Liha ja lihatooted Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped. Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%. Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses.
Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3. Seemnete varuvalgud (sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *soodustab varurasvade sünteesi kehas
· Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin · Tsitraat-koagulatsiooni parameetrid · Naatriumfluoriid plasma ( NaF) · Glükoos · Laktaat Seerum · Plasma, millest on eemaldatud fibrinogeen (plasmaproteiin). Hüübimisprotsessi käigus plasma lahustuv fibrinogeen konventeeritakse lahustamatuks fibriiniks. Koagulatsiooni aeg varieerub. Kauem kui plasma ettevalmistamine. Verekatsuti seisab toatemperatuuril kuni hüübib, siis tsentrifuugida, seerum seerumikatsutisse. Selleks, et määrata glükoosi on vaja seerum ning verhüüvis täielikult eraldada. Täisveri · Ei ole soovitatav transportida. · Hemolüüs. · Glükoosi ei saa määrata · Jätkub vererakkude metabolism. EDTA veri · Rakkude arvu määramine · Veregruppide testimine. · Vereäiged · Vererakkude differenseerimine
LUUMURRU PARANEMISE FAASID Luumurru paranemist võib jagada kolmeks faasiks. Need on põletikufaas, reparatsioonifaas ja remodelleerumisfaas. 1. Põletikufaas: Luumurd põhjustab luus ja luu ümber paiknevate veresoonte katkemist, lisaks kahjustuvad ka teised koed ja rakud. Kõik see viib ägeda põletiku tekkeni, tekib vasodilatatsioon ning plasma ja leukotsüütide eksudatsioon. Murru piirkonnas tekib hematoom (fibrinogeeni konverteeritakse fibriiniks), verevarustuse katkemise tulemusena hüpoksia ja pH tase langeb. Hematoom on omakorda toeks põletikurakkudele. Kahjustuse piirkonda migreeruvad põletikurakud. Esimestena jõuavad kohale polümorfonukleaarsed neutrofiilid (PMN), mis produtseerivad kemokiine, seejärel migreeruvad kohale makrofaagid ja ka lümfotsüüdid. Põletikufaasi alguses produtseeritakse rohkelt pro- (IL-1, IL-6, TNF) ja anti- inflamatoorseid tsütokiine
Määramise põhimõte: Veregrupi määramiseks segatakse kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent, vaadatkase kas tekib aglutinatsioon (kas olemas antigeen). 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine- Vereliistakud e. trombotsüüdid hulk 1 mm3 veres 200 000- 400 000 sõltub elu ja töö rütmist ( tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks oluslisi aineid). Vere hüübimine( fibrinogeeni füüsikalis-keemiline muutumine fibriiniks): Vigastuse järgselt vabanevad trombotsüütidest vasokonstriktoorsed ained,mis ahendavad veresooni vigastuse kohal.Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liibuvad vigastuse kohale, tekib valge tromb( haava verejooks väheneb) . Lõplik verehüüve ( punane tromb) trombiini ( trauma puhul aktiiviseerub veres) toimel tekib vereplasmavalgust fibrionogeenist fibriin.Verehüübimatus e.hemofiilia. Verehüübimist taksiatavd antikoagulanidid nt hepariin ja antiagregandid nt aspiriin. 9
a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem. c) vere valkude puhversüsteem 22. Kõige kiiremini reageerib happe-leelise lisandumisele veres raud 23. Atsidoos tähendab...vere pH kiiret muutumist happelisuse suunas. 24. Alkaloos tähendab...vere pH nihkumist aluselisuse suunas. 25. Vere hüübimise põhietapid on: Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise hüübimisfaktori, see omakorda järgmise jne. Vere hüübimise välimine mehhanism(extrinsicpathway) on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni
d) eksfoliatiivne toksiin -impetigo põhjustaja (väikesed mädavillid epidermisel) nii loomadel kui ka lastel 3) Stafülokokkide ekstratsellulaarsed ensüümid ja nende toime C.Ekstratsellulaarsed ensüümid a) koagulaas - traditsiooniliselt jaotatakse stafülokokid kaheks: koagulaaspositiivseteks (CPS) ja koagulaasnegatiivseteks stafülokokkideks (CNS). CPS peetakse patogeenseteks. Koagulaasi toimel muutub tabandunud piirkonnas vereplasma fibrinogeen fibriiniks, mis ladestub mikroobi välispinnale, nii saab mikroob kaetud organismi enda valguühenditega mida fagotsüüdid ei suuda eristada kui "võõrast",see aeglustab oluliselt fagotsütoosi. Fibriini ladestumine põhjustab ka suurte kämpude teket, mis omakorda on suureks takistuseks fagotsüütide toimele. b) hüaluronidaas - hüdrolüüsib sidekoe mukopolüsahhariide, mis soodustab invasiooni. Tuntud ka spreading factor nimetuse all.
jooksmise eest, hemofiilia puhul neist kasu pole. 19. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem c) vere valkude puhversüsteem 20. Atsidoos tähendab vere pH kiiret muutumist happelisuse poole. 21. Alkaloos tähendab vere pH kiiret muutumist aluselisuse poole. 22. Vere hüübimise põhietapid on: fibrinogeeni muutumine lahustumatuks fibriiniks, mis moodustab haavale tiheda võrgustiku, millesse jäävad kinni erütrotsüüdid, samal ajal fagotsüteerivad leukotsüüdid haigusetekitajaid, tekitades mäda. 23. Vere hüübimist saab vältida hirudiini lahuse lisamise teel katsutisse. 24. Inimese tähtsamad veregruppide süsteemid on ABO ja Rh. 25. AB0 süsteemi veregruppe määratakse järgmiselt: kasutatakse antiseerumit, kui veri muutub antiseerumis tükkideks- toimub aglutinatsioon
Kapillaari endoteel sobiv pikkus, niisutatakse seest Eluiga · inimesel 100-120 päeva 20 000, hobusel 8000 11 000, fibrinogeeni lahustumatuks niitjaks Rakumembraan hepariinilahusega, täidetakse · hiirel 20-30 · seal 60-70 · koeral lehmal ja lambal 7000 10 000, fibriiniks. Fibriin koos kiudude Lümf, Vesi, toit,õhk, Uriin, kolmveerandi ulatuses verega, 120 · hobusel 150 päeva · 20. Leukotsüütide funktsioonid. vahele suletud vererakkudega Roe, higi, väljahingatav veeaur korgitakse plastiliiniga, Vereülekandel saadud Vere valgelibled ehk leukotsüüdid katab haava kindlalt punase 3
Esineb nakkushaiguste, elundi avaskulaarsuse ja tugeva füüsikaliste ja keemiliste tegurite korral, ülitundlikkuse korral 2. Gangrenoosne põletik on nekrootiline põletik , mille korral koed puutuvad kokku väliskeskkonna bakteritega (sool, jäsemed). 3. Seroosne või fibrinoosne põletik – kergeim põletiku vorm, eksudaat koosneb veest, valkudest ja vähestest põletikurakkudest või veresoonte läbilaskvuse tõusul väljub valk fibrinogeen, mis muutub fibriiniks 4. Katarraalne põletik esineb limaskestadel (hingamisteed, seedekulgla), kusjuures eksudaat sisaldab lima, mis voolab limaskesta pinnale 5. Mädane põletik - põletik , mille korral tekitavad püogeensed bakterid: stafülokokid, streptokokid ja gramnegatiivsed bakterid 6. Proliferatiivsed põletikud – esiplaanil on krooniline kulg, kus vohab noor sidekude, granulatsioonkude;
Viimased on näiteks päristuumsete organismide kõik kromosoomid. Lipiididega seostunud valke nimetatakse lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb valke, millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiinideks. Inimese veres on mitmesuguse struktuuriga valke. Vereplasma valgud globuliinid on näiteks kerajad. Trombotsüütide valk fibrinogeen on aga niitja struktuuriga. Vere hüübimisel muutub see valk fibriiniks, mille poolt moodustatud võrgustik suleb haava. Erütrotsüütides esineval hemoglobiinil on aga neljandat järku struktuur, sest selle molekuli koostisse kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. M.Niemi ja L.K.Korhonen, 1975, ,,Rakubioloogia" 2. VALKUDE ÜLESANDED 2.1. Ensümaatiline funktsioon Valkudel on organismis täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valdav osa organismides toimuvaid reaktsioone ei kulge iseeneslikult: neid on vaja kas kiirendada või aeglustada
*Granulotsüüdid - Neutrofiilsed g-d – mikrofaagid – põletikukoldes muutuvad kaitserakkudeks -Eosinofiilsed g-d – seotud kaitsetalitlusega, hulk suureneb haigestumiste korral. - Basofiilsed g-d – sarnane nuumrakule e. Koebasofiilile – funktsioon on aktiivsete ainete väljutamine raku degranulatsiooni kaudu. Trombotsüüdid e. Vereliistakud e. Hemolamellid Tuum puudub,funktsioon on verehüübimisega. Trombotsüütidest vabaneb fibrinogeen, mis muutub kiuliseks fibriiniks ja soodustab vere hüübimist. Lümf T-Lümfotsüüdid -tüümus B-Lümfotsüüdid – luuüdi ja kolakaalpaun(lindudel),imetajatel(jämesooles olevad lümfifolliikulid) Lümfoidne kude Kaitsefunktsioon – elimineerida organismist võõrkehad, teiseks toota lümfoidseid rakke Esineb lümfisõlmedesja folliikulites Lümfoidse koe strooma Rakuline koostis ja lümfotsüütide loome Veel eriomadustega kudesid – kõhrkoes ja luukoeson kiuline rakkudevaheline aine läbi immutatud
Teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed) Kolmandat järku struktuur( tertsiaarstruktuur)- kera-gloobul. Neljandat järku struktuur(kvarternaarstruktuur)- kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi Inimese veri- vereplasma valgud-globuliinid on kerajad, Trombotsüütide valk-fibrinogeen-niitja struktuuriga, vere hüübimisel- fibriiniks. Erütrotsüütides esineval hemoglobiinil on neljandat järku struktuur(2 või enam polüpeptiidi) Valgu denaturatsioon- valgu kuumutamisel(soojusenergia) katkevad nõrgad keemilised sidemed, nii kaob alguses 3 järku struktuur ja siis 2 järku struktuur. Valke võin denatureerida- mehaanilised tegurid(munavalge vahustamine), happed(konsentreeritud lämmastikhape), raskemetallid(elavhõbe), UVkiirgus Renaturatsioon-denaturatsiooni pöördprotsess, struktuuri taastumine Valgu ülesanded:
kudedesse ja seal tekkinud CO2 toomine kopsudesse. Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve
Hemaglobiini ülesandeks on transportida kopsudes vastuvõetud hapnikku kudedesse ja seal tekkinud CO2 toomine kopsudesse. Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine- ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve
25. Trombotsüütide ehitus ja funktsioon Ehitus: tuum puudub. Keskel paikneb raku tuuma ja organellide jääkidest moodustunud granulomeer, ümbritsetud tsütoplasmale vastava hüalomeeriga. Ehituslikus ei vasta trombotsüüt rakule, vaid lagunenud eelraku ühele osale. Funktsioon: on seotud verehüübimisega. Kahjustuskoldes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis, muutudes kiuliseks valguks fibriiniks, soodustab vere hüübimist. 26. Sültjas sidekude Sültja sidekoe rakud on haralised ja ümara tuumaga, rakud on osalt üksteisega seotud pikkade peente harude abil. Intertsellulaarsubstantsi moodustab vormitu sültja konsistentsiga mass, milles on rohkesti glükoosamiinoglükaane ehk mükopolüsahhariide. Vanemas sültjas sidekoes ilmuvad põhiainesse kollageensed kiud. Inimesel ja imetajatel esineb sünnimomendil sültjat sidekude ainult
antioksüdandiks. Ta hoiab ära raku membraanil rasvhapete oksüdatsiooni. E-vitamiini on suhteliselt palju õlikookides ja idanevates seemnetes. Kunagi söödeti sisse suguloomadele. Vitamiin K Tuntakse kahte isomeeri: K1 on taimedes ja K2 sünteesivad bakterid. Mäletsejalised ja hobused ei kannata selle vitamiini puuduse all, kuna nende soolestikus on piisavalt baktereid, kes seda vitamiini toodavad. K-vitamiini osaleb fibrinogeeni muundumisel fibriiniks, mille tulemusel veri hüübib. K- vitamiini on palju rohelistes taimedes. Mineraalelemendid(vt. raamatut ,,Mineraalelemendid"--Iivi Sikk) Makroelemendid ja mikroelemendid. Funktsioonid: Homoöstaasi tagamine, ioonse tasakaalu säilitamine, osmootse rõhu säilitamine, hapete-aluste tasakaalu säilitamine, osalemine rakumembraanide koostises. Mineraalelemendid peavad olema tasakaalus omavahel. Osa mineraale on valkude koostises. Mineraalelemendid imenduvad ja osalevad
Onkootne rõhk Rõhk, mille tagavad plasmavalgud Plasmavalgud: 1) Albumiin 2) Globuliin 3) Fibrinogeen - osaleb verehüübimisel Vere hüübimine Võtavad osa: 1) Versoon (ahaneb) 2) Trombotsüüdid 3) Verehüübimisprotsess Ei toimu suurters arterites, veenides Kõige pealt tekib valge tromb - trombotsüüdid kleepuvad vigastuse kohale kollageenkiudude külge Selle järgneb punase trombi teke - fibrinnogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks - fibriinkiud tõmbuvad kokku poolkõvaks punaseks trombiks Fibrinolüüs - hüübimisele vastupidine protsess HISTOLOOGIA Põhimõisted: Histoloogia- õpetus kudedest; uurib rakkude, kudede ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil Üldhistoloogia- tegeleb kudedega, üksikult võetud kudede ehituse ja talitlusega nt rasvkude Erihistoloogia- uurib organite rakulist ja koelist ehitust nt hamba, mao jne
Vere hüübimise sisemine mehhanism käivitub, kui faktor XII puutub kokku kollageniga. XII aktiveerub ja käivitab järgmise hüübimisfaktori jne. Vere hüübimise väline mehhanism – sisemisest lühem ja käivitub koetromboplastiini toimel (vabaneb koerakkudest), see aktiveerib faktori VII. Mõlemad mehhanismid jõuavad protrombiini aktiveerumiseni – moodustub trombiin. See on vereplasma ensüüm, mis muudab vereplasma valgu fibrinogeeni lahustmatuks fibriiniks. Fibriin koos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava punase trombiga. Fibriinivõrgustiku lõplik struktuur tekib kiudude kokkutõmbumise tagajärjel. 2.10.3. Fibrinolüüs ja selles osalevad faktorid. Paranenud piirkonnas eemaldatakse fibriin fibrinolüüsi abil. Rakkudest pärit faktorid ja fibriin ise käivitavad reaktsioonide ahela, inaktiivne valk plasminogeen muudetakse t-PA abil aktiivseks plasmiiniks ja see lahustab fibriini
ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid, lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad
ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid, lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad
vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5) eritusprodukte (CO2, kusiaine, -hape, kreatiin, bilirubiin, amoniaak). Kaitseülesanded on vere hüübimisvõime põhineb ka plasma fibrinogeenisisaldusel. Reaktsiooniahela lõpus, mille vältel ensüümi omadustega vere valke üksteisele mõju avaldavad, toimub lahustunud fibrinogeeni muutumineverekiudnikuks fibriiniks. Vereplasma glükoosisisaldus ja selle tähtsus organismi talitlusele. ??? Maksa tähtsus vereplasma valgulise koostise ja glükoosi kontsentratsiooni reguleerimisel. ??? Vereplasma lipoproteiinid ja anorgaanilised komponendid ja nende tähtsus organismi talitlusele.??? · Veregrupid Veregrupid AOB süsteemis, erütrotsüütidega ja vereplasmaga seotud faktorid, mis on aluseks nende eristamisele. A antigeen ei tohi kokku puutuda anti- A antikehaga, või B- antigeen anti B antikehaga,
Teistest stafülokokkidest eristab teda glükoosi ja mannitooli kääritamisvõime. Teda on rohkesti nahal ja limaskestadel. Ta suudab ka valikuliselt kinnituda nina limaskestale ja 10-40% inimestest kannab S. aureust oma ninas. Põhjustab nahamädanikke, furunkleid, karbunkleid, rinna põletikku, toidumürgitusi. S. aureuse virulentsusfaktorid. Limaskestale kinnituvad pinna polüsahhariididega, pinnavalkude ja kapsliga. Invasiooni soodustab koagulaas, mis muudab fibrinogeeni fibriiniks. See soodustab põletikukollete kapseldumist. Invasiooni soodustab veel DNAaas, hüaluronidaas, lipaas ja penitsillinaas. Rakkude kahjustamiseks toodab hemolüsiine, toksilise shoki sündroomi toksiini, erinevaid enterotoksiine ja eksofoliatiivset toksiini. Eksofoliatiivne toksiin põhjustab villilist eksofoliatiivset dermatiiti. See on haigus, kus vastsündinute nahalt eemaldub epidermis. Toksiin lõhub rakkudevahelisi sidemeid epidermis. Neutraliseerivate
kokkupuutunud selle antigeeniga). 2) monotsüüdid – kõige suuremad ja kõige fagotsüteerimisvõimelisemad. 15. Trombotsüütide ehitus ja talitlus Thrombocyti - korrapäratu kujuga megakarüotsüütide fragmendid, puudub tuum. Tsentraalselt paikneb granulomeer (satsidofiilsed sõmerad) ja perifeerselt hüalomeer (ei sisalda graanuleid). Puhkeseisundis ringlevad veres, on liikuvad. Eluiga kuni 14 päeva. Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutub fibriiniks ja soodustab vere hüübimist. 16. Kohev sidekude. Rakud ja kiud Textus connectivus fibrosus laxus. Esinevad kollageensete kiudude kimbud ja peened, hargnevad võrgustikku moodustavad elastsed kiud. Esineb sidekoe amorfne põhiaine. See sidekude on suhteliselt rakurohke. Ülekaalus on fibroblastid (fibrioblasti, sidekoerakud) ja makrofaagid (histiotsüüdid). Fibroblastid asuvad kollageensete kiudude ligiduses. Rakud on ebakorrapärase kujuga, tsütoplasma moodustab jätkeid
tuum puudub, oluline roll hemostaasi tagamisel Rakud koosnevad tsentraalselt paiknevast granulomeerist ja perifeerselt paiknevast hüalomeerist – granulomeeris on atsidofiilsed sõmerad (mitte tuum, DNA puudub), hüalomeer on basofiilne tsütoplasma Veres ringlevad trombotsüüdid on puhkeseisundis passiivselt liikuvad rakud ning nende eluiga on kuni 14 päeva Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutudes fibriiniks soodustab vere hüübimist KÕHRKUDE, JAOTUS JA EHITUS Sidekoe vorm, mille moodustavad kondrotsüüdid ja kõrgelt spetsialiseeritud rakkudevaheline põhiaine Erinevalt tavalisest sidekoest kõhrkude ei paindu ja on võimeline taluma olulist survet Amorfse rakkudevahelise põhiaine koostiskomponendid on samad, mis sidekoes kitsamas mõttes (nende vahekord on erinev)
kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid. Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeenimuutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise hüübimisfaktori, see omakorda järgmise jne. Vere hüübimise välimine mehhanism(extrinsicpathway) on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII
soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. VEREPLASMA ·Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. ·Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pHväärtusega 7.35...7.4. ·Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. ·Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks ·Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. VEREPLASMA VALKUDE ÜLESANDED · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist. Albumiinidega on kas osaliselt või täielikult seotud kaltsium, bilirubiin, rasvhapped ja ka mõned ravimid, globuliinidega hormoonid (kortisool, türoksiinjne), lipiidid, raud, vitamiinid jne. · Vereplasma valgud osalevad organismi kaitsereaktsioonides. Antikehad, mis tekivad vastusena
kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid. Vere hüübimist tingib vereplasmas lahustatuna esineva valkaine fibrinogeeni muutumine lahustumatuks kiudjaks aineks fibriiniks. Verehüübimise ülesandeks on verekaotuse vältimine haavatud veresoone sulgemise teel. Vere hüübimise sisemine mehhanism(intrinsicpathway) käivitub faktor XII kokkupuutel kollageeniga. Aktiivne faktor XII aktiveerib järgmise hüübimisfaktori, see omakorda järgmise jne. Vere hüübimise välimine mehhanism(extrinsicpathway) on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII
b)Alkaloidid. Valgud seovad mõningaid alkaloide(kofeiin) 4. Varuaineline - N: Munavalge 10-12% valku. N2: Piim 4-5%(piima varuvalk on KASEIIN). N3: Seemnete varuvalgud(sojauba 40%). Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. 5. Kaitsefunktsioon : a)AKTIIVNE - Antikehad(tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis). *Seonduvad võõrmolekulidega ja tekivad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine(fibrinogeen muutub fibriiniks). b) PASSIIVNE - kattevalgud(viirusosakesi kattev valguline kiht). N: nahk ja nahatekised(küüned, karvad, suled, soomused, saved). 6. Transpordifunktsioon. N: Vere hemoglobiinis(hapnik). N2: Vereplasmas leiduvad globuliinid ja albumiinid. 7. Liigutusfunktsioon - N1: lihasvalgud(aktiin, müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks. N2: Viburite ja ripsmete valgud(spermid ja kingloomad) 8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele
rõhk mansetis diastoolsele arteriaalsele rõhule. Verevalgud albumiinid ja globuliinid (veres kokku ~75 g/l) on olulised ainete transportimisel, sidudes endaga rasvu, vitamiine, hormoone ja teisi organismile vajalikke ühendeid. Globuliinide hulka kuuluv lahustunud olekus fibrinogeen on tähtis vere hüübimisel, muutudes veresoone vigastuse korral vereliistakutest vabanevate ensüümide toimel kiuliseks fibriiniks, mis aitab haava sulgeda. Üks osa globuliinidest on antikehad, mis toimivad organismi tunginud haigusetekitajate vastu. Verevalgud on osalised ka vere happe-leelistasakaalu säilitamisel ja vere ning kudede veesisalduse reguleerimises. Vere hüübimine: Veri püsib veresoontes vedelana tänu hüübimist takistavate ja soodustavate faktorite dünaamilisele tasakaalule. Vigastuse korral vabanevad trombotsüütidest ained, mis ahendavad vigastuskohal veresooni.
aminohapped, vitamiinid ja nende omadustega essentsiaalsed toitained), vitamiine, jälgelemente. 2) intermediaarseid ainevahetusprodukte. 3)hormoone ja ensüüme.5) eritusprodukte (CO2, kusiaine, -hape, kreatiin, bilirubiin, amoniaak). Kaitseülesanded on vere hüübimisvõime põhineb ka plasma fibrinogeenisisaldusel. Reaktsiooniahela lõpus, mille vältel ensüümi omadustega vere valke üksteisele mõju avaldavad, toimub lahustunud fibrinogeeni muutumineverekiudnikuks fibriiniks. Vereplasma glükoosisisaldus ja selle tähtsus organismi talitlusele. ??? Maksa tähtsus vereplasma valgulise koostise ja glükoosi kontsentratsiooni reguleerimisel. ??? Vereplasma lipoproteiinid ja anorgaanilised komponendid ja nende tähtsus organismi talitlusele.??? · Veregrupid Veregrupid AOB süsteemis, erütrotsüütidega ja vereplasmaga seotud faktorid, mis on aluseks nende eristamisele.
katseloomadele) raskemetallide sooli (barium meal). Esialgu huvitas teda neelamisprotsess, sealt edasi liikus kogu seedetrakti mehhaanikale. Sõnastab homöostaasi teooria. 7 Raamatus Eesti Arstiteaduse Ajaloost, lk 71-72. 8 Vereplasmas on fibriinelement ehk trombiin toimetul kujul protrombiinina, mis sümplastilise aine mõjul muutub toimivaks trombiiniks. Trombiini mõjul tekib esmalt kiudnik lahustunud kujul, mis neutraalsoolade kaasabil muutub juba lahustunud modifikatsiooniks fibriiniks. 8 Veresoontefüsioloogia vallas pöörati tähelepanu perfusioonile (verevool läbi elundi). Edasiminekud südame töö mõistmisel (ning saavutused verehüübimise ärahoidmisel) toetasid (südame)kirurgia arengut (nt heart-bypass surgery). Hingamisfüsioloogia vallas olid silmapaistvad inglased John Scott Haldane (1860-1936) ja Joseph Barcroft (1872-1947). Haldane huvitus keskkonnatingimustest (kaevurid ja
valgelihastõbi. Seleen on toimelt lähedane E-vitamiiniga. 4. Vitamiinid. E-vitamiin - on tokoferoolide üldnimetus. Kõige aktiivsem on .- tokoferool. E-vitamiin on organismis põhiline antioksüdant, mis hoiab ära rakumembraani rasvhapete oksüdatsiooni. E- vitamiini on palju õlikultuuride seemnetes ja idanevates idudes. K-vitamiin - põhiline funktsioon ilmneb vere hüübimise juures, ta stimuleerib fibrinogeeni üleminekut fibriiniks. 5. A- ja D-vitamiin A-vitamiin: Kuulub retinoidide rühma. Taimsed söödad ei sisalda A-vitamiini. Retinoide hulka kuuluvad ka karotinoidid, millest bioloogilist funktsiooni omab beeta-karotinoid, mis muutub soole mükoosas A-vitamiiniks. Imendub läbi soole seina rasvade koostises. D-vitamiin: on taimsetes söötades vähe, ainsana on seda heinas. D-vitamiini pole ka loomsetes söötades, va kalamaks. Sellest tuleb loomadel alati puudus
annaabi.ee 
