TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist.
juurde, ideede maailm on tõeline. Meeleline maailm- me näeme sedaja saame käega katsuda, kogeme pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Siin maailmas on ideede varjud. Mitte tõene maailm on meid ümbritsev maailm. 4. Iseloomusta skemaatiliselt teaduslikku tunnetamist. Probleem(huvi)- oletus(hüpotees)- Teooria (leiad lahenduse) Teooria kontroll (vajadusel vees oletus jne) 5. Iseloomusta tõe korrespodentsiteooriat. Too näited. Tõesed on väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. (lumi on valge…) On ka absoluutne tõde (aristotelese teooria). Tõene ongi tõene. See teooria ei luba musta valgeks rääkida 6. Kirjuta sõna "teadmine" kolm tähendust. 1) Tuttavolek kellegagi või millegagi (N: ma tean, mis on hambavalu) 2)Oskan midagi teha (Ma tean, kuidas pannkooke valmistatakse) 3)Teatud info omamine (Ma tean, et päike tõuseb idast) 7. Mis on aprioorsed teadmised? Teadmine, mis ei pärine kogemusest vaid mõistusest enesest
mille kohuseks on seletada loodust. Nimetatud oletuse puhul tuleks aga väita, et Jumal rikub pidevalt kehade loomulikke seadusi. 3.Lugege fragmenti Gottfried Wilhelm Leibnizi kirjast kuninganna Sophie-Charlottele. Kuidas seletab Leibniz hinge ja keha toimingute kooskõlastatust? Sageli allub keha hinge korraldustele ja hing võtab kuulda keha. Jumal lõi kehad selleks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes liiguksid nii, nagu tahab hing. Hinged lõi Jumal sellisena, et nad oma loomulikele seadustele alludes oleksid alati valmis peegeldama kehade seisukorda. 4.Lugege fragmenti prantsuse filosoofi Paul Holbachi teosest „Looduse süsteem“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Holbach? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Ta pooldas materialismi. Inimene, uurides oma organusmi, kohtas niivõrd palju
Epifenomenalism- teooria, mida pooldas Materialisti seisukoht on, et inimene mõtles välja - Sisevaatlu stiimuleid, inglise loodusteadlane Thomas Henry vaimud ja hinged seepärast, et ei teadnud s ehk käitumist, Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid sündmuste tõelisi põhjusi. Inimesed näiteks ei interospekt
Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ja tema omadused. Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad: H.Heigl, D.Armstrog. 6
27.Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus? Õigluse kuldreegel-võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28.Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? 29.Mida väidab tõe koherentsiteooria? Koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 30.Mis on tunnetus? Tunnetus on protsess, mille tulemuseks on teadmised. 31.Mis on teadmine? Teadmine-on põhjendatud tõene uskumus. 32.Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine on teadmine, mis ei tulene kogemustest. Empiiriline teadmine on teadmine, mis tuleneb kogemustest. 33.Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Ei saa, kuna üks kuulub teise sisse. 34.Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? matemaatiline, kogemustele eelnev (pyth. Teoreem) :konventsionaalne ehk kokkuleppeline ;loogiline e mõistuspärane 35
Monism tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi ning teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx Milline neist on monistlik teooria? (Ainult üks vaimufilosoofia teooriast on monistlik?) Vastus: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult vaimu v keha) on subjektiivne idealism, kahe aspekti teooriad, kimbu-teooriat, ekstreemne materialism, identsusteooria, funktsionalist, Denneti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) interaktsionism, okasionalism, parallelism, epifenomenalism, subjektiivse valdkonna kaitsjad. Kuidas nimetatakse suunda psühholoogias ja vaimufilosoofias, mille järgi vaim on käitumisviis, inimest saab kirjeldada stiimul-reaktsiooni skeemi abil? Vastus: Biheiviorism Okasionalism Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma, kooskõlastab keha ja vaimu tegevust.
Samas võib arvata, et sellega tegelemine arendab kriitilise mõtlemise ja argumenteerimise oskust, õpetab leidma lahendusi jne. Filosoofia määratlemise dilemma – ei saa määratleda liiga kitsalt (võib välja langeda suur osa sellest, mida traditsiooniliselt on filosoofiaks peetud) ega liiga laialt (võib hõlmata asju, mis sinna ei kuulu). FILOSOOFIA JA MUU I Filosoofia ja filosoofia ajalugu Filosoofia on oma ajalooga väga tihedalt seotud. Kunagised filosoofilised väited ja teooriad tulevad teisenenud kujul tagasi. Mõnikord arendavad tänapäeva filosoofid teadlikult klassikute ideid. Tihti elavad varasemate filosoofide ideed mingil kujul edasi, enamasti mitte samasugusel kujul. Ajaloo uurimine – filosoofia ajalugu on eraldi uurimisobjekt, erinevad koolkonnad ja meetodid, ajalooline ja ratsionaalne rekonstruktsioon. Tänapäeva filosoofia mõjutab ka selle ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi.
PRAGMATISMI TÕETEOORIA. 3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Nt: Väide “kass on katusel” on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?). 4. Koherentsusteooria G. W. Leibniz, B. Spinoza, H.H. Joachim, O. Neurath. Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes: väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Nt: X sündis 1900a. Sama X sündis 1903a
Õige vastus! Kümnendsüsteemis on antud väide väär. Milline järgmistest väidetest väljendab aprioorset teadmist? Vali üks: c. Ruut külje pikkusega 2 ühikut on suurema pindalaga kui ring diameetriga 2 ühikut Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?The correct answer is: Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Uskumuse biheivioristliku käsituse kohaseltThe correct answer is: On uskumus teatud käitumisviis Empirismi seisukoht on, etThe correct answer is: Kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kellegi kogemusest Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohaltThe correct answer is: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine John Lockei arvates ( "Essee inimmõistusest" II raamat, I ptk) pärinevad aistingutest
järele) = tõuge filosoofilisteks küsimusteks. Sokrates filosofeerimine algab teadmisest, et ma ei tea Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise kui niisuguse põhjuste, aluste, tingimuste järele, mis ise polegi enam empiirilised. ... kui universaalteadus käsitleb maailma TERVIKLIKULT. ... kui mõistuteadus taotleb, et väited oleksid mõistuspärased ... kui kriitiline teadus seab küsimuse alla kogu meie kogemusmaailma(ideoloogiakriitika, religioonikriitika jne) Filosoofia määratlusi: (PLATON: "Filosoofid on need, kes suudavad haarata seda , mis on enesele alati sama. Nad alati armastavad seda teadmist, mis ilmutab neile midagi olemisest; olemist, mida ei muuda ei tekkimine ega kadumine. Pürivad nad siis nõnda olemise enese
Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970) ■ ateist- jumalat ja kõige üleloomulikku eitav maailmavaade, patsifist- eitab sõda ja pooldab rahu, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade vastu ■ analüütilise filosoofia rajaja ■ “Principa Mathematica”- Whiteheadiga koos kirjutas ■ loogiline atomism: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele “atomaarsetele” väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil ■ “Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine” 1)lause on väär, kui Prantuse kuningat peetakse silmas “primaarselt” 2)lause on tõene, sest kui Prantusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla ■ järeldus: on olemas tõesed väited, millel puudub empiirline tähtsus
täielikult vaimne, ülemeeleline.. Subjektiive idealism: individuaalne teadvussisu,tunnetusvälise reaalsuse uskumine,Objektiivne idealism: olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik, väidetel on mingi olemuslik seos asjadega. Skeptitsism: väidete tähendus sõltub üksnes inimlikest kujutlustest ja kokkulepetest, meie tunnetuse piiratus ei võimalda meil vastata.Konstruktiivne-tegeldakse teiste oluliste küsimustega. Radikaalne-üldistav tunnetus on ülepea võimatu.. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine
valdkond? Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja?
valdkond? Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja?
Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega)-radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 16. Teadmise 3 mõistet: tuttavolek, oskus, teadmine, et. Filosoofias keskendutakse viimasele. Teadmine ei vastanda ennast üksned teadmatuse mõistele, vai ka arvamusele. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 17. Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada.
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arutluse l�
7 Küünikud said nime oma kooli järgi Kynesargese kingul. Kõige tähtsam on vaimu vabadus, mis mitte millestki ei sõltu. Koolkonna rajaja oli Anthistenes, kes rajas kooli umbes 400. a eKr. Keha tuleb muuta tuimaks, et meeled ei registreeriks ta soove. Loobuda tuleb harjumustest, armastusest, kodulinnast jne, et säilitada vaba vaim. See oli nn kaudne enesetapp askees. Pole vaja häbeneda teha avalikult seda, mida teised ei tee ka üksi olles. Tähtis oli mõistuse lahutamine meeltest. Kehaga võib juhtuda mis tahes, aga vaimuga mitte. Mõistusel on oma maailm, oma elu. Diogenes Sinopest (413-323 eKr), kes elas vaadis ja näitas koha kätte isegi Makedoonia Aleksandrile, oli samuti küünik. Kürenaikud said nime Küreene linna järgi. Koolkonna rajaja oli Aristippos (435-355 eKr), kes oli Sokratese õpilane ja arendas välja oma koolkonna. Ta oli naudingute spetsialist. Ta õpetas samuti, et inimese vaim on vaba, kuid selle
V: sokraatiline meetod suunata inimesi küsimustega nii , et nad vastates jõuaks ise tõeni. Efekt arendab ennast. 71. millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja kas ta soovitus on asjalik? V: sunniviisil omandatud teadmine ei jää hästi meelde. Soovitas mängulisi elemente õppetöösse. Jah on asjalik. 72. Mis on mateeria? V: tajume meeleliselt ja saame tehniliste aparaatidega kindlaks teha. 73. Mida ütleb küllaldase aluse reegel? V: väited peavad olema põhjendatud. 74. Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? V: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei tohi. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? V: kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 75. mida ütleb samasuse reegel? V: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 76. Mis kaasneb loogikareeglite järgimisega/nende eiramisega? V: üksteise mõistmine ja üheselt arusaamine, valesti mõistmine.
Kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), siis võib seda väidet pidada paratamatult ja universaalselt tõeseks. 3. Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? W VALE! Matemaatika tõed (nt Pyhtagorase teoreem) pärinevad mõistusest enesest, kogemuse abil võib neid vaid illustreerida Õige! Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited 4. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? X Õige! Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. VALE! Analoogsed väited näitavad, et välistatud kolmanda seadus ei kehti, sest tõsi pole ka, et kodanik B viibib veel hullumajas. 5
On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia. LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised (Leibniz, loogiline positivism). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs (Carnap). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. ESTEETIKA -- Noorim filosoofia haru on. Filosoofiline õpetus ilust
nimetatakse BERTRAND RUSSELL · Bertrand Russell (1872-1970) oli briti filosoof ja patsifist, analüütilise filosoofia rajaja · Tal oli nooruses kaks lemmikfilosoofi Leibniz ja Hume; toetudes Frege ja Peano ideedele kirjutas Russell koos matemaatiku ja filosoofi Whiteheadiga monumentaalse teose Principia Mathematica · Juba oma filosoofia-alaste uuringute alguses esitab R teooria, mida ta nimetab loogiliseks atomismiks: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele "atomaarsetele" väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil · "Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine" lause on väär, kui Prantsuse kuningat peetakse silmas "primaarselt" eksisteeriva objektina, "sekundaarselt" on see lause tõene (loogilise vormi kohaselt), sest kui Prantsusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla
Viimast on ikka peetud tõsikindlaks. Kogemusele tuginedes ei saa aga jõuda tõsikindlale teadmisele. Ükskõik kui palju inimene ka mingile väitele kogemuse põhjal kinnitust ei leia, kogemus jääb ikka piiratuks ning on ka oht midagi olulist kahe silma vahele jätta. Sellisele ebakindlale vundamendile ei saa tugineda tõsikindel teadmine. Loogilise positivismi raames suudeti ühitada empirismi põhimõte matemaatilise teadmise eripära tunnustamisega. Nimelt väideti, et puhta matemaatika väited ei räägi midagi tegeliku maailma kohta. (ld. k. mõistus) 1. Seisukoht, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajendiks ning teatud mõttes vähemväärtusliku teadmise allikas. Leibniz eristas fakti- ja mõistusetõdesid viimased pärinevadki mõistusest enesest, esimesed aga kogemustest. Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub empirismile. Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese
haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“ 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene
jne. 1 Epistemoloogia. Mis on teadmine? Epistemoloogia ehk teadmise õpetus ehk tunnetusteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? Epistemoloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus, näiteks õigustatus või ratsionaalsus (näiteks mis on õigustatud uskumus); 2) kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine);
mõtlema ja selle käigus ta areneb. 12. Platon soovitas kasutada vaba tahte meetodit. Õppetöö peaks rajama õpilase huvile, kasutada tuleks palju mängulisi elemente. Tema soovitus oli asjalik. 13. Mateeria- materjal, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama ainega füüsikalises mõttes. 14. Küllaldase aluse reegel- väited peavad olema põhjendatud, peab olema ära näidatud, mille alusel üht või teist väidetakse. 15. Välistatud kolmanda reegel- tõene on kas väide või selle eitus, kolmandat võimalust olla ei tohi. 16. Mittevasturääkivuse reegel- kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 17. Samasuse reegel- ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Kui ei tunne loogikareegleid võime teistele segadust tekitada, meist ei saada üheti aru, meid
Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega: - ,,ta on tõeline kommunist" - ,,paarikese vahel puhkes õige tõeline armastus" - ,,indrek Hirv on tõeline luuletaja" - #"lõhkes tõeline üllatuspomm" - Tõelisi isiksusi on uues riigikogus vähevõitu" - ,,see maal on tõeline picasso" ,,tõeline" = näidis, eeskujulik, ehtne. 37. Mis on ,,tõe tegijad?" Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. - Kas on tõsi, et see auditoorium mahutab 200 inimest? - Kas vastab tõele, et loeng toimub esmaspäeviti? Filosoofi huvitab tõesuse loomus. - Mis on see ,,miski", mis teeb tõsed väited tõeseks? - Kas kõigil tõestel väidetel on mingi ühine ,,olemus"? Erinevad vastused, teooriad, lähenemised. 38. Korrespondentsusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russell. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses
Epikuurlane on tänapäeva tähenduses elupõletaja. 11. Sokraatiline meetod on suunata inimesi nii, et nad tuleksid vastates ise tõeni. Efekt on, et inimene areneb. 12. Platon soovitas: sunniviisiliselt omandamisel ei jää teadmine meelde. Tuleb rajada huvile ning lisada mängulisi elemente. On asjalik. 13. Mateeria on kõik meeleliselt tajutav ja mehaaniliste aparaatidega kindlaks tehtav. 14. Küllaldase aluse reegel: väited peavad olema põhjendatud. 15. Välistatud kolmanda reegel: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei või. 16. Mittevasturääkivuse reegel: kaks teineteist välistavat lauset ei saa ühteaegu olla tõesed. 17. Samasuse reegel: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 18. Loogikareeglite järgimine: · Võimaldab paremat üksteise mõistmist · Suudame teha mõistlike otsuseid
Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus. Augustinus oli veendunud ettemääratuses. Ta uskus, et põrgusse lähevad ainult need hinged, kellele see on ette määratud. Järelikult neetud on neetud Jumala tahtel. Sellega õigustati hiljem ketserite põletamist: kui nad oleksid süütud, oleks Jumal sellele vahele astunud ning ketserluses süüdistatud päästnud. Augustinus oli dualist uskus nagu Platongi kahte maailma. Üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailma, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm.
mõjutada? Epifenomenalism- Huxley- Seisukoht: Inimene on teadvust omav masin.Kehalised protsessid mõjutavad vaimseid. Vaimu protsessid kutsuvad ajus esile molekulaarseid protsesse. Molekulaarsed protsessid alluvad seaduspärasusele ning põhjustavad kehalist aktiivsust. St Vaimsed protsessid kaasnevad kehalistega. Ühed kehalised protsessid põhjustavad teisi, tunded on vaid kaasnähtus. Kriitika: välistab ideede olemasolu Monistlikud teooriad: 1) biheiviorism 2) identsusteooria- materialism 3) idealism Biheiviorism: * psühholoogia suund, mis uurib inimeste ja loomade käitumist * biheivioristid loobusid mõõdetamatu muutuja, teadvuse, kirjeldamisest ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi- stiimuleid ja reaktsioone * biheivioristlikkus käsitluses on inimene mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt stiimulreageering Loogiline biheiviorism: Seisukoht- Mida üldse tähendavad vaimsed mõtted? Vaimu seisundid on vaid teatud käitumisviisid
McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel. Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega
Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. 10. Stoiline inimene - `eluraskustes vankumatu, kindlameelne'. Epikuurlane naudingutele pühendunu, luksusejanuline, meelas, õgardlik 11. Sokraatiline meetod - küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. 12. Platon soovitas kasutada ideeõpetust 13. Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14. Küllaldase aluse reegel - Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15. Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 16. Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17. Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole 18. Loogikareeglite järgimisega/eiramisega kaasneb 19. Eksistentsialism irratsionaalne sound, mis tekkis pärast I MS-i Saksamaal. Inimene
Demokritos arvas, et juhus · sihipärasuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks. Ei, Demokritos arvas, et maailm ei ole sihipärane ning selles tähenduses juhusest ei pidanud ta juhust väljamõeldiseks. · põhjuse puudumise tähenduses on inimeste väljamõeldis teadmiste puudulikkuse varjamiseks. · põhjuse puudumise tähenduses on täiesti reaalne: mõnel sündmusel tegelikult ei olegi põhjust. Millised väited on Demokritose vaadetega kooskõlas? · Tegelikult pole ükski sündmus juhuslik, inimesed aga nimetavad juhuslikuks sündmust, mille põhjust nad ei tea · Värv ja lõhn on asjadel vaid selle jaoks, kes neid tajub; aatomitel neid omadusi pole · Värv ja lõhn iseloomustavad aatomeid, kuid mitte tühjust Demokritose arvates erinevad aatomid üksteisest · kuju, paigutuse korra, asendi, värvuse ja lõhna poolest. · kuju, paigutuse korra ja asendi poolest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
