ümberjagamise vaestelt rikastele ning kindlustab seisusliku ühiskonna püsimise. Elitaristlikus ühiskonnas valitsevad fonde keskklassist pärinevad finantsistid, kuid selle tulud jagatakse elitaarse perekonna liikmete vahel vastavalt hetke vajadustele, s.t omanike ja fondi vahel puudub fikseeritud omandisuhe. [1] Individualistliku valitsuskultuuri keskkonnas tekivad pangad, mis ühendavad paljude isikute finantsvahendid, korraldavad majanduse toimimiseks vajalikke rahaülekandeid ning laenavad vabad finantsvahendid välja äriühingutele. Intressi suurus sõltub seejuures erinevate valitsuskultuuride jõusuhetest: kui ühiskonnas valitseb individualismi domineerimisest johtuv tugev konkurents, siis võib intress olla suuruses, mis katab vaid panga tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism, siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte
docstxt/.txt
materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus. Füüsiline kapital tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse. Finantskapital väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. Küsimus 2 Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Valmis Hinne 2,0 / 2,0 maa rent kapital intress töö palk ettevõtlikkus kasum Tootlik ressurss Omaniku tulu maa rent töö palk kapital intress
mõnedes sektorites toimuvast kohutavast ületootmisest tekkinud probleemide ja ühenduse sellest tulenevate talumatute kulude tõttu ühise põllumajanduse uuesti läbivaatamine tingimata vajalikuks. CAP esimene "reform" toimus 1984. a. Pöördepunkt saabus Euroopa Ülemkogu istungil Brüsselis 1988. a. veebruaris. Ülemkogu kinnitas komisjoni teatise pealkirjaga "Ühtne Euroopa akt: Euroopa uus rajajoon". Ühendus tagas endale sel istungil siseturu saavutamiseks vajalikud poliitilised ja finantsvahendid. Hoolimata kõigist neist pingutustest kannatas ühtne põllumajanduspoliitika endiselt põhimõttelise puuduse all: põllumajanduslik tootmine juhindus kehtestatud hindadest ja mitte nõudlusest. Talunikud tootsid endiselt tohututes kogustes tooteid, millele ühendus oli taganud kõrgeimad hinnad, olenemata vajadusest nende toodete järele. Ning nõukogu kiitis 1992. a. mais taas heaks mitmed meetmed "ühenduse põllumajandusele uute suundade andmiseks". Ühtse põllumajanduspoliitika 21
Kui jah, siis palun kirjelda esinenud probleeme: 34. Milliseid täiendavaid vahendeid kasutasid oma õpingute finantseerimiseks? riiklik stipendium riiklik õppelaen perekonna toetus isiklikud säästud mingi muu stipendium mingi muu laen osaline töökoht välismaal mõni muu (palun täpsusta): 35. Ligikaudu kui suure summa (EEK) katsid täiendavad finantsvahendid Sinu kulutustest ühes kuus? ÕPPETÖÖ 36. Kas enne välismaale suundumist sõlmisid õppelepingu? jah, enne välismaale suundumist jah, aga alles pärast välismaale suundumist ei 37. Millist tüüpi eksameid tuli Sul sooritada? mitte mingisuguseid kirjalikke suulisi valikvastustega mingeid muid (palun täpsusta): 38. Kuulasin loenguid ning sooritasin eksameid keel(t)es. 39
turundustegevus on väga oluline valdkond ettevõttes, ilma milleta eksisteerimine on praktiliselt võimatu. Turundus algab analüüsimisega ja planeerimisega, mis on otseses seoses olemasolevate ressurssidega. Vastus töö alguses esitatud eesmärgile tuleneb peamiselt töö teisest peatükist, millest järeldub, et konkurentsivõime saavutamiseks ja püsimiseks kriisi ajal omab olulist kohta turunduskampaaniate korraldamine. Eeelisseisus on need ettevõtted, kellel on varutud vajalikud finantsvahendid selle läbiviimiseks, aga ka võimalused uute toodete tootmiseks ja turule paiskamiseks. Efektiivseimad kampaaniad on emotsionaalsed (seksikad, humoorikad jne.) ning need kampaaniad, mida edastatakse tarbijale läbi mitme meediakanali paralleelselt nagu TV ja otsepostitus. Seda, et meelelahutust kajastavad nüansid on rasketel aegadel efektiivsed, teadsid juba meie esivanemad, mida tõendab arvukas sõdade aegne kõrtside olemasol ja tegevus. Rasketel
Paljud konkurendid ei tooda ise, vaid müüvad teiste ettevõtete poolt toodetud rõivaid ja aksessuaare. Peamiste konkurentide seas positsioneerub OÜ MD kui ettevõte, kes pakub erilist disaini ning head kvaliteeti oma toodangutes. 4.4 OHUD, RISKID, VÕIMALUSED Ettevõtte SWOT- analüüs: Sisemised tugevused: Sisemised nõrkused: - Juhtidel ja omanikel on pikaajalised - Hetkel puuduvad piisavad finantsvahendid kogemused antud valdkonnas kõikide planeeritud põhivara - Juhtidel on head suhted ümbruskonna investeeringute teostamiseks ettevõtjatega - Ettevõtte tooted on vaid keskmise palgaga ja - Tootmiseks vajaminevad ruumid ja kõrgklassi isikutele kättesaadavad infrastruktuur on heas korras - Ettevõttes töötavad professionaalsed spetsialistid - Ettevõte asub väga heas asukohas
fikseeritud valuutakursside süsteem 42. Riigitulude sise -ja välisallikad Siseallikad: a) omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus Välisallikad: a) teistelt riikidelt saadavad laenud b) välismaised investeeringud 43. Eesti Vabariigi rahandussüsteem Riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem. mille tegevust riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib. 44. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus 45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu. 46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid * Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis
kõikumiste vähendamiseks. 41. riigitulude sise- ja väliallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 44 Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus. 46 Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused kindlustusseltsid väärtpabervahendajad 47 Rahaasutused Eestis- krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad
2 psotisioonil. Samuti on turul näha Saksa Auto ja Auto 100 (Skoda esindus, kuulub samuti Saksa Auto omanikele) kasvu. 2008.a. lõpus oli Skoda suuremaid tõusjaid müügitabelites tänu õnnestunud riigihangetele, Volkswagen alustas 2009.a. mitme kuulise allahindlus kampaaniatega, kus erinevatel mudelitel on allahindluse suuruse 30000-200000kr. Siin on selge eesmärk ,,headel aastatel" hangitud laoautode realiseerimine, et vabasta sealt alt kinniseisvad finantsvahendid. Oluline mõjur, mis käesoleval ajal ja ka lähiaastatel mõjutab inimeste uue auto seotamise realiseerimist on hinda. Ehk siis nagu tänasel hetkel oleme jõudnud olukorda, kus pärast pakkumise on kliendi esimene küsimus ,, kui palju ma siit pakkumisest nüüd allahindlust saan ,,? Kuna Hondal on üldine korpuratsiooni poliitika, et allahindlust ei tehta ja kunagi ei kommunikeerita ka hinnamuutusi ,,al -50000 kr allahindlust", siis on raskes majanduslik
41. Riigitulude sise- ja välisallikad Sise: omal maal toodetud rahvatulu, rahva rikkus. Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 42. Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 43. Finantsturu mõiste. Finantsturg on institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus. 44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45. Finantsvahendajad Finantsvahendajad on institutsioonid, mille kaudu laenuandjad
com Web: Shandong, 2187656 http://www.china- China incubators.com 6. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Tugevused Nõrkused -On olemas 7 aastane kogemus --Hetkel puuduvad piisavad finantsvahendid kodulindudega tegelemisel. kõikide planeeritavate vahendite ostuks ja -Tootmiseks vajaminevad ruumid on olemas investeeringute teostamiseks -Ettevõte soode asukoht oma toodete -Ettevõte pole veel hästi tuntud müügiks (Paide ja Türi linnade vahetus -Ettevõte on alles alustusjärgus ja puudub läheduses) kogemus erinevate riskide juhtimise osas -Ettevõte teeb koostööd profesionaalsete partneritega
uuendusi ja kanna riski. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus. o Füüsiline kapital - tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste valmistamisel kasutatakse. o Finantskapital - väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,5 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 kapital intress ettevõtlikku Vastus 2 s kasum Vastus 3 maa rent Vastus 4 töö rent Tagasiside Tootlik ressurss Omaniku tulu
Eraisiku tasemel – maksukoormus on summa tuludelt, mida eraisik peab maksudena riigile või KOVile maksma. Riigi tasemel – vaadeldakse maksukoormust sisemaise koguprodukti mahuga. 26. Millised on efektiivse (optimaalse) maksusüsteemi omadused? Millised on võimalikud vastuolud optimaalse maksusüsteemi erinevate põhimõtete vahel? Optimaalse/efektiivse maksusüsteemi omadused: • Efektiivsus – peab tagama avaliku sektori arenguks vajalikud finantsvahendid. • Neutraalsus – kui maks pole kehtestatud mingi konkreetse tegevuse suunamiseks või ärahoidmiseks, siis peaks ta mõjutama turu vaba toimimist võimalikult vähe • Suunatus – maksudega saab leevendada turutõrkeid või suunata turu toimimist. • Lihtsus – maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad ja arusaadavad • Võrdne kohtlemine – maksud peavad kehtima võrdselt kõigile. o Horisontaalne – kõiki maksustatakse ühtmoodi
· Koolitatud ja kvalifitseeritud personal · Võime pakkuda konkurentsivõimelist teenust · Võime teenindada eesti- ja venekeelseid kliente · Kogemustega juhtkond · Juhtidel head suhted vallavalitsuse ja ümbruskonna ettevõtetega · Hea logistiline asukoht · Looduslähedane rahulik keskkond · Töötajate kohapealne majutus Ettevõtte sisemised nõrkused: · Tulude suurendamise piiratud võimalus · Hetkel puuduvad piisavad finantsvahendid kõikide plaanide elluviimiseks · Ettevõtte väike tuntus turul · Tööjõu kaugus · Töötajate hooletusest tulenevad õnnetused · Tulude vähenemisel kasumlikkuse puudumine Ettevõtte välised võimalused: · Kasvav nõudlus eakate arvu suurenemisega Eestis · Tervishoiuasutuste ja õppeasutustega koostöö suurendamine · Oma maine kindlustamine ja parandamine · Kvaliteedi paranemine võrdluses teiste hooldusasutustega · Ettevõtte laienemine
valmistoode. Tootmine kui ettevõtte funktsionaalne valdkond haarab majanduslikke otsuseid selle kohta, mida toota, kui palju toota, kuidas toota. Toote põhieesmärgid on teha tooteid ja teenuseid mis oleks võimalikult kõrge kvaliteediga ja võimalikult madalate kuludega. Eriti tihe seos on tootmisel turundusega sh laomajandus ja transpordifunktsioon. Ei oleks mingit mõtet tootmisel kui toodangut ei saaks turustada, pole kasu turundusest kui poleks finantsvahendid tootmiseks. Ladude mahutavus mõjutab varustuse planeerimist, varustus mõjutab lao ja transpordikulude planeerimist. Ettevõtte rahandus: Finantseerimine rahaliste vahendite hankimine oma või laenukapitali vormis. Investeerimine finantsvahendite paigutamine materiaalsetesse väärtustesse' Desinvesteerimine finantsvahendite taasvabastamine toodetud hüvede turustamise kaudu Planeerimise tasakaalu seadus lühiajalist planeerimist tuleb alustada ettevõtte kitsaskohas nn
o Surutis o Välisvõlg Mida teha kriisidega? Turule panustamine o Moral hazard tunne, et keegi tuleb appi kui mull läheb katki Finantsinstitutsioon o Globaalne keskpank o IMF o ESM Reguleerimine o Seadused o Maksustamine ESM Euroala üldine stabiilsus o Välised sokid o Turu läbikukkumine o Selgus kriisiga võitlemises Finantsvahendid: laenud, abi, laenud rekapitaliseerimiseks (riik saaks pangad tagasi osta), võlakirjad Tingimuslikkus Koostöö IMFga VIII loeng - Finantsmaailma reguleerimine Regulatsioonid (USA, EL, G20) Maksustamine o Tobin Tax finantstehingute maks o EL finantstehingu maks Definitsioonid Kodumaine korporatsioon Hargmaine o MNC o TNC Otsesed välisinvesteeringud (FDI) Korporatsioon
• Rahalehmad – aeglane turukasv, suur turuosa • Tähed – kiire turukasv, suur turuosa • Küsimärgid – kiire turukasv, väike turuosa • Koerad – aeglane turukasv, väike turuosa Honda täiendas: ratsahobused; tiivutud linnud Turu atraktiivsuse maatriks lk 30 Turu suurus, kasv, tsüklilisus, hooajalisus; Tulu potentsiaal; Tarbijate hulk; Konkurentide hulk, konkurentsipoliitika Turupositsiooni maatriks lk 31 Turuosa, käive; Tarbijate lojaalsus; Finantsvahendid; Tehnoloogia; Innovatsioon, toote kvaliteet, valikud, kulud; Arengupotentsiaal Turundus eesmärgid lk 32 Müügieesmärgid: Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt; Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid SWOT – analüüs lk 34 Tugevused; nõrkused; ohud; võimalused Konkurentsitüüpide iseloomustus lk 37
Väliskeskkond ja sisekeskkond annavad kokku jätkusuutliku konkurentsi eelise. Tasandeid on enam mis takistavad seda mida võib ja mida ei või teha. Ressursid jagunevad kaheks - materiaalsed ja mittemateriaalsed. Ressursid, mida ettevõttel tuleb arendada : ● Varad ● kaasaarvatud inimesed ● brändi väärtus. Ressursid esindavad selliseid sisendeid tootmisprotsessis kui tootmisseadmed, töötajate oskused, brändid, finantsvahendid ja talendiga juhid. Materiaalsed ressursid (käega katsutavad) ● finants ● füüsilised ● inimressursid ● organisatsioonilised Immateriaalsed ressursid Tuumkompententsid avastamine/väljaselgitamine Tuumkompententsid on aluseks, mis teeb ettevõtte unikaalseks võime poolest pakkuda väärtust oma klientidele - mida ettevõte teeb ja mis on strateegiliselt väärtuslik. Seda materjali, mida ettevõte ise ei suuda valmistada/toota, peavad nad selle sisse ostma.
vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Paragrahv 75 annab tööandjale võimaluse leppida töötajaga kokku varalise vastutuse kokkuleppes selliselt, et töötaja vastutab talle tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest sõltumata oma süüst. Seega on tegemist erandiga § 72 mõttes, mille järgi vastutab töötaja üksnes süü olemasolul. Vastava sätte eesmärgiks on anda tööandjale vahend tagamaks, et töötaja kätte usaldatud vara või finantsvahendid säiliksid samas mahus, milles need töötajale usaldati. Samuti on käesoleva paragrahvi mõtteks lihtsustada tööandja tõendamiskoormist selle võrra, et puudujäägi korral ei ole vaja tal tõendada töötaja süüd. Vastava kokkuleppe rakendusalana nähakse eelkõige kassa ja kaupadega tegelevaid töökohti. Tööandja saab vastavale kokkuleppele tugineda vaid juhul, kui on täidetud käesolevas paragrahvis nimetatud eeldused:
Täiesti kindel on ju ka see, et igapäevase majandustegevuse käigus muutuvad näitajad pidevalt. Seega, tuletan Sulle siinkohal veel meelde bilansi koostame alati kuupäevalise seisuga ning peale bilansipäeva tehtud majandustehingud kuuluvad kajastamisele uues bilansis. Bilansis leiduv info Bilanss on ettevõtte iseloomu parim näitaja seal näed firma tõelist palet, kõigi heade ja halbade külgedega. Bilanss iseloomustab nii varade paigutust (on raha pangas-kassas või on vabad finantsvahendid hoopis põhivarasse või varudesse paigutatud) kui ka nende moodustumise allikaid (et kustkohast see raha siis ikkagi tuli, mille eest osteti põhivara või kaupa lattu, millistest allikast on pärit kontodel olevad suured summad) kohustustena (ehk tulevikus tasumist vajavad summad) pankade, omanike, liisingfirmade, tarnijate ees või hoopis omakapitali arvelt kindla perioodi lõikes ühe konkreetse kuupäevalise seisuga. Mida on näha bilansis
Kindlasti tuleks arvestada ka müügiorganisatsiooni kuludega, tellimuskuludega, jaotuskanalite kuludega jmt. Samuti aga ka nende võimalike kulutustega, mis võivad kaasneda tagastatavate toodetega. Turunduse eelarve juures võiks välja tuua ka selle: Millal kulutada? Ajaline jaotus? Millele kulutada? Palju kulutada? Reservfond eriolukordadeks? Väga hea oleks mainida ka seda, kust üldse tulevad turunduse finantsvahendid? Kui suured nad on? Kas ja millest nad on sõltuvuses? Kindlalt paika pidavaid eelarveid on pika aja peale suhteliselt raske koostada, kuid hea oleks välja tuua võimalikud lahendused. Eeskujuks võiks võtta kasvõi möödunud perioodide protsentuaalsed näitajad ning püüda nende alusel ennustada. Samas ei tohi aga ära unustada seda, et kõiksugused turunduskulutused peaksid kindlasti olema seotud toote iseloomuga ja vastava elutsükli faasiga.
vähendamine, personaliseeritus, juurdepääs, kasutusmugavus …. • KUIDAS: • Võtmeressursid: • Milliseid ressursse on meil vaja oma: • väärtuspakkumise jaoks? • müügikanalite jaoks? • klienditeeninduse jaoks? • tuluallikate jaoks? • … Nt võimalikud ressursid: füüsilised; intellektuaalsed (bränd, patent, autoriõigus, andmed); inimesed; finantsvahendid … 4. Äriidee defineerimine ja analüüs. Defineerida selgelt äriidee: toode/teenus arvestades ka Teie soovi, millega tahaksite tegeleda: o Miks see on hea idee? o Millisele oletusele see arvamus tugineb? o Kas võite tõestada, et see oletus on õige? o Loetlege 5 põhjust, miks see idee võiks sobida ja 5 põhjust, miks ei peaks sobima? o Kuhu/kuidas ta sobib tulevikus? Vajadusel idee otsimise protsessi korrata
suhted jmt Kindlasti tuleks arvestada ka müügiorganisatsiooni kuludega, tellimuskuludega, jaotuskanalite kuludega jmt. Samuti aga ka nende võimalike kulutustega, mis võivad kaasneda tagastatavate toodetega. Turunduse eelarve juures võiks välja tuua ka selle: Millal kulutada? Ajaline jaotus? Millele kulutada? Palju kulutada? Reservfond eriolukordadeks? Väga hea oleks mainida ka seda, kust üldse tulevad turunduse finantsvahendid? Kui suured nad on? Kas ja millest nad on sõltuvuses? Kindlalt paika pidavaid eelarveid on pika aja peale suhteliselt raske koostada, kuid hea oleks välja tuua võimalikud lahendused. Eeskujuks võiks võtta kasvõi möödunud perioodide protsentuaalsed näitajad ning püüda nende alusel ennustada. Samas ei tohi aga ära unustada seda, et kõiksugused turunduskulutused peaksid kindlasti olema seotud toote iseloomuga ja vastava elutsükli faasiga.
n/ Turu SUUR VÄIKE E atraktiivs us Tugev 1 2 4 Keskmine 3 5 7 Nõrk 6 8 9 Turu atraktiivsuse maatriks Turu suurus, kasv, tsüklilisus, hooajalisus Tulu potentsiaal Tarbijate hulk Konkurentide hulk, konkurentsipoliitika Turupositsiooni maatriks Turuosa, käive Tarbijate lojaalsus Finantsvahendid Tehnoloogia Innovatsioon, toote kvaliteet, valikud, kulud Arengupotentsiaal TURUOSA = Toote X müügimaht regioonis N/Tootegrupi müügimaht regioonis N *100(%) Makrokeskkond Turunduse makrokeskkond koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte. Õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ja vastupidi. Turunduse makrokeskkonna liigid ja tegurid: Demograafilised tegurid
aga üritavad teenida võimalikult suurt tulu otsides võimalikult palju tehnoloogilise lahenduse 88 Y. Steven. Navigating the Nanotechnology (viide 89), lk 11. 89 J. Miller. The Handbook of Nanotechnology (viide 24), lk 74. 90 Ibid, lk 76. 28 litsentseerijaid. Peamiselt ilmneb see just start-up ettevõtete ja suurte korporatsioonide vahekorras, kus esimesel puuduvad finantsvahendid litsentside soetamiseks ja intellektuaalne omand rist-litsentseerimiseks.91 Erialakirjanduses on ühe võimalusena välja toodud patendikogumikud nanotehnoloogia aluspõhimõtetele, mis oleks riigi poolt julgustatud ja limiteeritud nn täiendavatele 92 tehnoloogiatele, samuti oleks avatud kõigile litsentsi otsijatele. Siinjuures julgeb autor
Eesmärgiks on kindlustada, et kõiki riigis olevaid ressursse kasutataks kõige otstarbekohasemalt ja täielikumalt totaalkaitse edukaks teostamiseks. Tsiviilvalmiduse raames valmistab kriisi ja sõjaajaks ette ning rakendab: vajalikud meditsiini- ja sotsiaalabisüsteemid Sotsiaalministeerium; riigi transpordi ja teedevõrgu ning kommunikatsioonisüsteemid Teede- ja Sideministeerium; riigikaitse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud finantsvahendid Rahandusministeerium. Riigi, tema majanduse ja kaitsejõudude üleminek rahuaja seisukorrast sõjaaja seisukorda toimub üldise või osalise mobilisatsiooni teel, mis valmistatakse ette territoriaalselt. 4. Territoriaalkaitse kontseptsioon Riigi sõjaline kaitse tugineb territoriaalkaitse kontseptsioonile, mille kohaselt hõlmatakse kaitsetegevusega kogu riigi territoorium, alustades sõjalise vastupanuga piirialadel. Kindlalt
com © Indrek Saar 2010 Varad Kohustused Reservid Nõudmiseni hoiused Laenud Tähtajalised hoiused Väärtpaberid Säästuhoiused Reaalvarad Omakapital Joonis 15. Kommertspanga bilanss Seega on kommertspankade ülesandeks suunata finantsvahendid nende vahendite pakkujatelt nende vahendite soovijatele. Bilansi paremal poolel ehk passiva poolel kajastuvad panga kohustused ehk siis finantsvahendite pakkujate poolt panka toodud raha. Vasakul pool ehk bilansi aktiva poolelt on näha, kuidas pank neid vahendeid on kasutanud. Osa nendest vahenditest hoiab pank reservidena, et oleks võimalik rahuldada inimeste soove, kui nad peaksid soovima raha pangast välja võtta. Teine
aga nende materiaalsus (tangibility). Juristide komisjonitasud ei erinenud tema arvates kartulikuhjast või raualaadungist. Majandus vajab korralikuks funktsioneerimiseks nelja liiki kapitali. Inimkapital – töö, teadmised, oskused, tervis, haridus, kultuur, organiseerimisvõime. Finantskapital – raha, investeeringud ja finantsvahendid. Tootmiskapital – infrastruktuur, masinad, tööriistad ja ettevõtted. Looduskapital – loodusvarad, elussüsteemid ja ökosüsteem. Inimese rikkuse moodustavad talle kuuluvad varad – korter, maja, auto, mets, põllud, aktsiad, aga ka tema teadmised ja oskused, samuti perekondlikud ja ühiskondlikud suhted. Ettevõtete rikkuse allikas on nende hooned ja masinad, immateriaalne vara, aga ka
Kui tööandja ja töötaja vahel on varalise vastutuse kokkulepe ole- mas, ei ole töötaja süü oluline. 2. Varalise vastutuse kokkuleppe kohaselt vastutab töötaja, kui ta on rikkunud varalise vastutuse kokkulepet ehk töötaja ei ole taganud vara säilimist, st töötaja vastutuse all olev vara on hävinud, riknenud, kadunud, selle väärtus on vähenenud vms. Sätte eesmärk on anda tööandjale vahend tagamaks, et töötaja kätte tööülesannete täitmiseks usaldatud vara või finantsvahendid säiliksid samas mahus, milles need töötajale usaldati. Vastavasisuline kokkulepe on põhjendatud näiteks töökohtades, kus töötaja vastutab kaupade liikumise või kassas oleva raha eest. Samuti on käesoleva paragrahvi mõte lihtsustada tööandja tõenda- miskoormist. Puudujäägi korral ei ole tööandjal vaja tõendada töötaja süüd. 3. Tööandja saab varalise vastutuse kokkuleppele tugineda vaid juhul, kui on täidetud
annaabi.ee 
