Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsanalüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2019, 2018, 2017, varad, müügitulu, kahjum, rentaablus, tööjõukulud, omakapital, lisandväärtus, sinel, ärikasum, põhivarad, käibekordaja, kaubad, toore, tegevuskulud, eelmiste, võlad, 8000, võlakordaja, käibekapital, ärirentaablus, puhasrentaablus, majandusaasta, 80000, 60000, 40000, linear, maksevõime, ratio, likviidsuskordajaGargohunters AS´il maksuvõlg. Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal. Majandusaasta kestab 01.01-31.12. Lisaks sellele on töötajad väga sportlikud ning nende huviks on lisaks tööle veel korvpalli mängida. Ettevõtte koduleheküljel on puudlik informatsioon ja antud informatsioon ei vasta majandusaasta aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht. Vastavus raamatupidamisseadusele 2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles
IT tugiteenuse (hooldus, remont, arendus, nõustamine) pakkumine äriklientidele. ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS
konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajaid, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit. Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused. Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103
...................................15 5.4Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe.............................................................16 6.ETTEVÕTTE RENTAABLUSE ANALÜÜS..............................17 6.1Müügikäibe ärirentaablus.................................................................................................17 6.2Müügikäibe puhasrentaablus............................................................................................18 6.3Varade rentaablus ehk ROA.............................................................................................18 6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE.....................................................................................20 KOKKUVÕTE..................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................23 4 SISSEJUHATUS
KOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011 suurenes enim käibevara, 9% võrra. Käibevara on aastast aastasse suurenenud, põhiliselt tänu nõuete ja ettemaksete vähenemisele. 4 Bilansi passivas vähenesid nii pikaajalised kohustuse kui ka lühiajalised kohustused.
Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515 597 004 580 329 OMAKAPITAL kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 2 378 683 1 594 350 Konsolideeritud bilanss Eesti kroonides 31.12.2006 Lisa VARAD 6 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 46 216 029 1 Tuletisinstrument 2 599 464 15 Nõuded 59 876 521 2 Ettemaksed 801 426 3
.................................. 49 Lisa 1. Vinare Logistika kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018-2019 Lisa 2. Vinare Logistika kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 3. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018- 2019 Lisa 4. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 5. Intervjuu küsimused juhtkonnale Lisa 6. Vinare Logistika OÜ käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019 Lisa 7. Müüdud teenuste kulu ja turustuskulud 2019 ja 2018.aastal (autori koostatud) Lisa 8. Lihtlitsents SUMMARY Topic of the thesis is “Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and financial analysis of OÜ Vinare Logistika”. The thesis is presented on 58 pages, containing 8 tables and 3 graphic figures. The thesis was written using 32 sources of literature. The company must have understandable and objective income and expense accounting and the company’s reporting has to be reliable, being in compliance with the
Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid Kinnisvarainvesteeringud
sh ekspordiks %-des 10 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule Kokku toote nr. 10 käive 0 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Sep/2016 Oct/2016 Nov/2016 Dec/2016 2016 a. 2017.a. 2018.a. 2019.a. näide 9% KM Jan/2016 Feb/2016 Mar/2016 Apr/2016 10 10 10 10 120 200 250 300 20.00 20.00 20.00 20.00 20.00 21.00 21.00 8.20 8.20 8.20 8.20 8.40 8.50 8.50 200.00 200.00 200.00 200.00 2,400.00 4,000.00 5,250
valik on olnud halb ja ostjate maksedistsipliiniga tuleks rohkem tegeleda. Eesti keskmine arvete laekumise kiirus on 30-45 päeva 4. Lühiajalise (debitoorse) võlgnevuse näitajad (receivables turnover) Debitoorse võlgnevuse käibekordaja suhtarv näitab debitoorse võlgnevuse ringlemiskiirust aastas. Mida suurem tulemus seda parem. Väga lühike raha laekumise aeg võib tähendada väikest müügi mahtu. NB! Kuna ostjate debit.võlg og on bilansis koos km-ga, aga müügitulu kasumiaruandes ilma, siis tuleb näitajad ühismõõtsustada. Vastasel juhul on laekumisperiood tegelikust pikem. 5. Põhivarade käibekordaja e.müügikäibesiduvus (fixed-asset turnover) Suhtarv näitab kui palju suudetakse käivet toota iga põhivara ühiku kohta. Mida suurem näitaja seda parem. Näitaja ebaadekvaatselt madal arvväärtus tähendab liigset investeerimist põhivarasse, võrreldes saadava müügituluga. Soovitus – müüa mittevajalikud põhivarad ja investeerida raha mujale
Perioodikuludeks on näiteks kõik turundus- ja halduskulud. --- 8 Kulud ajalisest aspektist: Ajalisest aspektist võib eristada soetuskulu, asenduskulu ja plaanilist ehk eelarvestatud kulu. Soetuskulu moodustavad varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Soetusmaksumuse printsiibist lähtudes võetakse raamatupidamises varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga:
Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide jaotamata kasumis, kus 2009. aastal oli ligi 600 tuhandene kahjum ja 2010. aastal juba üle 200 tuhandene kasum. Positiivne juurdekasv on toimunud veel käibevara kõigis näitajates (juurdekasv kokku 66,7%) ning võlgade ja ettemaksete näitajas (52,1%). Viimase puhul tähendab positiivne juurdekasv võlgade suurenemist, mis ei ole oma olekult positiivne vaid hoopis negatiivne. Oluliselt on vähenenud põhivara näitajad (-11,8%) ning laenukohustuste näitajad (-14,6%). Viimase näitaja vähenemine on väga positiivne, kuna see vähendab
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja
Antud protsendid: 2009.a. 88%, 2010.a. 81% ja 2011.a. 68%, et iga aastaga oma finantseering väheneb. Samas on need näitajad head, kuna omakapitaliseerituse aste on pea kaks korda kõrgem normist, milleks on 30-40%. 2. Tegevuse efektiivsuse analüüs a) Varade käibekordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv. Varade käibekordaja=müügikäive/varad b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus e) Varude käibekordaja näitab, mitu korda perioodi jooksul on ettevõtte varud keskmiselt ära müüdud.
vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Selline kahjum võib tekkida näiteks tulenevalt halbadest võlgadest debitoorses võlgnevuses või laovarude turuväärtuse kahanemisest turukonjunktuurimuutuste tõttu. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid
finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on
Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase................................................................................................ 9 5
Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Ehitusettevõtet Nordecon ja Merko. Uudistest kõlab, et majandus on pöördunud tõusule, kuid kui vaadata nende kahe suurima ehitus ettevõtte dividendide maksmist, siis võiks hetke olukorra kohta tekkida palju küsimusi. Kas ehituses on halvimad ajad möödas ja firmade näitajad on paranenud või mitte? Järgnevas töös analüüsime ühte nendest Nordeconi. Uudiseid Äripäevast: Äsja lõppenud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekul kinnitati möödunud aasta 14,1 miljoni eurone kahjum ning jäeti dividendid välja maksmata. Ehitusettevõte Nordecon eatas börsile, et teenis eelmisel aastal 5,3 milonit eurot kahjumit, mille katab varasemate aastate jaotamata kasumist. Dividende ettevõte eelmise aasta kohta välja ei maksa. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,6%, teatas statistikaamet. Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest
välja ajas arenenud trendid. Analüüsiks valitakse baasaasta, mille iga aruande rea summa võrdub 100 protsendiga. Iga järgneva aasta ridade summa jagatakse baasaasta summaga. AS Dale LD üleüldine trend paistab olevat suhteliselt stabiilne ja tõusuteel. Valdavalt on suurenenud ettevõtte tulud ja kulud on vähenenud. Vaadeldava kahe aasta jooksul on ettevõtte teeninud mõlemal aastal kasumit. Samuti on suurenenud müügitulu osakaal, mis suurenes 2011 aastal 15%. Üldine majanduslangus, mis näitab juba stabiliseerumise märke, ei mõjutanud eriti AS Dale LD tulemusi. 2011 aasa müügitulu oli kokku 4 042 396 eurot, mis on pea 15% rohkem kui 2010 aastal. Müügitulemusi mõjutas suuremalt osalt toodete müük Soome, mille müügitulu kahekordistus võrreldes 2010 aastaga. Veel müüakse tooteid Valgevenesse ja Eestisse, kuid nende maade müügitulu oli enamvähem stabiilne võrreldes 2010 aastaga. 3
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008). * %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12.2008 korda 100 ning lahutatud 100). Finantsanalüüs 3. MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga. Bilanss(kroonides) AKTIVA 31.12.200 Käibevara 8 31.12.2009 Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 Ettemaksed 114 349 122 485
1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal.
) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9
Võlgnevus tarnijatele 5,000 8,000 20 keskmine tasumisperiood Varud 25,000 36,000 111 varude käibevälde Põhivarad (neto) 24,000 26,000 107 lühiajaline raha ringlus Omakapital 20,000 30,000 -76 Lühiajalised pangalaenud 30,000 35,000 116 Rahavood äritegevusest 6,000 Selle ettevõtte lühiajaline raha ringlus päevades on A -76 B 107 C 116 D 60 E mul on erinev arvamus (milline?) 2. Lähtudes eelmise küsimuse vastusest, peaks ettevõte:
on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Rentaabluse suhtarvud rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse kasumi kujunemist. Rahavoogude aruande analüüs - eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. 14
olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid. Varade ja kohustuste vahe moodustab ettevõtte omakapitali. Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast. Kohustuste pool on samuti likviidsuse alusel, kuid siin on see ülesehitatud ajalise likviidsuse põhjal. Ettevõtte varad jaotatakse käibe- ja põhivaradeks. Käibevarad on 1 aasta jooksul realiseeritavad või tarbitavad varad. Siia kuuluvad nt raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Varud jagunevad kaheks: tootmisvarud ja valmistoodangu varud. Käibevarad, mida on vimalik kergesti rahaks muuta nimetatakse likviidseteks varadeks. Põhivarad on toodangu tootmiseks
Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga. Varade kasvutempode hindamisel tuleb küsida: miks soetas ettevõte endale varad? Tähtsaim näitaja müügitulu e müügikäive. Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1
PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna varad on muutunud spetsiifilisemaks ja kapitalimahukamaks. Varad on mahult juurde võtnud nii väärtuselt ehk siis hinnalt kui ka koguseliselt. 4 Bilansi struktuur kohustuste ja omakapitali seisukohalt aastatel 2000-2008 Vaadeldaval perioodil aastatel 2000 2008 on näha kuidas omakapitali hulk suurenes, 2008 aastal jõudis see aga suhteliselt võrdsele tasemele kohustustega. See näitab, et
Ettevõtte järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast. Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda välja kujunenud meetodi järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul: - 1 loomühik 24 kuune veis ( 24 kuune ka) - 0,6 loomühikut üle 6 kuu ja alla 24 kuu ( 6 kuune ka) - 0,1 loomühikut üle 0 kuu ja alla 6 kuu. Kuna on välja kujunenud tava - loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud võrdleva analüüsi kaalutud keskmine väärtuse järgi on 1 loomühiku vanuse lehma lihakilo hind
annaabi.ee 
