Variant A 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus
Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja
1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
genealoogia" (1887) "Antikristus" (1888)-käsikiri, "Ecce homo"-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema. Rajaneb ilmutusel e revelatsionistlik- ,,revelation" ->"revello" ,,kattet üles tõstma, avama".Avatakse seni nähtamatut, mida in. ise ei suuda näha. Ap.Paulus(oli Saul)-olul. kristuse levikul. Temast sai kristlane.Religiooni 3 tunnust: 1) Tunne(religioosne). Juhtivam teoloog F.Schleiermacher tõlkis ,,Loori tegija" 19.saj. Rõhutas, et sõltuvustunne on omane relig-le ,,das Gefüll"
Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama. 2) dualism ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest. 3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele.
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
· JUHUS ON MITME PÕHJUSE KOKKULANGEMINE. korrastatud, on osutunud filosoofia ajaloos erakordselt · Juhuslikkus võib toimuda aga võib ka mitte toimuda. viljakaks mõtteks. · Tunnetusteooria · Aristotelese jääv väärtus · Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on · Ta oli esimene, kes püüdis loodust süstemaatiliselt asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega.
Tekib kasusaamise printsiip. Filosoofia tegeleb peamiselt teadusliku teadmise analüüsiga. 1 · 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse filosoofia -- ausse hakkab tõusma harmoonia idee, püüd stabiilsuse ja terviklikkuse poole. Teadmise filosoofia hakkab pikkamööda asenduma TARKUSE filosoofiaga. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uuega. Maailma tunnetamine muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus: MILLEST asjad tekivad? Mileetose koolkond -- Thales, Anaximandros, Anaximenes. Teised: Herakleitos, Empedokles, Pythagoras jt. Thales arvas, et asjad tekivad veest, Anaximenes -- et õhust, Anaximandros -- et määratlemata algest, apeironist, Empedokles -- et maast, veest, õhust ja tulest, Pythagoras -- et arvudest. Herakleitos aga võrdles kogu kosmose protsessi tulega
.........................................56 Martin Heidegger.....................................................................................................................58 Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud.
jagatav; nähtuste paljusus, individuaalsus; ebatäiuslikkus.) Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon). See on omakorda transtsendentne teiste ideede suhtes. Ideede tunnetamine. On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Platon seletab ideede tunnetamise võimalikkust oma hingeõpetuse abil. Hinges on kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav. Hinge mõistusliku osa kaudu on inimene seotud ideedemaailmaga, kuna mõistuslik osa on pärit ideede valdkonnast. Filosoofiline tunnetamine ei ole Platoni järgi seega mitte originaalsete mõtete loomine, vaid ideedevaldkonna meeldetuletamine (anamnesis). 8
Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3. Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr. 4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg. 5. Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr. 6. Rooma aeg - 146eKr-395pKr. 1.2 KREETA-MYKEENE KULTUUR. II AASTATUHAT EKR - XII SAJ. EKR. Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale. Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised
10. Kellele kuuluvad järgmised luuleread: On desperate seas long wont to roam, / Thy hyacinth hair, thy classic face, / Thy Naiad airs have brought me home / To the glory that was Greece, / And the grandeur that was Rome. Millise perioodi kirjandusega on tegu? E.A. Poe luuletus „To Helen“. Kirjutatud romantismi perioodil. 11. Kirjeldage Johan Joachim Winckelmanni rolli klassitsismi põhimõtete sõnastamisel. Hellenist, tegi esimesena vahet kreeka, kreeka-rooma ja rooma kunsti vahel. Üks teadusliku arheoloogia rajajaid. Tal on olnud otsustav mõju klassitsistlikule liikumisele. „Üllas lihtsus ja vaikne suurus“. Enamik termineid, mida kasutatakse klassitsismis, lähtuvad Winckelmanni formuleeringutest. Kunstiteose juures pidas ta oluliseks kolm kvaliteeti: esmatähtis on idee; teine on ilu, st. lihtsus; kolmas on teostamise tehnika. 12. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani.
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
Esa Saarinen ütleb aga oma filosoofia iseloomustavad tegurid: 1). Filosoofia peab puudutama inimesi elsuliste otsuste langetamisel. Filosoofia pakub eksistentsiaalseid strateegiaid. Filosoofia on seeläbi praktiline. 2). Filosoofia on ajastudiagnostiline, ta tegeleb maailma hõlmamisega antud ajast tingituna. 3). Filosoofia peab tegelema küsimusega heast elust ja eetikast. Esa Saarinen näeb Immanuel Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997
3) Leviku ulatuse järgi. Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka-Rooma, Mesopotaamia usundid, algselt hinduism, kuid tänaseks on üks osa väljunud etnilistest raamidest). Universaalsed usundid ületavad rahvaste piire, jagunevad kaheks. Kosmopoliitsed usundid on suure järgijate arvuga usundid, mille järgijate hulka kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid. 5) Rajatud ja mitterajatud usundid selle järgi, kas usundil on isikuline rajaja. Rajatud usundi alguses seisneb mingi silmapaistev religioosne isiksus (Buddha, Kristus). Mitterajatud: Egiptuse usund, juutlus. 6) Teistlikud ja mitteteistlikud usundid
Riigi territoorium ei ole kattuv tänapäeva Egiptuse riigipiiridega, muistne egiptus hõlmab kitsamalt ..midagi. Aga teiselt küljest muistne ala on ulatuslikum, hõlmab tänapäeva sudaani ja rohkem lõunapoolset ala Vara, keskmine ja uus riik, nendele lisati Egiptuse ajaloo uurimise käigus palju perioode juurde (esimeste kuningadünastiate ajal varadünastiline), vaheperioodid (I, II, III), hilisegiptuse periood kuni Aleksander Suure vallutusteni, 30 eKr Egiptusest saab Rooma provints, kuni araablaste vallutusteni, Ida-rooma riik ehk bütsants püsib edasi, lääne-oma saab otsa. Egiptuse religioon, millest räägime on nüüdseks välja surnud. Rekonstrueerime seda mälestiste põhjal, kui sellest räägime. Siegfried Morenz jagab usundi: 1) Jumalakultus 2) Kuningakultus 3) Surnutekultus Jumalakultus Polüteistlik, austatud erinevaid jumalaid, arvu ei tea keegi. Paljud on olnud lokaalsed jumalad
midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud materjali õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka tõeline filosoof: ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit?. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses. Nendeks suundadeks on ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel.
füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika. Igasugune filosoofia ei ole muud, et kujutatakse ette mingi alus ning sellele ehitatakse üles kõik muu maailmas. *Heidegger tõmbab Platoni metafüüsikal püsivale maailmale kriipsu peale, sest 19. sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist
· Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus. · Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest. - Neid hakkati kalendrisse märkima alates Jeesuse sünnist. · Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit
Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika. Igasugune filosoofia ei ole muud, et kujutatakse ette mingi alus ning sellele ehitatakse üles kõik muu maailmas. *Heidegger tõmbab Platoni metafüüsikal püsivale maailmale kriipsu peale, sest 19. sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast – tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist.
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad)
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1
Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast. Nominalism - reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof David Hume ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). George Berkeley Eksisteerida tähendab olla tajutav. Maailm koosneb fenomenidest on üks suur ideedekobar. Hinge idee eksisteerib ainult seal hinges, kus ta on. Teadmaks, et esemed on olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed
Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest. · 1075 eKr eraldus Ülem- Egiptus Alam- Egiptusest valitsevatest kiningatest preestrite riigiks. 5. Hilisperiood : · 1075 eKr 525 eKr. · Allakäik, riigi lõhenemine · Vaenlased: Pärsia, Aleksander Suur, Rooma. · Pärsia võimule langemine. Ühiskonnakorraldus : Autohtoonne rahvas- puuduvad pärimuslegendid. Ühtne tervik unuversumiga. Vaarao e jumal e kuningas korraldas ühiskonda. Maat (kõige maailmakorraldus). Kõrgem ametnikkond moodustas kuninga suguvõsa. Keskmine ametnikkond, kirjutajad, fikseerisid kõigi kohustused. Võisid pärineda ka lihtrahva seast. Käsitöölised- osalt ettevõtjad, osalt riigi kontrolli all
Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreekalaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Kreeka kultuur levis Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga. Seda segakultuuri nim hellenistlikuks kultuuriks. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid. 3 saj e.m.a elasvnes orjanduslik majandus, eriti arenes kaubandus ja rahandus. 2 saj e.m.a alanud majanduslik ja poliitiline kriis lõppes Ida- vahemeremaade langemisega Rooma võimu alla. Hellenistlik kultuur tekkis põhiliselt uutes keskustes Idamaade kultuuri mõjul. Kreeka ühiskeel (koinee) sai hellenistliku maailma suhtlemis- ja kultuurikeeleks. Hellenistlikule kultuurile olid omased kosmopolitism ja individualism, mis väljendusid tolle aja filosoofilistes õpetustes (küünikute õpetus, stoisismis, epikureismis). Filosoofiast, milles käsitleti põhiliselt eetikat, eraldusid omaette teadusteks matemaatika, astronoomia, geograafia
õiguslikku toimingut õigusteaduslikud teosed ilukirjanduslikud teosed isiklikku laadi kirjutised (memuaarid, isiklik kirjavahetus) 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused Arhailine õigus kui õigusajaloo esmane etapp – selles tähenduses ka sugukondlik õigus, hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus. Ei ole seotud kindla ajaperioodiga – selles tähenduses ka traditsiooniline õigus. Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe) Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane
kommentaare; omane vaid kristlusele+ - Kirjad, Johannese ilmutusraamat Varased kristlased juurdlesid, kuidas aru saada Jumalast, kes on isa ja maailma looja ning kes on tema suhtes Jeesus ning tekkis õpetus kolmainsusest ehk triniteedist: on üks Jumal aga ta ilmutab end kolmel erineval viisil, kui isa, poeg ja püha vaim. Ristiusu harud: Peamised harud Rooma Katoliiklus, Õigeusk, Protestantlus Õigeusk domineeriv Ida kultuuriruumis Venemaa, Lähis-Ida riigid Rooma Katoliiklus domineeriv Lääne kultuuriruumis eripäraks on tsentraliseeritud struktuur, kirikuorganisatsioon, mille eesotsas on Rooma Paavst Protestantlus ja selle alamliigid Luterlus, Reformeeritud Kirik ja Anglikaani kirik kõigis on õpetuslikud erinevused ning puudu ühtne organisatsioon; ühiseks jooneks on siiski evangeeliumid,
Herakleitos. Tema sai aru sellest, et maailm on pidevas liikumises ja muutumises ning väljendas seda pideva aforismiga ,,samasse jõkke ei saa astuda kaks korda", st et maailm on nagu jõgi, kus voolavad järjest uued veed. Lühem variant looduse kohta on ,,kõik voolab" ja inimese kohta ütleme ,,oleme ja ei ole". ATOMISTID. Demokritos (460 370). Tahtis teha lõpu algaine jagatavusele ning tegi geniaalse oletuse, et archeks on aatom (jagamatu). Ta toob sisse ka ruumi mõiste, olev on ainega täidetud ruum, mitteolev on aga tühi ruum. Aatomeid on tohutult palju, nad on pidevas liikumises, liikumise ajal nad ühinevad ahelaks ja nii tekivad ained. Inimese hing koosneb kerakujulistest tuleaatomitest. Surma pole vaja karta, sest hingeahela lagunemine toimub märkamatult. SOFISTID Viies sajand eKr oli antiikdemokraatia õitseaeg, rahva koosolekul esinemiseks pidi kodanik valdama retoorikat ja võitluskunsti
Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias. Isokrates rajas Ateenas ühe olulisema retoorikakooli, mille meetodid ja õppeprogramm mõjutasid Rooma autoreid. Kolmas proosaliik oli filosoofia, mille olulisemad autorid olid Aristoteles ja Platon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
