Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsjuhtimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
finants, finantsjuht, finantsjuhtimine, finantsanalüüs, finantsanalüüsi, valuuta, finantsstruktuuri, käibevara, tooraine, kreditoorse, rakenduskõrgkool, majandusarvestuse, õppetool, raili, kuusik, mõdriku, kõrgharidus, töökogemus, põhilisteks, investeerimine, finantseerimine, aktivate, planeerimine, jälgimine, laekumiste, aegunud, soetamiseFinantsjuht on isik, kes vastutab finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Rahavoogude aruanne selgitab, miks ettevõtte rahaline seis on muutunud aruandeperioodi jooksul. Finantsanalüüsi teostamisel kasutatakse horisontaalanalüüsi; vertikaalanalüüsi; rahandussuhtarvude analüüsi/finantssuhtarvude analüüsi. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Võlakordaja=kohustused kokku/aktiva A. Damodaran (1996) jaotab vastuvõetavad äriettevõtte finantsotsused tinglikult kolme kategooriasse: Investeerimisotsused ehk
Finantsjuhi peamine eesmärk on teha otsuseid alternatiivsete fondiallikate ja nende kasutamise üle, Kõik strateefilised otsused (finantseerimis ja investeermis) tehakse lähtuvalt omanike rikkuse maksimeerimise eesmärgist ehk ka lihtsaktsia hinna maksimeerimisest. Ettevõtte finatsjuhi jaoks on peamised probleemid kui palju suudab ettevõtte investeerida ja kuhu on otstarbekas ning kuidas nõutavat rahahulka suurendada. Finantsjuht vastutab finantsanalüüsi ja -kavandamise eest, varade struktuuri juhtimise eest ning finantsstrukutuuri juhtimise eest. Tema tööülesanded: ● Ettevõtte varade(aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine ● Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. ● Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. ● Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade 8
27. Eestis tegutsevates ettevõtetes pole tavaliselt finantsjuhi ametikohta. Väikestes ja 2 keskmise suurusega Eesti ettevõtetes ei ole harilikult finantsjuhti ametikohta. 28. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on ühtse turuosa hoidmine. Aastakümneid tagasi arvati, et finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. 29. Finantsjuht on isik, kes vastutab ainult raamatupidamiskohustuslase ülesannete täitmisega ettevõttes. Finantsjuht on isik, kes vastutav finantsjuhtimise funktsioonide täitmise eest ettevõttes. 30. Pearaamatupidaja töökohustuste hulka kuulub raha hankimine kapitaliturult ja likviidsete väärtpaberite juhtimine. Pearaamatupidaja juhib maksude osakonna tööd, teostab juhtimis- ja finantsarvestust. 31. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6
kohta adekvaatset informatsiooni. Moraalirisk tuleneb asümmeetrilisest informatsioonist. Moraaliriski võib vaadelda kahe alaliigina: 1) moraalirisk varjatud informatsiooni tõttu 2) moraalirisk varjatud tegevuse tõttu. 9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu.
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine; Koordineerimine ja kontroll; Raha- ja kapitaliturgude vahendamine; Konkurentide edestamine; Müügi kasvatamine ja kulude vähendamine. Sünonüümid: Finantsjuhtimine Ettevõtte finantsjuhtimine Ettevõtte rahandus Ettevõtte eesmärk: Ettevõtte eesmärgiks on pikaajaliselt omanike rikkuse suurendamine (EPS). Sealjuures tuleb arvestada riski, mis kõrgema tulususe juures on samuti kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks.
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management)
arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine Minevik Suunatud tulevikku Ei arvesta riske Riskianalüüs Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Bilansiline väärtus Turuväärtus Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine „Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla
................................................................................................................................. 17 6.1 Finantsanalüüsi andmeallikad .......................................................................................................................
kehtivaid ettevõtlust reguleerivaid normatiivakte ning ASi Even majandusaasta aruandeid. Töö autor tänab oma juhendajat Sander Karu töö õigel kursil hoidmise ja asjalike kommentaaride eest. 4 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED Ettevõtte põhiline eesmärk on ettevõtte väärtuse suurendamine ning üks eesmärgi saavutamise vahendeid on finantsanalüüs. Analüüsi eesmärgiks on hinnangu andmine ettevõtte finantsseisukorrale (Teearu, Krumm 2005, lk 15). Finantsanalüüsi defineeritakse kui süvahinnangut ettevõtte finantsolukorrale, mida tehakse möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Igapäevases majanduselus omab ettevõtte finantsanalüüs suurt tähtsust, sest sellest johtub tulevaste plaanide kvaliteet (Raudsepp 1999, lk 138). Finantsanalüüsi võib jagada kolme etappi (Ibid., lk 138): 1
probleemide käsitlusel. 2 Tallinna Tehnikagümnaasium SISUKORD 1. Ettevõtte tegevuse eesmärk ja finantsotsuste tegemise alused 1 1.1. Ettevõtte eesmärk 1.2. Finantsotsuste tegemise alused. Finantskeskkond, olemus, sisu ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised
Ev peab olema jätkusuutlik. R|PV, TA, TJ| T K R' (see ettevõte ei ole kasumlik ega jätkusuutlik, kuna inflatsioon mõjutab tootmisemahtu) Algselt vaja raha, kui raha koos siis tootmiseks on vaja põhivara, toorainet ja tööjõudu hakkab pihta tootmine, tekib kaup ja saame raha. OV ja VV R |PV, TA , TJ| = T = K = R' R' > R R' = R + m OV omavahendid (need on kallimad kui vöörvahendid) TA materjal ja tooraine VV - võõrvahendid TJ tööjõud R raha T toode PV põhivara Kkaup Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest kaasa arvatud ettevõtte rahandus, kuid mille selgitamisel tuleb appi võtta sellised valdkonnad (mikro-, makro-, tööstus-) ökonoomikad, raamatupidamine ja finantsanalüüsid.
ettevõttele väärtust juurde, mitte aga ei vähendaks seda. Finantsjuhtimisalased strateegilised otsused (kõik investeerimis- ja finantseerimisotsused) tehakse lähtuvalt ettevõtte kõige tähtsaimast eesmärgist, s.o. ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mis kandub üle lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted)
klient endale saada. Teadmatus kulude kohta võib viia olukorrani, kus nö igaks juhuks ei lasta hinda alla ja tellimuse saab konkurent. Teades aga täpselt kulutusi enda tootmisprotsessis, on lihtne välja pakkuda mõistlik hind. Ühtlasi on enda andmete põhjal võimalik prognoosida konkurentide pakutavat hinda või siis võrreldes enda tootmisprotsessi konkurentide omadega (seadmete vanus, tooraine kättesaadavus, tööjõu kvalifikatsiooni, makstavad palgad jne) välja arvutada hind, mida nemad pakkuda võivad. Seega võib väita, et vajalikul hetkel kiiresti õigete ja põhjendatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik luua töötav, ettevõtte eripära järgiv kulude arvestuse süsteem, mille põhieesmärgid võib jaotada nii üldisteks kui ka spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · materiaalsete vahendite soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste mõõtmete
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside
2 omahinna leidmise viisi. Hinnalisandi tahendus, mida see arvesse võtab, kuidas saadakse muugihind. 37. Hinnaelastsus. Mida see tahendab, kuidas seda ara kasutada. 38. Perishability. Tahendus nii toote, kui teenuse mõttes. 39. Taiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega. Sarnasused ja erisused. 40. Üks kusimus tuleb Moodles esitatud lisamaterjalide alusel (kaustas lisamaterjalid olevad valjavõtted ajakirjadest Finantsjuhtimine ning Investor&ettevõtja). See kusimus ei ole spetsiifiline, vaid midagi laiemalt olulist. Selle kusimuse õige vastus tagab positiivse hinde uhe tahelise tõusu. 1. Finantsaruandluse analüüsi olemus (mõiste, eesmärk, olemus laiemalt) Finantsaruandluse analuus on ettevõtte möödunud, kaesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra ning tegevustulemuste hindamise protsess. Finantsanaluus tugineb ettevõtte
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus!
Juhtkond hakkab suurendama ja kinnistama oma võimu, suurendab põhjendamatult ettevõtet, sest see suurendab ka tema palka, aga need võivad olla väga lühiajalised eesmärgid, mis alguses kasvatavad edu, aga hiljem tekitavad probleeme. 85. Tooge välja finantsjuhi peamised tööülesanded. Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised: · Ettevõtte finantseerimise korraldamine · Ettevõtte krediidipoliitika kujundamine · Ettevõtte käibevara ja käibekapitali analüüs ning planeerimine · Ettevõtte põhivara analüüs ja planeerimine · Rahavoogude juhtimine · Ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine) · Ettevõtte rahandusriskide juhtimine (valuutarisk, makserisk, likviidsusrisk jms) · Ettevõtte väärtuse juhtimine 86. Mis on finantsinstrument ja tooge näide olulisematest finantsinstrumentidest?
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
2. Lähtumist arvestusobjektist, eristades otseseid ja kaudseid kulusid, seda nii tsehhi, jaoskonna kui ka tootmisgrupi tasandilt. 3. Lähtumist kulude käitumuslikust aspektist, eristades muutuvaid ja püsivaid kulusid. Lähtumisel tegevustsüklist ja sellega seotud tehnoloogilisest protsessi eripäradest tuleb ettevõttes kulusid eristada esmalt varumiskulude ja tootmiskulude lõikes ja seejärel turustuskulude ja üldhalduskulude lõikes. Lähtudes ülaltoodust tuleb piima kui tooraine soetusmaksumuse kujunemisel eristada: a) piima ostuhinda, b) varumisteenuse kulu. Materjalikuludes ja varudes vajalik eristada järgmisi materjalide ja tooraine gruppe: - põhimaterjalid, kuhu kuuluksid ettevõtte jaoks strateegilise iseloomuga tooraine liigid (nt piim, lõss, või jt); - lisandmaterjalid (nt keedised, rosinad jt); - pakendmaterjalid. Tootmislike kulude puhul tuleb eristada: piima vastuvõtu kulusid;
Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"? FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine
Keskkonnakaitse regulatsioonid (nt. EURO6 nõuded veoautodele) Konkurentsi reguleerimine Väliskaubanduse reguleerimine Töösuhete reguleerimine Poliitiline stabiilsus Riiklikud subsiidiumid Rahvusvahelised lepingud 14 Rahvusvahelised suhted Valimised Majanduslik keskkond: SKP muutumine Inflatsioon Intressimäärad Sissetulekute tase Tööpuuduse tase Valuuta stabiilsus Elanike säästud ja laenukoormus Eelarve tasakaal Välisriikide majandusolukord Sissetulekute kihistumine Regionaalse majandusarengu eripärad Sotsiaalne keskkond: Elanike arvukuse muutumine Sündivus Perekondade karakteristikud Elustiilimuutused Tarbijakaitse liikumine Vanuseline koosseis Hariduslik koosseis Rahvuslik koosseis Migratsioon Eetilised hoiakud Sotsiaalsed programmid Tehnoloogiline keskkond: Uued tehnoloogiad Patendikaitse Tootlikkuse tõus
tulude ja kulude määratlemist ning analüüsimist, mis on jällegi juhtimisarvestuse pärusmaaks. 2 --- Näide: Kavandamise ja kontrolli tsükli ning arvestussüsteemi vahelised seosed. Oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuli ajalehel suurendada oma tulusid. Arutelul oli kaks võimalust: tõsta ajalehe müügihinda või tõsta ajalehe reklaamitasusid. Pärast konsultatsioone potentsiaalsete reklaamiklientidega otsustasid finantsjuht ja ajalehe tegevjuht suurendada ajalehe reklaamitulusid 4% võrra, 520 euroni reklaamlehekülje kohta. Tegevjuht informeeris uutest hindadest müügiesindajaid ja kliente. Finantsjuht eelarvestas reklaamituluks märtsis 41 600 eurot. Tegelikud märtsi jooksul müüdud reklaamipinnad ja esitatud arved kajastati majandustarkvaras. Märtsi tegevusedukuse aruanne tuli järgmine: 3
Valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti Valuutakomitee ei ole eraldiseisev institutsioon, vaid funktsioneerib osana keskpanga tegevusest. Välisvaluutareservidega peavad olema tagatud mitte ainult baasraha, vaid kõik EP kohustused ning antud garantiid. Ei ole institusioon vaid on osa keskpanga tegevusest (valuutakomitee on tegevus!!!). Valuutakomitee süsteemi kolm ühisjoont: 1. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss (vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas), EEK vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes 1 EURO= 15,6466 EEK. 2. Sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega. 3. Valuuta on täielikult konverteeritav kõikideks tehinguteks. EP hallatav maksete arveldussüsteem Süsteemi halduriks EP Süsteem koosneb kahest alamsüsteemist 1. kiirmaksete arveldussüsteem kiireloomulised maksed ning suurmaksed (üle 15
Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. "täisühing", "TÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. 4.4. Asukoha valik Tähtsamad regionaalsed tegurid, mida tuleb arvestada on: 1. Tooraine asukoht, eriti juhtudel kui see on: · hädavajalik nt kaevandused, metsandus, kalandus; · tooraine on kiiresti riknev nt värske juur- ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine; · tooraine transport kulukas, kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest nt terase, juustu ja paberi valmistamine. 2. Turgude lähedus sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. “täisühing”, “TÜ”). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. 4.4. Asukoha valik Tähtsamad regionaalsed tegurid, mida tuleb arvestada on: 1. Tooraine asukoht, eriti juhtudel kui see on: hädavajalik – nt kaevandused, metsandus, kalandus; tooraine on kiiresti riknev – nt värske juur- ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine; tooraine transport kulukas, kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest – nt terase, juustu ja paberi valmistamine. 2. Turgude lähedus – sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
