Bioloogia 27.03.2012 Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. Ontogeneesi Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees ontogenees ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees loote areng; 3. postembrüogenees lootejärgne areng; partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi.
Spermatogoon on spermi eellasrakk. Spermi eluiga naise kehas on umbes 72 tundi. 8. Ovogenees Ovogenees on munarakkude küpsemine. Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga. Ovogoon on on 46 kromosoomiga rakk munasarjas. Sellest tekib ovogeneesi tulemusel 1 munarakk ehk ovotsüüt ja 3 polotsüüti ehk siis viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakk elab 1-3 päeva. Ovogenees toimub munasarjades. 9. Ovulatsioon- Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastamist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub (algab mens.) Menstruatsioon- tsükliliselt (u 28 päeva) korduv vereeritus suguküpse naise kehast, mille tagajärjel väljutatakse kehast viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. 1o
väiksemat polotsüüti; polotsüüti Iseloomulik on tsükliline küpsemine; küpsemine Toimub 45.-55. eluaastani, siis saabub menopaus; menopaus Elu jooksul munarakke juurde ei teki - toimub vaid olemasolevate küpsemine. Ovogenees Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni. progesterooni Viljastumine on kõige
Ovogoon munaraku eellasrakk. Ovogenees munaraku areng naisel Polotsüüt ei ole viljastumis võimeline. VILJASTUMINE ... käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogenees'i. 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng. 3. Postembrüogenees lootejärgne areng. Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, toimub 14 päeva enne menstruatsiooni Peale ovulatsiooni tekib folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeen, progesteroon), mis ei lase emaka limaskestadel irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha ja emaka limaskest kärbub. Viljastamisele taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib Sügoot viljastunud munarakk. Edasi toimub lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse
Menstruatsioonitsükkel Muutused naise organismis, toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, sugunäärmetes, emakas, tupe limaskestas. Faasid: 1. Follikulaarfaas 2. Kollakehafaas Ovulatsioon küpse munaraku väljumine folliikulist Emaka limaskesta muutuste 3 faasi: 1) Deskvamatsioonifaas limaskesta irdumisfaas (1-5 (7)) 2) Proliferatsioonifaas 6-14, emaka limaskest pakseneb 3) Sekretsioonifaas 15-28, limaskest pakseneb veelgi Tsükli kestvus võib olla 3-5 nädalat. Tsükli kõikumine +- 3 päeva (füsioloogiline). Stabiilne on kollakeha faas (2 nädalat) Ovulatsiooni täpselt ette näha ei saa, saab prognoosida tõenäosuse põhjal
daamil on kahes munasarjas kokku umbes 14 miljonit folliikulit – pisikest põiekest, milles igaühes leidub veel küpsemata munarakk. Seejärel hakkab apoptoosi abil vähenema munarakkude arv. Munaraku küpsemine (paisub, kogub varuaineid) toimub põiekeses - folliikulis. Folliikul toodab östrogeeni. Animatsioon folliikulist http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/images/stories/haigused_naiste/munasarjatsystid1.jpg Kui munarakk on küps, lõhkeb folliikul ja munarakk liigub munajuhasse - see on OVULATSIOON Lõhkenud folliikulist saab kollakeha, mis toodab
Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ca 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja
Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Ovulatsioon on küpse munaraku vallandumine munasarjast. Ovulatsioon toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone: östrogeeni ja progesterooni. Viljastumise mitte toimumise korral kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos). Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tulemusena moodustatakse kõigepealt kobarloode e
5.5 Viljastumine (kehasisene või väline viljastumine) Kehaväline viljastumine on kaladel, vähkidel (veeloomadel). Viljastumine on seemnre-ja munaraku tuumade ühinemine. Sellest saab alguse organismi individuaalne areng e.ontogenees. Ontogeneesi 3 etappi: 1Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2Embrüogenees loote areng 3postembrüogenees lootejärgne areng 4 Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab ühe munraku küpsemist takistavad hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljakeha ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. ·munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi ·seemnerakk kuni 72 tundi ·viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu ·tekib sügoot e. Viljastatud munarakk
kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul
võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt- >Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)- >Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) – toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta->Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel->päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale – algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub
→ tsükliline küpsemine → ovulatsioon on küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine ontogenees on organismi inviduaalne areng 3 etappi: viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine embrügenees – loote areng postembürogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon → munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse → toimub 14 päeva enne menustratsiooni → peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. → kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk → munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi
Mentstruatsioon Menstruatsioon algab puberteedieas (12.-15. eluaastal) ja kestab kuni menopausini (45.-55. eluaasta vahel). Naistel on keskmiseks menstruaaltsükli pikkuseks 28 päeva. Menstruaaltsükli võib jagada erinevateks perioodideks. Tsükkel algab menstruatsiooniga (munasarjas küpseb munarakk) Teisel nädalal hakkab östrogeeni mõjul emaka limaskest uuesti paksenema ja uue munaraku valmimine on takistatud Umbes 14. päeval toimub ovulatsioon. Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollaskeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone, peamiselt progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollaskeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk kuni 72 tundi.
viljastumisest surmani Tõenäoliselt Ovulatsiooni ajal. Viljastumisel menstruatsioonitsükli 14.- taastatakse 16.päeval diploidsus,määratakse sugu 3 etappi: Naise munajuhas · Viljastumine- · Munarakk irdub · Munarakk on sugurakkude munasarja folliikulist viljastumisvõimeline tuumade munajuhasse 24-36 tundi ühinemine · Folliikulist areneb · Spermid naise · Embrüogenees- kollakeha organismis kuni 48 loote areng · Kollakeha eritab tundi · Postembrüogenees östrogeeni ja · Tekib sügoot
madalamal temperatuuril, 6)valminud seemnerakud talletatakse munandites Munarakud: suuremõõtmelised, toitaineterikkad, kaetud kestaga, areng sõltub vanusest: 45-55 aastaselt lõpeb menopausiga Ovogenees ovotsüütide e. munarakkude areng naisel: 1)moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas, 2)munaraku eellased on ovogoonid, 3)ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas, 4)mood 1 munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, folliikulis areneb kollakeha-eraldab östrogeeni ja progesterooni Viljastumine seemne ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade ühinemine: 1)toimub munajuha laienenud osas, 2)munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36-48 tundi, spermid 48-72 tundi, 3) looteline areng toimub emakas, 4) munarakul haploidne kromosoomistik, seemnerakul diploidne, 5)viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu Sügoot viljastatud munarakk
11) Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? 1) Viljastumine; 2) Embrüogenees looteline areng; 3) Postembrüogenees lootejärgne areng 12) Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine inimesel toimub munajuha laienenud osas. 13) Kirjelda ovulatsiooni toimumist. Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. 14) Kui kaua võib olla viljastumisvõimeline munarakk ning kui kaua seemnerakk? Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk kuni 72 tundi.
/ taimedel on see hetk siis kui on vanemorganismist eraldumine(vegetatiivselt) 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees- lootejärgne areng Erandina võin areneda uus organism ka viljastumata munarakust siis on tegemist partenogeneesiga. (mesilased) ja taimedel ( võilill) On keha väline viljastumine (konnad palju sugurakke) ja keha sisene ( imetajad jne. On vähe sugurakke). *ovulatsiooni käigus munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni( 28 päevase tsükli korral). *peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. *kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha hävib ning emaka limaskest eraldub. *Viljastumisel taastatakse siploidsus ja määratakse sugu.
KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7
7.4. Reduktsioonjagunemine ei eelne regeneratsioonile. Reduktsioon- ehk taandjagunemine on meioosi I jagunemine. Regeneratsioon on kahjustatud kehaosa taastumine, see toimub mitoosi teel. Mitoosis toimub vaid üks nn jagunemine, neljas faasis. Meioosis ehk sugurakkude valmimisel toimub kaks jagunemist, kokku kaheksa faasi. Meioosi ekvatsioonjagunemine järgneb reduktsioonjagunemisele. KÜSIMUS Paljunemine 8. Reastage sündmused õigesse ajalisse järjekorda: a) Toimub ovulatsioon; b) Rebenenud folliikulist tekib kollakeha; c) Moodustub blastotsüst; d) Munajuhas algab sügoodi jagunemine; e) Ovogoonist tekivad muuhulgas ka kolm polotsüüti; f) Rakud diferentseeruvad; g) Embrüo kinnitub emakaseinale; h) Moodustub platsenta; Kommentaar Paljunemine 8. (e a b d c g h f ) Ovogoonist tekivad muuhulgas ka kolm polotsüüti (e) Rebenenud folliikulist tekib kollakeha (b) Toimub ovulatsioon (a) Munajuhas algab sügoodi jagunemine (d) Moodustub blastotsüst (c)
55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: · Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Ovulatsioon: Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. · Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. · Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. · Seemnerakk kuni 72 tundi. · Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu.
rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 polotsüüdi, mis hukkuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. a. Ovulatsioon Munaraku iirdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb follookulist kollakega, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub b
· Toitaineterikkus · Kaetud kestadega · Mundarakkude areng sõltub vanusest , 45-55 eluaastatl saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees · Moodustab ühe viljastusvõimelisene munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. · Tsükliline küpsemine. ONTOGENEES Ontogenees on organismi areng tema tekkest kuni surmani. VILJASTUMINE võib toimida : kehaväliselt, kehasiseselt(efektiivne) Ovulatsioon- munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päev enne menstruatsiooni. Folliikulist kujuneb kollakeha-toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 h. Seemnerakk kuni 72 h. Viljastumisel määratakse sugu. Tekib viljastatud munarakk.Edasi toimub lõigustumine(mitoos). EMBRÜOGENEES Lõigustumine- ehk rakkude jagunemine.(in. Kõik loote rakud poolduvad üheaegselt)
teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub ->Liigub 5 päeva jooksul
Ühtlasi LH stimuleerib kollakeha arengut, FSH aga folliikuli arengut. 8. Menstruatsioonitsükli iseloomustus. Kujutab endast perioodilisi muutusi naise organismis, mis toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, emakas, munasarjas, tupe limaskestas ja vähemal määral rinnanäärmetes. Tsüklil eristatakse munasarjafaase ja emaka limaskesta faase. Munasarja faase on kaks: 1) Follikulaarfaas 2) Kollakeha e luteaalfaas. Neid lahutab üksteisest ovulatsioon, mis seisneb munaraku väljumises folliikulist. Emaka limaskesta faase tavaliselt eristatakse kolme faasi: 1) Menstruatsioonifaas e deskvamatsioon selle faasi keskus on 1-5(7), selles faasis toimub emaka limaskesta irdumine, millele kaasneb verejooks. 2) Proliferatiivne faas - päevad 6-14, juhul kui tegemist on enam esineva 28 tsükliga, sel juhul on ovulatsioon 14 päeval). Selles faasis emaka limaskesta rakud vohavad. Limaskest muutub paksemaks, limaskesta sisse ilmuvad uued veresooned ja näärmerakud.
moodustumine) Põletiku mediaatorid osalevad põletiku, palaviku, valu tekkes Silelihaskontraktsioonide teke - PG autakoidid, nimetatakse ka eikosanoidideks (keemilises struktuuris 20 süsinikuaatomit) - Reproduktiivfunktsiooni seisukohast veterinaarias olulisim PGF2alfa - NSAID-de toimemehhanismi seisukohast on oluline PG funktsioon põletikumediaatorina · Prostaglandiinide süntees: Rakuseina folliikulist moodustub fosfolipaasi A2 toimel (seda blokeerivad glükokortikosteroidid) arahhidoonhappe Arahhidoonhapest moodustuvad tsüklooksügenaasi (blokeerivad NSAID-d) toimel endoperoksiidid ja lipooksügenaasi toimel (blokeerivad samuti NSAID-d) arahhidoonhappe hüdroksüderivaadid Endoperoksiitidest tekkivad omakorda prostatsükliinid, millestest moodustuvad tromboksaanid ja prostaglandiinid
limaskesta funktsionaalkiht hakkab österogeeni toimel arenema ja hüpertrofeeruma. Negatiivse tagasiside põhimõttel pidurdab österogeen FSH produktsiooni, vältimaks uute folliikulite valmimist, samal ajal stimuleerib see + tagasiside printsiibil österogeeni teket folliikulis, kompenseerides FSH mõju vähenemist. Hilises folliikulifaasis saavutab Ö produktsiooni maksimumi, nüüd areneb edasi üks folliikul. IIKüpse munaraku eraldumist folliikulist nim. ovulatsiooniks (vaheldumisi kummaski 28 p. järel). II faas kestab 14 päeva ,H domineerib kollakeha(tekkinud folliiikulikestadest)poolt produtseeritavH progesteroon (meestal ja naistel). P olulisus naistel on ettevalmistus raseduseks, aga ka basaaltemperatuuri tõus ovulatsiooni ajal. P mõjub ka psüühikale(ilminguks premenstruaalsündroom ja raseduse lõpus iseloomulik depressioon). LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon
Ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ühest ovogoonist tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti. Ovogenees toimub tsükliliselt ja lõppeb 45-55 eluaastatel. VILJASTUMINE. Partenogenees ehk neitsisigimine. Järglane areneb viljastamata munarakust. Nt nii võivad paljuneda: mesilased (lesed), emased lehetäid, vähilaadsed. Ontogenees on organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Munarakk irduv ovulatsioonil folliikulist (munarakku ümbritsev põisjas rakkude kiht) munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni. Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi, spermid 48 tundi. Viljastumisel tekib sügoot. Kehasisese viljastumise eelised: viljastumise tõenäosus suurem, järglane kaitstud paremine keskkonnamõjutuste eest. EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1
kõigepealt, sealt munajuhasse. Tupp. 18. Menstruatsioonitsükli iseloomustus. Kujutab endast perioodilisi muutusi naise organismis, mis toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, emakas, munasarjas, tupe limaskestas ja vähemal määral rinnanäärmetes. Tsüklil eristatakse munasarjafaase ja emaka limaskesta faase. Munasarja faase on kaks: 1) Follikulaarfaas 2) Kollakeha e luteaalfaas. Neid lahutab üksteisest ovulatsioon, mis seisneb munaraku väljumises folliikulist. Emaka limaskesta faase tavaliselt eristatakse kolme faasi: 1) Menstruatsioonifaas e deskvamatsioon selle faasi keskus on 1-5(7), selles faasis toimub emaka limaskesta irdumine, millele kaasneb verejooks. 2) Proliferatiivne faas - päevad 6-14, juhul kui tegemist on enam esineva 28 tsükliga, sel juhul on ovulatsioon 14 päeval). Selles faasis emaka limaskesta rakud vohavad. Limaskest muutub paksemaks, limaskesta sisse ilmuvad uued veresooned ja näärmerakud.
Toime: stimuleerib naistel folliikulite kasvu ja küpsemist ovaariumis ning steroidhormoonide sünteesi. Meestel stimuleerib spermatogeneesi ning androgeene siduva valgu ABP sünteesi. Sekretsioon: seda stimuleerib GnRH ja pärsib GnRIH. Negatiivse tagasisidestusena reguleerivad FSH sekretsiooni ka suguhormoonid ja inhibiin. · LH e lutropiin e luteiniseeriv hormoon. Toime: kutsub naistel esile munaraku väljapääsu munasarja folliikulist e ovulatsiooni ja seejärel folliikuli muutumise kollaskehaks, stimuleerib progesterooni ja östradiooli sünteesi kollaskehas. Meestel stimuleerib testosterooni sünteesi munandite Leydigi interstitsiaalrakkudes ja spermatosoidide küpsemist. Sekretsioon: seda stimuleerib GnRH ja pärsib GnRIH. Tagasisidestusega reguleerivad LH sekretsiooni östrogeenid ja progesteroon. 2. Inimorganismi kasvamise ja üldise arengu reguleerimine
Varane follikulogenees toimub peamiselt gonadotropiinidest sõltumatult, alates puberteedist vajatakse folliikulite arenguks ka FSH ja LH ajuripatsist. 50 folliikulit alustab küpsemist – lõpuks jääb domineeriv alles (FSH sõltumatu, sekreteerib inhibiini) vähendab FSH kogust ajuripatsist FSH sõltuvad folliikulid atreesiasse. Enamus folliikulitest hukkub apoptoosi teel enne tertsiaarsesse staadiumisse jõudmist, seda nimetatakse artreesiaks. Follikulogenees primordiaalsest folliikulist preovulatoorse folliikulini on pikk protsess. Iga mensturatsioonitsükli jooksul on domineeriv folliikul, mis ovuleerub ja alustab kasvamist ca 1 aasta varem! Preantraalne periood: 300 p; antraalne periood:50 p; selektsioon-ovulatsioon: 20 p. Graafi folliikulites on ümber Zona pellucida moodustunud granuloosarakkudest kiirpärg (corona radiata) ja folliikuliõõnde kummuv ootsüüti ja kiirpärga sisaldav munakühm (cumulus oophorus).
Tertsiaarsed folliikulid saavutavad lõpliku suuruse innaajal (läbimõõt lehmal 1,5cm – märal kuni 7cm) Tavaliselt on koduloomade folliikulid ainumunalised e uniovulaarsed, ainult kassil ja koeral on mitmemunalised e multiovulaarsed folliikulid Munasarjas võime näha atreetilisi folliikuleid, mis tekivad sellisel juhul, kui folliikul ei ole lõpuni arenenud Ovulatsioonil paiskub tertsiaarsest folliikulist välja sekundaarne ootsüüt koos kiirikpärjaga Kollaskeha moodustub küpsest folliikulist peale ovulatsiooni – toodab östrogeene ja progesterooni Keha keskel paikneb sidekoeline tuum, teda ümbritseb kohev luteiinrakkude kiht Kollaskeha taandarengul moodustub valkjaskeha EMAKAS Emakas toimub loote areng ja kasv, koosneb paremast ja vasakust sarvest, kehast ja kaelast Emakasein on kolmekestaline, kuid kestadel on siin spetsiifilised nimetused
funktsionaalkiht hakkab österogeeni toimel arenema ja hüpertrofeeruma. Negatiivse tagasiside põhimõttel pidurdab österogeen FSH produktsiooni, vältimaks uute folliikulite valmimist, samal ajal stimuleerib see + tagasiside printsiibil österogeeni teket folliikulis, kompenseerides FSH mõju vähenemist. Hilises folliikulifaasis saavutab Ö produktsiooni maksimumi, nüüd areneb edasi üks folliikul. IIKüpse munaraku eraldumist folliikulist nim. ovulatsiooniks (vaheldumisi kummaski 28 p. järel). II faas kestab 14 päeva ,H domineerib kollakeha(tekkinud folliiikulikestadest)poolt produtseeritavH progesteroon (meestal ja naistel). P olulisus naistel on ettevalmistus raseduseks, aga ka basaaltemperatuuri tõus ovulatsiooni ajal. P mõjub ka psüühikale(ilminguks premenstruaalsündroom ja raseduse lõpus iseloomulik depressioon). LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon
sisaldab informatsiooni nii nais- kui meespartnerist. See teave moodustab uue elu aluse. Eostumine toimub kolmes etapis- ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge. Kui see on toimunud, algab rasedus. Ovulatsioon toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas ja selle käigus puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ning munarakk pääseb välja. Purunenud folliikulist moodustub kollakeha, mis eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakku pärast vabanemist 12 tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb, folliikul kuivab ära, emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon. Suur osa naisi ei tunne ovulatsiooni, kuidas umbes 25% naistest kogeb alakõhus valusid. Kui
KUS TOIMUB? Esineb kehasisest ja –välist viljastumist. Enamikul selgrootutel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline (kalad, kahepaiksed). Väljutatakse palju (miljoneid) sugurakke. Kehasisene esineb enamikul lülijalgsetest, kõigil roomajatel, lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem. Viljastumine toimub munajuhas! 31 Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni algust. Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastusvõimeline kuni 36 tundi- kui sel perioodil munajuhas viljastamisvõimelisi sperme ei ole, hävib ta paari päeva jooksul. Viljastumisel taastatakse
sekundaarse ootsüüdi meioos II metafaasistaadiumis, toimub ovulatsioon; spermi ühinemisel munarakuga läheb meiootiline küpsemine lõpuni. Metafaasiblokk vabastatakse, asümmeetrilise jagunemise tulemusena tekib II polaarkeha ja küps munarakk ovulatsioon – millised protsessid vallandavad ja mis selle protsessi käigus toimub - protsess, mille käigus ootsüüt vabaneb munasarjast. Luteiniseeriv hormoon ja folliikuleid stimuleeriv hormoon põhjustavad munaraku vabanemise valminud folliikulist follikulogenees – primordiaalsed, primaarsed, sekundaarsed – toimub vaid tsissuustel loomadel, kus abirakud on somaatilist päritolu - Primordiaalsed foliikulid– munarakk, 1 kiht foliikulepiteeli - Primaarsed folliikulid - hakkab moodustuma oolemm (munaraku membraan), moodustub ZP, tekivad mitmekordsed folliikuliepiteeli kihid - Sekundaarsed folliikulid - teeka formeerub, munarakk liigub perifeeriasse
vedelikuga täitunud tühikud, millest moodustub lõpuks folliikuli koobas (antrum folliculi), folliikulit ümbritseb teeka (eristatakse sise- ja välisteeka). Tertsiaalsed (Graafi) folliikulid on suurimad. Ootsüüt paikneb ühes follikuli servas munakühmus (cumulus oophorus). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon, epiteelrakkude kiht – kiirpärg – corona radiata ja kogu follikulit ümbritseb kahekihiline teeka. Kollaskeha –corpus luteum – moodustub küpsest folliikulist pärast ovulatsiooni. Kollaskeha taandareneb valkjaskehaks - corpus albicans. 70. Udar. Udar (uber) – piimanäärmetest moodustunud ühtne organ (mäletsejalistel ja hobustel). Kuuluvad talituslikult suguorganite hulka. Udara jaotab sagarikeks (lobuli glandulae mammariae) sagarikevaheline sidekude. Sagarikus paiknevad alveoolid (alveoli glandulae mammariae). Alveooli seina moodustavad laktotsüüdid. Alveoolidest algavad alveolaarjuhad (sein on kaetud ka laktotsüütidega)
Ta koosneb vaheldumisi paiknevatest kuuest valgest ja kuuest kollase rebu kihist ning neid katvast rebukilest ehk vitelliinkestast. Väga suured munad on tihti kahe rebuga. Iduketas asetseb 3 mm läbimõõduga valkja moodustisena rebu pinnal. Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela ehk la tebraga. Mõnikord esineb rebu pinnal vereplekke, mis võivad sinna sattuda munarebu vabanemise ajal folliikulist. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel, keskmine tihe, keskmine vedel ja sisemine tihe ehk keeriskiht. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees enam- vähem püsivas asendis. Munavalget ümbritseb sise mine koorealune kiudkest ehk munakest (paksus ca 22 µm), mis on välimise koorealuse kiudkestaga (paksus ca 48 µm) liitunud. Muna jämedas otsas on kiudkestad üksteisest eraldunud, mille tulemusena moodustub muna säilitamisel õhuruum.
*Naine-sugunäärmed on munasarjad e. ovaariumid, mis asuvad väike-vaagnas ja neis toodetakse menstruaaltsükli erifaasides erinevaid hormoone. I follikulaarfaas, toimub folliikuli küpsemine ja munaraku valmimine. Ö tõstavad vere hüübimisvõimet; soodust. luukoes osteoblastide aktiivsust(sellest tuleneb luutihedus); pidurdavad luude pikkuskasvu; mõju ka seksuaalsusele, psüühikale. II faas kestab 14 päeva , LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon. Munarakk on viljastamiseks valmis ja ta haaratakse munajuhasse. III faas luteaalfaas. Kui munaraku viljastamist ei toimu, siis kollakeha taandareneb, selle H-de tase veres langeb, tekib menstruatsioon: emaka limaskesta funktsionaalkiht eemaldatakse organismist verejooksuga. Hüpofüsaar gonadaalsüsteem: SuguH produkts. sugunäärmetes reguleerib hüpofüüsi eessagar gonadotroopseteH abil
annaabi.ee 
