Käsijalgsetel ei ole käsi Merilyn Martis 10 B Käsijalgsed ehk brahhiopoodid: Üksikult elavad selgrootud, kes on kuulunud mere põhjaelustiku hulka Keha on ümbritsetud kahe, kujult erineva kaarega. Neil puuduvad silmad, pea, keel, kõrvad. Nende kivistisi leidub kõigi ajastute merelistes setetes ja peaaegu kõikjal maailmas. Käsijalgsed Käsijalgsete ehitus: Ümbritsevad kahe erineva kujuga poolmest koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja
väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest).
...................................................................4 4. Okasnahksed...........................................................................................................................4 5. Graptoliidid.............................................................................................................................4 6. Limused...................................................................................................................................5 7. Brahhiopoodid.........................................................................................................................5 8. Trilobiidid................................................................................................................................5 9. Eurüpteriidid...........................................................................................................................6 10. Kalad...............................................................................
Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Uued liigid Sell ajal tekkisid peaaegu kõigi tänapäeval elavate hõimkondade varasemad esindajad. Kambriumi alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja kambriumi keskel), brahhiopoodid (puuduluksed käsijalgsed), käsnad, ussid ja paljud teised organismid. Taimestikus olid ülekaalus merevetikad. Trilobiidid Trilobiit (Huntonia Lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass; lingulifer.) Trilobiidid arenesid ühistest esivanematest putukate, vähkide, ämblike ja hulkjalgsetega ning elasid vanaaegkonna meredes umbes 550 - 220 miljonit aastat tagasi.
Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt. Sel ajastul kujunes välja palju erinevaid skeletitüüpe ning nende kiire areng tingis vajaduse kaitsta end kiskjate eest. Kiskluse tekkimine põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris. Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud Kambriumi ajastust ussilaadseid loomi ja lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või
Kambrium Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Trilobiidid on Paleosoikumi ehk Vananaegkonna (Kambriumist kuni Permini) madalmeredes elanud lülijalgsete klass
alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus" , mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid , erinevad molluskid , trilobiidid , puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid) , hiljem lisandusid korallid , karbid ja okasnahksed . Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid . Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad . KeskPaleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed . Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik osjalaadsed (kidad) , kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed . Permi ajastul lisandusid ka okaspuud . Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu
· Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus
räbustina. Purustatud kvartsiiti on kasutatud teeehitusel ja raudteedel ballastina. Suure puhtusega kvartsiidist toodetakse raudsilikooni, tööstuslikku räniliiva, räni ja ränikarbiidi. Fosforiit Eesti fosforiit on tuntud ka kui oobulusliivakivi nime all.Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide (lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist) kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks
Vanaaegkond ehk Paleosoikum 1) Kambrium (540- 495 miljonit aastat tagasi) Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Taimestikus ülekaalus merevetikad. 2) Ordiviitsium (495- 440 miljonit aastat tagasi) Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, okasnahksed. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi.
Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas , mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis, mineraal apatiidina. Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%.Fosforiidilademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide (lukuta brahhiopoodid, kes ehitavad oma koja apatiidist) kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas šelfimeres.Fosforiit on tähtis maavara, mida leidub ka Eestis, kuid Eestis teda enam ei kaevandata. Fosforiit • -sisaldab fosforit • -settekivim • -kasutatakse väetisena • -on tekkinud organismide settinud jäänustest Fosforiidi leiukohad Paekivi • Paekivi ehk paas on karbonaatsete kivimite –
· Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus
pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. [2] Vara-Paleosoikum Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku ehk biota iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, arheotsüaadid, brahhiopoodid, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide
raskendatud. On olnud suure tähelepanu all, sest sisaldab selliseid keemilisi elemente nagu uraan, vanaadium, toorium. Maavarana leiavad samuti kasutamist ka lubjakivid (ehituskivina, killustiku valmistamiseks ja tsemendi ning lubja tootmiseks). On oluline ka põhjaveevarude seisukohalt. Siluri ladestu – 435-405 milj a t oli Eesti liikunud ekvaatorile. Kliima oli soe ning mereelustik rikkalik: laialdaselt levisid tabullaadid, rugoosid, brahhiopoodid, sammaloomad jt. Esmakordselt ilmusid skorpionilaadsed ja meie vanimad selgroogsed – lõuatud kalad. Tekkima hakkasid riffmoodustised, mille tunnistuseks on Jaagurahu ja Paadla lademe biohermlubjakivid. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud siluri ladestu setendites rannast süvamere suunas laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvamerefaatsiesed. Suurima osakaaluga on karbonaatsed settekivimid;
Ordoviitsium on Eestis väga hästi uuritud (maailma parimaid), paljanduvus kihtide seas väga hea. Läbilõiked hästi näha jõeorgudes, Põhja-Eestis ja karjäärides. Väga palju kivistisi. Eesti põhilised maavarad põlevkivi, fosforiit, diktioneemaargelliit asuvad just ordoviitsiumikihis. Ordoviitsiumi lubjakivid on hea ehitusmaterjal, kasutatav ka killustikuna. Ordoviitsiumi paksus on 160-180 meetrit. Rtilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed, korallid, merisiilikud, lõuatud SILUR, (435-410 miljonit aastat tagasi) meres valitsesid ikka trilobiidid, kuid neid oli nüüd vähem, kui ordoviitsiumis. Molluskid kasvasid hästi suureks. Selgroogsetest esinesid primitiivsed kalalaadsed ja vähesed kõhrkalad. Maismaalt on leitud tsilobiikide (taimed) jäänuseid. Eesti oli ekvaatori juures, soe madal meri. Siluri kivimid levivad Kesk-Eestis, parimad paljandused Saaremaal
väljaarvatud Baltika, paiknesid troopikavöötmes. Ajastu lõpuks jõudis Baltika 15-20 lõunalaiuskraadile. Maismaa moodustas sel ajal vaid 5-10% planeedi pinnast. Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (www.scotese.com). Elustik Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus lubikojaga käsijalgsed ehk brahhiopoodid, okasnahksed (meriliiliad, merikerad). Jätkus lülijalgsete trilobiitide õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised taimed ürgraikad. Ladestu kivimid Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks. Vara-Ordoviitsiumi ajastik kestis 16 miljonit aastat. Alguses settisid Eesti alal jahedas merevees liivad ja savid. Selle aegseid setteid näeb Põhja-Eesti rannikul. Tolleaegsed savid on kildalised ja pruunid
tegemiseks. Teine tuntud küsimus on kabjaliste suhteline taandareng sõraliste ees kainozoikumis. Eotseenis (54 - 37 MAT) oli nagu kabjalisi enam liike, kuid nüüd on sõralisi märksa enam. Viidatakse hammastele ja mäletsemisele, kui parema kohanemise tunnustele. Kuid, nagu märgib enamus uurijatest, ei ole siiski ilmne, et üks oleks teise aktiivselt (konkurentselt) välja tõrjunud (joonis). Eraldi näide oleks brahhiopoodid ja bivalviad (joonis). Kui analüüsida üht elu jaoks kriitilist perioodi - paleozoikumi lõpu masshävingu eelset ja järgset ajastut, siis näeme, et bivalviad hakkasid oma liigirikkust kiiresti üles viima pärast katastroofi, kuid brahhopoodid jäid kõikuma samale tasemele, mis omakorda oli palju madalam masshävingu eelsest. Samas aga ei ole põhjendatud otsese konkurentsi oletus - graafik seda ei kinnita. LIIGITEKE 1
annaabi.ee 
