vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine:
kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16) Võimendus Tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga suurendada ettevõtte omanike tulusid
põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16. Võimendus Võimendus tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga suurendada ettevõtte omanike tulusid.
Astatel 2000, 2003, 2006 ja 2008 oli intressimäär võrdne varade rentaablusega või ületas seda, seega mõju omakapitali rentaablusele oli negatiivne. Suurem võlakordaja omakorda aga näitas, et ettevõttesse investeeritud ressursside tasuvus oli väiksem. FINANTSSTRUKTUURI JUHTIMINE NING VÕIMENDUSANALÜÜS Kulude liigitus muutuvkuludeks, püsikuludeks ja segatüüpi kuludeks. Arengu- ja uurimiskulud - muutuvkulud Kulud kokku ..kaubad - muutuvkulud ..materjal, ostetud tooted ja pooltooted - muutuvkulud ..ostetud elekter - püsikulu ..ostetud kütus ja energia segatüüpi kulud ..ostetud tööd ja teenused - muutuvkulud ..tööjõukulud - püsikulud ....palk - püsikulu ....sotsiaalmaks - püsikulu ..kulum - püsikulu ..maksud - segatüüpi kulud ....riigilõiv - püsikulu ..muud kulud - segatüüpi kulud ....lootusetud ja ebatõenäolised nõuded - muutuvkulud ..lõpetamata toodangu varude muutus - muutuvkulud .
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 4
vara müügist 2) lisandunud rahavood - antud investeerimisprojekti tulemusel tekkinud positiivsete rahavoogude kasv lisandunud rahavoog = (R-OC-D)*(1-T)+D R sularaha laekumiste muutumine OC ärikulude muutumine D amortisatsiooni ja muude mittesularahaliste eraldiste muutumine T - tuluamksumäär 3) lõpetav rahavoog likvideerimismaksumus - demontaazi kulud tulumaksu eelne likvideerimismaksumus - tulumaks puhas likvideerimismaksumus + puhta käibekapitali vabanemine lõpetav rahavoog Investeeringu eelarvestus on investeerimisvariantide võrdlemine neist niisuguse valimiseks, mis annab olemasolevatelt rahalistelt fondidelt suurima kasumi. Kapitali eelarvestamine kujutab endast projektide analüüsimise ja otsuse vastuvõtmise protsessi põhivaradesse tehtavate investeeringute kohta. 26
Tootmise püsivad lisakulud 20 Halduskulud 20 Müüjate komisjonitasu 50 Arvutada: Tootekulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Esmaskulud Konverteerimiskulud Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1
Enne rahavoogude diskonteerimist tuleb kindlasti leida maksudejärgsed rahavood. Eestis on prognooside tegemisel probleemiks tulumaksu arvestamine. Põhjus on selles, et tulumaksu tuleb maksta vaid kasumi jaotamisel. Seega tuleks projekti puhul tulumaksu arvestada üksnes siis, kui toimub dividendide makse. Tegevuslikud rahavood leitakse järgmise valemiga: (8.1) OCFt = ( S t - VC t - FC t - Dt ) + Dt , kus OCF tegevuslikud rahavood, S müügikäive, VC muutuvkulud, FC püsikulud, D amortisatsioon ehk kulum7. Projekti rahavood leitakse tavaliselt järgmise lihtsustatud valemiga8: (8.2) CFt = S t - VC t - FC t - Dt - Tt + Dt - INVt - NWC , kus INV investeeringud põhivarasse, NWC investeeringud puhtasse käibekapitali. 8.2. Nüüdispuhasväärtus Kõige rohkem kasutatavaks projekti edukuse hindamise kriteeriumiks on tänapäeval nüüdispuhasväärtus (net present value NPV)
suurem kui intressimakse. Laenukapital võimendab nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi. ROE ja ROA suhe: 20 ROA = NI / A Kasum jagatud ettevõtte passiva summaga ROE = NI / E Seos varade tulususe standardhälbe ja omakapitali tulususe standardhälbe vahel on esitatav järgmise valemina: kehtivad esitatud kujul üksnes siis kui puudub tulumaks ning omanikel on piiramatu vastutus ning laenuintressimäär ei sõltu finantsvõimenduse suurusest Ettevõtte väärtus ei sõltu kapitali struktuurist siis, kui: 1. täiuslik kapitaliturg a. puuduva maksud b. puuduvad pankrotikulud c. puuduvad väärtpaberite emiteerimisega ning ostmise/müümisega seotud kulud d. puuduvad agentuurikulud 2. kõigi turuosaliste võrdne ligipääs kapitaliturule 3. homogeensed ootused 4
passivas-kapitaliosaluse meetodi positiivne jääk. Maksustamine. Dividendide maksustamise probleem on eriti suur nendes riikides, kus kehtib topeltmaksustamise poliitika, nagu näiteks USA. Eestis seevastu ei ole hetkel probleemiks mitte topeltmaksustamine, vaid dividendide kui otsene rahaline väljamakse üldse. Eriti oluliseks muutus dividendide maksustamise probleem Eesti jaoks peale Tulumaksuseaduse muudatust alates 2000.a. jaanuarist, millega seoses kaotati ettevõtete tulumaks selle klassikalises mõttes (tulumaksumäär ettevõtetele = 0%) ning hakati soodustama kasumi reinvesteerimist. Üksikisiku tasandil dividenditulu ei maksustata, küll aga maksustatakse ettevõtte dividendidena väljamakstud kasumiosa. Kui siisani oli selleks maksumääraks 26% ehk 26/74, siis aastal 2005 on vastav maksumäär 24%, 2006. aastal 22% ning alates 2007. Aastast maksustatakse dividendi väljamakseid 20% ulatuses. MM - dividendide tähtsusetuse teooria
Annuiteet Võrdsed põhiosa maksed ehk amortiseeruv laen Ühekordne tagasimakse Kombineeritud maksed Annuiteetmaksete puhul saab koostada annuiteetgraafiku, selle saab klient pangalt koos laenuga kaasa ja seal on kirjas palju mingil perioodil makstakse tagasi laenupõhiosa ja intressi. Nagu juba mainitud on annuiteetmaksete puhul tegemist perioodiliste (igakuine, kvartaalne, harvem poolaastane) ühesuuruste summade maksmisega. Oletame, et laenusumma on 100000 krooni, tähtaeg on kolm aastat ning intressimäär 12% aastas. Leida annuiteetmakse suurus ja tuua ära annuiteetmaksegraafik. A= PVA / PVIFAi,n = 100000/2,4018=41635 Periood Laenu Laenumakse Intressimakse Põhiosa Laenu algjääk tagasimakse lõppjääk 1. aasta 100000 41635 12000 29635 70365 2
Ettevõtlus ja turundus Nimi Õpperühm Harjutused Ülesanne 2 Kaupluse rajamiseks võeti laenu 150000 aastase intressig 12% Laen maksti tagasi 5 kuu pärasOmanikud investeerisid kauplusse 100000 Avamise eelselt kulutat 85000 sisseseadele, 100000 investeeriti varudesse, ülejäänud raha on pangaarvel. Päevaseks läbimüügiks on kavandatud 8000 ning avatud olla 245 päeva aastas. Kulutused kaupade hankimiseks on 50% läbimüügist 5 töötaja palgakulu (neto, ilma maksudeta) on 180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada:
Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Eristatakse konstruktsioonilisi muutuvkulusid ja muutuvaid suvakulusid. Konstruktsioonilised muutuvkulud esinevad tootmisettevõtetes ning tulenevad mõõdetavatest põhjuslikest seostest sisendite ja väljundite vahel (nt kahest kilogrammist tomatitest saab valmistada 1 kg ketšupit). Muutuvad suvakulud muutuvad koos tootmis- või müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. Püsivkulud ehk püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei
ettevõtte allüksustele. Näide Oletame, et hotellil on 3 müügiosakonda · Majutus. · Toitlustus. · Kasiino. Palgakulu on hästi jaotatav osakondade peale, aga mitte üldised ruumide ülalpidamiskulud. Peab looma süsteemi. Töötada tuleb välja süsteem, et kaudsed kulud osakondade peale kanda. Tabelis on välja toodud skeem, mille alusel toimub kaudsete kulude jaotamine osakondade peale. 30. Püsikulud ja muutuvkulud (sh nende käitumine) Kulude käitumise analüüsis eristatakse muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid. Muutuvad kulud on defineeritud kui kulud, mis muutuvad proportsionaalselt seoses müügikäibe muutumisega. Samas on nad püsivad ühiku peale. Nendeks on teenuse pakkumise otsene tööjõukulu (tükipalk), põhimaterjalid, transpordikulu jne. Püsikulud ei sõltu otseselt müügikogusest, aga samas on nad muutuvad ühiku peale. Loomulikult on püsikulud püsivad
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
laenukapitali hind? Põhjendage. Nõus, samas ettevõttes on omakapital alati kõrgema riskiga. Omanike nõuded rahuldatakse viimasena. 41. Kuidas rakendatakse kapitali hinda NPV ja IRR meetodite puhul Projekti IRR (või MIRR) peab ületama kapitali hinda või olema vähemalt võrdne. NPV arvutamisel kasutatakse diskontomäärana (sisuliselt ka projekti rahavoogude re- investeerimismäärana). 42. Mida iseloomustab finants- ja tegevusvõimendus Finantsvõimendus on firma kapitali struktuuris laenu kasutamise tase--laenu kasutamine suurendab nii potentsiaalset kasu kui ka kahju firma aktsionärile. Peamiseks põhjuseks on püsivad intressikulud ettevõtte kasumiaruandes. Tegevusvõimendus (operating leverage) väljendab ettevõtte äririski ning selle ulatus ja mõju seisneb selles, et ettevõte kulude struktuuris on teatav osa püsivaid kulusid. 43. Mida tähendab isetehtud võimendus ning mida Miller ja Modigliani selle põhjal
Samuti on soovitav uurida konkurentide juhtimiskontrolli süsteemide edusamme (ja läbipõrumisi) nii meil kui mujal. KMK ANALÜÜS.põhieesmärgiks on leida müügihinna,müügimahu,muutuvkulude ja püsivkulude kõige sobivam kombinatsioon.analüüsi teostamiseks on 3 lähenemisviisi:1)matemaatiline:kasum=kogutulu-muutuvkulud-püsivkulud. Kasum=kogutulu- kogukulu. Näide: Väikefirma toodab söögitoa toole. Muutuvkulud on 400 krooni ühe tooli kohta, püsivkulud 30000 krooni kuus. Firma müüb toole hinnaga 700 krooni tükk. Kuu jooksul müüakse 200 tooli. Milline oleks ühe kuu ärikasum? Kasum = 200 x 700 - 200 x 400 - 30000 = 30000 krooni. Reeglina tunneb firma huvi, mitu tooli tuleks müüa, või kui suur peaks olema müügikäive, et kõik kulud oleksid tuludega kaetud. Selgitamiseks arvutatakse tasakaalupunkt ehk kasumilävi. Viimane
investeeringu tasuvuse mõõdik Võrdle seda sisemiste kriteeriumitega ja kiida heaks need projektid, mis nendele vastavad Mis ei vasta, siis ole delikaatne ja ära lükka neid tagasi vaid lükka nad edasi Kui projekt tundub õnnestuvat, siis hangi kate, st. otsi raha Andres Laar 2008 2007 FINANTSEERIMINE Kust saada raha, kui omavahenditest arenguks ei piisa Finantsvõimendus, s.o. Võõra kapitali kaasamine on alati seotud riskidega Millised need on? Optimaalseks tuleks lugeda laenukapitali, mida te suudate teenindada ka siis, kui ei lähe kõige paremini, ja et laenukoorem ei ohustaks lisaraha hankimise võimet ja vajalikke investeeringuid tulevikus Eduka äri kõige suurem risk on üleinvesteerimine võõra raha eest Andres Laar 2008
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 NÄIDE 6.7. Palgapiirangu sirge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 NÄIDE 6.8. Eelarve joonte muutumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 MAJANDUSMATEMAATIKA I Mudelid 3 NÄIDE 7.1. Püsikulud tooteühiku kohta. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 NÄIDE 7.2. Nõutava koguse ja hinna vaheline seos konstantse tulu korral . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.3. Keskmine kulu tooteühiku kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.5
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab
42 Aruandeperioodil ostetakse 100 raamatut hinnaga 200.- tk. Perioodi jooksul müüakse kliendile 75 tk. hinnaga 240.- tk. Tulude ja kulude vastavuse printsiip!!! Kuidas tehing kajastatakse? Kui suur on perioodi kasum? 43 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kulude käitumine (sõltuvus toodangu, tööde, Muutuvkulud teenuste mahust) Püsivkulud Muutuvkulud ja püsivkulud Muutuvkulud kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega. Toodangu mahu kasvades, kasvab muutuvkulude maht. otsene materjalikulu, tükitööliste palk, tehnoloogilise energia kulu, kütusekulu transpordis jt. Püsikulud tootmise teenindamise kulud, turustus- ja üldhalduskulud. Püsikulude suurus lühemas ajaperioodis üldjuhul ei muutu
1 Kulufunktsioon Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntumad kulu-, tulu- ja kasumi- funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms
põhitööliste tööaeg, masintundide arv jne (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Tänapäeva organisatsioonides on järjest vähem tõenäoline, et tegevusmahud (toodangu maht, osutatud teenuse maht) ei muutu. Muutused tegevusmahus (kuluobjektide arvus– toodete, teenuste arvus) muudavad organisatsiooni tulusid ja kulusid. Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevatel tegevusmahtudel erinevalt: muutuvkulud muutuvad koos tegevusmahu muutusega, püsikulud mitte. Seetõttu ei rahulda ettevõtteid kulude juhtimisel kulude liigitus ainult otse- ja kaudkuludeks, vaid üha rohkem on tarvis pöörata tähelepanu kulude käitumisele ning liigitada kulud muutuv- ja püsikuludeks. (Karu, 2008, lk 112-113) Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne
vajadust aega kulutada. Ometi tekivad taolist põhimõtet järgides aja jooksul kindlasti probleemid. Omamata selget ülevaadet kui suured on kulutused toote valmistamisel või teenuse pakkumisel, seatakse ohtu ettevõtte areng. Näiteks tekib võimalus vastu võtta suur tellimus, kuid tellija soovib suure koguse või pikaajalise lepingu tõttu hinnaalandust. Teadmatus, kui palju konkreetsele tootele kulub, kui suur on selle toote omahind, millised on tootmise püsi- ja muutuvkulud, võib kaasa tuua: · liiga pikaks venitatud otsustusprotsessi alles suurtellimuse võimaluse tekkides alustatakse tootmisprotsessi kulude väljaselgitamist. Andmete kogumise, analüüsimise ja otsuse langetamise hetkeks on võimalik klient ilmselt juba uue partneri leidnud; · liiga suure allahindluse teadmata toote omahinda antakse suure tellimuse ootuses mõttetult suurt hinnaalandust ja tulemuseks on olematu kasum või
......................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13
Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond.
3. MP=0, TP on maksimaalne Nii piirprodukt (MP) kui keskmine produkt (AP) algul suurenevad, siis aga mõlemad vähenevad. Kui MP > AP, siis AP suureneb; MP < AP, siis AP väheneb; MP = AP, AP on maksimaalne Kahaneva piirtootlikuse seadus: Kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. Kogu- , püsi- ja muutuvkulud: TC (total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Lühiperioodi kogukulud TC koosnevad püsikuludest FC ja muutuvkuludest VC: TC = FC + VC VC (variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC (fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka
Firmateooria 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; õige b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; vale c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige d) kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6
tulemuste vahel. seoste anal. keskendub kulude, tegevusmahu ja ka- sumi vahel. seoste analüüsile. Uurib, kuidas kasum ja kulud muutuvad seoses tegevusmahu muu- duga. Anal. edasi arendades uurit. kasumi muutust seoses muutustega: · muutuvates kuludes, · püsikuludes, · müügihindades, · müügi mahus, · müüdava toodangu struktuuris. Tasakaalupunkt (kasumilävepunkt) näitab tegevuse mahtu, kus müügitulud katavad täpselt kulud. Selles punktis kasumit ei teki, kuid püsi- ja muutuvkulud on kaetud. Tegevusmahu suurenem. sel- lest tasemest toob kaasa kasumi tekkimise. Käibe kasvuga kaasneb ka muutuvkulude mahu kasv. Seepärast on oluline tulude (osakasumi) tase, mis jääb alles lahut. käibest muutuvkulud. Nimet. tase on: Jääktulu (piirkasum) = käive muutuvad kulud Käive = müüdava kauba kogus x hind Muutuvkulu - muutub proports. müüdava kauba kogusega, kajastatav ühiku muutuvkulu kaudu. Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
