Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FILOSOOFIA arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
platon, moraal, kant, imperatiiv, filo, aristoteles, lubadus, nietzsche, reaalsus, vastuste, tahe, kahtlus, kanti, komponent, lähtu, tervikuna, metafüüsika, eetika, iseendas, kohuse, üliinimene, sokrates, muutuvate, subjekt, keskne, voorused, piire, substantsi, tunnetuse, reaalsuses, emotsioonid, hüpoteetiline, tahad, nihilism, uhkuse, kaevab, varalmeetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Platoni ideeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on ideede õpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on
1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2. Kreeka filosoofid (Aristoteles) kõigil asjadel on loodusest sisseehitatud eesmärk 3
sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Aristoteles ideeõpetuse kriitika. Platoni ideed andsid teadmisele igavesed ja muutumatud objektid: teadmine hõlmas üldist ja abstraktset, mitte meelelise maailma üksikjuhtumeid. Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab ida peegeldus ka selle allikat. Sellepärast, et ideed on olemas eraldi ei saa nad isegi seletada meelelise maailma objektide olemasolu, muutumisest ja liikumisest rääkimata
Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena
Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie, inimesed oleme nagu koopas. Oleme aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha
poliitilise tegevuse raskeks. Kolmekümne türanni hirmuvalitsuse ajal 403-404 (türannide hulka kuulus ka Platoni sugulasi ja tuttavaid) tõmbus ta peagi poliitikast tagasi ja pühendus filosoofiale. Kui türannide valitsus kukutati, lootis ta, et demokraatide juhtimisel olud paranevad, kuid ta pettus sügavalt ka demokraatides, kui nad mõistsid Sokratese, "tolle aja õiglasima mehe", surma. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Mälestuse õpetajast jäädvustas ta oma teostes. Pärast Sokratese surma tegi Platon pikki reise. Ta peatus mõnda aega Megaras Eukleidese, Sokratese ühe kõige ammusema õpilase juures, viibis tõenäoliselt mitu korda Egiptuses ja käis mitu korda Lõuna-Itaalias, kus ta kohtus pütaagorlaste
lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on filosoofia kategooria, mis hõlmab kõik olemasoleva, nii materiaalse kui ka ideaalse, seda täpsemalt määratlemata. Materialistlikku olemiskäsitlust arendas Parmenides, kes pidas ühtset, igavest, liikumatut, muutumatut ja jagamatut olemist maailma materiaalseks aluseks. Ta samastas olemise mõtlemisega, põhjendades seda väitega, et mõelda saab ainult olevast. Platon rajas olemise idealistliku käsitluse, mille järgi tõeliselt on olemas ainult ideed, materiaalne maailm on ideede "vari". Aristoteles kasutas terminit "olemine" mitmes tähenduses. "Ühelt poolt tähendab olemine asja olemust, midagi kindlat, teiselt poolt omadust, hulka või mõnd muud asja kohta öeldavat. Esmalt tähendab olemine asja seda külge, milles väljendub tema olemus (kui tahame öelda, milline on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et
Kuigi tema sõbrad tahtsid talle organiseerida põgenemise, eelistas Sokrates jääda lõpuni sisemiselt vabaks inimeseks. Sokratesele omistatakse väited ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" ja ,,Tunneta iseennast", kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides (,,Paljuteadmine tarkust ei õpeta ..." ja ,,Ma uurisin iseennast".). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane. · Sokrates astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. · Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.), siis Sokrates küsis, mis see mõiste (õiglus, tõde, voorus, ilu, vaprus jne.) on? · Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu. (Need määratlused kippusid siiski olema üksnes kvantitatiivsed.) PLATON (V IV s. e.m.a.)
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine
Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, aga Sokrates ei lasknud end mõjutada. Sokratese teoreetiline panusfilosoofiasse on vähene. Ta ei aretanud mingit õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. Ta oli kiusupunn, kes oma küsimustega paljastas kasslase tegeliku olemuse. Sokrates mitte ei näita kaaslase arusaamade lünklikkust vaid lausa nöögib neid. Kuulsaks saab ta aga peale surma, ta oli surres 70 aastane. Platon viibis kohtuprotsessi juures ja oli siis vaevalt täisealine. Aristhopanes –näitekirjanik kirjutas Sokratesest pilkavaid näidendeid ehk teda armastati parodeerida. 501 ateenlast hääletasid tema surma poolt, need otsustajad valiti hääletades. Süüdi mõisteti tema isiku ümber tekkinud poleemika tõttu ja et ta käitus kohtus julmalt ega tundnud kahetsust. Enne surma saatmist ja peale ahelaist vabastamist räägib Sokrates veel hinge ja keha vastandlikkusest, hinge surematusest ja
tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. 3 7. Platoni ideedeõpetus, idee ja nähtuse erinevused, ideedemaailma struktuur, ideede tunnetamine. Platon (427-347): Üldine on olemas. Meeleline maailm ei ole kõik, millest võib rääkida. Olemus on püsiv ja hukkumatu. Olemus teeb selle, mis miski on, aga pole ometi ise asjana kohatav. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Idee on realiteet, nähtus on olemas vaid seetõttu et ta on osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus
Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Fil pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Fil ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites situatsioonides õigesti käituda. Fil on sügav puhastlaadi mõtlemine. Filosoofiaks ajendab palju vaba aega
Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime sõltub hinge osast, mis elab keha üle. Aktiivne intellekt peab olema kas Jumal või mõni muu mittemateriaalne Jumala-taoline olend. Aristoteles ei ütle kuskil, nagu oleks igal inimesel isiklik aktiivne intellekt, mis tema keha üle elab. 3.1. Põhjuslikkus: Põhjuslikkus kategooria- igal asjal on põhjus. Põhjuslikkusel on 4 aspekti, mis kujundavad mistahes oleva. 1.) materiaalne ( millest? ) 2.) formaalne ( mis? ) 3.)tegev/liikumine ( mis algatas liikumise? ) 4.)eesmärk (milleks?) 4.Vooruseõpetus: Aristotelese eetika keskendub inimeste loomuomastele eesmärkidele ja nende saavutamiseks vajalikele voorsutele (loomutäiusele).
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk
Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, ent tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Aastal 387. eKr rajas Platon ühes Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus Akadeemia, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900
inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd
selliseks nagu ta on (maja- telliskivi- savi- savimülakas- algelemendid- algelement- esimene mateeria) ■ hing on elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge- toitumine, kasvamine, paljunemine), looma hing=taimne alge+loomne alge (aistingud ja liikumine), inimese hing=taimne alge+ loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime) ■ enne arvati, et tekkimine on mitteolemine - minemine- olemiseks ■ Aristoteles arvates on tekkimine võimalikkuselt- üleminek- tegelikkusele ■ 2 liiki olemasolu 1)tegelikkusena olemasolu ehk tegelikkus (laps- täiskasvanu, tammetõru-tamm) 2)võimalikkusena olemasolu ehk võimalikkus (raha ei ole automaatselt maja) ■ loomulik asi- selles eneses on liikumise/muutumise allikas (Aristoteles nimetas loovuseks) ■ kunstlik asi- muutub välise jõu mõjul
Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, kuid tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, kuid filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Platon on põline ateenlane, kui välja arvata tema eemalviibimine Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia linnades, enamasti kulges ta Ateenas. Platon oli kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Sokratese surma- aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28 aastane. Ta lahkus kodumaalt ja tuli Ateenasse tagasi alles 12 aasta pärast. Nende aastate
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate ning kaduvate esemete maailm.
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus).
kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale. "Nool". Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. 10. Platon. Platoni arvates eksisteerib kaks maailma: Meeleline maailm Ideede maailm Tabame meeltega Tabame mõistusega Materiaalne Immateriaalne On pidevas liikumises Ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene näilisus tegelikkus
Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
Oluline mõju Hipokratesele. viimasena tuli Demokritos - ta viib süsteemi lõpuni: maailm koosneb paljudest väga väiksestest osadest – aatomitest. Need aatomid ei muutu, aga nad kombineeruvad pidevalt omavahel. Tegelikult ei olegi midagi muud kui aatomid ja tühjus. (aatomid on nagu legod, mida saab mavahel kokku panna ja asju ehitada). Ka inimese hing koosneb läbipaistvatest aatomitest. „Kõik on paratamatu, juhusega seletavad inimesed seda, mida nad veel ei tea.“ 2. Friedrich Nietzsche elu ja filosoofia 1844-1900, sünnib Saksamaal vaimuliku peres.Väga õnnelik lapsepõlv, kuid siis traagika – isa ja venna surm. Väga andekas, oli professor Baselis, oli ka sõjaväes. Mucius Scaevola- etruskide legend 1879-1888 oli iseseisev filosoof, kuid alates 1889 vaevas teda nõdrameelsus. Teosed „Nõnda kõneles Zarathustra“, „Antikristus“ , „Inimlik ja liiginimlik“. Suurim kaasaaja sündmus – see, et jumal on surnud ja usk kristlikusse jumalasse
tammetõrust ei saa kasvada tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. · tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist. Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi. · on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole.
isekuseks (amour propre). Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine. Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse. Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde küsimus. Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias. Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis. Rousseau mõju: Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus kujunevad revolutsiooni loosungiteks. Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele. 7. I. Kant ja valgustuse kriitika
tuleriidal. Kuna Piiblit on väga raske lugeda, siis tekkis elukutseliste Piibli asjatundjate kiht ehk eksegeedid, kes olid elukutselised Piibli lugejad ja tõlgedajad. Ka nende tekste oli raske lugeda ja tekkisid veel eksegeetide eksegeedid. Autoriteetideks olid veel kirikuisad, usutegelased, kes mängisid rolli kiriku usutegevuse kujunemisel. Nt Augustinus viis kokku antiik-filosoofide tööd ja kristliku maailmavaate (Platon, Aristoteles toodi au sisse). Tekkis ka viide autoriteedile lad.k. magister dixit. Mõistet plagiaat ei tuntud, sest sageli kirjutati ümber autoriteetide töid tervikuna, lisati oma mõtteid ja autoriks määrati veel autoriteet. III Õpetuslikkus ja kasvatuslik suunitlus Kõik teoloogid olid ka õpetajateks ja raamatuid kirjutati õpikutena, kusjuures arvati, et nad jäävad püsima sajanditeks. Tähtsustati loogikat. Õp hinnati eruditsiooniPedagoogis meisterlikkust aga
formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika – lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3 tüüpi esteetikat: emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon – Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool – Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega
3) Mida õpetas Herakleitos? Vastus: Tema algprintsiip oli tuli. Tema arvates on tuli kõige püsimatum element võrreldes vee ja maaga. Maailm on igavasti elav tuli. Maailm muutub pidevalt. Sümboolses mõttes on maailm ise tuli. 4) Mida tähendab Sokratese ütlus "ma tean, et ma midagi ei tea"? Vastus: Väide ,, ma tean, et ma midagi ei tea" vajalikku hoiakut millegi uurima hakkamisel, esialgu me ei tea veel midagi aga uurimise käigus selgub midagi kindlat. 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Vastus: Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba
Inimesed peidavad pea liiva alla, nad ei näe paratamatust ning arvavad end olema surematud, nad petavad end. Ciorani sõnul saab nautida ülimat õnne siis, kui oled surnu sarnane. Ta väärtustab surma rohkem kui elu. Elus on nii palju negatiivset ning halba, surmas aga tarkus. Surmahirm paneb meid tegutsema ning mõtlema, viletsus hoiab virgena. 23. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Alati on austatud pühakuid ning käidud nende sõnade järgi. Nietzsche aga väidab, et just pühakud on on kõige suuremad petised. See mida meie arvame olevat tõde, on tegelikult vale ning Nietzsche peab ennast saatuslikuks inimeseks, kes oskab teha vahet õigel ja valel, ta peab ennast esimeseks, kes seda suudab. Vana ühiskond tuleb kaotada, alles Nietzschest alates aetakse maa peal suurt poliitikat. See, mida enne peeti tõeks ning senised väärtused tuleb unustada ning ümbermõelda, sest nad on valed. 24
Pooldavad majanduselu vaba konkurentsi. Vaenlaseks on kuulutatud ideoloogilised liikumised ja fenomenid, mis seostuvad moodsa universumiga, liikumised nagu poliitiline liberalism, sotsiaaldemokraatia, multikultuurne ühiskond, euro-amerikanism. Eesmärgiks on rassiliselt puhas 'indoeurooplaste' ühiskond, mille hierarhiline struktuur vastaks plaatonlikule mustrile 'vahid, preestrid, sõdurid, produtseerijad'. 3. PILET ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID F. NIETZSCHE IRRATSIONALISM, INIMESEKÄSITLUS JA MÕJU Antiikfilosoofia jaguneb epohhideks: eelsokraatiline, klassikaline, hellenistlik ja uusplatonistlik periood. Ka nendel epohhidel eristuvad perioodid ning koolkonnad. Eelsokraatilise epohhi hulka kuuluvad: Mileetose koolkond, mida ühendab küsimus mis oli kõige alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning
Esteetika justkui kujundab trende. Tuleb paika panna piirid, sest meedia on hakanud looma uut reaalsust ja ilutrende. Tänases maailmas on esteetika juba kõikjale ulatuv, isegi politikasse majandusse, kaubandusse ning see mõjustab ka meie igapäevakäitumist. Tegelikult kui see on nii laialiulatuv, hakkame me võtma seda täiesti loomulikuna, et selle tähendus ja kvaliteet paratamatult väheneb 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega.
annaabi.ee 
