...............................................................................................3 2.Sammalloomad.........................................................................................................................3 3.1 Kihtpoorsed käsnad ehk Stromatoporaadid..........................................................................4 4. Okasnahksed...........................................................................................................................4 5. Graptoliidid.............................................................................................................................4 6. Limused...................................................................................................................................5 7. Brahhiopoodid.........................................................................................................................5 8. Trilobiidid..........................................................................
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest).
Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed, hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed, kollalaadsed ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Loomatüübid
Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid , erinevad molluskid , trilobiidid , puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid) , hiljem lisandusid korallid , karbid ja okasnahksed . Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid . Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad . KeskPaleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed . Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik osjalaadsed (kidad) , kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed . Permi ajastul lisandusid ka okaspuud . Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed , Karboni lõpus lisandusid neile roomajad . Siis ilmusid ka esimesed putukad .
Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed (brahhiopoodid), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud (botriotsiidaris), on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sammalloomad on tüüpilised koloonialise eluviisiga loomad, nende üksikud isendid on skeleti kaudu kokku kasvanud. Koloonia koosneb väikestest loomikutest ja tekib algsest
· Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad.
põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed Hilis-Ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed, okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed, ostrakoodid ja
· Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad.
elavaid. Ohu korral võisid ennast kerra tõmmata. Pealt kattis kõvem kest kuid kõhu osa kaitseta. Neil olid silmad esimesed liitsilmad. Jäid põsekilbi juurde. Mõnel liigil võisid silmad olla varte otsas. Neid on leitud ka eestist. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele · Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80% kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. · Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu · Esimesed algelised soontaimede fossiilid · Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent Baltika kontinent oli jõudnud sel ajal ekvaatorile. Ning hiidkontinent on lõuna poolusel. Palju liike suri välja. Trilobiidid siiski jäid. Sümbol loom on MERISKORPION, kes oli kiskja meredes. Lülijalgne. Suri hiljem välja. Võis olla mitme meetri pikkune või paarkümmend cm
eksperimenteerimiseks. Paljudest selgrootute gruppidest, kes ilmusid Kambriumis, osutusid ainult vähesed edukateks: käsnad, teod, brahhipoodid ning trilobiidid. Hilis- Kambriumi massilise väljasuremise käigus kadus palju nautiloidide ja trilobiitide hõimkondi. Ordoviitsiumis ilmus hulgaliselt uusi klasse ja seltse, kes osutusid edukateks ka hilisemates Paleosoikumi ajastutes. Ordoviitsiumi juhtfossiilides kujunesid kolm gruppi: luksed brahhipoodid, graptoliidid ja konodondid. Need grupid tekkisid küll juba Kambriumi ajastul, kuid olid seal vähe levinud ja arenenud. Luksed käsijalgsed on kõige silmatorkavam grupp hästisäilinud fossiile nii Ordoviitsiumi kivimites kui nooremates Paleosoikumi ladestutes. Nad olid liikumatud hõljumist toitujad, kes kas lamasid setetel, elasid kaevunult või kinnitusid teistele organismidele. Graptoliidid olid üsna tavalised nii Ordoviitsiumi kui ka Kambriumi ajastul. Konodontide laia leviku
Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalane ja jahe Gondwana-lähedane Toimus maismaa asustamine taimedega fossiilsed eosed Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga · SILUR Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid (80% kõigist liikidest), karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu Esimesed algelised soontaimede fossiilid Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent · DEVON, laamtektoonika ja kliima Laurussia liigub põhja poole, servadel mägede teke, Gondwana pöördub vastupäeva Kliima võrdlemisi soe, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud
Siber ja Kasahstan olid üksteisest kaugenemise staadiumis. Kõik mandrid, väljaarvatud Baltika, paiknesid troopikavöötmes. Ajastu lõpuks jõudis Baltika 15-20 lõunalaiuskraadile. Maismaa moodustas sel ajal vaid 5-10% planeedi pinnast. Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (www.scotese.com). Elustik Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus lubikojaga käsijalgsed ehk brahhiopoodid, okasnahksed (meriliiliad, merikerad). Jätkus lülijalgsete trilobiitide õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised taimed ürgraikad. Ladestu kivimid Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks. Vara-Ordoviitsiumi ajastik kestis 16 miljonit aastat. Alguses settisid Eesti alal jahedas merevees liivad ja savid
hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e
o Esimeste selgroogsete lõuatute teke. o Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalne ja jahe Gondwana-lähedane. o Toimus maismaa asutamine taimedega fossiilsed eosed. o Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga. Silur: kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele. Ohtralt riffemoodustavaid koralle ja stromatopoore. Palju käsijalgseid, karpvähilisi, meriliiliaid. Laialt levinud graptoliidid ja konodondid. Kiskjateks peajalgsed ja meriskorpionid. o Selgroogsetest rohkesti lõuatuid ja kõhrkalu. o Esimesed algelised soontaimede fossiilid. o Ajastu lõpuks moodustub Laurussia (Euroameerika) kontinent. Devon: võrdlemisi soe kliima, märgatav tsonaalsus kitsas troopiline vöönd, ulatuslikud subtroopilised kõrbealad, Gondwana mandril valdav jahe parasvöötmeline kliima. (Kalade ajastu.) o Ajastu lõpul suur massväljasuremine.
annaabi.ee 
