabaneva energia arvel sünteesitakse ATP- d.Toimub ka vee fotolüüs, mille käigus tekkinud H-d seotakse NADP vee külge ja hapnik eraldub keskkonda. Tulemus : ATP, NADPH2, O2. II Pimedusstaadium - toimub kloroplastide stroomas.Ta ei vaja valgust, aga võib ka valges toimuda.Võib toimuda 24 h.Vaja : CO2(atmosfäärist), H (tekkis valgusstaadiumis, talletus NADPH2-s), ATP (tekkis ka seal). FS tähtsus - Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine; glükoos on põhiline
makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestajana ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. metabolism aine- ja energiavahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga). piimhape anaeroobse glükolüüsi üks võimalik saadus (C2H4OHCOOH). püroviinamarjahape glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karbonüülhape (CH3COCOOH). vee fotooksüdatsioon ehk fotolüüs. Vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis. · Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist.' · Assimilatsiooniprotsesside dissimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on ATP moodustamine. · Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad dissimilatsiooni assimilatsiooni. · Käärimise lõpp-produkt on etanool. · Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO2.
Tekib: 2 ATP-d ja etanool 5) Fotosünteesi valgusstaadium/ pimedusstaadium VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM TOIMUMINE Toimub ainult Toimub nii pimeduses kui valgusenergia mõjul valguse käes kloroplastide kloroplastide stroomas sisemembraanidel PÕHIPROTSESS Vee fotolüüs, mille käigus Paljud järjestikused tekivad hapnik ja vesinik reaktsioonid, mille käigus NADPH2-st ja süsihappegaasist tekib glükoos(Calvini tsükkel) HAPNIK Hapnik läheb rakust välja
violetses (440 nm) osas. Klorofüll kasutab just neid pigmente,nende vahele jääv roheline pigment peegeldub tagasi. See tagasipeegelduv valgus satub meie silma, sellepärast näivad taimed rohelised. Valgusstaadium toimub ainult kloroplasti rohelistes osades ergastunud pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi HO→H+e+O 1. vee fotolüüs →vee molekul lõhustatakse (sealt tekib energia, mis jääb ATP'ks) järgi jääb hapnik ja kaks vesinikku. Osa hapnikukasutab taim ise, ülejäänud läheb läbi õhulõhede atmosfääri. 2. NADP + e + H → NADPH (vesiniku sidumine) Vesinikud ja elektronid aitavad NADPH moodustamist. NADPH viib vesiniku edasi pimedusstaadiumisse. 3. Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks ja eraldub hapnik.
FOTOSÜNTEES LK 27-31 Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine veest ja CO2 -st päikeseenergia abil. Eraldub hapnik O2 ! FS toimub taimelehtede põhikoerakkude kloroplastides. I. FS mitmeastmeline protsess: 1. Valgusenergia neelamine ja selle muundamine keemiliseks energiaks. a)Valgus ergastab klorofülli molekulid. b) Kogutud energia suunatakse reaktsioonitsentritesse. c) Seal lagundatakse H2O molekulid-vee fotolüüs. d) O2 vabaneb, H-molekulid annavad energia ATP ja NADPH sünteesiks. Seda etappi nim valgusfaasiks - vajab toimumiseks valgust. 2. Calvini tsükkel (CO2glükoos) C pannakse orgaanilisele ainele juurde nn C- assimilatsioon. a) ATP energia abil lisatakse CO2 ribuloosile (5C) b) NADPH lt võetakse H. c) tekib 6 C-ga glükoos (C6H12O6). Neid protsesse katalüüsib ensüüm Rubisco. Seda etappi nim pimefaasiks ei vaja toimumiseks valgust. KOKKUVÕTE:
Selle kohta töötlemisskeemis määravad nii reovee omadused kui ka majanduslik otstarbekus. Fenton- töötlus ei ole kallim teistest keemilistest meetoditest. Peale Fentoni oksüdatsiooni on vajalik koagulatsioon, et vähendada rauaioonide konts. heitvees vajalikku tasemeni (eraldada Fe(OH)3 sade). Fentoni reaktsiooni ning UV-kiirguse (290 ja 400 nm vahel) kombinatsioon võimaldab saada rohkem hüdroksüülradikaale võrreldes tavalise Fentoni töötlemisega või H2O2 fotolüüsiga. Fotolüüs ning fotokatalüütiline oksüdatsioon UV-kiirguse ja oksüdantide kombinatsioon annab vahel väga häid tulemusi püsivate org. ühendite lagundamisel. H2O2/UV protsessis toimub vesinikperoksiidi fotolüüs, mille käigus tekkivad hüdroksüülradikaalid. Ühe absorbeeritud valgusekvandi kohta tekib kaks hüdroksüülradikaali: H2O2 + hn= OH* + OH* Üldiselt toimub ka sellisel juhul mitu paralleelset protsessi. On eelistatav viia protsess läbi happeliste
hüdro,-ja biosfääris ning nende vahel. Erinevus teistest aineringetest: Atmosfääril ei ole fosforiringluses suurt tähtsust- fosfor ( ja ühendid) on Maal esinevatel temperatuuridel/ rõhkudel tahkes olekus. Olulisus: · DNA-koostises · Universaalne energiaülekandja ATP/ADP koostises · Anatoomiliste tugistruktuuride koostises HAPNIKURINGE- on hapniku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. · Atmosfäärne hapnik on fotosünteesijate elutegevuse tulemus (vee fotolüüs). · Aeroobsetes organismides ühendatakse hapnik uuesti vee molekuli. · Hapniku-ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetrilised (mõlemad osalevad fikseeritud vahekorras nii fotosünteesis ja hingamises). VÄÄVLIRINGE- biokeemiline tsükkel, kus ringlevad väävel ja tema ühendid, elusa ja eluta looduse vahel. Eripära: Muutub väävli o/a. Etapid: · Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks (divesiniksulfiid H2S)
Fotosünteesi üldreaktsioon Fotosüntees on kõige tähtsam biokeemilise aineringe lüli. Kõik ülejäänud organismid sõltuvad selle käigus toodetud orgaanilisest ainest. 6CO2 + 12H2O +footonid C6H12O6 + 6H2O + 6O2 I. Fotosünteesi valgus-staadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidides valgusenergia mõjul. Toimub valgusenergia muutmine keemiliste sidemete energiaks. Valgus ergastab Chl molekuli. H2O lõhustub (fotolüüs), O2 eraldub gaasina, vesiniku aatomid seotakse tekkivate energiarohkete ainetega, NADP redutseerub NADPH-ks. Sellega kaasneb ATP teke, mis on vajalik fotosünteesi pimedus-staadiumi reaktsioonides 2H2O 4H+ +4e- + O2 NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 II. Fotosünteesi pimedus-staadium Pimedus-staadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsiniku allikas on CO2 Vesiniku allikaks on NADPH2
13) Fotosüntesi lähteained, saadused ja protsessid. Lähteained süsihappegaas, vesi, valgus, sobiv temperatuus (2035°C kõige rohkem) Protsessid I fotosünteesi valgusstaadium Toimub: kloroplastide sisememraanides On vaja: valgust, klorofülli, vett Mis toimub? Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli Elektronis väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekulid (vee fotolüüs) Tekivad O'ioonid, mis ühinevad molekulik (O2) ja lendavad taimest välja. Vabad H'ioonid seovad NADP molekulid tekib NADPH2 NADP transpordib ka elektrone (elektrontransportahel) s.t tekib elektrienergia, mille arvel tehakse ADP molekulidest ATP. Tulemus: NADPH2, O2, ATP (vajalik edaspidiseks reaktsiooniks) II fotosünteesi pimedusstaadium Toimub: kloroplastide stroomas
Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks. Moodustunud hapnik väljub lehest läbi õhulõhede ja seda kasutavad hingamiseks teised taimed ja loomad ning ka seesama taim ise. 2H20 = 4H+ + O2 Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas) Vee fotolüüs vee lagundamine valguse toimel Elektrontranspordiahel moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi Calvini tsükkel seotakse CO2, vesinik saadakse NADPH2 lt ja energia ATP molekulidest (salvestatud valgusstaadiumis) Fotosünteesi pimedusstaadium Pole enam valgust vaja. Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5
Vee molekul lõhustub hapnikuks ja vesinikioonideks. Moodustunud hapnik väljub lehest läbi õhulõhede ja seda kasutavad hingamiseks teised taimed ja loomad ning ka seesama taim ise. 2H20 = 4H+ + O2 Valgusstaadiumis moodustub reduktiivjõud NADPH+H+, mis on vajalik pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Valgusstaadiumis sünteesitakse ka ATP kui rakus on olemas fosfaatioonid, ADP ja vastav ensüüm (ATP-süntetaas) Vee fotolüüs vee lagundamine valguse toimel Elektrontranspordiahel moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi Calvini tsükkel seotakse CO2, vesinik saadakse NADPH2 lt ja energia ATP molekulidest (salvestatud valgusstaadiumis) Fotosünteesi pimedusstaadium Pole enam valgust vaja. Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5
Küllastatud ja küllastumata Sügavkülmutatud herned Heina-sarnane aldehüüdid Apelsinimahl Greipfruudi noot Apelsinimahl Terpeeni noot Aroomi lamendumine Passioonimahl pastöriseerimisel Õlu Päikesevalguse lõhnamaitse Humulooni fotolüüs Õlu Fenoolne noot Vale fermentatsioon Aroomi analüüs Toormaterjali, vaheproduktide ja lõppproduktide hindamiseks Avardab toidu maitsestamise ja lõhnastamise võimalusi (nn. loodusidentsed aroomid) Instrumentaalsed ja sensoorsed analüüsid: 1) Lenduvate ühendite isoleerimine 2) Aroomiühendite eristamine ülejäänud lenduva fraktsiooni komponentidest lahjendus/vedeldus analüüsidega
4) Füsioloogilisest seisundist 5) Temperatuurist 6) Lehe vanusest, taimeliigist Summaarne valem 6CO2 + 12H2O > C6H12O6 + 6H2O + 6O2 18 ATP > 18 ADP I fotosünteesi valgusstaadium Toimub kloroplastide sisemembraanides, on vaja valgust, klorofülli ja vett. - Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli, elektronid väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekulid (vee fotolüüs) vabad H-ioonid seovad NADP molekulid, tekib NADPH2 Elektrontrantsportahel- NADP trantspordib elektrone, ADP teeb ATP molekule TULEMUS- NADPH2; O2; ATP II fotosünteesi pimedusstaadium ehk Galvini tsükkel Toimub kloroplastide stroomas, on vaja CO2, NADPH2, 18 ATP. Õhulõhede kaudu taimel siseneb süsihappegaas, kuid väljub ka vesi. 6CO2 + 12NADPH2 > C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP > 18 ADP + 18 P TULEMUS- glükoos väljub kloroplastist või moodustab neis säilitustärklise
Villu ATP- ehk adenosiintrifosfaat on makroergiline ühend, mida kasutavad kõik organismid. Makroergilised ühendid on orgaanilised ained, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides. Makroergilised ühendid on näiteks veel GTP;CTP;TTP;UTP. Fotosünteesis toimub valgus- ja pimedusfaas. Valgusstaadium: 1) valguseenergia 2) klorofülli ergastamine 3) H2O fotolüüs: O2; H+ -> NADPH2; e- ->ATP Pimedusstaadium: 1) CO2 sidumine atmosfäärist 2) NADPH2 -> NADP + H+ 3) C6H12O6 süntees 6CO2 + 6H2O -> C6H12O6 + 6O2 Fotosünteesi tähtsus: - produtsendid ehk tootjad on lihtsatest orgaanilistest ühenditest esmase orgaanilise aine loojad, seega on nad toiduaehela esimene lüli, toiduks heterotroofsetele. - Glükoos on põhiline energeetiline varuaine enamikes organismides - Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel.
- Süsinikuringe Z - Lämmastikuringe - Fosforiringe Atmosfäär · Lämmastik- õhus molekulaarsena N2 (anorgaanilised ühendid N2, N2O, NO,NO2, HNO3,NH3). · Väävel- õhus gaasilistena (COS, SO2, H2S, CS2). COS, H2S CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 ks. · Osoon (O3)- - Fotolüüs: 1. NO2 + hv -> NO + O NB!! <430 nm 2. O + O2 + M O3 + M 3. O3 + NO NO2 + O2 - Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 SO3 + O2 2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O H2S + O3 SO2 + H2O - Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris (osoonikiht!) · Orgaanika õhus- CH4 (metaan), VOC (lenduvad orgaanilised ühendid), POP (püsivad
Valgustuse paiknemine pildistamisel toimub valguse põhiliikide järgi. Hõbehalogeniidid on hõbeda ja halogeenide keemilised ühendid. Hõbedahalogeniidid on valgustundlikud. Fotograafias kasutatakse hõbebromiidi AgBr, hõbejoniidi AgI ja hõbekloriidi AgCl, mis on fotoemulsiooni koostisained. AgCl ja AgI on väiiksema valgustundlikusega kui AgBr, kuid nende lisamine AgBr-le suurendab selle valgustundlikust. Fotomaterjali säritamisel toimub selle valgustundlikus kihis halogeenide fotolüüs, milletulemusena moodustub peitekujutis. Vees halogeenid peaaegu ei lahustu, kuid mõningaid aineid sisaldavates lahustes moodustavad nad hästi lahustuvaid ühendeid. Seda rakendatakse fotomaterjalide kinnistamisel. Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks (mustvalge, värviline, digisensor jne). Seda materjali iseloomustab valgustundlikus. 25 kuni 6400 ASA (ka GOST ja DIN)
Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2. Vesinikuallikaks on NADPH2. Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP 18 ADP + 18 Pi NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides. Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Vee fotolüüs ehk fotooksüdatsioon- veemolekuli lagunemine valguse toimel. Vee fotolüüsil tekkinud hapnikuaatomid liidetakse molekuliks O2 ja suunatakse atmosfääri. NADP roll on fotosünteesil prootonite ülekandmine. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mitteusguline paljunemine- uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu 1.Vegetatiivne paljunemine: * Otsepooldumine (amitoos) bakteritel * Pungumine ainuõõssed, käsnad, pärmseened.
(680 nm) ja violetses (440 nm) osas · Toimumiskoht: kloroplastides, kus lamellimembraanides (tülakoidides) moodustavad klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega fotosüsteeme, st valgusenergia muundamiseks vajalikke kogumikke FOTOSÜNTEESI VALGUSSTAADIUM 1. Valgus neeldub klorofüllimolekulides, mille elektronid ergastuvad 2. Ergastatud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule (= fotolüüs, st vee lagundamine valguse toimel) ja sünteesitakse ATP 3. Fotolüüsi tulemusena vabaneb gaasiline hapnik O2, mis väljub õhulõhede kaudu keskkonda 4. Eralduvad vesinikuioonid ja elektronid 2 H2O O2 + 4 H + + 4 5. Ergastunud elektronid haaratakse elektrontranspordiahelasse, mille moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi 6
Energia: valgusenergia, nähtava valguse spektris (380-750 nm), max intensiivsus spektri punases (680 nm) ja violetses (440 nm) osas. Toimumiskoht: kloroplastides, kus lamellimembraanides (tülakoidides) moodustatakse klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega fotosüsteeme. Fotosünteesi valgusstaadium: 1. Valgus neeldub klorofüllimolekuides, mille elektronid ergastuvad; 2. Ergastatud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekul (fotolüüs – vee lagundamine valguse toimel) ja sünteesitakse ATP; 3. Fotolüüsi tulemusena vabaneb gaasiline hapnik O2, mis väljub õhulõhede kaudu keskkonda; 4. Eralduvad vesinikuioonid ja elektroid: 2H2O -> O2 + 4H+ +4e; 5. Ergastunud elektronid haaratakse elektrontranspordiahelasse, mille moodustavad elektrone edasi kandvad valgud, ja transporditakse järgmisesse fotosüsteemi; 6. Vesinikuioonid H+ viiakse klorofülli molekulidest välja ja kui vesinikuaatomid läbivad
iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist mõjuni, mida organism veel talub). muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Östrogeen naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) vee molekulide ning menstruatsiooni ja raseduse kulgu. lagunemisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli Ürgjutt välimise lootelehe rakkudest molekulide ergastunud elektronide energia arvel moodustunud embrüo välispinna vagu, millest toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja hiljem arenevad pea- ja seljaaju.
süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat · Lähteained: süsihappegaas ja vesi · Saadused: glükoos ja hapnik · Vajalikud tingimused: klorofüll ja valgus · Summaarne võrrand:6CO2+ 6H2O C6H12O6+ 6O2 Fotosünteesi 2 staadiumi Valgusstaadium · Toimub ainult valgus-energia mõjul kloro-plastide sisemembraanidel · Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. · Vesinik seotakse NADPH2 -ks · Hapnik läheb rakust välja · Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium · Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas · Toimuvad paljud järjes-tikused reaktsioonid, mille käigus NADPH2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) · Vajalik energia saadakse ATP-st Fotos tähtsus · Fotosünteesil toodetud orgaaniline aine on toiduks heterotroofidele
Klorofülli molekulid, teised pigmendid ja valgud moodustavad valgusenergia muundamiseks vajalikke kogumikke fotosüsteeme I ja II (kloroplastide sismuses tülakoididel e sisemembraanides). Fotosüsteem II a) valgus ergastab klorofülli molekulid b) kogutud energia suunatakse reaktsioonitsentritesse c) seal lagundatakse H2O molekulid vee fotolüüs d) O2 vabaneb, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid e) sünteesitakse ATP Fotosüsteem I f) H-aatomid seotakse vastavale vesinikukandjale, tekib NADPH2. Moodustunud ATP ja NADPH2 on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks! 2.Pimefaas e Calvini tsükkel (CO2glükoos) C pannakse orgaanilisele ainele juurde nn C-assimilatsioon. a) ATP energia abil lisatakse CO2 ribuloosile (5C-suhkur) b) NADPH2-lt võetakse H.
Valgustuse paiknemine pildistamisel toimub valguse põhiliikide järgi. Hõbehalogeniidid on hõbeda ja halogeenide keemilised ühendid. Hõbedahalogeniidid on valgustundlikud. Fotograafias kasutatakse hõbebromiidi AgBr, hõbejoniidi AgI ja hõbekloriidi AgCl, mis on fotoemulsiooni koostisained. AgCl ja AgI on väiiksema valgustundlikusega kui AgBr, kuid nende lisamine AgBr-le suurendab selle valgustundlikust. Fotomaterjali säritamisel toimub selle valgustundlikus kihis halogeenide fotolüüs, milletulemusena moodustub peitekujutis. Vees halogeenid peaaegu ei lahustu, kuid mõningaid aineid sisaldavates lahustes moodustavad nad hästi lahustuvaid ühendeid. Seda rakendatakse fotomaterjalide kinnistamisel. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel
Osoon on väga tugev oksüdeerija- tema toimel oksüdeeruvad atmosf paljud org ained-lämmastiku ja väävliühendid. On nn atmosf puhastaja. Kõrge keemilise 3 aktiivsuse tõttu on osoon organsimidele kahjulik. Max lubatud konsentratsioon on 100µg/m . Kõrgemate konsentratsioonde korral hakkab hemoglobiin lagunema. Mõõdukas- intensiivne taimede kasv, suureneb biomass. Fotolüüs. NO2 + hv -> NO + O NB!! <430 nm; O + O2 + M -> O3 + M ; O3 + NO -> NO2 + O2 Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 -> SO3 + O2 ;2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O; H2S + O3 SO2 + H2O. Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris Orgaanika õhus CH4 metaan VOC lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt.) POP püsivad orgaanilised ühendid (kloroorgaanilised ühendid PCB, DDT; furaanid ja dioksiinid.
Esiteks tekivad valguskvandi aine (N: orgaanilise lahusti) läheb osa vees lahustunud ainest üle muut arvutatakse süsteemi algoleku ja lõppoleku funktsioonide neeldumisel aktiivsed osad, seejärel toimub aine keemiline lagunemine orgaanilisse lahustisse. Lahustunud aine tasakaalulise jaotuse mä- väärtusteb abil. Eristatakse homogeenseid ja heterogeenseid (fotolüüs) või ühinemine (fotosüntees). Suure energiaga kiirgusliigid: ärab kontsentratsioonide suhte konstantsus. Kui kontsentratsioo- süsteeme. Homogeennse süsteemi omadused on kõikides osades kamma- ja röntgen kiired, ioniseerivad ka väga püsivaid molekule ja nid on C1 ja C2, siis suhe on konstantne ja seda nim. Jaotuskonsta- samad
6) Fotokeem-d reakts-d.- on nähtava valguse või ultravioletkiirguse aururõhk koosn kummagi komponendi aine ja lahusti aururõhkude Tekk-d Fe(OH)2 oksüdeerub lahust-d O2 toimel, andes rauarooste: toimel kulg-d reakts-d. Esiteks tek-d valguskvandi neeldumisel aktiivsed summast. P=P1 + P2. q FeO * p Fe2O3 * r H2O Tehnikas kasut Me-d, mis sisaldavad osad, seejärel toim aine keem lag-ne (fotolüüs) või ühin-ne (fotosüntees). Kui lah-nud aine on mittelenduv, siis ülarõhk=lahuse osarõhuga. lisanditena teisi met-e, tekitavad elektrolüüdi lahuse toimel pid-lt Suure en-ga kiirgusliigid: gamma- ja röntgenkiired, ioniseerivad ka v püs- Aine osakeste üleminek vedelfaasist aurufaasi olen sellest, millise töötavaid galvaanielemente, mille töötamisel lähevad akt-se id moke ja põhj-d kiirguskeemilisi reakts-e
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 ...
nahad (raagnahk, pärgament), poolpargitud nahad ( rasv e. Traanpark, maarjaspark), pärismaiselt pargitud nahad (suitsupark, ajupark), täisparknahad (taimpark, mineraalpark, süntaanpark) Naha valkudest ligikaudu 98% moodustab kollageen, mis on väga vastupidav vananemisele. Nahk säilitab elastsuse, kui ta sisaldab 10-20% vett. Nahk kuivab liigselt, kui suhteline õhuniiskus langeb alla 22%, samuti ei mõju nahale hästi liigne niiskusesisaldus. Valguse toimel toimub naha fotolüüs ja fotokeemiline lagunemine, mis viib selleni, et nahk muutub jäigaks ja hapraks. Nahk kulub, kui seda kriibitakse ja võib rebeneda igapäevase kasutamise käigus või puhastamisel. Ka tolm on oluliseks kahjustajaks. Keemilise lagunemise kaks peamist mehhanismi on happeline hüdrolüüs ja oksüdatsioon. Ka metalldetailidel on nahka lagundav mõju: naha töötlemiseks kasutatavad rasvhapped reageerivad nt vasega ning naha ja metalli kokkupuutekohal moodustub rohekas oksiidikiht
114. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. Lähteained: süsihappegaas ja vesi Produktid: glükoos ja hapnik Reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanidel (tülakoidmembraanidel). Saab alguse klorofülli ergastamisest valgusenergia abil. Edasised reaktsioonid toimuvad ergastatud klorofülli energia arvel. Peamised protsessid: klorofülli ergastamine valguse toimel; fotooksüdatsioon ehk vee fotolüüs; elektronide energia salvestamine eletrontranspordiahelas ATP energiaks; prootonite liitmine vaheühendile (2NADP + 2H+ -> NADPH2) Lähteained vesi ja 2 NADP, produktid hapnik ja 2 NADPH'd, 3ATP'd. valgusstaadiumi lõpuks glükoosi veel valmis pole. 115. Vee fotooksüdatsiooni valem, millises kloroplasti piirkonnas toimub, tekkinud produktide kasutamine. 2H2O + 4hV + = 4H+ + O2 + 4elektroni, seega neli valguskvanti on vaja, et eemaldada 4 elektroni kahest vee molekulit, vabaneb hapnik
organiseerituse tasemetel. Käsitletakse ka ontogeneesi viimase staadiumina. Variatsioonikõver - variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Variatsioonirida - mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) - vee molekulide lagunemisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekulide ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. Veebilanss - veekoguste summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Veekogude isepuhastumisvõime - reoained muutuvad vees järk-järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena.
Viburid puuduvad, rakud ei liigu. Vajavad redutseeritud väävlit, S-allikana, ei suuda sulfaati assimilatoorselt redutseerida. Väga hapnikukartlikud. El doonorina kasutavad sulfiidi, tiosulfaati, vesinikku, elementaarS ja rauda. Rohelised mitte-S-bakterid niitjad. Libisevalt liikuvad. Eelistavad org ühendeid (fotoorganoheterotroofid). Oksügeenne fotosüntees tsüanobakteritel tsüanobakteritel osaleb fotosünteesil 2 erinevat reaktsioonitsentrit, FSI ja FSII. FSII abil toimub vee fotolüüs ja on võimalik vee kasutamine redutseerijana. Valguse toimel ergastatud FSI klorofüllist lüüakse välja elektronid, mis kantakse FSI ETA primaatsele 31 elektroniaktseptorile. Väljalöödud elektronid asendatakse elektronidega, mis tulevad FSII ETAst. FSI klorofüllist väljalöödud elektrone ja kk olevaid prootoneid kasut NADPH sünteesiks. Enamik tsüanobaktereid suudab fikseerida N2. Niitjatel tsüanobakteritel toimub see heterotsüstides, kus
Fotosünteesi aparaadi keskmeks on klorofüll. Punase ja Sinise valgusega töötab klorofüll kõige intensiivsemalt. Rohelist valgust peegeldub enim – sellepärast paistavad taimed meile rohelisena Klorofüll on võimeline ergastunud elektrone muutma keemiliseks energiaks. Toimub vee fotolüüs. CO2 on madala energiaga aine. Suhkur on aga väga energiarikas. Klorofülli aitavad lisapigmendid, kromoplastid, mis jagunevad kahte rühma: 1) Kartonioidid – neelavad hästi kollast/punast valgust 2) Ksantofüllid Nad akumuleerivad karotinoid-pigmente, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranž või punane värvus. Meelitavad kohale tolmeldajaid ja viljade levitajaid. Nad on võimelised ergastunud elektrone klorofüllile edasi andma.
annaabi.ee 
